Teksti suurus:

Tööhõiveprogramm 2017–2020

Tööhõiveprogramm 2017–2020 - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.03.2020
Avaldamismärge:RT I, 17.09.2019, 7

Tööhõiveprogramm 2017–2020

Vastu võetud 17.11.2016 nr 130
RT I, 22.11.2016, 6
jõustumine 01.05.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.02.2017RT I, 28.02.2017, 403.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.
26.04.2018RT I, 04.05.2018, 901.06.2018
12.09.2019RT I, 17.09.2019, 320.09.2019, osaliselt 01.01.2020

Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist.

§ 2.  Programmi eesmärgid

  (1) Programmi üldeesmärk on leevendada tööjõupuudust, ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude takistuste tõttu.

  (2) Üldeesmärgi saavutamiseks on programmi alaeesmärgid:
  1) töö kaotamise ohus olevate isikute töölt tööle liikumise toetamine;
  2) karjäärivalikute ja tööotsingute toetamine;
  3) tööandjate toetamine sobivate töötajate leidmisel ja töölerakendamisel;
  4) alustavate ettevõtjate jätkusuutlikkuse toetamine;
  5) teadmiste ja oskuste arendamine ning kvalifikatsiooni tõstmine;
  6) töölesaamise takistuste kõrvaldamine;
  7) töövalmiduse suurendamine;
  8) regionaalsete tööturukriiside negatiivse mõju vähendamine.

§ 3.  Programmi kestus

  Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. maist 2017. a kuni 31. detsembrini 2020. a, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

§ 4.  Programmi rahaline maht

  (1) Programmi rahaline maht on programmi kestuse ajal tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmiseks kavandatud rahasumma.

  (2) Programmi rahaline maht on 2017. aastal kuni 22,3 miljonit eurot, 2018. aastal kuni 44,4 miljonit eurot, 2019. aastal kuni 45,9 miljonit eurot ja 2020. aastal kuni 48,1 miljonit eurot.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

2. peatükk Programmi tegevused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Täiendavad tööturuteenused

  Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud teenuste järgmiseid tööturuteenuseid:
  1) karjääriinfo vahendamine;
  2) tööotsingunõustamine;
  3) individuaalne töölerakendamine;
  4) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks;
  5) töövalmiduse toetamine;
  6) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
  7) tasemeõppes osalemise toetus;
  8) [kehtetu - RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]
  9) koolitustoetus;
  10) ettevõtluse toetamine.

§ 6.  Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel

  Programmi alusel osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel järgmiseid tööturuteenuseid:
  1) töövahendus;
  2) tööturukoolitus;
  3) tööharjutus.
  4) [kehtetu - RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

§ 7.  Tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikud

  (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras töötule, tööotsijale, isikule, keda ei ole töötu ega tööotsijana arvele võetud, töötajale ja tööandjale.

  (2) Töötule osutatakse:
  1) käesoleva määruse § 5 punktides 1–7 nimetatud tööturuteenuseid. Kui töötu õpib täiskoormusega või kutseõppeasutuses statsionaarses õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, osutatakse talle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1–4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid.
  2) [kehtetu - RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Tööotsijale osutatakse:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija);
  2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta kannab karistust avavanglas (edaspidi kinnipeetav tööotsija).

  (4) Töötajale osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse §-s 21 sätestatud tingimustel ning käesoleva määruse § 5 punktides 6 ja 7 nimetatud tööturuteenust.

  (5) Tööandjale osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 8 ja 9 nimetatud tööturuteenust.

  (6) Isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse käesoleva määruse:
  1) § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid;
  2) § 5 punktis 10 nimetatud tööturuteenust, kui ta sai tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning tema äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub.

§ 8.  Tööturuteenusel osalemise õiguse säilimine

  (1) Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 4, 6 ja 7 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel;
  2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul.

  (2) Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal:
  1) suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist;
  2) esitanud avalduse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib taotletud tööturuteenust osutada ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Kinnipeetavale tööotsijale, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööotsijana arveloleku lõpetamist.

  (4) Töötajale, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ning on töötamise ajal hakanud saama tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 6 ja 7 nimetatud tööturuteenust, jätkatakse selle tööturuteenuse osutamist ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist või töötamise lõpetamist.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

§ 9.  Tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikud

  (1) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 34 punktides 1–3 nimetatud isikute on stipendiumi õigus saada töötul, kes osaleb käesoleva määruse §-s 14 nimetatud vabatahtlikul tööl.

  (2) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute on sõidu- ja majutustoetust õigus saada:
  1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel;
  2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktides 2–6 nimetatud tööturuteenusel ja käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud proovitööl.

2. jagu Täiendavad tööturuteenused 

§ 10.  Karjääriinfo vahendamine

  Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul.

§ 11.  Tööotsingunõustamine

  Tööotsingunõustamine on isiku töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Tööotsingunõustamise eesmärk on suurendada isiku aktiivsust töö otsimisel.

§ 12.  Individuaalne töölerakendamine

  (1) Individuaalne töölerakendamine on tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavate kulude, sealhulgas hooldusteenuse ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu hüvitamine sellisele isikule või tasumine sellise isiku eest, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse või muude eriliste takistuste tõttu.
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (5) [Kehtetu - RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (6) [Kehtetu - RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

§ 13.  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks

  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustes osalemist ja töölesaamist.

§ 14.  Töövalmiduse toetamine

  Töövalmiduse toetamine on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine vabatahtliku töö kaudu. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada isiku töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

§ 15.  Kvalifikatsiooni saamise toetamine

  (1) Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu isikule hüvitamine või tema eest tasumine.

  (2) Töötu ja tööotsija eest tasutakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu.

  (3) Töötajale, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot. Kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui isiku koolituse läbimise eest on tööandjale makstud koolitustoetust või ta on eelnevalt läbinud vastava tööturukoolituse ning ta on sooritanud eksami koolituse lõpetamisest kolme aasta jooksul ja positiivsele tulemusele.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

§ 16.  Tasemeõppes osalemise toetus

  (1) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest.

  (2) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kui:
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]
  1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat;
  2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat;
  3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis ning kes ei ole katkestanud eri- või kutsealase hariduse õpinguid taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas:
  1) töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et isiku terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata;
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]
  2) töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.

  (5) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust (edaspidi valdkonna põhikutseala). Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (6) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus on:
  1) 260 eurot kuus juhul, kui isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tasustatud tegevusega ega saa sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust;
  2) 130 eurot kuus juhul, kui isik on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tasustatud tegevusega või saab sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust.

  (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse avalduse esitamisest arvates, kuid mitte varem kui Eesti Hariduse Infosüsteemis märgitud õppimise algusaeg. Toetust makstakse nominaalse õppekava täitmise aja jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.

  (8) Kui toetuse suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, makstakse toetust uues suuruses muudatusele järgnevast kuust alates.

  (9) Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötuskindlustuse seaduse § 7 lõigete 1–22 ja 4 kohaselt. Isikule, kes kasutas taotluse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikele 5 puhkusel oldud aja võrra.

§ 17.  Töökoha loomise toetus
[Kehtetu - RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

§ 18.  Koolitustoetus

  (1) Koolitustoetus on tööandjale makstav toetus, millega toetatakse töötajate värbamist, tööandja majandustegevuses muutustega kohanemist ja eesti keele oskuse arendamist. Toetust makstakse, kui tööandja juures asub tööle või töötab töölepingu alusel isik, kes vajab tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (2) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (3) Koolitustoetust makstakse:
  1) töötaja tööle võtmisel käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud valdkonna põhikutsealale, kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping;
  2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud;
  3) enne tööle asumist vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvel olnud töötaja töölepingu alusel tööle võtmisel ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud;
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]
  4) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja ei leia töötukassa vahendusel sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (6) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.

  (7) Koolituse maht on vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus kestab kuni üks aasta.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (8) Koolitustoetust makstakse täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu isiku läbiviidud koolituse eest.

  (81) Koolitustoetust makstakse, kui toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (9) Tööandjale makstakse koolitustoetust järgmiste kulude hüvitamiseks:
  1) koolituskulu;
  2) töötaja tööjõukulu koolitusel osaletud aja eest tunnitöötasu alammääras iga koolitustunni kohta;
  3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu.

  (10) Töötukassa võib eelneval kokkuleppel tööandjaga hüvitada tööandjale käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude kogusummast:
  1) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta;
  2) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta, kui töötaja on vähemalt 50-aastane, tal puudub eri- või kutsealane haridus, tal on tööülesannete täitmiseks ebapiisav eesti keele oskus või tema töötamine on takistatud terviseseisundi tõttu;
  3) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötukassas töötuna arvel oleva isiku;
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]
  4) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud piirsumma, kui käesoleva määruse § 25 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse käesoleva määruse § 25 lõikes 2 sätestatud riigiabina.

  (11) Tööandja tagastab toetuse täies ulatuses, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud töötaja töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist tööle asumisest või kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud töötaja töösuhe lõpeb enne kuue kuu möödumist taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

§ 19.  Ettevõtluse toetamine

  (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust.
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

  (3) Ettevõtluse toetamiseks võib töötukassa kokkuleppel isikuga hüvitada koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot.
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

3. jagu Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel 

§ 20.  Töövahendus

  (1) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl.

  (2) Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev.

§ 21.  Tööturukoolitus

  (1) Tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (2) Koolituskaardi alusel võib tööturukoolituse kulu kuni 2500 eurot tasuda töötu, koondamisteatega tööotsija ja kinnipeetava tööotsija eest kahe aasta jooksul ning sellise töötaja eest, kes töötab töölepingu alusel või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kolme aasta jooksul.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (3) Töötajale, kellel on käesoleva määruse § 16 lõike 10 kohaselt arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, võib võimaldada tööturukoolitust koolituskaardi alusel, kui ta on:
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]
  1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek vastab käesoleva paragrahvi lõikele 7 ja tal puudub eri- või kutsealane haridus;
  2) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek vastab käesoleva paragrahvi lõikele 7 ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav;
  3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendatakse vastavalt käesoleva määruse § 16 lõikes 4 sätestatule;
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]
  4) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek vastab käesoleva paragrahvi lõikele 7.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkonda kuuluvat koolitust ja koolitust, mis valmistab ette töötajaid käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud valdkonna põhikutsealale.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikule võib võimaldada eesti keele koolitust koolituskaardi alusel või tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud viisil.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (51) Töötule, koondamisteatega tööotsijale, kinnipeetavale tööotsijale ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikule võimaldatakse koolituskaardi alusel eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele võimaldatakse tööturukoolitust, mille õppekavas on ette nähtud tunnistuse väljastamine haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” kohaselt.
[RT I, 22.11.2016, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isiku sissetulek peab taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal olema väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Isiku sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.
[RT I, 04.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018]

§ 22.  Tööharjutus

  Tööharjutuse kestus pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule on kuni kuus kuud.

§ 23.  Tugiisikuga töötamine
[Kehtetu - RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus 

§ 24.  Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine

  (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetust, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras.

  (2) Individuaalne tööotsimiskava, mis sisaldab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 10 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmeid, koostatakse:
  1) koondamisteatega tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks;
  2) kinnipeetavale tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktis 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks;
  3) töötajale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks käesoleva määruse §-s 21 sätestatud tingimustel ning käesoleva määruse § 5 punktis 7 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks.

§ 25.  Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

  (1) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesolevas määruses nimetatud isikutele ning käesoleva määruse §-des 18 ja 19 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

  (2) Käesoleva määruse §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud.

  (3) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga.

  (4) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga.

  (5) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga.

  (6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga.

  (7) Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga.

  (8) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (10) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele.

  (11) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

  (12) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 20.09.2019]

§ 26.  Tööturuteenuste osutamise korraldus

  (1) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tööturuteenuseid osutatakse järgmiselt:
  1) karjääriinfo vahendamise teenust osutab töötukassa;
  2) tööotsingunõustamise teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuse osutajaga lepingu;
  3) ettevõtluse toetamise teenuse osutamiseks, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu.
  4) [kehtetu - RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]
  5) [kehtetu - RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Tööturuteenuse osutamisel hüvitab või tasub töötukassa kuludokumendi alusel:
  1) määruse §-s 12 sätestatud kulu isikule või teenuse osutajale;
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]
  2) määruse § 15 lõikes 3 ja § 19 lõikes 3 sätestatud kulu isikule;
  3) määruse §-s 18 sätestatud kulu tööandjale.

  (3) Töötule, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, sõltuvusprobleemide või muude eriliste takistuste tõttu, tööturuteenuse osutamise vajaduse hindamiseks, tööturuteenuse osutamiseks ja tema töölerakendamiseks võib töötukassa vajaduse korral kaasata eksperte.

3. peatükk Programmi tegevuste maht ja aruandlus 

§ 27.  Tööturuteenuste maht

  Programmi alusel on tööturuteenuste osutamise kavandatav maht:
  1) 2017. aastal kuni 61 328 tööturuteenusel osalemist;
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]
  2) 2018. aastal kuni 108 445 tööturuteenusel osalemist;
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]
  3) 2019. aastal kuni 115 055 tööturuteenusel osalemist;
  4) 2020. aastal kuni 117 484 tööturuteenusel osalemist.

§ 28.  Tööturutoetuse maht

  (1) Programmi alusel on stipendiumi maksmise kavandatav maht:
  1) 2017. aastal kuni 16 237 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2018. aastal kuni 24 155 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  3) 2019. aastal kuni 24 084 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  4) 2020. aastal kuni 23 999 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel.

  (2) Programmi alusel on sõidu- ja majutustoetuse maksmise kavandatav maht:
  1) 2017. aastal kuni 54 164 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2018. aastal kuni 87 549 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  3) 2019. aastal kuni 93 574 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  4) 2020. aastal kuni 93 929 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel.

§ 29.  Programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord

  (1) Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande tööturuteenuste ja -toetuste liikide kaupa töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile vähemalt kord kolme kuu jooksul.

  (2) Käesoleva määruse §-de 16 ja 18 ning § 21 lõike 3 alusel osutatud tööturuteenuste tulemuslikkust ja tõhusust hindab Sotsiaalministeerium koostöös töötukassaga hiljemalt 2019. aastal.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 30.  Üleminekusätted

  (1) Isikule, kes taotles tööturuteenust Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2015. a määruse nr 93 „Tööhõiveprogramm 2016–2017” (edaspidi THP 2016–2017) alusel, kuid kelle suhtes töötukassa ei ole enne käesoleva määruse jõustumist otsustanud tööturuteenuse osutamist, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Isikule, kellele alustati THP-s 2016–2017 sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kelle suhtes otsustati tööturuteenuse osutamine või kes suunati tööturuteenusele enne käesoleva määruse jõustumist, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust käeolevas määruses sätestatud tingimustel. Käesolevas määruses ja THP-s 2016–2017 sätestatud tööturuteenuse osutamise otsustamise tingimuste erinevuse korral kohaldatakse isiku suhtes soodsamat tingimust.

  (3) Isikule, kes taotles või kellele alustati THP 2016–2017 § 17 lõikes 3 sätestatud tööturuteenuse osutamist, osutatakse seda tööturuteenust THP-s 2016–2017 sätestatud tingimustel ja korras.

  (4) Isikule, kellele võimaldati tööturukoolitust koolituskaardi alusel Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2013. a määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014–2015” (edaspidi THP 2014–2015) § 17 või THP 2016–2017 § 17 kohaselt, arvestatakse käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetatud kaheaastast ajavahemikku selle teenuse saamise ajast THP 2014–2015 või THP 2016–2017 alusel.

  (5) Käesoleva määruse § 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud Ida-Viru maakonnas töökoha loomise tingimus on täidetud ka juhul, kui töökoht luuakse kohaliku omavalitsuse üksuses, mis kuni haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumiseni kuulus Ida-Viru maakonna koosseisu.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

  (6) Isikule, kes taotles või kellele alustati käesoleva määruse § 6 punktis 4 sätestatud tööturuteenuse osutamist enne 1. jaanuari 2020. a, osutatakse tööturuteenust kuni 31. detsembrini 2019. a kehtinud tingimustel ja korras.
[RT I, 17.09.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

§ 31.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 32.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. mail 2017. a.

  (2) Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2020. a, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Määruse § 5 punkt 8, § 17 ja § 26 lõike 1 punkt 5 kehtivad kuni 31. detsembrini 2018. a.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

  (4) Määruse § 21 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2018. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json