Teksti suurus:

Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.02.2018
Avaldamismärge:RT I, 17.11.2017, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.11.2017 otsus nr 175

Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 26.10.2017

§ 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1, § 4 lõike 3 teises lauses, § 175 pealkirjas ja lõike 1 punktis 1, § 176 pealkirjas, § 178 lõike 2 punktis 10, § 179 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 ning lõike 2 punktis 1, § 184 lõikes 3, § 186 lõike 2 punktis 11, § 187 lõike 1 punktis 5, 12. peatüki pealkirjas, § 223 lõigetes 1 ja 3–6, § 228 lõike 2 punktis 10, § 236 lõike 1 esimeses lauses ning § 237 lõigetes 1–3, 6 ja 10 asendatakse sõna „kindlustusvahendus” sõnadega „kindlustuse turustamine” vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kindlustusandja pakub kindlustuslepingut komplektis muu toote või teenusega, mis ei ole kindlustusteenus, kohaldatakse kindlustusandjale käesoleva seaduse §-s 1821 sätestatut.”;

3) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Kindlustuse turustamine ja turustaja

(1) Kindlustuse turustamine on kindlustuslepingutega seotud nõustamine ja kindlustuslepingute soovitamine, ettevalmistamine, sõlmimine ning nende haldamisel ja täitmisel abistamine. Kindlustuse turustamine hõlmab ka teabe andmist ühe või mitme kindlustuslepingu kohta vastavalt kriteeriumitele, mille klient valib veebilehe, rakenduse või muu sellise keskkonna kaudu, kindlustusteenuste pingerea koostamist, hindade ja teenuste võrdlemist ning teabe andmist hinnasoodustuste kohta, kui klient saab sellise protsessi tulemusel otse või kaudselt sõlmida kindlustuslepingu veebilehe, rakenduse või muu sellise keskkonna kaudu.

(2) Edasikindlustuse turustamine on edasikindlustuslepinguga seotud kindlustuse turustamine.

(3) Kindlustuse turustaja (edaspidi turustaja) on kindlustusandja ning käesoleva seaduse §-s 174 nimetatud kindlustusmaakler ja kindlustusagent.

(4) Kindlustuse turustamiseks ei peeta järgmisi tegevusi:
1) juhuslikult teabe andmist seoses muu kutsetegevusega, mis ei ole kindlustuse turustaja tegevus, kui teabe andja ei astu samme, et aidata sõlmida või täita kindlustus- või edasikindlustuslepingut, ja lepingu sõlmimine või täitmine ei ole tema tegevuse eesmärk;
2) kindlustusandja nimel nõuete haldamist ning kahju hindamist ja nõuetele eksperdihinnangu andmist seoses majandus- või kutsetegevusega, mis ei ole kindlustuse turustaja tegevus;
3) üksnes andmete ja teabe andmist kindlustuse turustajale kliendi kohta, kui andmete ja teabe andja ei abista muul viisil osapooli kindlustuslepingu sõlmimisel;
4) üksnes teabe andmist klientidele kindlustus- või edasikindlustusteenuste või kindlustuse turustajate kohta, kui teabe andja ei abista muul viisil osapooli kindlustuslepingu sõlmimisel.”;

4) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Abistamisteenuste kindlustus hõlmab viivitamatu abi kättesaadavaks tegemist isikutele, kes satuvad kindlustuslepingus sätestatud juhtudel ja tingimustel raskustesse reisides või oma kodust või alalisest elukohast eemal olles. Abi andmine hõlmab rahalist või mitterahalist hüvitamist, kuid ei hõlma sõiduki korralist hooldust, sealjuures müügijärgset tehnilist hooldust, abile viitamist ja selle vahendamist.”;

5) paragrahvi 18 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõnad „tehnilise kasumi” sõnadega „pensionilepingute kasumi”;

6) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse §-des 32–35 sätestatut ei kohaldata Eesti edasikindlustusandjale, kes soovib tegeleda välisriigis piiriülese kindlustustegevusega. Eesti edasikindlustusandja, kes soovib tegeleda välisriigis piiriülese kindlustustegevusega, teavitab sellest Finantsinspektsiooni.”;

7) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatut ei kohaldata välisriigi edasikindlustusandjale, kes soovib tegeleda Eestis piiriülese edasikindlustustegevusega.”;

8) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) Lloyd’si korral isiku nimi, kes on volitatud esindama Lloyd’si ja kõiki tema liikmeid Eestis;”;

9) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Parim hinnang on tulevaste rahavoogude kaalutud keskmine, kus riskivaba intressikõverat kasutades võetakse arvesse tulevaste rahavoogude väärtust. Kindlustusandja võib parima hinnangu arvutamisel rakendada riskivaba intressikõvera kohandamisi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 46 ja 47. Kindlustusandja kasutab Euroopa Komisjoni kehtestatud kohandamata riskivaba intressikõverat või kattuvuse või volatiilsuse kohandamise rakendamisel tehnilist teavet, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud asjakohase rakendusmääruse.”;

10) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite summa on võrdne esimese taseme omavahendite ning teise ja kolmanda taseme nõuetekohaste omavahendite summaga.

(12) Miinimumkapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste põhiomavahendite summa on võrdne esimese taseme omavahendite ja teise taseme nõuetekohaste põhiomavahendite summaga.”;

11) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kindlustusandja arvestab solventsuskapitalinõude arvutamisel riskimaandamismeetmetega eeldusel, et meetmete kasutamisest tulenevad riskid, sealhulgas krediidirisk, on solventsuskapitalinõude arvutamisel arvesse võetud. Riskimaandamismeetmeteks loetakse kõiki meetmeid, mis võimaldavad kindlustusandjal kanda osa riskidest või kõik riskid üle teisele osapoolele.”;

12) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Krediidirisk on kahju saamise või kindlustusandja finantsseisundi halvenemise oht tulenevalt emitendi, vastaspoole või kõikide teiste selliste võlgnike krediidikvaliteedi muutumisest, kellega kindlustusandja kokku puutub seoses maksejõuetusriski, hinnavaheriski või turu kontsentratsiooniriskiga.

(12) Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2015/35 nimetatud likviidsusrisk on risk, et kindlustusandja ei ole võimeline finantskohustuste õigeks ajaks täitmiseks realiseerima investeeringuid või muud vara.

(13) Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2015/35 nimetatud krediidikvaliteeti hindav asutus on reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31), või krediidireitinguid andev keskpank, kellele määrus (EÜ) nr 1060/2009 ei kohaldu.”;

13) paragrahvi 63 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Riskimõõdik on matemaatiline funktsioon, millega antakse rahaline väärtus tõenäosusjaotuse prognoosile ning mis kasvab samaväärselt tõenäosuse prognoosimisel aluseks oleva riski tasemega.”;

14) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kindlustusandja võib iga riski mooduli ja alammooduli ülesehitusel arvesse võtta riski hajutamise mõju. Riski hajutamise mõju on riski maandamine, tasaarvestades ühe riskipositsiooni ebasoodsat mõju teise riskipositsiooni soodsama mõju arvel, kui selliste riskide korrelatsioonikordaja on väiksem kui 1.”;

15) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tõenäosusjaotuse prognoos on matemaatiline funktsioon, millega antakse vastastikku üksteist välistavate tulevikusündmuste täielikule kogumile esinemise tõenäosus.”;

16) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kindlustusgrupp kehtestab kindlustusgrupi finantsseisundi halvenemise kindlaksmääramise ja sellest kindlustusgrupi finantsjärelevalve teostaja teavitamise korra.

(32) Kui kindlustusgrupil puuduvad omavahendid käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude täitmiseks või selline oht võib ilmneda järgmise kolme kuu jooksul, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud kindlustusandja sellest viivitamata teavitama kindlustusgrupi järelevalve teostajat. Kindlustusgrupi ja kindlustusgrupi järelevalve teostaja suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 93 lõigetes 2–4 ja §-s 94 kindlustusandja ning Finantsinspektsiooni kohta sätestatut.”;

17) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Kui Finantsinspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, võib ta arvata osaleva kindlustusandja taotlusel või omal algatusel kindlustusgrupi solventsuse jaoks vajalikest omavahenditest maha kindlustusandja seotud krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantseerimisasutuse mis tahes osaluse.”;

18) paragrahvi 100 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva peatüki 1. jaos” tekstiosaga „käesoleva seaduse 3. peatüki 1. ja 4. jaos”;

19) seadust täiendatakse §-dega 1031 ja 1032 järgmises sõnastuses:

§ 1031. Kindlustuse turustamisega seotud isikute nõuetekohasuse tagamine

(1) Kindlustusandja määrab kindlustuse turustamisega seotud isikute nõuetekohasuse tagamiseks isiku, kelle ülesanne on:
1) tagada, et otseselt kindlustuse turustamisega tegelev kindlustusandja töötaja, kindlustuse turustamise eest vastutav juht ning füüsilisest isikust kindlustusagent sobib oma töökohale ja vastab sellele esitatud nõuetele;
2) tagada käesoleva seaduse § 105 lõike 2 punktis 10 nimetatud korra rakendamine;
3) säilitada ning ajakohastada käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute kohta dokumente.

(2) Kindlustusandja tagab käesoleva seaduse § 105 lõike 2 punktis 10 nimetatud korra rakendamisega otseselt kindlustuse turustamisega tegelevale kindlustusandja töötajale, füüsilisest isikust kindlustusagendile ja selle kindlustusagentuuri, kelle põhitegevus on kindlustuse turustamine, otseselt turustamisega tegelevale füüsilisele isikule 15 tunni ulatuses kindlustusalast koolitust aastas. Nimetatud isikud on kohustatud osalema kindlustusandja tagatud koolitusel ettenähtud ulatuses ja korras.

(3) Kui kindlustusagent esindab mitut kindlustusandjat, tagab kindlustusandja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud füüsilisele isikule koolitust vastavalt kindlustusagendi tegevuse ulatusele seoses selle kindlustusandjaga eeldusel, et isikule on tagatud kokku vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalast koolitust aastas.

(4) Käesoleva seaduse § 105 lõike 2 punktis 10 nimetatud korra rakendamisel võtab kindlustusandja arvesse turustatavate kindlustusteenuste omadusi, korras nimetatud isikute tegevuse ulatust ja töö iseloomu.

(5) Kindlustusandja teavitab Finantsinspektsiooni selle nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku nimest.

§ 1032. Kindlustusteenuse sihtturule pakkumise nõuded

(1) Kindlustusteenus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse §-s 12, 13, 14 või lisas nimetatud kindlustuse või kindlustuste kombinatsioonis pakkumine klientidele.

(2) Kindlustusteenuse väljatöötamine hõlmab kindlustusteenuse potentsiaalsete klientide (edaspidi sihtturg) kindlaksmääramist, sihtturuga seotud riskide hindamist, turustusstrateegia kavandamist kooskõlas sihtturuga ja vajalike meetmete võtmist, et kindlustusteenust pakutaks sihtturule.

(3) Kindlustusandja peab iga kord enne kindlustusteenuse esmakordset sihtturule pakkumist või kindlustusteenuses oluliste muudatuste tegemist rakendama käesoleva seaduse § 105 lõike 2 punktis 11 nimetatud kindlustusteenuse väljatöötamise ja teenuses oluliste muudatuste tegemise korda. Kindlustusandja rakendab nimetatud korda proportsionaalselt ja kooskõlas kindlustusteenuse laadiga.

(4) Kindlustusandja jälgib korrapäraselt kindlustusteenuse vastavust sihtturu vajadustele ja turustusstrateegia asjakohasust, võttes muu hulgas arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad oluliselt mõjutada sihtturuga seotud riskide realiseerumist.

(5) Teave kindlustusteenuse ja kindlustusteenuse väljatöötamise, sealhulgas sihtturu kohta, tuleb kättesaadavaks teha kõikidele kindlustusteenuse turustajatele.

(6) Kui kindlustusandja on kahjukindlustusteenuse väljatöötaja, peab ta koostama kahjukindlustuse teabedokumendi, järgides komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1469, milles sätestatakse kindlustustoote teabedokumendi standardvorm (ELT L 209, 12.08.2017, lk 19–23), sätestatud nõudeid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabedokument on eraldiseisev dokument, mis on koostatud selgelt ja kergesti loetavana ega tohi olla eksitav. Värvilisena koostatud teabedokument ei tohi mustvalgelt trükituna või mustvalge koopiana olla vähem arusaadav.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui kindlustusteenusena pakutakse võlaõigusseaduse § 427 lõikes 2 või 3 nimetatud kindlustuslepingut.”;

20) paragrahvi 105 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tuvastada, maandada ja vältida investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pakkumisel kindlustusandja, sealhulgas selle juhatuse liikme ja töötaja või kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti kindlustusandja kliendi huvidega ning klientide omavahelist huvide konflikti;”;

21) paragrahvi 105 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) kindlustuse turustamise eest vastutava juhi, otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva kindlustusandja töötaja, füüsilisest isikust kindlustusagendi ja kindlustusagentuuri juhatuse liikme ning otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku teadmiste ja oskuste hindamise ning nimetatud isikutele kindlustusalase koolituse tagamise kord;
11) kindlustusteenuse väljatöötamise ja teenuses oluliste muudatuste tegemise kord käesoleva seaduse §-s 1032 sätestatud nõuete rakendamiseks.”;

22) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval kindlustusandja töötajal peab olema laitmatu ärialane maine. Isiku maine ei ole laitmatu eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 sätestatud juhtudel.”;

23) paragrahvi 110 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kindlustusandja pakub käesoleva seaduse § 222 lõikes 1 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut või sellega komplektis käesoleva seaduse § 1821 lõikes 1 nimetatud kõrvallepingut, peab ta tasustamise põhimõtete kehtestamisel ning lepingu sõlmimisega seoses pakutavate tasude ja muude hüvede hindamisel võtma muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), artikli 29 lõike 4 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses sätestatut.”;

24) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali esindav erirežiimihaldur teeb koostööd kolmanda riigi kindlustusandja teiste lepinguriikide filiaale esindavate halduritega.”;

25) paragrahvi 153 lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Registreerimiskulusid käsitatakse menetlusega seotud kuludena.”;

26) paragrahvi 164 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali määratud likvideerija teeb koostööd kolmanda riigi kindlustusandja teiste lepinguriikide filiaalide määratud likvideerijatega.”;

27) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kindlustuslepingust tulenev nõue käesoleva jao tähenduses on summa, mille ulatuses on kindlustusandja kohustatud oma kohustust täitma vastavalt võlaõigusseaduse § 422 lõikele 1. Kindlustuslepingust tulenev nõue on ka tagasi maksmata kindlustusmakse sõlmimata või üles öeldud kindlustuslepingu korral, kui selline tehing on tehtud enne lõpetamismenetluse algatamist.”;

28) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10. peatükk
Kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi tegevus
”;

29) paragrahvi 174 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusmaakler on isik, kes tegeleb tasu eest maaklerilepingu alusel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele.

(2) Kindlustusagent on isik, kes tegeleb tasu eest agendilepingu alusel kindlustuse turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides või sõlmib kindlustuslepinguid nende nimel ja arvel.”;

30) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu on vastavalt maakleritasu või agenditasu ning igasugune muu majanduslik kasu, sealhulgas muu rahaline või mitterahaline hüve, mida vahendaja saab või mida talle pakutakse seoses kindlustuse turustamisega.”;

31) paragrahvi 174 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 175 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusagendi tegevusele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi sätetele üksnes käesoleva seaduse § 5, § 174 lõikeid 2 ja 21, § 176, § 177 lõikeid 1 ja 2, § 179 lõiget 4, § 180 lõiget 3, § 181 lõikeid 1 ja 6, § 1821 lõikeid 3 ja 4, § 195 lõiget 1, § 198 lõike 2 punkte 1–4, 8 ja 11–14 ning lõiget 21 ja §-e 217–220, 223–238, 254, 258 ning 261–264, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”;

33) paragrahvi 175 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) tegemist ei ole krediidiasutuse ega investeerimisühinguga;
3) kindlustusleping sõlmitakse kindlustusagendi pakutava kauba või tema osutatava teenusega kaasnevate riskide kindlustamiseks ning see katab selle kauba rikke, kahjustumise või kadumise riski või reisiteenuse korral pagasi kahjustumise või kadumise riski või reisiteenusega seotud muid riske;”;

34) paragrahvi 175 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 175 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) kindlustusleping ei hõlma elu- ega vastutuskindlustuse kindlustusriske, välja arvatud, kui need täiendavad pakutava toote või teenusega seotud riske hõlmavat peamist kindlustuskaitset;
6) kindlustuslepingu kindlustusmakse ei ületa proportsionaalses arvestuses 600 eurot aastas või erandina käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teenuse puhul kuni kolmekuulise kindlustuslepingu korral 200 eurot isiku kohta.”;

36) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavale kindlustusagendile kohaldatakse lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule kohustust teavitada klienti mõistliku aja jooksul enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist sellest, mis liiki tasu või hüve ta seoses sõlmitava või muudetava kindlustuslepinguga saab.”;

37) paragrahvi 175 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustusagendi nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille omandamise võimaldamise eest vastutab kindlustusandja, kelle kindlustuslepinguid ta turustab ning kes rakendab selleks § 105 lõike 2 punktis 10 nimetatud korda.”;

38) paragrahvi 176 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või käesoleva seaduse § 175 lõikes 1 sätestatud tingimustel tegutseva”;

39) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vahendaja võtab vajalikud meetmed, et tal oleks olemas käesoleva seaduse § 1032 lõikes 5 sätestatud teave kindlustusteenuse kohta. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata võlaõigusseaduse § 427 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kindlustuslepingute korral.”;

40) paragrahvi 177 lõikes 2 ja § 194 lõikes 2 asendatakse sõnad „kindlustuslepingute vahendamine” sõnadega „kindlustuse turustamine” vastavas käändes;

41) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui vahendaja turustab käesoleva seaduse § 222 lõikes 1 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut või sellega komplektis käesoleva seaduse § 1821 lõikes 1 nimetatud kõrvallepingut, peab ta tasustamise põhimõtete kehtestamisel ja lepingu turustamisega seoses pakutavate või saadavate tasude hindamisel võtma muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõike 4 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses sätestatut.”;

42) paragrahvi 178 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 178. Nõuded kindlustusalastele teadmistele

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel peavad vahendaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel olema oma tegevuse ulatusele vastavad kindlustusalased teadmised ja finantsalane kompetentsus.”;

43) paragrahvi 178 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusalased teadmised käesoleva peatüki tähenduses hõlmavad teadmisi:
1) kindlustusturust ning elukindlustuslepingu vahendamisel finantsteenuste turust ja Eesti pensionisüsteemi põhimõtetest;”;

44) paragrahvi 178 lõike 2 punktid 4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 178 lõike 2 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) vahendaja tegevusega seotud üldistest eetikanormidest ning huvide konflikti tuvastamise, vältimise ja maandamise põhimõtetest;
6) turustatava kindlustuslepingu tingimustest, sealhulgas kindlusriskidest ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest, ning elukindlustuslepingu korral garanteeritud hüvitise suuruse kujunemisest;”;

46) paragrahvi 178 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) nõuete käsitlemisest kindlustusjuhtumi toimumisel;”;

47) paragrahvi 178 lõiget 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) kaebuste menetlemisest;”;

48) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui vahendaja turustab käesoleva seaduse § 222 lõikes 1 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel olema lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule teadmised kliendi kantavate finantsriskide ja investeerimisvõimaluste kohta.”;

49) paragrahvi 178 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vahendaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegelev füüsiline isik ja vahendaja juhatuse liige peavad hoidma oma teadmisi ning oskusi pidevalt tasemel, mis tagab käesolevas seaduses sätestatud kindlustuse turustamise nõuete täitmise.”;

50) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis sätestatu tagamiseks rakendab kindlustusmaakler käesoleva seaduse § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud korda, võttes arvesse turustatavate kindlustusteenuste omadusi, isikute tegevuse ulatust ja töö iseloomu. Kindlustusmaakler dokumenteerib nimetatud korra rakendamisega seotud üksikasjad ning säilitab ja ajakohastab neid dokumente.”;

51) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kindlustuse turustamisega tegelev füüsiline isik on kohustatud osalema kindlustusmaakleri tagatud koolitusel ettenähtud ulatuses ja korras.”;

52) paragrahvi 179 lõike 1 punktis 1, § 182 lõike 8 punktis 3 ja § 192 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „vahendama” sõnaga „turustama” vastavas vormis;

53) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kindlustusmakse on tasunud kolmas isik võlaõigusseaduse §-s 455 sätestatu kohaselt.”;

54) paragrahvi 181 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva seaduse §-des 192 ja 198 nimetatud teave tuleb kliendile esitada vastavalt võlaõigusseaduse §-s 430 sätestatule. Muu hulgas esitatakse käesoleva seaduse § 192 lõike 2 punktides 2 ja 51 ning § 198 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 21 sätestatud hinnang investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse kohta ning kahjukindlustuse teabedokument püsival andmekandjal, arvestades võlaõigusseaduse § 430 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut.”;

55) paragrahvi 181 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 182 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ei põhjustata olukorda, kus vahendaja ei tegele reaalselt kindlustuse turustamisega.”;

57) paragrahvi 182 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kindlustuse turustamist ei või edasi anda.”;

58) paragrahvi 182 lõike 8 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 174 lõikes 1 nimetatud kindlustusmaakleri vahendustegevuses” sõnadega „kindlustuse turustamisel”;

59) paragrahvi 182 lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1 asendatakse sõna „vahendustegevuseks” sõnadega „kindlustuse turustamiseks”;

60) paragrahvi 182 lõike 9 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 174 lõikes 2 nimetatud kindlustusagendi tegevuses” sõnadega „kindlustuse turustamisel”;

61) seaduse 10. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1821 järgmises sõnastuses:

§ 1821. Kindlustuslepingu komplektis pakkumise nõuded

(1) Kui vahendaja pakub kindlustuslepinguga komplektis sama lepingu alusel või kindlustuslepinguga koos sõlmitava eraldi lepingu alusel (edaspidi komplektis pakkumine) lisaks muud toodet või teenust, peab ta teavitama klienti, kas ta pakub kliendile kindlustuslepingut ja toote pakkumise või teenuse osutamisega seotud lepingut (edaspidi kõrvalleping) ka eraldi, esitades viimasel juhul kliendile kindlustuslepingu ja kõrvallepingu asjakohase kirjelduse koos kulude ja tasude ülevaatega.

(2) Kui kliendile pakutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kindlustuslepingut ja kõrvallepingut eraldi, kuid mitte samadel tingimustel kui komplektis, peab vahendaja esitama kliendile selgituse, kuidas kindlustusleping ja kõrvalleping kombineerituna mõjutavad riske ja kindlustuskaitse ulatust võrreldes eraldi kindlustuslepingu sõlmimisega.

(3) Kui vahendaja pakub mis tahes toote pakkumise või teenuse osutamisega seotud lepinguga (edaspidi põhileping) komplektis lisaks kindlustuslepingut, ei tohi vahendaja teha põhilepingu pakkumist sõltuvaks kindlustuslepingu sõlmimisest ning kliendil peab olema võimalik sõlmida üksnes põhileping.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui kindlustuslepingut pakutakse komplektis väärtpaberituruseaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuse või -tegevusega, võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 nimetatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu või võlaõigusseaduse § 709 lõikes 4 nimetatud maksekontoga.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui kindlustuslepingut pakutakse komplektis teise kindlustuslepinguga või kui ühe kindlustuslepinguga on kaetud erinevad kindlustusriskid.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata edasikindlustuse turustamisel.”;

62) paragrahvi 183 lõikes 3 asendatakse sõna „kindlustusvahendusele” sõnadega „kindlustusmaakleri tegevusele”;

63) seadust täiendatakse §-ga 1851 järgmises sõnastuses:

§ 1851. Kindlustusteenuse sihtturule pakkumise nõuded

(1) Kindlustusmaaklerile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1032 kindlustusandja kohta sätestatut, kui kindlustusmaakler on kindlustusteenuse väljatöötaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 25 lõike 2 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse tähenduses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peab kindlustusmaakler iga kord, enne kui kindlustusteenust pakutakse sihtturule esimest korda või kindlustusteenuses tehakse olulisi muudatusi, rakendama käesoleva seaduse § 186 lõike 2 punktis 17 nimetatud kindlustusteenuse väljatöötamise ja teenuses oluliste muudatuste tegemise korda. Kindlustusmaakler rakendab nimetatud korda proportsionaalselt ja kooskõlas kindlustusteenuse laadiga.”;

64) paragrahvi 186 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) kindlustusmaakleri suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust arvesse võttes õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tuvastada, maandada ja vältida kindlustuse turustamisel kindlustusmaakleri, sealhulgas selle juhatuse liikme ja töötaja või kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti kindlustusmaakleri kliendi huvidega ja klientide omavahelist huvide konflikti;”;

65) paragrahvi 186 lõike 2 punktis 8, §-s 192, § 195 lõikes 2, §-s 198 ning §-de 262 ja 263 pealkirjas asendatakse sõna „vahendamine” sõnaga „turustamine” vastavas käändes;

66) paragrahvi 186 lõiget 2 täiendatakse punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:

„16) kindlustuse turustamisega vahetult seotud isiku ja kindlustusmaakleri juhatuse liikme teadmiste ja oskuste hindamise ning turustamisega vahetult seotud isikule aastas vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalase koolituse tagamise kord;
17) kindlustusteenuse väljatöötamise ja teenuses oluliste muudatuste tegemise kord käesoleva seaduse § 1851 rakendamiseks.”;

67) paragrahvi 187 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) kindlustusmaakleriga märkimisväärses seoses oleva isiku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
42) teave selle kohta, et kindlustusmaakleris vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine või märkimisväärne seos kindlustusmaakleril mis tahes isikuga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;”;

68) paragrahvi 187 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kinnitus, et kindlustusmaakleri juhatuse liikmel, kes vastutab kindlustuse turustamise eest, on kindlustusalase või muu finantsteenuse alase töö kogemus ja käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised;”;

69) paragrahvi 187 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) füüsilisest isikust taotleja kohta käesoleva seaduse § 188 lõikes 4 nimetatud andmed;
11) äriühingust taotleja kohta käesoleva seaduse § 188 lõikes 5 nimetatud andmed.”;

70) paragrahvi 188 lõikes 1, § 191 lõikes 3 ja § 197 lõikes 4 asendatakse sõna „vahendus” sõnadega „kindlustuse turustamine” vastavas käändes;

71) paragrahvi 188 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Otsuse vahendajate nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest arvates.”;

72) paragrahvi 188 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Füüsilisest isikust taotleja kohta kantakse vahendajate nimekirja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress.

(5) Äriühingust taotleja kohta kantakse vahendajate nimekirja ärinimi, registrikood, asukoha aadress, kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress ja veebilehe aadress selle olemasolul, ning kindlustuse turustamise eest vastutava juhatuse liikme nimi.”;

73) paragrahvi 189 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) selle kolmanda riigi, kus on asutatud isik, kellega kindlustusmaakleril on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid kindlustusmaakleri üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.”;

74) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane maine ja käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised.”;

75) paragrahvi 191 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel, kes vastutab kindlustuse turustamise eest, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatule olema kindlustusalase või muu finantsteenuse alase töö kogemus.”;

76) paragrahvi 192 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusmaakler peab mõistliku aja jooksul enne maaklerilepingu sõlmimist:”;

77) paragrahvi 192 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) tegema kliendile teatavaks kindlustusmaakleri tegevuse kohta kaebuse esitamise korra, sealhulgas kindlustusmaakleri tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadressi.”;

78) paragrahvi 192 lõike 2 punktis 10 ja § 198 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 3 ja 10 asendatakse sõna „vahendatav” sõnaga „turustatav” vastavas käändes;

79) paragrahvi 192 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusmaakler peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul:”;

80) paragrahvi 192 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu turustamisel käesoleva seaduse §-s 222 sätestatud ulatuses ja korras lepingu sobivust kliendile, välja arvatud § 2221 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;”;

81) paragrahvi 192 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) esitama kliendile kahjukindlustuse korral käesoleva lõike punktis 5 nimetatud iga pakkumusega koos käesoleva seaduse § 1032 lõikes 6 nimetatud teabedokumendi;”;

82) paragrahvi 192 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, sealhulgas põhjendama kliendile käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul vähem kui kolme kindlustusandja pakkumuse esitamist, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse;”;

83) paragrahvi 192 lõiget 2 täiendatakse punktidega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

„91) esitama kliendile kliendi poolt koos kindlustusmaksetega maksmisele kuuluvate tasude ning kõigi teiste kindlustusandja poolt väljamaksmisele kuuluvaid summasid mõjutavate tasude liigid ja nende suurused;
92) teavitama elukindlustuslepingu turustamisel klienti võlaõigusseaduse § 428 lõike 2 punktides 1–3, 43, 5 ja 6 ning lõikes 21 sätestatud teabest;”;

84) paragrahvi 192 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) esitama kliendile teabe kohtuvälise lahendamise üksuse kohta, kelle poole klient võib pöörduda kindlustuslepingut puudutava vaidluse lahendamiseks;”;

85) paragrahvi 192 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kliendile ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet, mis juba sisaldub sama lõike punktis 51 nimetatud teabedokumendis.

(22) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu turustamisel ei või kindlustusmaakler piirduda ainult temaga märkimisväärses seoses olevate kindlustusandjate pakkumustega ega investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvara puhul vaid selliste väärtpaberite pakkumisega, mille on emiteerinud kindlustusmaakleriga märkimisväärses seoses olevad ettevõtjad.”;

86) paragrahvi 192 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–21 ei kohaldata võlaõigusseaduse § 427 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kindlustuslepingute turustamisele.”;

87) paragrahvi 194 lõikes 3 asendatakse sõna „kindlustusvahendusele” sõnadega „kindlustusagendi tegevusele”;

88) paragrahvi 195 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kindlustusagent on kohustatud enne agendilepingu sõlmimist teavitama kindlustusandjat järgmistest andmetest:
1) kindlustusagendis vähemalt kümneprotsendilist osalust omava aktsionäri või osaniku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning iga aktsionäri või osaniku sissemakse suurus, aktsiate või osa ja häälte arv;
2) selle kindlustusandja ärinimi, kelles kindlustusagent omab olulist osalust, ja osaluse suurus;
3) kindlustusagendiga märkimisväärses seoses oleva isiku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4) teave selle kohta, et kindlustusagendis vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine või märkimisväärne seos kindlustusagendiga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
5) füüsilisest isikust kindlustusagendi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed;
6) kindlustusagentuuri kohta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed.

(5) Füüsilisest isikust kindlustusagendi kohta kantakse vahendajate nimekirja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress.

(6) Kindlustusagentuuri kohta kantakse vahendajate nimekirja ärinimi, registrikood, asukoha aadress, kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress, ja veebilehe aadress selle olemasolul ning kindlustuse turustamise eest vastutava juhatuse liikme nimi.”;

89) paragrahvi 196 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isik, kellega kindlustusagendil on märkimisväärne seos, on asutatud sellises kolmandas riigis, mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad kindlustusagendi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.”;

90) paragrahvi 197 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsilisest isikust kindlustusagendil, kindlustusagentuuri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane maine ning käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised.

(2) Kui kindlustusagentuuri põhitegevus on kindlustuse turustamine, peab turustamise eest vastutaval juhatuse liikmel olema lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kindlustusalase või muu finantsteenuse alase töö kogemus.”;

91) paragrahvi 197 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kindlustuse turustamine on kindlustusagentuuri kõrvaltegevus, peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele vastama juhatuse liige, kes vastutab kindlustuse turustamise eest.”;

92) paragrahvi 197 lõikes 7 asendatakse sõnad „kindlustusalase väljaõppe” sõnadega „kindlustusalaste teadmiste omandamise võimaluse”;

93) paragrahvi 198 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusagent peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul:”;

94) paragrahvi 198 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma kliendile piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse;
5) hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu turustamisel käesoleva seaduse §-s 222 sätestatud ulatuses ja korras lepingu sobivust või asjakohasust kliendile, välja arvatud §-s 2221 sätestatud juhtudel, ning teavitama klienti, kas kindlustusagent kasutab § 222 lõikes 3 sätestatud võimalust;”;

95) paragrahvi 198 lõike 2 punktid 6, 61 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

96) paragrahvi 198 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) esitama kliendile võlaõigusseaduse § 428 lõike 1 punktides 3–9 ning elukindlustuslepingu turustamisel sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–41, 43, 5 ja 6 ning lõikes 21 sätestatud teabe;”;

97) paragrahvi 198 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) tegema kliendile teatavaks kindlustusagendi tegevuse kohta kaebuse esitamise korra, sealhulgas kindlustusagendi tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadressi;”;

98) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kahjukindlustuse korral peab kindlustusagent esitama kliendile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule käesoleva seaduse § 1032 lõikes 6 nimetatud teabedokumendi. Kliendile ei pea esitama lõikes 2 nimetatud teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis.”;

99) paragrahvi 198 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kindlustusagentuur, kelle põhitegevus on kindlustuse turustamine, on kohustatud kehtestama sise-eeskirjad, mis tagavad kindlustusagendi ning selle juhtide ja töötajate tegevuse sobivuse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud kohustuste täitmiseks.”;

100) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlustusagentuuri suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust arvesse võttes õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tuvastada, maandada ja vältida kindlustuslepingu vahendamisel kindlustusagentuuri, sealhulgas selle juhatuse liikme ja töötaja või kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti kindlustusagentuuri kliendi huvidega ning klientide omavahelist huvide konflikti.”;

101) paragrahvi 198 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikeid 2 ja 3” tekstiosaga „lõikeid 2–31”;

102) paragrahvi 199 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eestis vahendajate nimekirja kantud vahendaja võib välisriigis tegeleda kindlustuse turustamisega (edaspidi käesolevas jaos vahendus), asutades selleks filiaali või tegeledes piiriülese vahendusega.”;

103) paragrahvi 199 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti vahendaja välisriigi filiaali juhataja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 191 või 197 juhatuse liikme kohta sätestatut.

(7) Kui vahendajat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb välisriigis vahendusega püsivalt, loetakse volitatud isiku tegevus Eesti vahendaja välisriigi filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab vahendaja käesoleva seaduse §-de 200 ja 201 kohaselt asutama filiaali, välja arvatud juhul, kui vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.”;

104) paragrahvi 200 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Äriühingust vahendaja, kes soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) vahendaja ärinimi, aadress Eestis ja asjaolu, kas on tegemist kindlustusmaakleri või kindlustusagendiga;
2) selle lepinguriigi nimi, kus vahendaja soovib filiaali asutada;
3) filiaali asukoha aadress;
4) käesoleva seaduse § 187 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed vahendaja nimel tegutsemiseks piisavat esindusõigust omava filiaali juhataja kohta, mille õigsust kinnitab nimetatud filiaali juhataja oma allkirjaga;
5) nende kindlustuslepingu liikide loetelu, mille vahendamist vahendaja lepinguriigis kavandab;
6) kindlustusagendi puhul kindlustusandjate nimed, keda kindlustusagent esindab.”;

105) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega Finantsinspektsiooni ja filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vaheliseks suhtlemiseks sobivasse keelde.”;

106) paragrahvi 200 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon teavitab vahendajat, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on kinnitanud, et on andmed ja dokumendid kätte saanud.

(4) Äriühingust vahendaja võib asutada teises lepinguriigis filiaali, kui ta on saanud Finantsinspektsiooni kaudu filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt selle veebilehe aadressi, kus on teave üldiste nõuete kohta, mida vahendaja peab selles liikmesriigis vahendusega tegelemiseks järgima, või ühe kuu möödumisel päevast, kui ta sai Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavituse andmete ja dokumentide kättesaamise kinnitamise kohta.”;

107) paragrahvi 200 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

108) paragrahvi 200 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest keeldumise kohta, kui:
1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) vahendaja finantsseisund ja organisatsiooniline ülesehitus ei ole piisavad lepinguriigis vahendusega tegelemiseks;
3) filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-s 191 või 197 sätestatud nõuetele;
4) kindlustusandja, keda kindlustusagent esindab, ei ole lepinguriigis filiaali asutanud ning tegemist ei ole selle kindlustusandja päritoluriigiga.

(52) Andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates äriühingust vahendajale kätte.”;

109) paragrahvi 200 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmete muutumisest ning dokumentide muutmisest teavitab äriühingust vahendaja vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist Finantsinspektsiooni, kes edastab nimetatud teabe lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele ühe kuu jooksul vahendajalt teavituse saamisest arvates.”;

110) paragrahvi 206 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vahendaja, kes soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis, esitab Finantsinspektsioonile sellekohase taotluse ning järgmised andmed:
1) vahendaja ärinimi, aadress ja asjaolu, kas on tegemist kindlustusmaakleri või kindlustusagendiga;
2) selle lepinguriigi nimi, kus ta soovib piiriülese vahendusega tegeleda;
3) nende kindlustuslepingu liikide loetelu, mille vahendamist ta lepinguriigis kavandab;
4) kindlustusagendi puhul kindlustusandjate nimed, keda kindlustusagent esindab.”;

111) paragrahvi 206 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon teavitab vahendajat, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on kinnitanud, et on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kätte saanud, misjärel võib vahendaja alustada piiriülest vahendust selles lepinguriigis.

(4) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitusega samal ajal vahendajat ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse veebilehe aadressist, kus on teave üldiste nõuete kohta selles liikmesriigis piiriülese vahendusega tegelemiseks, ning kohustusest neid nõudeid järgida.”;

112) paragrahvi 206 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvi 206 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmete muutumise korral teavitab vahendaja muudatustest vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist Finantsinspektsiooni, kes edastab nimetatud teabe lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele ühe kuu jooksul vahendajalt teavituse saamisest arvates.”;

114) paragrahvi 209 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib tegeleda kindlustuse turustamisega (edaspidi käesolevas jaos vahendus), võib vahendusega tegeleda ka Eestis, asutades selleks filiaali või tegeledes piiriülese vahendusega.”;

115) paragrahvi 209 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kolmanda riigi vahendaja Eesti filiaali juhataja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 191 või 197 juhatuse liikme kohta sätestatut.”;

116) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsinspektsioon kinnitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata, kui on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid kätte saanud.”;

117) paragrahvi 214 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Finantsinspektsioon teavitab ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ja andmete kättesaamisest arvates päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu vahendajat veebilehe aadressist, kus on teave üldiste nõuete kohta, mida lepinguriigi vahendaja peab Eestis vahendusega tegelemiseks järgima.

(3) Lepinguriigi vahendaja võib Eestis filiaali asutada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamist või ühe kuu möödumisel päevast, kui ta sai lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt teavituse käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kinnituse kohta.”;

118) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 2151 järgmises sõnastuses:

§ 2151. Lepinguriigi vahendaja piiriülene vahendus Eestis

Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on esitanud Finantsinspektsioonile teate lepinguriigi vahendaja kavatsusest tegeleda Eestis piiriülese vahendusega koos ettenähtud andmetega, kinnitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata, et on andmed kätte saanud.”;

119) paragrahvi 221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusandja peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja äratuntava vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma kliendile piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse.”;

120) paragrahv 222 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 222. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse ja asjakohasuse hindamine

(1) Investeerimisriskiga elukindlustusleping on leping, mille alusel väljamaksmisele kuuluv summa sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt alusvara väärtusest või investeerimistulemustest üldiselt. Investeerimisriskiga elukindlustuslepinguks ei peeta käesoleva seaduse tähenduses lepingut, mille alusel tehakse väljamakseid üksnes surma, vigastuse, haiguse või puude korral, ning tööandja pensionifondi valitsemisega seotud lepingut.

(2) Kindlustusandja peab enne investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimist hindama lepingu, sealhulgas selle alusvara sobivust kindlustusvõtjale (edaspidi sobivuse hindamine), et soovitada kindlustusvõtjale sobivat, tema riskitaluvusele ja kahju kandmise võimele vastavat investeerimisriskiga elukindlustuslepingut. Sobivuse hindamiseks peab kindlustusandja koguma teavet kindlustusvõtja teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas ning rahaliste võimaluste ja investeerimiseesmärkide kohta.

(3) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral ei pea täitma soovituse andmise nõuet.

(4) Kindlustusandja peab juhul, kui soovitust ei anta, hindama enne investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimist lepingu, sealhulgas selle alusvara asjakohasust kindlustusvõtjale (edaspidi asjakohasuse hindamine). Asjakohasuse hindamiseks peab kindlustusandja koguma teavet kindlustusvõtja teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas.

(5) Kindlustusandja hoiatab kindlustusvõtjat, kui:
1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisriskiga elukindlustusleping ei ole kindlustusvõtja jaoks asjakohane;
2) kindlustusvõtja esitatud teave ei ole piisav või kindlustusvõtja on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata investeerimisriskiga elukindlustuslepingu asjakohasust ning kindlustusvõtja huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(6) Kindlustusandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hoiatuse esitada kindlustusvõtjale standardvormis.

(7) Kindlustusandja ei või kaasa aidata sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele.

(8) Kindlustusandjal on õigus sobivuse või asjakohasuse hindamisel tugineda kindlustusvõtja esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

(9) Kui kindlustusandja pakub investeerimisriskiga elukindlustuslepingut komplektis muu toote või teenusega või annab investeerimisnõustamise käigus soovitusi sellise komplekti kohta, peab ta käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt hindama kogu komplekti asjakohasust või sobivust.

(10) Kindlustusandja dokumenteerib ja säilitab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse või asjakohasuse hindamisega seotud asjaolud kuni kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja möödumiseni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 6 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses sätestatule.

(11) Kindlustusandja, kes sõlmib investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, peab tagama alusvara investeerimise vastavalt kindlustusvõtjaga kokkulepitud tingimustele.

(12) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 2221 sätestatut kohaldatakse pensionilepingutest üksnes investeerimisriskiga pensionilepingu suhtes kogumispensionide seaduse tähenduses.”;

121) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 2221 järgmises sõnastuses:

§ 2221. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse ja asjakohasuse hindamata jätmine

(1) Kindlustusandja ei pea hindama käesoleva seaduse § 222 kohaselt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu asjakohasust, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kindlustusvõtja on ise pöördunud kindlustusandja poole sooviga sõlmida selline leping ja kindlustusandja on kindlustusvõtjat hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta investeerimisriskiga elukindlustuslepingu asjakohasuse hindamist ning kindlustusvõtja huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud;
2) investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvarast tulenev risk on seotud vähem keeruka väärtpaberiga väärtpaberituru seaduse tähenduses ja investeerimisriskiga elukindlustuslepingu struktuur ei raskenda kindlustusvõtjal alusvarast tulenevate riskide mõistmist või investeerimisriskiga elukindlustusleping ei ole keerukas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 6 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse tähenduses.

(2) Kindlustusandja ei pea hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivust ega asjakohasust kindlustusvõtjale, kui tegemist on täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga, mille on kindlustusvõtjale valinud ning mille alusel tasub kindlustusvõtja eest kindlustusmakseid üksnes tema tööandja.

(3) Kindlustusandja ei pea hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivust ega asjakohasust, kui kindlustusvõtja on kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõigete 2–22 tähenduses.”;

122) paragrahvi 223 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kokkuleppel võib Eesti vahendaja teises lepinguriigis asutatud filiaali üle järelevalvet teostada selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 IV–VII peatükis sätestatud nõuete ulatuses.

(32) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kokkuleppest kõnealust Eesti vahendajat ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust.”;

123) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Finantsinspektsioon teostab teise lepinguriigi filiaali üle järelevalvet käesoleva seaduse §-des 182, 184–186, 192 ja 198 sätestatud teenuse osutamisega seotud järelevalve ulatuses.”;

124) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) kontrollib ja hindab kindlustusandja ning vahendaja kindlustusalaste koolitusnõuete ja isikute teadmiste ning oskuste hindamise protsessi vastavust käesolevas seaduses sätestatule;”;

125) paragrahvi 224 täiendatakse lõigetega 12–16 järgmises sõnastuses:

„(12) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel kindlustuse turustamisega seotud kohustuse rikkumisega seoses teate:
1) väärteoasjas tehtud jõustunud lahendi kohta;
2) ettekirjutuse kohta, millega nõutakse käesoleva seaduse § 1031 lõikes 1, 2 või 3, § 1032 lõikes 2, 3, 4, 5, 6 või 7, § 105 lõike 2 punktis 21, 10 või 11, § 106 lõikes 1, 2, 21 või 5, § 110 lõikes 3 või 31, §-s 175, 177, 178, 179 või 180, § 1821 lõikes 1, 2 või 3, § 184 lõikes 1 või 2, § 1851 lõikes 2, § 186 lõike 2 punktis 51, 16 või 17, § 191 lõikes 1, 2 või 3, §-s 192, § 197 lõikes 1, 3, 4 või 6, §-s 198 või 222, reklaamiseaduse § 4 lõikes 1 või võlaõigusseaduse § 541 lõikes 5 või 8, § 551 lõikes 7, §-s 428, 429 või 430 sätestatuga seotud rikkumise kõrvaldamist;
3) ettekirjutuse kohta, millega peatatakse käesoleva seaduse § 228 lõike 2 punkti 121 kohaselt juhatuse liikme volitused;
4) kindlustusmaakleri või kindlustusagendi vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse kohta.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktides 2–4 sätestatud teade avalikustatakse 30 päeva möödumisel haldusakti kättetoimetamisest.

(14) Teates märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi või haldusakti jõustumise kohta. Teave on Finantsinspektsiooni veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud teabe, dokumentide, väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või -lepingu avalikustamise õigusi.

(15) Finantsinspektsioonil on õigus lükata käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud teate avalikustamine edasi, avalikustada see anonüümselt või jätta avalikustamata, kui:
1) asjasse puutuva isiku identiteedi või isikuandmete avalikustamine ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul proportsionaalne;
2) avalikustamine ohustab finantssektori stabiilsust või pooleliolevat menetlust.

(16) Finantsinspektsioonil on õigus avalikkust hoiatada, kui kindlustuse turustaja on rikkunud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu turustamisel huvide konflikti, kindlustuslepingu sobivuse või asjakohasuse hindamise, lepingueelse teabe esitamise, komplektis pakkumise, kindlustusteenuse väljatöötamise või tasustamise nõudeid, märkides ära rikkumise eest vastutava isiku ja rikkumise laadi.”;

126) paragrahvi 228 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) nõuda investeerimisriskiga elukindlustuslepingu turustamise nõuete rikkumisel rikkumise eest vastutava juhatuse liikme volituste peatamist;”;

127) paragrahvi 236 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Eesti kindlustusandja või vahendaja tegeleb teises lepinguriigis piiriülese kindlustustegevuse või kindlustuse turustamisega või ta on asutanud teises lepinguriigis filiaali, on Finantsinspektsioonil õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Finantsinspektsioonil on nimetatud õigus ka juhul, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus rakendab Eesti kindlustusandja või vahendaja suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 9 lõikes 2 sätestatud meetmeid.”;

128) paragrahvi 237 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui teise lepinguriigi kindlustusandja või vahendaja tegeleb peamiselt või täielikult kindlustuse turustamisega Eestis ning tema eesmärk on vältida käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist, mis kohalduksid talle juhul, kui ta oleks Eestis tegevusloa saanud kindlustusandja või vahendajate nimekirja kantud vahendaja, ning tema tegevus ohustab klientide kaitset Eestis, võib Finantsinspektsioon rakendada klientide kaitseks vajalikke meetmeid, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.”;

129) paragrahvi 237 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Finantsinspektsioon võib teise lepinguriigi kindlustusandjalt, kes tegeleb Eestis kindlustustegevusega, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi kindlustusandja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab Finantsinspektsioon sellest vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.”;

130) paragrahvi 237 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul rikub teise lepinguriigi vahendaja seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid ja Finantsinspektsioonil ei ole käesoleva seaduse § 223 lõikest 51 tulenevaid kohustusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.”;

131) paragrahvi 237 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4–51 sätestatust võib Finantsinspektsioon viivitamata keelata teise lepinguriigi kindlustusandjal või vahendajal Eestis kindlustustegevuse või kindlustuse turustamisega tegelemise, kui selline tegevus on vastuolus klientide huvidega.”;

132) paragrahvi 237 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui teise lepinguriigi kindlustusandja või vahendaja tegeleb Eestis kindlustustegevuse või kindlustuse turustamisega või ta on asutanud Eesti filiaali, on Finantsinspektsioonil õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19.”;

133) paragrahvi 238 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha.”;

134) paragrahvi 238 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot, 10 protsenti kogu aastasest kogukäibest või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. Juriidilise isiku kogukäive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis arvutatakse aastane kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima tasandi emaettevõtja juhtimisorgan.”;

135) paragrahvi 239 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kindlustusgrupi järelevalve alla kuuluvad isikud, nende seotud ettevõtjad ja nendes osalevad ettevõtjad vahetavad teavet, mis on vajalik kindlustusgrupi järelevalve teostamiseks.”;

136) paragrahvi 240 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 240. Kindlustusgrupi järelevalve kohaldamise erisused”;

137) paragrahvi 240 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kindlustusgrupi järelevalvet Eesti tasandil ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab kindlustusgrupi järelevalvet oma lepinguriigi tasandil, võib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kokku leppida, et kindlustusgrupi järelevalvet teostatakse nii Eesti kui ka lepinguriigi tasandil (edaspidi alakindlustusgrupi tasand), kui see on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artikli 358 kohaselt asjakohane.

(12) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui kindlustusgrupi järelevalvet otsustatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt teostada alakindlustusgrupi tasandil.”;

138) paragrahvi 240 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „Eesti tasandil” sõnadega „Eesti tasandil või alakindlustusgrupi tasandil”;

139) paragrahvi 240 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsust või lõikes 11 sätestatud kokkulepet kindlustusgrupi järelevalve teostajale ja kindlustusgrupi juhtivale ettevõtjale ning lõikes 5 sätestatud otsust kindlustusgrupi järelevalve teostajale ja osalevale Eesti kindlustusandjale.”;

140) paragrahvi 242 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) asjasse puutuva ja olulise teabe kogumise ning edastamise koordineerimine, sealhulgas teisele finantsjärelevalve asutusele järelevalve teostamiseks olulise informatsiooni edastamine ning kindlustusgrupi kolleegiumi teavitamine käesoleva seaduse § 240 lõigetes 1 ja 5 nimetatud otsustest või § 240 lõikes 11 nimetatud kokkuleppest;”;

141) paragrahvi 242 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kindlustusgrupi solventsuse käesoleva seaduse 3. peatüki 7. jaos sätestatule vastavuse hindamine ja kindlustusgrupi finantsseisundi halvenemisel käesoleva seaduse § 93 lõigetes 1–4 ja §-s 94 sätestatu rakendamine;”;

142) paragrahvi 259 pealkirja täiendatakse pärast sõna „sobivuse” sõnadega „ja asjakohasuse”;

143) seadust täiendatakse §-ga 2731 järgmises sõnastuses:

§ 2731. Üleminekusäte kindlustusandjale

Kindlustusandja kohaldab käesoleva seaduse § 105 lõike 2 punktis 10 nimetatud korda enne 2018. aasta 23. veebruari vahendajate nimekirja kantud kindlustusagendi suhtes hiljemalt 2019. aasta 23. veebruarist.”;

144) paragrahvi 274 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 274. Üleminekusätted vahendajale”;

145) paragrahvi 274 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Enne 2018. aasta 23. veebruari vahendajate nimekirja kantud kindlustusmaakler on kohustatud oma tegevuse käesoleva seaduse § 178 lõikes 4 sätestatud dokumenteerimisnõuetega ning § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud korra nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2019. aasta 23. veebruariks.”;

146) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 009, 15.01.2003, lk 3–10)” asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59)”.

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõike 6 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali või Eestis kindlustuse turustamisega tegeleva lepinguriigi vahendaja suhtes tehtud otsus kindlustustegevuse seaduse § 237 lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks.”;

2) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Inspektsioon teeb koostööd Euroopa Komisjoniga kaaskindlustuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Koostöö hõlmab selliste juhtude ülevaatamist, kui juhtiv kindlustusandja ei täida juhtiva kindlustusandja ülesandeid täielikult või kui mitme kindlustusandja osalemine ei ole teatud kindlustusriskide kindlustamisel asjakohane.”;

3) paragrahvi 463 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) koondaruanne kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 12 viidatud kohustuste rikkumistega seoses väärteoasjades tehtud lahendite ja haldusaktide kohta.”;

4) paragrahvi 463 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), artikli 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks.

(6) Inspektsioon teavitab kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 12 viidatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ning esitab teabe lahendi avalikustamise või kindlustustegevuse seaduse § 224 lõike 15 alusel avalikustamata jätmise kohta.”;

5) paragrahvi 47 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 1095/2010” tekstiosaga „(EL) nr 1094/2010”;

6) paragrahvi 476 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Koostöökord peab sisaldama:
1) kindlustustegevuse seaduse § 241 lõikes 2 ja § 243 lõikes 4 nimetatud ühisotsustele jõudmise ning §-s 244 sätestatud kindlustusgrupi lisakapitalinõude määramise protsessi kirjeldust;
2) kindlustusgrupi kolleegiumis koostöökorra üle konsulteerimise protsessi kirjeldust;
3) asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vahelise konsulteerimise protsessi kirjeldust, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on esitanud kindlustustegevuse seaduse § 242 lõike 1 punktis 2 sätestatud teavituse.

(62) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatule võib koostöökord sisaldada kirjeldusi selle kohta, kuidas toimub asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vaheline konsulteerimine või kokkuleppele jõudmine käesoleva seaduse § 477 lõigetes 5–7 ning kindlustustegevuse seaduse § 88 lõikes 4, § 89 lõikes 2, § 90 lõikes 5, § 92 lõikes 5, § 239 lõikes 7, § 240 lõigetes 1 ja 11, § 242 lõigetes 2 ja 3, § 245 lõigetes 2–4, § 246 lõigetes 2 ja 4, § 247 lõikes 4 ning § 248 lõigetes 2 ja 9 sätestatu rakendamiseks ning koostöö teiste finantsjärelevalve asutustega.”;

7) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) järelevalve eesmärgid, Inspektsiooni põhiülesanded ja tegevuse põhimõtted;”;

8) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) järelevalvetegevuses kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee juhistele ning kindlustustegevuse järelevalves kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;”;

9) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) teabe üldiste nõuete kohta, mida lepinguriigi kindlustusandja ja kindlustusvahendaja peavad Eestis kindlustustegevusega tegelemiseks ning kindlustuse turustamiseks järgima;
5) veebilehe link Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõikes 4 nimetatud registrile;”;

10) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316.”;

11) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59).”.

§ 3. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 541 pealkiri ja lõiked 1–8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 541. Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ja asjakohasuse hindamine

(1) Pensionifondivalitseja peab enne vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks isikule soovituse andmist hindama pensionifondi osakute sobivust isikule (edaspidi sobivuse hindamine), et veenduda nende vastavuses isiku riskitaluvusele ja kahjumi kandmise võimele. Sobivuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku:
1) investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske;
2) investeerimiseesmärgid ja rahalised võimalused ning investeeringu soovitava kestuse.

(2) Kui pensionifondivalitseja ei anna isikule soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta, peab ta hindama vaid nende osakute asjakohasust isikule (edaspidi asjakohasuse hindamine). Asjakohasuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske.

(3) Pensionifondivalitseja hoiatab isikut, kui:
1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et vabatahtliku pensionifondi osakud ei ole isiku jaoks asjakohased;
2) isiku esitatud teave ei ole piisav või isik on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust ja tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(4) Pensionifondivalitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuse esitada standardvormis.

(5) Pensionifondivalitseja ei või kaasa aidata vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Pensionifondivalitsejal on õigus vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamisel tugineda isiku esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui pensionifondivalitseja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

(6) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust isikule, kui isik on ise avaldanud soovi omandada vabatahtliku pensionifondi osakuid ja pensionifondivalitseja on isikut hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(7) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust ega asjakohasust, kui vabatahtliku pensionifondi valib ning sissemakseid sellesse pensionifondi hakkab isiku eest tegema üksnes tema tööandja.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka kontohaldurile, kui vabatahtliku pensionifondi osakuid pakub kontohaldur, samuti isikule, kes tegutseb fondivalitseja või kontohalduri nimel.”.

§ 4. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „kindlustusvahendus” sõnadega „kindlustuse turustamine”.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 171 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lepingut, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.”.

§ 6. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 551 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping sõlmitakse, kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist, edastab kindlustusandja kindlustusvõtja nõusolekul käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 43 nimetatud hinnangu viivitamata pärast kindlustuslepingu sõlmimist, tingimusel et kindlustusandja on eelnevalt pakkunud kindlustusvõtjale võimalust lükata hinnangu kättesaamiseni kindlustuslepingu sõlmimine edasi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 192 lõike 2 punktis 2 ja § 198 lõike 2 punktis 5 nimetatud hinnangu andmisel, kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi kaudu kasutatakse sellist sidevahendit, mis ei võimalda kliendile teabe esitamist mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist.”;

2) paragrahvi 428 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustusandja peab tagama, et isikut, kes soovib sõlmida kindlustuslepingut, teavitatakse mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist vähemalt järgmisest:”;

3) paragrahvi 428 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„9) kindlustusandja tegevuse kohta kaebuse esitamise kord, sealhulgas kindlustusandja tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadress;
10) teave kohtuvälise lahendamise üksuse kohta, kelle poole kindlustusvõtja võib pöörduda kindlustuslepingut puudutava vaidluse lahendamiseks;”;

4) paragrahvi 428 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kindlustusandja töötaja saadava tasu või muu hüve liik seoses sõlmitava kindlustuslepinguga, kui ta saab lisaks põhitöötasule majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu või muud hüve.”;

5) paragrahvi 428 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast ja § 429 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „füüsilisest isikust”;

6) paragrahvi 428 lõiget 2 täiendatakse punktidega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

„42) teave selle kohta, kas kindlustusandja kasutab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pakkumisel kindlustustegevuse seaduse § 222 lõikes 3 sätestatud võimalust;
43) hinnang investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse kohta vastavalt kindlustustegevuse seaduse §-le 222, välja arvatud, kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse hindamist ei tehta;”;

7) paragrahvi 428 lõiget 2 täiendatakse punktiga 44 järgmises sõnastuses:

„44) investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pakkumisel huvide konflikti olukorras võimaliku huvide konflikti üldine laad ja konflikti allikas;”;

8) paragrahvi 428 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusandja esitama kindlustusvõtjale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kindlustustegevuse seaduse § 1032 lõikes 6 nimetatud teabedokumendi. Kindlustusvõtjale ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis.”;

9) paragrahvi 428 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 427 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kindlustuslepingute sõlmimisele.”;

10) paragrahvi 429 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjat kord aastas teavitada aasta jooksul lepinguga seotud tehtud tehingutest ja osutatud teenustest ning tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kuludest.

(4) Kui kindlustusandja hindab kindlustustegevuse seaduse §-s 222 sätestatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvara sobivust regulaarselt, tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjale esitada ajakohastatud hinnang lepingu sobivuse kohta, sealhulgas hinnang selle kohta, kas leping vastab jätkuvalt kindlustusvõtja eelistustele ja investeerimiseesmärkidele.”;

11) paragrahvi 430 tekst loetakse lõikeks 1 ning see muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 428 sätestatud teave tuleb kindlustusvõtjale edastada tasuta paberil või käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud tingimuste täitmise korral muul püsival andmekandjal või veebilehe kaudu, mis ei vasta püsiva andmekandja nõuetele. Teave peab olema selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel muus keeles.”;

12) paragrahvi 430 täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises sõnastuses:

„(2) Teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui:
1) püsiva andmekandja kasutamine on asjakohane, võttes arvesse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist äritegevust, ja
2) kindlustusvõtjale on antud valida paberil ja muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel ning kindlustusvõtja on valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.

(3) Teabe võib esitada veebilehe kaudu, mis ei vasta püsiva andmekandja nõuetele, kui teave on isiklikult kindlustusvõtjale suunatud või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) teabe esitamine on asjakohane, võttes arvesse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist äritegevust;
2) kindlustusvõtja on tahteavaldusega väljendanud nõusolekut saada teavet veebilehe kaudu;
3) kindlustusvõtjat on teavitatud veebilehe aadressist koos viitega konkreetsele teabe asukohale;
4) teave peab olema veebilehe kaudu juurdepääsetav kuni kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja või nõudeõigust lõpetava tähtaja möödumiseni.

(4) Kindlustusvõtjale teabe esitamine muul püsival andmekandjal või veebilehel on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui kindlustusvõtja on andnud kindlustusandjale teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma korrapärast juurdepääsu internetile.

(5) Kui kindlustusandja esitab kindlustusvõtjale teabe muul püsival andmekandjal või veebilehe kaudu, tuleb kindlustusvõtja nõudmisel esitada teave ka tasuta paberkoopial.

(6) Käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 43, lõikes 24 ning § 429 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teave esitatakse kindlustusvõtjale püsival andmekandjal käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatu kohaselt.

(7) Käesoleva seaduse § 429 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave esitatakse kindlustusvõtjale lepingus kokkulepitud viisil, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtteid.”;

13) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59).”.

§ 7. Jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 23. veebruaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4–18, 24–27 ja 135–141 ning § 2 punktid 2, 5–8 ja 10 jõustuvad üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 20, 64 ja 100 ning § 6 punkt 7 jõustuvad 2018. aasta 3. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees