Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 12.11.2015 nr 116
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kolga lahe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulikke maastikke ja kooslusi ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, rannikulõukad (1150*), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (2120), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning vanad loodusmetsad (9010*);
3) kaitsealuseid linnuliike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 20.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need on tutkas (Philomachus pugnax), veetallaja (Phalaropus lobatus), randtiir (Sterna paradisaea), jõgitiir (Sterna hirundo) ja väiketiir (Sterna albifrons);
4) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), liivatüll (Charadrius hiaticula), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
5) rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need on sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran (Phalacrocorax carbo) ja hahk (Somateria mollissima);
6) loomaliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. See on hallhüljes (Halichoerus grypus);
7) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on rand-kirburohi (Polygonum oxyspermum), põhjatarn (Carex mackenziei), rootsi kukits (Cornus suecica), rand-seahernes (Lathyrus japonicus) ja roosa merikann (Armeria maritima subsp. elongata).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kaberneeme, Koipsi, Rammu ja Rohusi külas ning Kuusalu vallas Salmistu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul teadus- ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.
(3) Jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsatöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel.
(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ning jahipidamine § 12 punktis 4 sätestatud ajal Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis.
(5) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal Malusi ja Rohusi sihtkaitsevööndis.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Sihtkaitsevöönd
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks ning liikide ja nende elupaikade kaitseks.
(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit:
1) Malusi sihtkaitsevöönd;
2) Koipsi sihtkaitsevöönd;
3) Kolga lahe sihtkaitsevöönd;
4) Rammu sihtkaitsevöönd;
5) Rohusi sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
(1) Malusi ja Rohusi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väikesaarte ja neid ümbritseva mereala ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina, kaitstavate liikide kaitse ning lindude pesitsuse ja rände ajal rahu tagamine.
(2) Rammu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laiakari ja Allu väikesaare koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ja pesitsevate lindude kaitse ning Rammu saarel kukemarjanõmmede säilitamine ja taastamine, rannaniitude, kadastike ja liigirikaste madalsoode kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ja taastamine ning rannikuelupaikade kaitse.
(3) Koipsi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luiterandade, rannaniitude ja kadastike kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine, taastamine ja kaitse ning rannikuelupaikade kaitse.
(4) Kolga lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Koipsi ja Rammu saart ümbritseva mereala ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina ning lindudele pesitsuse ja rände ajal rahu tagamine.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
(2) Malusi, Rammu, Rohusi ja Kolga lahe sihtkaitsevööndis on lubatud sõita ujuvvahendiga kiirusega kuni viis sõlme. Ujuvvahendiga sõitmine kiirusega üle viie sõlme on lubatud järelevalve- ja päästetöödel.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste ja elupaigatüüpide säilitamiseks ja vajaduse korral ka taastamiseks vajalik tegevus Rammu ja Koipsi saarel;
3) metsakoosluste kujundamine Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja täiuse kohta;
4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalikud tööd Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
6) roo ja adru varumine.
§ 11. Vajalik tegevus
(1) Kaitseala sihtkaitsevööndis asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik lammaste karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
(2) Kaitseala esmatähtsa elupaigatüübi kukemarjanõmme säilitamiseks ja osatähtsuse suurendamiseks on vajalikud hooldus- ja taastamistööd, sealhulgas männikute kujundusraie, pindala vähendamine ja vajaliku suurusega häilude rajamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta rajatiste ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul;
4) inimeste viibimine Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning Rammu sihtkaitsevööndis asuva kalmistu külastamisel ja liikumisel selleks ettenähtud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud rajal.
4. peatükk Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Koipsi piiranguvöönd;
2) Pedassaare piiranguvöönd;
3) Rammu piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja taastamine.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
2) ehitiste püstitamine;
3) roo varumine külmumata pinnaselt.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik lammaste karjatamine ning vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
§ 17. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) maavara kaevandamine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) uuendusraie, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul turberaie Pedassaare piiranguvööndis;
6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk Lõppsätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrus nr 57 „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Menetluse läbiviimine
Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 5. oktoobri 2010. a käskkirjaga nr 1391 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.
§ 21. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Ala on kaitse alla võetud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 „Uute alade looduskaitse alla võtmisest”. Kaitseala nimetati maastikukaitsealaks ning selle kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 15 kuulub kaitseala Kolga lahe linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 123 Kolga lahe loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes
Marko Pomerants
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa Kolga lahe maastikukaitseala
Facebook
Twitter