Teksti suurus:

Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 17.12.2015, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.12.2015 otsus nr 702

Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 25.11.2015

§ 1. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses (RT I, 13.12.2014, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 1, 2, 5–13, 15–21, 23, 27 ja 29 asendatakse läbivalt sõna „inimene” sõnaga „isik” vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja lisakulude”;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Töötukassal on õigus teha päring tervise infosüsteemi, et:
1) kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõude täitmist;
2) kontrollida, kas isiku kohta on tervise infosüsteemi andmed sisestatud;
3) saada teada andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimi.

(7) Töövõime hindamise taotluse esitamise päevaks loetakse päev, millal taotlus esitatakse töötukassale või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul Sotsiaalkindlustusametile. Kui töövõime hindamise taotlus saadetakse posti teel, loetakse taotluse esitamise päevaks lähtekoha postitempli kuupäev.”;

4) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte.”;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.”;

6) paragrahvi 12 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud alusel on õigus töövõimetoetusele ühel vähemalt ühte alla kolmeaastast last kasvataval vanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping.

(4) Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu.”;

7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Töövõimetoetusele ei ole isikul õigust nende päevade eest, millal ta kannab karistust arestimajas.”;

8) paragrahvi 13 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.”;

9) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse arv „10,67” arvuga „11,25”;

10) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töövõimetoetuse taotlusele kantakse:
1) toetust taotleva isiku nimi, isikukood või sünniaeg, kontaktandmed ja pangakonto number;
2) andmed käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud asjaolude kohta.”;

11) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest, on töötukassal õigus nõuda töövõimetoetuse taotlejalt dokumente, mis tõendavad käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud asjaolusid.

(5) Töövõimetoetuse taotluse esitamise päevaks loetakse päev, millal taotlus esitatakse töötukassale või käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul Sotsiaalkindlustusametile. Kui töövõimetoetuse taotlus saadetakse posti teel, loetakse taotluse esitamise päevaks lähtekoha postitempli kuupäev.”;

12) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.”;

13) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.”;

14) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötukassa ei ole eelnevalt tuvastanud tema osalist või puuduvat töövõimet käesoleva seaduse § 8 alusel või ta ei ole töövõimetoetuse taotlemise ajal riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetu või talle ei ole riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgruppi tähtajatult ning”;

15) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11”;

16) paragrahvi 18 lõigetes 1 ja 2 ning § 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „lõigetes 1–2”;

17) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele – mittevastavuse kindlakstegemise päevast arvates;
5) kui tema töövõimet hinnatakse osalise või puuduva töövõime kestuse ajal, välja arvatud juhul, kui töövõimetoetuse taotlus esitati käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul – korduva töövõime hindamise ja sellega seotud töövõimetoetuse perioodi alguse päevast arvates.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Töövõimetoetuse tagasinõudmine vastutavalt kindlustusandjalt

Töötukassa nõuab liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi, kui töövõimetoetust saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.”;

19) seaduse 4. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning andmevahetus

§ 22. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

(1) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi andmekogu) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks ja osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel.

(2) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.

(3) Andmekogu sisaldab ja selles töödeldakse järgmisi andmeid:
1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed – nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, kodakondsus, elamisloa või elamisõiguse kehtivusaeg ning rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaiga taotleja seisund;
2) töövõime hindamise andmed;
3) töövõimetoetuse andmed;
4) sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude üle arvestuse pidamise andmed.

(4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 221. Andmevahetus

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada töötukassalt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks järgmisi andmeid:
1) puude raskusastme tuvastamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, töövõime hindamise taotluse ja otsuse andmeid ning töövõime hindamise taotlusega koos esitatud puude raskusastme tuvastamise taotluse andmeid;
2) riikliku pensioni, prokuröri töövõimehüvitise, spordiseaduse alusel toetuse määramiseks ja maksmiseks – töövõime hindamise otsuse, määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid;
3) kuriteoohvri hüvitise määramiseks ja maksmiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, töövõime hindamise otsuse andmeid ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
4) tööõnnetuse ja kutsehaiguse tagajärjel tekkinud kahju hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning välislepingu alusel andmete töötlemiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, töövõime hindamise otsuse andmeid ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
5) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsuse andmeid;
6) erihoolekandeteenuste osutamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, välja arvatud selles sisalduvaid käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid, ja töövõime hindamise otsuse andmeid;
7) abivahendi eest tasumiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, välja arvatud selles sisalduvaid käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid, ja töövõime hindamise otsuse andmeid;
8) püsiva töövõimetuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja riikliku pensioni maksmise lõpetamiseks – töövõime hindamise otsuse andmeid;
9) töötavale isikule töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa hüvitamiseks tööandjale – töövõime hindamise otsuse andmeid;
10) peretoetuste ja vanemahüvitiste määramiseks ja maksmiseks teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis elavale isikule – määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
11) eriseadustes sätestatud töövõime ulatuse ja teenistusülesannete või muude seaduses sätestatud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahelise seose tuvastamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsuse andmeid.

(2) Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks järgmisi andmeid:
1) töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks – riikliku pensioni määramise ja maksmise, prokuröri töövõimehüvitise, vanemahüvitise, välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid ning andmeid isiku nõusolekuta paigutamise kohta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ja hooldatava isiku puude raskusastme andmeid;
2) töövõimetoetuse kojukandeks – puude raskusastme andmeid;
3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid ning puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid;
4) töövõimetoetuse suuruse kindlaksmääramiseks – püsiva töövõimetuse andmeid, kordusekspertiisi tähtaega ja makstava töövõimetuspensioni suurust.

(3) Töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses sisalduvate käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmete töötlemise õigus on seaduses sätestatud juhul tervishoiuteenuse osutajal, arstiõppe läbinud isikul või muul isikul.”;

20) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse 2016. aasta 1. juulist kuni 2016. aasta 31. detsembrini isikule, keda ei ole pärast 2010. aasta 1. juulit tunnistatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks või kellele ei ole riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgruppi tähtajatult.”;

21) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikule, kellele on määratud töövõimetoetus, teeb töötukassa hiljemalt töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks töövõimetoetuse ettemakse, et tagada isikule sissetulek ülemineku korral töövõimetuspensioni maksmiselt töövõimetoetuse maksmisele, välja arvatud juhul, kui isiku õigus töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel makstavale rahvapensionile lõppes enne töövõime hindamise otsuse tegemist.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud töövõimetoetuse suurus võrdub isikule ühe kalendripäeva eest määratud töövõimetoetuse ja selle väljamaksmise kuu kalendripäevade arvu korrutisega.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud töövõimetoetuse väljamaksmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ning § 13 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatut.”;

22) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega”;

2) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
1) osalise töövõime korral – politseiametniku 12-kordsele madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – politseiametniku 60-kordsele madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.”;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja abipolitseiniku ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.”;

4) paragrahvi 38 lõiked 3–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest.

(4) Hüvitist ei maksta kokku rohkem töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

(5) Kui isiku töövõime ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel töövõime kordushindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

(6) Kui kordushindamise tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat tagasi ei nõuta.

(7) Kui isikule seoses töövõime kordushindamisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema töövõime uue kordushindamise alusel on vähenenud, ei tohi hüvitise maksmise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

(8) Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab töövõime esmakordsele hindamisele järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat summat osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat summat tarbijahinnaindeksitega alates osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aastast kuni viimasele töövõime kordushindamisele eelneva aastani.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

§ 451. Püsiva töövõimetusega isik

Abipolitseinikul, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Abipolitseinikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.”.”;

23) paragrahvides 29, 40, 48, 52 ja 71 asendatakse läbivalt tekstiosa „2016. aasta 1. jaanuar” tekstiosaga „2016. aasta 1. juuli” vastavas käändes;

24) paragrahvi 29 punkt 2 loetakse punktiks 3 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses:

2) seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

§ 491. Teenistusülesande ja õnnetusjuhtumi seose tuvastamine

(1) Käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku.

(2) Sotsiaalkindlustusametil on isiku nõusolekul käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose tuvastamiseks juurdepääs tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele.

(3) Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul õigus saada käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 nimetatud seose tuvastamiseks tervise infosüsteemist järgmisi terviseandmeid:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta;
3) andmed ravimite kohta.

(4) Tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad, edastab arst need tervise infosüsteemi või arstiõppe läbinud isikule kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.”;”;

25) paragrahvi 32 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui eriolukorra tööle rakendatud isikul tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime eriolukorra töödel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel, maksab riik talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt:
1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta palga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.”;”;

26) paragrahvi 32 täiendatakse punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

2) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja eriolukorra töödel ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.”;”;

27) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning puudega isik” tekstiosaga „, puudega isik ning osalise või puuduva töövõimega isik”;

2) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.”.”;

28) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liikluskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime või ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Eeldatakse, et töövõime ajutise kaotamise korral on kahjustatud isiku töövõime täielikult kadunud.”;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Osalise või puuduva töövõime korral on õigus töövõimetushüvitisele järgmistel isikutel:
1) töövõimetoetuse seaduse §-s 2 nimetatud isik, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras;
2) muu kahjustatud isik, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime käesolevas seaduses sätestatud korras.

(6) Töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise töövõimega kahjustatud isikul on õigus töövõimetushüvitisele, kui ta vastab vähemalt ühele töövõimetoetuse seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustest.

(7) Kui kahjustatud isikul ei ole õigust töövõime hindamisele töövõimetoetuse seaduse alusel, hindab töövõimetushüvitise maksmise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamise raames töövõime ulatust kindlustusandja, kaasates töövõime vähenemise ulatuse tuvastamiseks vajaduse korral arstiõppe läbinud isiku.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

§ 281. Püsiva töövõime vähenemise ulatuse määramine

(1) Kindlustusandja tuvastab terviseseisundit arvesse võttes isikul üldise töövõime vähenemise protsentides skaalal 10–100 ja eraldi kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise protsentides skaalal 10–100, kaasates töövõime vähenemise ulatuse tuvastamiseks vajaduse korral arstiõppe läbinud isiku. Töötamist osaliselt takistavaks loetakse üldise töövõime vähenemist alates 40 protsendist.

(2) Kindlustusandja tuvastab kahjustatud isikul üldise töövõime vähenemise 100 protsenti, kui:
1) Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on kahjustatud isikul tuvastatud puuduv töövõime või
2) Eesti Töötukassa kahjustatud isiku töövõimet ei hinda ning kahjustatud isik ei ole terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes võimeline töötama.

(3) Kindlustusandja tuvastab kahjustatud isikul üldise töövõime vähenemise 40–90 protsenti, kui:
1) Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on isikul tuvastatud osaline töövõime või
2) Eesti Töötukassa kahjustatud isiku töövõimet ei hinda ning kahjustatud isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes on kahjustatud isiku töötamine osaliselt takistatud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul kohaldab kindlustusandja töövõime hindamisel vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel kehtestatud töövõime hindamise tingimuste ja töövõimet välistavate seisundite loetelu.

(5) Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Üldise töövõime vähenemise ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise protsendi määramiseks on kahjustatud isik kohustatud kindlustusandja nõudel läbima arstliku läbivaatuse. Kui kahjustatud isiku töövõime vähenes pärast töövõimetushüvitise vähendamist, on tal õigus nõuda enda arstlikule läbivaatusele saatmist. Arstliku läbivaatuse kulud kannab kindlustusandja.”;

4) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Hüvitis arvutatakse ümber, kui kahjustatud isikul tekib või oleks tekkinud õigus vanaduspensionile. Hüvitise ümberarvutamisel võetakse kahjustatud isiku netotulust enne kindlustusjuhtumit arvesse 60 protsenti.”;

5) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusandja arvutab töövõimetushüvitise ümber, kui muutuvad töövõimetushüvitise arvutamise aluseks olnud asjaolud või ilmnevad uued asjaolud, mida tuleb töövõimetushüvitise arvutamisel arvestada. Kui kindlustusandja arvutab töövõimetushüvitise ümber, siis netotulu uuesti ei indekseerita.

(2) Kui ümberarvutamise tulemusel selgub, et kindlustusandja on maksnud töövõimetushüvitist väiksemas summas, kui ta muutunud või ilmnenud uusi asjaolusid arvestades peaks maksma, makstakse puuduv osa töövõimetushüvitisest välja koos järgmise perioodi eest tasumisele kuuluva kindlustushüvitisega.

(3) Kui ümberarvestamise tulemusel selgub, et kindlustusandja on maksnud töövõimetushüvitist suuremas summas, kui ta muutunud või ilmnenud uusi asjaolusid arvestades oleks pidanud maksma, on kindlustusandjal õigus enammakstud summa järgmise perioodi eest tasumisele kuuluvast kindlustushüvitisest maha arvata.

(4) Kindlustusandjal ei ole kohustust muuta ülalpidamishüvitise suurust tagasiulatuvalt.

(5) Töövõimetoetuse seaduse § 18 alusel töövõimetoetuse maksmise peatamise aja eest ei maksta kahjustatud isikule ka töövõimetushüvitist selle ajavahemiku eest.”;

6) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Osalise töövõimega isikule lõpetatakse töövõimetushüvitise maksmine enne tuvastatud osalise töövõime perioodi lõppemist, kui Eesti Töötukassa lõpetab talle töövõimetoetuse seaduse § 19 lõike 1 alusel töövõimetoetuse maksmise.

(7) Töövõimetushüvitist ei maksta isikule ajavahemikul, kui ta kannab karistust vanglas või arestimajas või viibib vahi all.”;

7) paragrahvi 33 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud töövõimetushüvitis osalise või puuduva töövõime korral;”;

8) paragrahvi 75 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 75. Andmevahetus teiste registritega”;

9) paragrahvi 75 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Kindlustusandjal on õigus saada töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:
1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed;
2) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed;
3) töövõime hindamise otsuse andmed;
4) töövõime hindamise taotluse andmed;
5) määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmed.

(72) Käesoleva paragrahvi lõike 71 punktis 2 nimetatud töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses sisalduvate töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmete töötlemise õigus on arstiõppe läbinud isikul.”;

10) paragrahvi 75 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „1–3, 5 ja 6” tekstiosaga „1–3 ning 5, 6 ja 71”;

11) paragrahvi 83 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustusjuhtumile kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Kui kindlustusjuhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit ja isik esitab esmakordse töövõimetushüvitise taotluse 2016. aasta 1. juulil või hiljem või kindlustusjuhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit ja isik esitab esmakordse töövõimetushüvitise taotluse enne 2016. aasta 1. juulit, kuid 1. juuli seisuga ei ole töövõime kaotust tuvastatud, kohaldatakse käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juulil jõustuva redaktsiooni § 28 lõigetes 5–7, §-des 281 ja 30, § 31 lõigetes 6 ja 7 ning §-s 75 sätestatut.

(3) Kui kindlustusjuhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit, kohaldatakse pärast 2016. aasta 1. juulit makstavatele perioodilistele töövõimetushüvitise maksetele ja püsiva töövõime kaotuse ulatuse korduvale tuvastamisele 2016. aasta 1. juulil jõustuva liikluskindlustuse seaduse redaktsiooni § 28 lõigetes 5–7, §-des 281 ja 30, § 31 lõigetes 6 ja 7 ning §-s 75 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

(4) Enne 2016. aasta 1. juulit määratud töövõimetushüvitist makstakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel kuni Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 851 järgmises sõnastuses:

§ 851. Püsiva töövõimetusega isik

Isikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks.”.”;

29) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt neli kuud kestev tervisehäire.”;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju;”;

3) paragrahvi 10 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida ohver või ülalpeetav või käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isik (edaspidi hüvitise taotleja) on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, sealhulgas ohvrile makstud töövõimetoetus.”;

4) paragrahvi 11 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tulenev kahju

(1) Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse ning osalise või puuduva töövõime tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.”;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui tööealine isik taotleb osalisest või puuduvast töövõimest tuleneva kahju hüvitamist, peab tema töövõime olema töövõimetoetuse seaduse alusel hinnatud pärast vägivallakuritegu.

(12) Kui tööealisel isikul on enne vägivallakuritegu tuvastatud osaline või puuduv töövõime, võetakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks arvesse nii enne kui ka pärast vägivallakuritegu tehtud osalise või puuduva töövõime hindamise otsuse andmed ja töövõime hindamisel antud eksperdiarvamus.”;

6) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju hüvitatakse ühe kalendripäeva keskmisest tulust lähtuvalt.”;

7) paragrahvi 11 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale või töötule isikule makstakse hüvitist ainult osalise või puuduva töövõime korral.”;

8) paragrahvi 17 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töövõimetusest, töövõime vähenemisest ja ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral makstakse kuni hüvitise määramise otsuse tegemiseni saamata jäänud summad välja korraga ja hüvitise määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates perioodiliste maksetena:”;

9) paragrahvi 312 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis elavale ohvrile töövõimetusest või töövõime vähenemisest tuleneva kahju ja ohvri ülalpeetavale ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise arvutamise aluseks võetakse ohvri kuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu palgatulu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise korral makstakse hüvitis välja ühe summana kogu ajavahemiku eest, mille vältel taotleja on töövõimetu, osalise või puuduva töövõimega või vastab toitjakaotuspensioni saamise tingimustele.”;

10) seadust täiendatakse §-dega 344 ja 345 järgmises sõnastuses:

§ 344. Püsiva töövõimetusega isik

Isikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesolevas seaduses sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 345. Seaduse kohaldamine

Käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni kohaldatakse alla 16-aastastele ja vanaduspensionäridele kuni 2017. aasta 1. jaanuarini.”.”;

30) paragrahvi 47 täiendatakse punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

3) paragrahvi 753 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.”;”;

31) paragrahvi 47 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahvi 753 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest.

(42) Hüvitist ei maksta kokku rohkem töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

(43) Kui isiku töövõime ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel töövõime kordushindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

(44) Kui kordushindamise tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat tagasi ei nõuta.

(45) Kui isikule seoses töövõime kordushindamisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema töövõime uue kordushindamise alusel on vähenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

(46) Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab töövõime esmakordsele hindamisele järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat summat osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat summat tarbijahinnaindeksitega alates osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aastast kuni viimasele töövõime kordushindamisele eelneva aastani.”;”;

32) paragrahvi 47 punkt 6 jäetakse välja;

33) paragrahvi 47 punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

20) seadust täiendatakse §-dega 11912–11914 järgmises sõnastuses:

§ 11912. Politseiametniku töövõimetuspension

(1) Politseiametnikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse ja mida makstakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni alusel.

(2) Politseiametnikule, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.

(3) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovi korral politseiametniku töövõimetuspensioni maksmist senises suuruses.

(4) Politseiametniku töövõimetuspension indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(5) Politseiametniku töövõimetuspension makstakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

§ 11913. Politseiametniku perekonnaliikme toitjakaotuspension

Politseiametniku perekonnaliikmele, kellel on õigus toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni alusel.

§ 11914. Püsiva töövõimetusega isik

Salajasele koostööle kaasatud isikul, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 753 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Salajasele koostööle kaasatud isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 753 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.”.”;

34) paragrahvi 48 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahv 601 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 601. Prokuröri töövõimehüvitis

(1) Prokurörile, kellele 2021. aasta 1. juuli seisuga makstakse töövõimehüvitist, jätkatakse selle maksmist töövõimet hindamata.

(2) Prokuröri töövõimehüvitis indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(3) Prokuröril on õigus valida, kas talle makstakse käesoleva seaduse alusel töövõimehüvitist või töövõimetoetuse seaduse alusel töövõimetoetust.

(4) Prokuröri töövõimehüvitis makstakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu.”.”;

35) paragrahvi 49 punktid 1–3 ja 5 jäetakse välja;

36) paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästetööle kaasatud vabatahtlikule päästjale, kellel on päästetööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, maksab riik hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
1) osalise töövõime korral – tema kuni kahe aasta palga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – tema kuni seitsme aasta palga ulatuses.”;

2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja päästetööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 41 lõiked 4–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest.

(5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

(6) Kui isiku töövõime ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel töövõime kordushindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

(7) Kui kordushindamise tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat tagasi ei nõuta.

(8) Isikul, kellele seoses töövõime kordushindamisega enam hüvitist ei makstud, kuid kelle töövõime uue kordushindamise alusel on vähenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

(9) Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab töövõime esmakordsele hindamisele järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aastast kuni viimasele töövõime kordushindamisele eelneva aastani.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

§ 491. Püsiva töövõimetusega isik

Päästetööle kaasatud vabatahtlikul päästjal, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Päästetööle kaasatud vabatahtlikul päästjal, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.”.”;

37) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Hüvitis eksperdi missioonil ülesannete täitmisel hukkumise ja surma korral”;

2) paragrahvi 22 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui ekspert hukkub või sureb seoses missioonil ülesannete täitmisega, maksab riik ühekordset hüvitist, lähtudes eksperdi keskmisest palgast või töötasust avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud alusel ja korras ning arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.”;

4) paragrahvi 22 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 22 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Missioonil ülesannete täitmisel hukkunud või surnud eksperdi põrmu toomise Eestisse korraldab Välisministeerium riigi kulul, kui kulusid ei kaeta käesoleva seaduse § 9 lõike 3 kohaselt sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

(6) Missioonil ülesannete täitmisel hukkunud või surnud eksperdi matuse korraldamise kulud kannab riik avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud ulatuses.”;

6) paragrahvi 23 pealkirjas asendatakse sõna „kaotuse” sõnaga „vähenemise”;

7) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui eksperdil tuvastatakse seoses missioonil ülesannete täitmisega saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes tema keskmisest palgast või töötasust avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud alusel ja korras ning arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.”;

8) paragrahvi 23 lõiked 2–7 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Eksperdile, kellel tuvastatakse seoses missioonil ülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasne osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset hüvitist eksperdi ühe kuu keskmise palga või töötasu ulatuses.

(9) Kui ekspert on saanud viga või haigestunud seoses missioonil ülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik ulatuses, mida ei kaeta käesoleva seaduse § 9 lõike 3 kohaselt sõlmitud kindlustuslepingu alusel.”;

10) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

11) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

§ 261. Püsiva töövõimetusega isik

Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks. Isikul, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks.”.”;

38) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rakenduskõrgkooli seaduse § 273 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ta on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest puuduva töövõime või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu;”.”;

39) paragrahvi 55 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 31 ja 5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul.”;”;

40) paragrahvi 55 punktid 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

11) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest makstava hüvitise tingimused, määra ja maksmise korra isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule, rasedale, alla üheaastase lapse emale ja isikule, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.”;

12) paragrahvi 63 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega üks kord kolme aasta jooksul makstava hambaproteeside hüvitise tingimused, määra ja maksmise korra isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule.”;”;

41) paragrahvides 57 ja 61 asendatakse läbivalt tekstiosa „2016. aasta 1. juuli” tekstiosaga „2017. aasta 1. jaanuar” vastavas käändes;

42) paragrahvi 57 punkt 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

33) seadust täiendatakse §-dega 619 ja 6110 järgmises sõnastuses:

§ 619. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega

(1) Isikul, kes on pärast 2010. aasta 1. juulit tunnistatud püsivalt töövõimetuks, ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud isikul on õigus taotleda 2016. aasta 1. juulist kuni 2016. aasta 31. detsembrini käesoleva seadusega sätestatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi või püsiva töövõimetuse kordusekspertiisi.

(2) Isikul on õigus alates 2016. aasta 1. juulist käesoleva seadusega sätestatud töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel rahvapensionile, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni saamise tingimustele.

(3) Isikule, kellel on õigus töövõimetuspensionile Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni 3. ja 9. peatükki ning nende alusel antud rakendusakte kuni välislepingu muutmiseni. Teise lepingupoole territooriumilt Eesti Vabariiki elama asumisel jätkatakse isikule töövõimetuspensioni maksmist kuni püsiva töövõimetuse tähtaja lõpuni.

(4) Isikule, kes taotleb püsiva töövõimetuse ekspertiisi koos puude raskusastme tuvastamisega kuni 2016. aasta 31. detsembrini, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 16 lõiget 11.

(5) Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni.

§ 6110. Toitjakaotuspensioni määramine püsiva töövõimetusega isikule

Käesoleva seaduse §-s 20 ja § 41 lõikes 4 sätestatud töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis, kui isik on käesoleva seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti või isikule riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupp on käesoleva seaduse § 58 kohaselt loetud vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele.”;”;

43) paragrahvi 60 punkt 5 jäetakse välja;

44) paragrahvi 62 täiendatakse punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõike 1, Kaitseliidu seaduse § 61 lõike 5, politsei ja piirivalve seaduse § 753 ning avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel julgeolekuasutuse ametniku, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglaametniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist või toetust;”;”;

45) paragrahvi 63 täiendatakse punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

2) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja turvaülesande täitmise vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti kaasatud arstiõppe läbinud isik, lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 491 lõigetes 2–5 sätestatust.”;”;

46) paragrahvi 70 täiendatakse punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitustega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.”;”;

47) paragrahvi 72 täiendatakse punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 5 lõike 22 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tema ja käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, eelkõige kui nimetatud sissetulek on vähenenud seoses üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega või puuduva töövõimega või”;”;

48) paragrahvi 72 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.”.”;

49) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. juulil.”;

50) paragrahvi 74 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 46 punktid 1–4 ja 6, § 55 punkt 14, § 57 punktid 1–5, 8, 9, 11–22, 24–32 ja 34 ning § 58 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.”;

51) paragrahvi 74 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 48 punkt 3 jõustub 2021. aasta 1. juulil.”;

52) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 66 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.”.

§ 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 21 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.”;

2) paragrahvi 2 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Puude raskusastme tuvastamise taotlemine

(1) Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

(2) Isik võib esitada puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) kaudu, kui taotlus esitatakse koos töövõimetoetuse seaduse alusel töötukassale esitatava töövõime hindamise taotlusega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu, milles sisalduvad:
1) puude raskusastme tuvastamist taotleva isiku nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, andmed hariduse ja töötamise, abivahendite ja kõrvalise abi kasutamise ning rehabilitatsiooni kohta;
2) töövõimet välistavate seisundite loetelu ning isiku kehalist ja vaimset võimekust iseloomustavate valdkondade loetelu.

(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu, milles sisalduvad puude raskusastme tuvastamist taotleva isiku nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, andmed õppimise või töötamise, terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse, elutingimuste ning terviseseisundi muutuste kohta.

(5) Puude raskusastme taotluse esitamise päevaks loetakse päev, millal taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul töötukassale. Kui puude raskusastme tuvastamise taotlus saadetakse posti teel, loetakse taotluse esitamise päevaks lähtekoha postitempli kuupäev.”;

4) paragrahv 23 loetakse §-ks 25 ning seadust täiendatakse §-dega 23 ja 24 järgmises sõnastuses:

§ 23. Puude raskusastme tuvastamine

(1) Puude raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.

(2) Sotsiaalkindlustusametil on puude raskusastme tuvastamiseks isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele.

(3) Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul juurdepääs järgmistele tervise infosüsteemis olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta;
3) andmed ravimite kohta.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või need on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, edastab isiku pere- või eriarst puuduvad andmed tervise infosüsteemi ja teavitab sellest Sotsiaalkindlustusametit või edastab terviseseisundit kirjeldavad andmed Sotsiaalkindlustusametile 15 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest arvates.

(5) Puude raskusastme tuvastamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse järgmist:
1) terviseseisund;
2) tegevusvõime;
3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;
4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata;
5) elukeskkond;
6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.

(7) Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (edaspidi eksperdiarvamus) ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

(8) Kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, välja arvatud töötukassa tuvastatud töövõimet välistava seisundi korral.

(9) Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja korra ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10) Puude raskusastme tuvastamise päevaks loetakse käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 sätestatud päev.

§ 24. Puude raskusastme otsuse tegemise tähtaeg ja puude raskusastme kestus

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse 15 tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.

(2) Kui puude raskusastme tuvastamiseks kasutatakse eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, teeb Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamise otsuse 15 tööpäeva jooksul eksperdiarvamuse ja töötukassa tehtud töövõime hindamise otsuse saamise päevast arvates.

(3) Puude raskusaste tuvastatakse:
1) vanaduspensioniealisele puudega inimesele kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat;
2) tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani;
3) lapsele kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat või kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni.

(4) Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 alusel kuni vanaduspensionieani, võib puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.”;

5) paragrahvi 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ja valdkonnast, milles funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb.”;

7) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, töötamistoetuse”;

9) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud juhul võib taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega esitada Sotsiaalkindlustusametile töötukassa kaudu.”;

10) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) toetuse taotlus, milles sisalduvad toetust taotleva isiku nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, pangakonto number ja toetuse liik ning puudega lapse toetuse taotlemisel lapse nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood;”;

11) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse sõnad „dokumentide vormid” sõnadega „taotluse andmete loetelu”;

13) paragrahvi 16 lõikest 31 jäetakse välja tekstiosa „ ja lisakulude”;

14) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul loetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks päev, millal taotlus esitati töötukassale.”;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui vanglas või arestimajas karistust kandev isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, lisab vangla või arestimaja isiku ekspertiisitaotlusele teatise, kus on märgitud abivahendi kasutamisega seotud kulud, nende finantseerimise allikad ja osakaal finantseerimisel.”;

16) paragrahvi 20 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 20 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „hoolekandeasutuses elava või” ja tekstiosa „hooldamise, tugevdatud hooldamise, järelevalve või muid hoolekandeasutuse,”;

18) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui isik taotleb puude raskusastme tuvastamisega samaaegselt töövõime hindamist, kaetakse arstliku ekspertiisiga seotud kulutused Sotsiaalkindlustusameti eelarvest juhul, kui isikul on tuvastatud töövõimet välistav seisund töövõimetoetuse seaduse tähenduses.”;

19) seadust täiendatakse §-ga 243 järgmises sõnastuses:

§ 243. Töötamistoetuse maksmine

(1) Isikule, kellele oli töötamistoetus määratud enne 2016. aasta 1. jaanuari, jätkatakse selle toetuse maksmist endistel tingimustel, korras ja suuruses kuni määratud tähtaja lõpuni.

(2) Isikule, kelle töötamisega seotud kulud tekkisid enne 2016. aasta 1. jaanuari, kuid kes esitab töötamistoetuse taotluse pärast nimetatud kuupäeva, jätkatakse töötamistoetuse maksmist endistel tingimustel, korras ja suuruses kuni määratud tähtaja lõpuni.”;

20) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni koos rakendusaktidega kohaldatakse isikule, kes ei ole esitanud töövõime hindamise taotlust koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega enne 2017. aasta 1. jaanuari.”.

§ 3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Sotsiaalkindlustusamet edastab teisele lepingupoolele Eesti Vabariigis elava isiku terviseandmed, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist ja töövõimetuspensioni määramist teiselt lepingupoolelt kahepoolse välislepingu alusel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud terviseandmete edastamiseks isiku nõusolekul on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta;
3) andmed ravimite kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isiku tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri pidamise eesmärk on tagada andmete olemasolu riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste ja elatisabi määramiseks ja maksmiseks, riigile üle läinud elatisnõuete sissenõudmiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks.”;

3) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) andmeid puude kohta;
7) andmeid isikule teenuse määramise ja osutamise kohta.”;

4) paragrahvi 53 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 3” tekstiosaga „punktides 1, 3, 6 ja 7”.

§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 13.12.2014, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused

(1) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule.

(2) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et:
1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või isikule on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult;
2) isik on hõivatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust;
3) isik on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust, kui tal on õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele või talle osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Eesti Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

(4) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal muutub talle teenuse osutamise aluseks olev asjaolu, võib muutunud alusel lõpuni saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mida saama ta on suunatud.

(5) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal tekib õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel, võib saada tööalase rehabilitatsiooni teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpuni.

(6) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatud põhimõtetel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(7) Tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötuna arvele võetud, osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust individuaalse tööotsimiskava alusel, mis koostatakse isiku ja Eesti Töötukassa koostöös ning mis sisaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–3, 5, 9 ja 10 sätestatud andmeid.”;”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

7) paragrahvi 91 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine.

(2) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et:
1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või isikul on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
2) isik on hõivatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust;
3) isik on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust, kui tal on õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele või talle osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Eesti Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

(4) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal muutub talle teenuse osutamise aluseks olev asjaolu, võib muutunud alusel lõpuni saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mida saama ta on suunatud.

(5) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal tekib õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel, võib saada tööalase rehabilitatsiooni teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpuni.

(6) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatud põhimõtetel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(7) Tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötuna arvele võetud, osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust individuaalse tööotsimiskava alusel, mis koostatakse isiku ja Eesti Töötukassa koostöös ning mis sisaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–3, 5, 9 ja 10 sätestatud andmeid.”;”;

3) paragrahv 5 jäetakse välja;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 2 punkt 7 jõustub 2016. aasta 1. juulil.”.

§ 5. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ning kelle eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja esitanud vastava taotluse, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel;”.

§ 6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

51. peatükk
TÖÖÕNNETUSEST JA KUTSEHAIGUSEST TINGITUD KAHJU HÜVITAMINE SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI POOLT

§ 242. Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse ja surma tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamine Sotsiaalkindlustusameti poolt

(1) Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju.

(2) Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju, kui isik on läbinud töövõime hindamise Eesti Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 243. Töövõime kaotuse tuvastamine tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

(1) Sotsiaalkindlustusamet kaasab tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks arstiõppe läbinud isiku, kes tuvastab isikul töövõime kaotuse ulatuse.

(2) Arstiõppe läbinud isik tuvastab terviseseisundit arvesse võttes isikul töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100 ja eraldi tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100.

(3) Arstiõppe läbinud isik tuvastab 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul töövõime kaotuse:
1) 100 protsenti, kui Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on isikul tuvastatud puuduv töövõime või
2) 10–90 protsenti, kui Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on isikul tuvastatud osaline töövõime.

§ 244. Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral kahjuhüvitise maksmine

(1) Sotsiaalkindlustusamet vähendab tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstavat igakuist kahjuhüvitist Eesti Töötukassa poolt isikule makstud töövõimetoetuse osa võrra, mis võrdub makstud töövõimetoetuse ning tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi ja isiku kogu töövõime kaotuse protsendi jagatise korrutisega.

(2) Sotsiaalkindlustusamet määrab 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral kahjuhüvitise Eesti Töötukassa poolt tuvastatud isiku osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.

(3) Vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellel enne vanaduspensioniikka jõudmist on Eesti Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kellele Sotsiaalkindlustusamet on hüvitanud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju, jätkab Sotsiaalkindlustusamet viimati määratud kahjuhüvitise igakuist maksmist tähtajatult.

(4) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral igal kuul makstava kahjuhüvitise tähtajatult.

(5) Sotsiaalkindlustusamet määrab alla 16-aastasele isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral igal kuul makstava kahjuhüvitise kuni 16-aastaseks saamiseni.

§ 245. Andmevahetus tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

(1) Sotsiaalkindlustusametil on isikult õigus saada tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks tema isikuandmeid.

(2) Sotsiaalkindlustusametil on isiku nõusolekul tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks ning välislepingu alusel andmete töötlemiseks juurdepääs tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele.

(3) Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul õigus saada töövõime kaotuse tuvastamiseks ning välislepingu alusel andmete töötlemiseks järgmisi terviseandmeid tervise infosüsteemist:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta;
3) andmed ravimite kohta.

(4) Töövõime kaotuse tuvastamiseks ja välislepingu alusel andmete töötlemiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad, edastab arst need tervise infosüsteemi või arstiõppe läbinud isikule kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(6) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikke töötamise registri andmeid, milleks on andmed isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise kohta ning töötamise liigi kohta.

(7) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikke Maksu- ja Tolliameti andmeid isiku sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult deklareeritud sotsiaalmaksu summa kohta kalendrikuude kaupa.”;

2) paragrahvi 312 tekstiosa „§ 314 alusel” asendatakse tekstiosaga „§ 242 lõike 1, § 314 lõike 2 ning § 315 lõigete 1 ja 3 alusel”;

3) paragrahvi 314 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 315 järgmises sõnastuses:

§ 315. Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramine, ümberarvutamine ja maksmise jätkamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet maksab enne 2016. aasta 1. juulit määratud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstavat kahjuhüvitist kuni Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni.

(2) Sotsiaalkindlustusamet arvutab enne 2016. aasta 1. juulit määratud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise ümber, kui isik on läbinud töövõime hindamise Eesti Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Vanaduspensioniealisele isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on määranud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise enne 2016. aasta 1. juulit, jätkab Sotsiaalkindlustusamet määratud kahjuhüvitise maksmist tähtajatult.

(4) Käesoleva seaduse § 242 lõige 2 ei kohaldu isikutele, kellel on õigus tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral kahjuhüvitisele Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel, kuni selle muutmiseni. Kahjuhüvitist makstakse nimetatud isikutele tähtajatult.”.

§ 7. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

(1) Käesoleva seaduse §-des 18–20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL):
1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) või
3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

(2) Käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja
2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 ning §-des 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamiseks komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule.

(3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 15 000 eurot.

(5) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot.

(6) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ületada 100 000 eurot.

(8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

(9) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.”;

2) paragrahvi 372 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ei kohaldata osalise ja puuduva töövõimega isikule, kes on eelmise kalendriaasta jooksul saanud töölepingu seaduse tähenduses tööandja või avaliku teenistuse seaduse tähenduses ametiasutuse poolt tulumaksuseaduse § 40 lõike 5 kohaselt esitatud maksudeklaratsiooni kohaselt tasu, millelt maksab sotsiaalmaksu riik.”;

3) paragrahvi 373 lõikes 1 asendatakse arv „3” arvuga „4”;

4) paragrahvi 432 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 372 lõiget 2 kohaldatakse ka isikule, kes saab töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel.”.

§ 8. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 20. detsembril.

 (2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 5, 7, 8, 16 ja 17 ning § 3 punktid 2–4 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse §-d 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad 2016. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees