Teksti suurus:

Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.09.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 17.09.2016, 1

Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord

Vastu võetud 15.09.2016 nr 102

Määrus kehtestatakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala ja programmi eesmärk

 (1) Määrus reguleerib regionaalsete investeeringutoetuste programmi (edaspidi programm) vahenditest toetuse (edaspidi toetus) taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist.

 (2) Programmi eesmärk on investeeringute kaudu parandada maakonna tasandi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning kohaliku tasandi teenuste säästlikumat korraldamist.

 (3) Programmi eesmärgi saavutamiseks antakse taotluse alusel toetust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste (edaspidi sihtgrupp) õppimis-, hoolekande-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks vajalikeks investeeringuteks, mis on vajalikud programmi sihtgrupile teenuste osutamiseks.

 (4) Toetust taotletakse, antakse ja kasutatakse projektipõhiselt.

§ 2. Terminid

 (1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, milleks toetust taotletakse ja kasutatakse;
 2) teenus – avalikust huvist lähtuv vastavale programmi sihtgrupile piiramatu ligipääsuga pakutav avalik teenus;
 3) kohaliku tasandi teenus – programmi sihtgrupile pakutav teenus kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuslike või vabatahtlike ülesannete täitmiseks;
 4) maakonna tasandi teenus – programmi sihtgrupile pakutav teenus, mida pakutakse sellises mahus maakonnas üldjuhul ühes asukohas ja mida kasutab programmi sihtgrupp mitmest kohaliku omavalitsuse üksusest, eelistatult kogu maakonnast;
 5) üleriigiline teenus – programmi sihtgrupile pakutav teenus, mida pakutakse riigis üldjuhul ühes kohas ja mida kasutab programmi sihtgrupp mitmest maakonnast, eelistatult kogu riigist;
 6) kohaliku tasandi teenuste säästlik korraldamine – teenuste sisuline ümberkorraldamine, teenuste pakkumiseks kasutatava pinna vähendamine, teenuste koondamine multifunktsionaalsetesse hoonetesse, hoone energiaklassi parandamine, hoone energiatarbe märkimisväärne vähendamine, teenuste pakkumine kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös või uuenduslike nutikate lahenduste kasutamine;
 7) e-teenindus – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik EASiga e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud EASi e-teeninduse portaalis;
 8) kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus – selline kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritoorium hõlmab kas kogu maakonna või kogu maakonna, välja arvatud haldusreformi seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 nimetatud erand (mereline saarvald).

 (2) Termineid „ehitis”, „hoone”, „rajatis”, „ehitamine”, „ehitise laiendamine”, „ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine”, „tehnosüsteem”, „ehitusprojekt” ja „ehitusluba” kasutatakse ehitusseadustiku tähenduses.

 (3) Terminit „kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus” kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses, programmi mõistes on see kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 3. Toetatavad tegevused

 (1) Programmi raames on abikõlblikud tegevused, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud programmi eesmärgi saavutamiseks.

 (2) Kohaliku tasandi teenustega seotud investeeringu objekte toetatakse programmist üksnes tingimusel, et projekti tulemuseks on kohaliku tasandi teenuste säästlik korraldamine.

 (3) Programmi raames toetatakse tegevusi:
 1) haridusteenuse kvaliteedi või kättesaadavuse parandamiseks või säästlikumaks korraldamiseks koolieelsetes lasteasutustes või üldhariduskoolides (sealhulgas koolide spordihoonetes ja -rajatistes ning õpilaskodudes) jms;
 2) hoolekandeteenuse kvaliteedi või kättesaadavuse parandamiseks või säästlikumaks korraldamiseks päevakeskustes, sotsiaalmajades, sotsiaalkorterites, hoolde- või turvakodudes ja muudel puuetega ja erivajadustega inimestele hoolekandeteenust pakkuvatel objektidel jms;
 3) sportimis- ja vaba aja veetmise teenuse kvaliteedi või kättesaadavuse parandamiseks või säästlikumaks korraldamiseks spordihoonetes, -rajatistes, -väljakutel, huvikoolides, noorte- ja vaba aja keskustes, rahvamajades, kultuurikeskustes või raamatukogudes jms.

 (4) Abikõlblikud tegevused on:
 1) ehitustööd lõikes 3 nimetatud investeeringu objektil;
 2) otseselt teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase kasutusajaga seadmete või mööbli soetamine ja paigaldus lõikes 3 nimetatud investeeringu objektil;
 3) omanikujärelevalve;
 4) muinsuskaitseline järelevalve;
 5) projekteerimine;
 6) energiaaudit.

 (5) Mitteabikõlblikud tegevused on:
 1) ehitustööd ja muud tegevused investeeringu objektil, mis on suunatud eeskätt ettevõtluskeskkonna arendamisele ja mis täidab ettevõtluskeskkonna funktsioone;
 2) ehitustööd ja muud tegevused investeeringu objektil, mis on suunatud eeskätt turismi või külastuskeskkonna arendamisele või mis täidab külastuskeskkonna funktsioone, sealhulgas muuseumihoone või -rajatis;
 3) ehitustööd ja muud tegevused usulise ühenduse pühakojas, välja arvatud ruumides, mis on otseselt vajalikud programmi sihtgrupile suunatud lõikes 3 nimetatud tegevusteks;
 4) tervise-, spordi-, suusa-, matka-, õppe- või loodusraja rajamine ja sinna juurde kuuluva väikerajatise, viida, pingi, infostendi ostmine, paigaldamine või hooldamine;
 5) puhkealade väljaarendamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga (rannaalad, ujumiskohad);
 6) parkimisplatsi või tee, sealhulgas kergliiklustee, rajamine, ehitamine või rekonstrueerimine koos juurde kuuluva valgustuse või muu infrastruktuuriga;
 7) mänguväljaku rajamine või rekonstrueerimine koos sinna juurde kuuluvate väikerajatiste või haljastusega;
 8) maa ja ehitise ostmine;
 9) ehitise või maa üürimine või rentimine;
 10) helitehnika ostmine;
 11) kontori- või konverentsitehnika ostmine;
 12) turvakaamera või muu jälgimisseadme ostmine;
 13) õppematerjalide või töövahendite ostmine,
 14) spordivahendite või muu spordivarustuse ostmine;
 15) tekstiiltoote ostmine;
 16) muu sellise seadme või pisiinventari ostmine, mille kasutusiga on lühem kui viis aastat.

§ 4. Kulude abikõlblikkus ja projekti periood

 (1) Abikõlblikud kulud on:
 1) ehitustööde eest töö tegijale makstav tasu;
 2) ehitusmaterjali kulu;
 3) ehitusmaterjali või ehitustööliste investeeringu objekti asukohta transportimise kulu;
 4) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 2 nimetatud otseselt teenuste pakkumiseks vajalike vähemalt viieaastase kasutusajaga seadmete või mööbli soetamise või paigaldamise kulud;
 5) omanikujärelevalve eest makstav tasu juhul, kui kasutatakse sisseostetavat tasulist teenust;
 6) muinsuskaitselise järelevalve eest makstav tasu, kui kasutatakse sisseostetavat tasulist teenust;
 7) projekti investeeringutega seotud projekteerimine või energiaaudit;
 8) toetuse saamisest teavitamisega seotud kulud vastavalt siseriiklikest regionaalarengu programmidest teavitamise juhendile, mis on kättesaadav EASi veebilehel.

 (2) Mitteabikõlblikud kulud on:
 1) projektijuhtimisega seotud kulu;
 2) projekti üld- ja personalikulu;
 3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulu;
 4) laenu-, liisingu ja pangagarantii kulu ning nendega kaasnev kulu;
 5) kindlustamine ja sellega kaasnev kulu;
 6) intressi- ja pangakulu;
 7) paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud mitteabikõlblike tegevuste kulu.

 (3) Programmi raames on abikõlblikud ainult need tegevused ja kulud, mida tehakse projekti perioodi jooksul, välja arvatud projekteerimine ja energiaauditi koostamine, mis on abikõlblikud kuni kaks aastat enne projekti perioodi algust.

 (4) Kuludokumendid, välja arvatud projekteerimise ja energiaauditi koostamise kuludokumendid, peavad olema väljastatud projekti perioodil või projekti perioodile järgneva 20 tööpäeva jooksul.

 (5) Projekti periood algab § 9 lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

 (6) Projekti perioodi lõpptähtaeg on hiljemalt 24 kuud lõikes 5 nimetatud projekti perioodi algusest alates.

 (7) Projekti lõppedes peavad kõik projektis kavandatud tegevused olema ellu viidud.

 (8) Toetust võib taotleda määruses sätestatud tegevuste kohta, kui taotleja:
 1) ei ole saanud toetust sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või muud tagastamatut toetust;
 2) ei taotle sama kulu hüvitamist riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või muud tagastamatut toetust.

 (9) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tulenevad tehingust tulumaksuseaduse tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui selline tehing on vältimatu projekti elluviimiseks.

 (10) Käibemaks on abikõlblik, kui on tõendatud, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksuseadusele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu muul moel.

§ 5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus

 (1) Maksimaalne toetuse summa on 80 000 eurot.

 (2) Taotlejal on taotlusvoorus õigus esitada üks taotlus.

 (3) Erandina võib esitada kaks taotlust, kui:
 1) taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv on rahvastikuregistri andmetel taotluste esitamise tähtpäeva aasta 1. jaanuari seisuga üle 11 000 elaniku;
 2) Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõike 9 kohase ühinemisotsuse (edaspidi ühinemisotsus) alusel moodustub kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv kokku on rahvastikuregistri andmetel taotluste esitamise tähtpäeva aasta 1. jaanuari seisuga üle 11 000 elaniku.

 (4) Juhul kui ühinemisotsuse alusel moodustub kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus, ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuse puhul esitatavate taotluste arv piiratud.

 (5) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mis on teinud ühinemisotsuse, kehtivad lõikes 3 nimetatud reeglid kogu ühinemisotsusega hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuste grupi kohta. Taotluse esitab investeeringu objekti omanik.

 (6) Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Oma- ja kaasfinantseeringu minimaalne määr on 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

 (7) Oma- või kaasfinantseeringuna ei tohi kasutada teisest EASi rakendatavast meetmest saadud toetust.

 (8) Programmist saadud toetust ei tohi kasutada teise projekti oma- või kaasfinantseeringuna.

 (9) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuselt või fondilt või muult abiskeemilt saadud tagastamatut abi.

 (10) Kui taotlejaks või kaasfinantseerijaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded.

 (11) EAS küsib taotluste menetlemise ajal Rahandusministeeriumilt infot, kas kohaliku omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on taotlejana ja oma- või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud tingimused.

§ 6. Programmi vahendite jaotus

 (1) Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 3 alusel programmile laekuvad riigieelarvelised vahendid (edaspidi programmi vahendid) jaotatakse järgmiselt:
 1) 99,5 protsenti – toetuste andmiseks (edaspidi toetusvahendid);
 2) 0,5 protsenti – programmi komisjoni teenindamiseks ja programmi rakendamiseks.

 (2) Toetusvahendeid jaotatakse järgmiselt:
 1) kuni viis protsenti regionaalselt oluliste üleriigiliste projektide toetamiseks, kui investeeringu objektil pakutakse üleriigilist teenust;
 2) 95 protsenti või rohkem regionaalselt oluliste maakonna projektide toetamiseks, kui investeeringu objektil pakutakse maakonna tasandi teenust või kohaliku tasandi teenust;
 3) juhul kui mõnes maakonnas moodustub ühinemisotsuse alusel kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus, jaotatakse nende maakondade vahel 20 protsenti programmi toetusvahenditest. Ülejäänud maakondade vahel jaotatakse sellisel juhul 75 protsenti programmi vahenditest.

 (3) Kui üleriigilisi projekte toetatakse väiksemas mahus kui viis protsenti toetusvahenditest, suunatakse kasutamata jäänud vahendid samas voorus maakonna projektide toetamiseks.

 (4) Lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud maakonna projektide toetusvahenditest jagatakse 50 protsenti maakondadele võrdselt ja 50 protsenti maakondadele rahvastikuregistri andmetel elanike arvu osakaalu alusel taotluste esitamise tähtpäeva aasta 1. jaanuari seisuga. Eeltoodut ei arvestata lõike 2 punkti 3 puhul juhul, kui moodustub vaid üks kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus. Harju maakonna elanike osatähtsuse määramisel ei arvestata Tallinna elanike arvuga.

 (5) Rahandusministeerium koostab lõikes 2 nimetatud toetusvahendite jaotuse üleriigilistele ja maakonna projektidele ning lõikes 4 nimetatud maakonna projektide toetusvahendite ligikaudse jaotuse maakondade kohta (edaspidi maakonna jaotussumma).

 (6) Rahandusministeerium saadab lõikes 5 nimetatud taotlusvooru toetusvahendite jaotuse hiljemalt 1. veebruariks maavalitsustele teadmiseks.

3. peatükk Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 7. Toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale

 (1) Toetust võib taotleda ja taotluse esitada:
 1) kohaliku omavalitsuse üksus, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse projekti puhul;
 2) mittetulundusühing, sealhulgas usuline ühendus, või sihtasutus, mis ei ole äriühingu valitseva mõju all ning mille tegutsemise eesmärk on suunatud avalikkusele ja tegevused toimuvad ühenduse liikmes- ja töötajaskonnast laiema sihtgrupi heaks (edaspidi ka ühendus).

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 5, 51 ja 52 sätestatud erisusi.

 (3) Ühendusel on õigus toetust taotleda, kui see on asutatud vähemalt kaks aastat enne taotluste esitamise tähtpäeva.

 (4) Lõikes 3 nimetatud piirangut ei kohaldata ühendusele, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi asutatud ja tema valitseva mõju all.

 (5) Ühenduste majandusaasta aruanded peavad olema korrektselt esitatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

 (6) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või maksevõlg peab olema ajatatud.

 (7) Taotlejaks ei või olla:
 1) füüsiline isik;
 2) äriühing või äriühingute (ettevõtjate) liit;
 3) ameti-, kutse- ja erialaliit;
 4) elamu-, korteri-, garaaži-, aiandus-, suvila- või muu mittetulundusühingute seaduse alusel tegutsev ühistu;
 5) riigiasutus;
 6) Tallinn kohaliku omavalitsuse üksusena;
 7) mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei tegutse avalikes huvides;
 8) avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, mis on äriühingu valitseva mõju all.

§ 8. Investeeringu objekt ja nõuded investeeringu objektile

 (1) Investeeringu objekt peab asuma programmi sihtpiirkonnas. Programmi sihtpiirkond on Eesti, välja arvatud Tallinn. Erandina võib investeeringu objekt asuda Tallinna territooriumil, kui toetust taotleb § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud ühendus ja investeeringu objektil pakutakse üleriigilist teenust.

 (2) Investeeringu objekt peab olema § 7 lõikes 1 nimetatud taotleja omandis.

 (3) Toetust võib taotleda ühele investeeringu objektile, mis asub üldjuhul ühel kinnistul.

 (4) Taotlusega saab toetust taotleda investeeringu objektile, kus teenuse pakkujaks on kas taotleja ise või muu isik, kes on programmi mõistes abikõlblik taotleja, ja pakutav teenus vastab programmi eesmärkidele. Kui lisaks taotlejale pakub investeeringu objektil teenust mõni teine teenuse pakkuja, kes ei vasta § 7 lõikes 1 nimetatud taotlejale kehtestatud nõuetele või kelle pakutav teenus ei vasta programmi eesmärkidele, loetakse vastav osa projekti maksumusest mitteabikõlblikuks.

 (5) Projekti ei toetata, kui taotleja on saanud programmi eelnevates taotlusvoorudes toetust sama investeeringu objekti jaoks ning § 9 lõikes 1 sätestatud taotluste esitamise tähtpäeva seisuga ei ole varasemas taotlusvoorus toetust saanud projekt täies ulatuses ellu viidud ja taotleja ei ole EASile varasemas taotlusvoorus saadud toetuse kasutamise aruannet esitanud.

 (6) Projekti lõppedes peab investeeringu objekt olema kasutusele võetud. Kasutusluba on nõutav sõltuvalt tööde iseloomust ja vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.

 (7) Investeeringu objekt ja § 3 lõike 4 punktis 2 nimetatud abikõlblike tegevustega soetatud vara peavad olema toetuse saaja omandis vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates.

 (8) Toetuse saaja peab tagama investeeringu objekti kasutuse viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates samaks sihtotstarbeks kooskõlas programmi eesmärgiga ja pakkuma teenuseid programmi sihtgrupile.

§ 9. Taotlus ja nõuded taotlusele

 (1) Taotluse esitamise tähtpäev on 15. jaanuar. Taotleja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse EASi e-teeninduse kaudu.

 (2) Rahandusministeerium kuulutab taotlusvooru välja hiljemalt 15. novembril.

 (3) EAS koostab taotlusvormi, mille kooskõlastab Rahandusministeeriumiga ja teeb e-teeninduses kättesaadavaks hiljemalt 15. novembril.

 (4) Taotlus koosneb täidetud taotlusvormist ja järgmistest lisadest:
 1) ehitusprojekt olenevalt tööde ulatusest ja iseloomust vastavalt ehitusseadustikule;
 2) lähteülesanne hinnakalkulatsiooni koostamiseks;
 3) majandustegevuse registris registreeritud ettevõtja koostatud hinnakalkulatsioon, milles on eraldi näidatud käibemaksu osa;
 4) investeeringu objekti omandiõigust tõendavad dokumendid;
 5) ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ning muud projekti elluviimiseks vajalikud load, kooskõlastused ja ettekirjutused;
 6) andmed hoone energiaklassi kohta;
 7) volikogude poolt vastu võetud ühinemisotsus;
 8) kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri.

 (5) Lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente ei esitata, kui taotleja on läbi viinud ehitustööde või muude investeeringute riigihanke (edaspidi hange) vastavalt riigihangete seadusele. Sellisel juhul peab esitama hankedokumendid ja muud hankega seotud dokumendid.

 (6) Lõike 4 punktis 4 nimetatud omandiõigust tõendavad dokumendid esitatakse EASi nõudmisel juhul, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest.

 (7) Lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumendid esitatakse taotluse esitamisel või kolme kuu jooksul taotluse kohta otsuse tegemise päevast arvates. Kui lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumente pole koos taotlusega esitatud, teeb programmi komisjon projekti rahastamisel kõrvaltingimusega otsuse, milles märgitakse vajalike dokumentide esitamise kuupäev, ja toetusleping sõlmitakse pärast nõutud dokumentide esitamist EASile.

 (8) Lõike 4 punktis 6 nimetatud andmed hoone energiaklassi kohta esitatakse taotluses kavandatud tegevuste iseloomust tulenevalt.

 (9) Lõike 4 punktis 7 nimetatud ühinemisotsus esitatakse juhul, kui toetust taotleb ühinev kohaliku omavalitsuse üksus.

 (10) Lõike 4 punktis 8 nimetatud kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri esitatakse juhul, kui lisaks taotleja omafinantseeringule panustavad projekti eelarvesse kaasfinantseerijad.

4. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine 

§ 10. Taotluste menetlemine EASis

 (1) Taotluste menetlemine algab taotluste esitamisest e-teeninduse kaudu. EAS ei menetle pärast § 9 lõikes 1 sätestatud taotluste esitamise tähtpäeva esitatud taotlusi ning teavitab taotlejat taotluse menetlusse võtmata jätmisest.

 (2) EAS kontrollib taotleja vastavust §-s 7 sätestatud nõuetele ja § 9 lõikes 4 nõutud lisade olemasolu. Puuduste korral teavitab EAS taotlejat kirjalikult ning annab vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks kuni kolm tööpäeva.

 (3) EAS saadab taotlusvoorus laekunud projektide taotlejate ja kaasfinantseerijate nimekirja Rahandusministeeriumile kontrollimiseks, kas kohaliku omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on taotlejana ja oma- või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 tingimused.

 (4) EAS saadab investeeringu objekti asukohajärgsele maavalitsusele hiljemalt 1. veebruariks maakondlike projektide täidetud taotlusvormid ja muud hindamiseks vajalikud dokumendid koos infoga projektide lõigete 2 ja 3 alusel tehtud kontrolli kohta.

 (5) EAS saadab programmi komisjoni liikmetele vähemalt viis tööpäeva enne programmi komisjoni koosolekut üleriigiliste projektide täidetud taotlusvormid ja muud hindamiseks vajalikud dokumendid koos infoga projektide lõigete 2 ja 3 alusel tehtud kontrolli kohta.

 (6) EAS saadab investeeringu objekti asukohajärgsele maavalitsusele hiljemalt 1. veebruariks üleriigiliste projektide täidetud taotlusvormid koos informatsiooniga, et neid taotlusi ei pea maakondlik komisjon hindama ja et need taotlused saadetakse hindamiseks programmi komisjonile.

 (7) EAS võib lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud dokumendid lugeda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 11. Maakondlik komisjon

 (1) Investeeringu objektide asukohajärgne maavalitsus korraldab § 10 lõikes 4 nimetatud taotluste hindamist.

 (2) Maavanem moodustab taotluste hindamiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi maakondlik komisjon).

 (3) Maakondliku komisjoni koosseisu peavad kuuluma lisaks maavalitsuse esindajale ka maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu nimetatud esindaja ja mittetulundusühenduste esindaja.

 (4) Maavalitsusel ja maakondliku komisjoni liikmetel on õigus külastada investeeringu objekti kohapeal. Objekti külastamisest teavitab maavalitsus taotlejat kolm tööpäeva ette.

 (5) Maakondliku komisjoni koosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on vähemalt 60 protsenti komisjoni liikmete arvust.

 (6) Maakondlikul komisjonil on õigus teha ettepanekud:
 1) taotluse rahuldamiseks;
 2) taotluse osaliseks rahuldamiseks;
 3) taotluse rahuldamata jätmiseks.

 (7) Taotluse osalise rahuldamise ettepaneku võib maakondlik komisjon teha juhul, kui:
 1) toetust on taotletud tegevustele või kuludele, mis ei ole abikõlblikud;
 2) toetust on taotletud tegevustele või kuludele, mis projekti eesmärkide või tulemuste seisukohast pole põhjendatud.

 (8) Taotluse osalise rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise ettepanekuid peab maakondlik komisjon põhjendama ja protokollis kajastama.

 (9) Taotlusi hinnatakse maakondliku komisjoni koosolekul. Maakondliku komisjoni koosolekud protokollitakse.

§ 12. Maakonna projektide hindamine maavalitsuses

 (1) Rahandusministeerium koostab EASiga koostöös maakonna projektide prioriteetsuse hindamiseks hindamismetoodika (edaspidi hindamismetoodika), milles sätestatakse hindamise skaala, lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriumide kirjeldused, alakriteeriumid, lävend ja osakaalud.

 (2) Hindamismetoodika ning hindamistabelite ja pingerea vormid kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga ja tehakse kättesaadavaks nii Rahandusministeeriumi kui ka EASi veebilehel hiljemalt kaks kuud enne taotluste esitamise tähtpäeva.

 (3) Maakondlik komisjon lähtub taotluste hindamisel hindamismetoodikast.

 (4) Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika kohaselt taotlustes toodud info alusel.

 (5) Taotluste hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
 1) projekti mõju programmi eesmärgi saavutamisele;
 2) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
 3) projekti prioriteetsus ning tulenevus arengukavadest või planeeringutest;
 4) projekti eelarve ja tegevuste põhjendatus.

 (6) Ühinevate omavalitsuse üksuste esitatud taotluse hindamisel antakse taotlusele lisapunkte:
 1) 0,7 punkti – kui ühinemisotsuse alusel moodustub kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv on üle 11 000 elaniku;
 2) 0,4 punkti – kui ühinemisotsuse alusel moodustub kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus;
 3) 0,2 punkti – kui ühinemisotsuse alusel moodustub kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv on üle 5000 ja alla 11 000 elaniku.

 (7) Juhul kui projekti elluviimise perioodiga vähemalt osaliselt kattuval ajal tehakse samal investeeringu objektil taotleja enda või muu riikliku kaasrahastusega ehitustöid, mis lõpetatakse projekti elluviimise lõpptähtajaks, tuleb nende kaasnevate investeeringute mõju arvesse võtta lõike 5 punktides 1–3 nimetatud kriteeriumi hindamisel.

 (8) Maavalitsusel on õigus küsida taotlejalt ja EASilt taotluse kohta lisainformatsiooni.

 (9) Maakondlikul komisjonil on õigus lisaks taotluses toodud informatsioonile võtta hindamisel arvesse ka objekti külastusel saadud informatsiooni.

 (10) Maakondlikul komisjonil on õigus jätta hindamata need projektid, mis § 10 lõigete 2 ja 3 kontrolli tulemusel ei vasta programmi tingimustele või mille puhul ei ole taotleja puudusi tähtajaks likvideerinud. Sellised projektid lisatakse ilma hindamistulemuseta maakonna projektide pingerea lõppu.

 (11) Hindamistulemuste alusel koostab maakondlik komisjon maakonna projektide pingerea.

 (12) Maavanem esitab hiljemalt 1. märtsil EASile ja Rahandusministeeriumile:
 1) maakondliku komisjoni koosoleku protokolli;
 2) maakonna projektide vormikohased hindamistabelid;
 3) maakonna projektide vormikohase pingerea.

 (13) Lõikes 2 nimetatud vormidel kajastatakse:
 1) hinnatud maakonna projektide hinded koos põhjendustega;
 2) hindamisel lisaks taotluses esitatud informatsioonile hindamistulemust mõjutanud objekti külastusel saadud informatsioon;
 3) põhjendatud ettepanekud taotluse osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

 (14) Maavalitsused, EAS ja Rahandusministeerium võivad lõikes 12 ja § 10 lõikes 4 nimetatud dokumendid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 13. Taotluste vastavuskontroll EASi poolt

 (1) EAS teeb vastavuskontrolli:
 1) kõigile § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastanud üleriigilistele projektidele;
 2) maakondade puhul, mille jaotussumma on väiksem kui 200 000 eurot, maakonna taotluste pingerea nendele projektidele, mille taotletav toetuse summa mahub maakonna kahekordse jaotussumma piiridesse;
 3) maakondade puhul, mille jaotussumma on 200 000 eurot või rohkem, maakonna taotluste pingerea nendele projektidele, mille taotletav toetuse summa mahub maakonna 1,5-kordse jaotussumma piiridesse.

 (2) Projekti puhul, mis mahub maakonna kahekordse jaotussumma piiridesse osaliselt, teeb EAS lõike 1 punktis 2 sätestatud vastavuskontrolli ainult juhul, kui projekt mahub maakonna kahekordse jaotussumma piiridesse vähemalt 50 protsendi ulatuses.

 (3) Projekti puhul, mis mahub maakonna 1,5-kordse jaotussumma piiridesse osaliselt, teeb EAS lõike 1 punktis 3 sätestatud vastavuskontrolli ainult juhul, kui projekt mahub maakonna 1,5-kordse jaotussumma piiridesse vähemalt 50 protsendi ulatuses.

 (4) Vastavuskontrolli käigus kontrollib EAS taotluses esitatud andmete õigsust, taotleja, kaasfinantseerija, toetatavate tegevuste ja kulude vastavust käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.

 (5) Vastavuskontroll tehakse taotlustes esitatud ja maavalitsustelt saadud informatsiooni alusel. EASil on õigus küsida taotlejalt ja maavalitsuselt lisainformatsiooni.

 (6) EASil on õigus vajaduse korral külastada investeeringu objekti kohapeal, teavitades sellest taotlejat kolm tööpäeva ette.

 (7) Taotluse ja lisade kontrollimisel puuduste ilmnemisel teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva.

 (8) Kui EAS avastab vastavuskontrolli käigus asjaolusid, mis oleksid mõjutanud hindamistulemust, aga mida maakondlik komisjon ei saanud arvestada, võib EAS saata taotluse maavalitsusele ühe või mitme hindamiskriteeriumi suhtes uuesti hindamiseks.

 (9) EAS koostab kontrollitud projektide kohta vormikohased hinnangud.

 (10) Hinnanguvormi koostab EAS kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

 (11) EAS saadab lõikes 9 nimetatud hinnangud programmi komisjonile hiljemalt 1. aprilliks.

§ 14. Programmi komisjon

 (1) Rahandusministeeriumi juurde moodustatakse alaline otsustusõigusega komisjon (edaspidi programmi komisjon). Programmi komisjoni teenindavad EAS ja Rahandusministeerium.

 (2) Programmi komisjoni koosseis kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga ning sellesse kuuluvad Rahandusministeeriumi, EASi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

 (3) Üleriigiliste projektide hindamise ja taotlusvoorus laekunud taotluste kohta programmi komisjonis otsuste tegemise koosolek toimub hiljemalt 7. aprillil.

 (4) Programmi komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.

 (5) Programmi komisjoni koosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on vähemalt 60 protsenti komisjoni liikmete arvust.

 (6) Programmi komisjoni otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohal viibivate programmi komisjoni liikmete lihthäälteenamus, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.

 (7) Programmi komisjonil on õigus põhjendatud juhul muuta maakonna projektide pingerida. Pingerea muutmiseks vajalikud dokumendid teeb programmi komisjonile kättesaadavaks EAS.

 (8) Programmi komisjonil on õigus teha järgmisi otsuseid:
 1) taotluse rahuldamata jätmine;
 2) taotluse rahuldamine;
 3) taotluse osaline rahuldamine;
 4) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine.

 (9) Osalise rahuldamise otsuse võib programmi komisjon teha taotleja nõusolekul.

 (10) Programmi komisjoni koosolekud protokollitakse.

§ 15. Üleriigiliste projektide hindamine ning taotlusvoorus laekunud üleriigiliste ja maakonna projektide kohta otsuste tegemine

 (1) Programmi komisjon hindab üleriigilisi projekte hindamismetoodika kohaselt taotlustes toodud info ja EASi koostatud hinnangute alusel.

 (2) Programmi komisjon moodustab hindamistulemuste alusel üleriigiliste projektide pingerea.

 (3) Programmi komisjon ei hinda üleriigilisi projekte, mis § 10 lõigete 2 ja 3 alusel tehtud kontrolli tulemusel või § 13 lõike 1 punkti 1 alusel tehtud vastavuskontrolli tulemusel ei vasta määruses sätestatud tingimustele või kui taotleja ei ole puudusi tähtaegselt likvideerinud, sellised projektid lisatakse ilma hindamistulemuseta üleriigiliste projektide pingerea lõppu ning nende kohta teeb komisjon taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) Programmi komisjon lähtub üleriigiliste projektide menetlemisel ja nende kohta otsuste tegemisel:
 1) paragrahvi 10 lõigete 2 ja 3 alusel tehtud kontrolli tulemustest;
 2) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 1 alusel tehtud vastavuskontrolli tulemustest;
 3) üleriigiliste projektide pingereast;
 4) taotlusvooru üleriigiliste projektide toetusvahenditest § 6 lõike 2 punkti 1 alusel.

 (5) Programmi komisjon lähtub maakonna projektide menetlemisel ja nende kohta otsuste tegemisel:
 1) paragrahvi 10 lõigete 2 ja 3 alusel tehtud kontrolli tulemustest;
 2) paragrahvi 12 lõike 12 kohaselt maavalitsuse saadetud materjalidest, sealhulgas § 12 lõikes 2 nimetatud vormidel kajastatust;
 3) paragrahvi 13 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel tehtud vastavuskontrolli tulemustest;
 4) EASi poolt § 13 lõike 9 alusel koostatud hinnangutest;
 5) taotlusvooru maakonna projektide toetusvahenditest § 6 lõike 2 punkti 2 alusel;
 6) maakonna ligikaudsest jaotussummast;
 7) toetusvahendite jagunemise maakondadevahelisest tasakaalustatusest.

 (6) Programmi komisjoni otsused taotlusvooru laekunud projektide kohta vormistatakse koosoleku protokolli lisana. Programmi komisjoni koosoleku protokolli lisa saadetakse hiljemalt 20. aprillil maavalitsustele ning avalikustatakse EASi ja Rahandusministeeriumi veebilehel. Lisaks teavitab EAS taotlejaid programmi komisjoni otsustest kirjalikult.

§ 16. Programmi komisjoni otsuste kehtetuks muutumine

 (1) Kui toetuse saaja ei ole § 9 lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumente kolme kuu jooksul taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemise päevast alates EASile esitanud, muutub programmi komisjoni otsus vastava taotleja suhtes kehtetuks.

 (2) Kui toetuse saaja ei ole nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemise päevast alates toetuslepingut sõlminud, muutub programmi komisjoni otsus vastava taotleja suhtes kehtetuks.

5. peatükk Toetuse saaja, toetuse kasutamine ja toetuse tagasinõudmine 

§ 17. Toetusleping, toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) EAS sõlmib toetuse kasutamise tingimuste kohta toetuse saajaga toetuslepingu. Toetuslepingu vormi koostab EAS kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

 (2) EAS ei sõlmi toetuslepingut enne § 9 lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumentide esitamist.

 (3) Toetuse summa kantakse toetuse saajale üle vastavalt toetuslepingu tingimustele.

 (4) Toetuse saajal on õigus:
 1) saada EASi kaudu nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmisega;
 2) muuta projekti eelarvet oma- või kaasfinantseeringu arvel juhul, kui projekti eelarve suureneb ning projektis ette nähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu;
 3) muuta projekti eelarvet juhul, kui projekti eelarve väheneb, kuid seda kuni minimaalse oma- ja kaasfinantseeringu määrani.

 (5) Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama toetuse andmise otsuses ette nähtud oma- või kaasfinantseeringu olemasolu;
 2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse, selle rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse ja toetuslepinguga;
 3) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- või kaasfinantseeringu kasutamise kohta;
 4) eristama raamatupidamises toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
 5) esitama EASi ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
 6) projekti eesmärgi muutumisel taotlema selleks EASi kaudu programmi komisjonilt nõusolekut;
 7) projekti kestuse ja projekti tegevuste muudatuste korral ning projekti eelarve muutumisel, kui projekti maksumus väheneb sedavõrd, et oma- ja kaasfinantseering väheneb alla minimaalse oma- ja kaasfinantseeringuks ette nähtud määra, taotlema selleks EASilt nõusolekut;
 8) võimaldama teha kontrolltoiminguid ja auditit toetuse ning oma- või kaasfinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde suhtes, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele;
 9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates;
 10) võtma arvesse kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettepanekud;
 11) näitama toetuse kasutamisel EASi veebilehel kättesaadavas siseriiklikest regionaalarengu programmidest teavitamise juhendis ette nähtud viisil, et investeeringu objekti on toetatud regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest;
 12) säilitama taotluse, toetuse kasutamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat;
 13) kooskõlastama eelnevalt kirjalikult EASiga kõik esitatud andmetes toimunud muudatused või asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja põhimääruse või põhikirja muutmine, seaduslike või volitatud esindajate muutumine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine, pankroti väljakuulutamine, likvideerimine ja tegevuse lõpetamine ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 14) informeerima viivitamata kirjalikult EASi kaudu programmi komisjoni projekti elluviimise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse kaheldavusest;
 15) kooskõlastama eelnevalt EASi kaudu programmi komisjoniga toetuse eest loodud või soetatud vara omandi- või kasutusõiguse üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest.

§ 18. Aruandlus

 (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta lõpparuande toetuslepingus määratud tähtajaks.

 (2) Kui toetussumma ületab 40 000 eurot, võib toetuse saaja esitada vahearuandeid iga kolme kuu järel või harvem. Soov vahearuannete esitamiseks peab kajastuma taotluses.

 (3) EAS kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande EASile laekumise päevast alates toetuse ja oma- ja kaasfinantseeringu sihtotstarbelist ja toetuslepingu tingimustele vastavat kasutamist ja hangete läbiviimise õigsust ning informeerib vajaduse korral kontrolli tulemustest Rahandusministeeriumi ja maavalitsust.

 (4) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuslepingu tingimuste muu rikkumise korral on EASil õigus toetusleping üles öelda ja nõuda saadud toetuse kas täielikku või osalist tagastamist vastavalt programmi komisjoni otsusele.

 (5) EASil on õigus vähendada toetust juhul, kui toetuse saaja oma- ja kaasfinantseering väheneb alla 25 protsendi projekti maksumusest.

 (6) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekti elluviimisel on tehtud mitteabikõlblikke kulusid, on EASil õigus need kulud projekti maksumusest maha arvestada ja kinnitada aruanne vähendatud maksumusega, lähtudes lõikest 4.

 (7) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, on EASil õigus kinnitada aruanne vähenenud summas, lähtudes lõikest 5, ning toetussummat vähendada.

 (8) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole projekti elluviimisel järginud riigihangete seadust, teavitab EAS sellest Rahandusministeeriumi.

 (9) Lõikes 8 sätestatud juhul esitab EAS Rahandusministeeriumile järgmised andmed:
 1) programmi nimi;
 2) toetuse saaja andmed;
 3) projekti nimi;
 4) hanke viitenumber selle olemasolu korral;
 5) viide riigihangete seaduse sättele, mille nõuet ei ole järgitud, koos kirjeldusega, milles seisneb sätte järgimata jätmine.

§ 19. Väljamakse tegemine

 (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

 (2) Toetuse iga osa väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada EASile maksetaotlus.

 (3) Pärast toetuslepingu sõlmimist kannab EAS toetuse saaja esitatud nõuetekohase maksetaotluse alusel 20 tööpäeva jooksul toetuse saajale ettemaksena üle kuni 30 protsenti toetussummast.

 (4) Toetuse saaja tõendab ettemaksena saadud toetuse kasutamise hiljemalt lõpparuande esitamise tähtajaks. Toetuse saajal ei ole õigust taotleda järgnevaid makseid enne, kui kogu ettemaksena saadud toetuse kasutamine on tõendatud.

 (5) Pärast vastavas etapis ette nähtud tegevuste elluviimist, omafinantseeringu osa tasumist ja nõuetekohase aruande kinnitamist EASis ning toetuse saajalt nõuetekohase maksetaotluse saamist kannab EAS 20 tööpäeva jooksul toetuse saajale üle vastavas etapis tehtud kulude toetuse osa toetuslepingus määratud osakaalu alusel.

 (6) Aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja olema kandnud omafinantseeringu osa kuludest.

 (7) Lõikes 6 nimetatud juhtudel on toetuse saaja kohustatud seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates tasuma kuludokumentide kogusumma ning esitama EASile maksekorraldused.

§ 20. Muudatused toetuse kasutamisel ja toetuslepingu muutmine

 (1) Toetuse saaja peab enne muudatuste tegemist EASi teavitama kirjalikult kõikidest muudatustest esialgse taotlusega võrreldes.

 (2) Kui toetuse kasutamise ja projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti on vaja muuta, vormistab EAS toetuslepingu muudatuse.

 (3) Kui toetuse saaja soovib muuta projekti eesmärki, on selleks vaja programmi komisjoni nõusolekut. Projekti eesmärgi muutmisel vormistab EAS toetuslepingu muudatuse programmi komisjoni otsuse alusel.

 (4) Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need omafinantseeringu arvel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on vähenenud, vähendatakse toetussummat ja oma- ja kaasfinantseeringut tingimusel, et oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus moodustab vähemalt 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

 (1) Programmi komisjonil on õigus nõuda toetus tagasi, kui:
 1) ilmnevad asjaolud, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud;
 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
 4) ilmneb, et projekti eesmärki või kavandatud tulemusi ei saavutata;
 5) toetuse saaja ei ole täitnud talle toetuslepingus pandud kohustusi.

 (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

 (3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab programmi komisjon. Põhjendatud juhtudel võib programmi komisjon toetuse saaja poolt kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada.

 (4) Kui toetuse saajalt ei ole võimalik toetust tagasi saada, otsustab edasise tegevuse programmi komisjon.

 (5) Kui toetuse saaja ei taga toetuslepingus nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või avalikku kasutust taotluses ning toetuslepingus nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, vähendatakse tegevuse või tegevuste kogumi toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille jooksul on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul toetuslepingu nõudeid rikutud, ning EAS nõuab programmi komisjoni otsuse alusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

 (6) Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või saavutab projekti eesmärgid osaliselt, otsustab programmi komisjon toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise, kaaludes otsuse tegemisel elluviidud tegevuste mõju eesmärgi saavutamisele, ning EAS nõuab programmi komisjoni otsuse alusel toetuse tagasi. Programmi komisjonil on kohustus valitud toetuse tagasimaksmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada.

 (7) Kui toetuse saaja ei võimalda EASil teha kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust, nõuab EAS programmi komisjoni otsuse alusel tagasi 20–100 protsenti toetusest.

 (8) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma muid kohustusi või talle kehtestatud nõudeid, nõuab EAS programmi komisjoni otsuse alusel tagasi 5–100 protsenti toetusest.

 (9) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud § 17 lõike 5 punktis 11 nimetatud juhendis sätestatud teavitamise nõudeid ja nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, teeb programmi komisjon otsuse nõuda tagasi viis protsenti projektile eraldatud toetusest, kuid kõige rohkem 1000 eurot. EAS nõuab toetuse tagasi vastavalt programmi komisjoni otsusele.

 (10) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui toetuse saaja poolt tagasimakstav summa on üle 100 euro.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 22. Määruse rakendussätted

 (1) 2016. aasta I voorus rahastatud taotluste menetlemisel ning varasemate aastate voorudes rahastatud taotluste menetlemisel kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a määrust nr 82 „Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord”.

 (2) Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a määrus nr 82 „Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

Taavi Rõivas
Peaminister

Arto Aas
Riigihalduse minister

Heiki Loot
Riigisekretär