Teksti suurus:

Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 17.12.2015, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.12.2015 otsus nr 706

Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 26.11.2015

§ 1. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „teiste isikute tervis” läbivalt sõnaga „rahvatervis” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi alusel või selle puudumisel muu dokumentaalse tõendi alusel.

(6) Eesti võtab teise Euroopa Liidu liikmesriigi taotlusel tagasi oma riigi kodaniku ka juhul, kui isiku kodakondsuse üle toimuvad vaidlused.”;

4) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Euroopa Liidu kodaniku või abikaasa alla 21-aastane otsejoones alaneja sugulane või ülalpeetav täisealine otsejoones alaneja sugulane (edaspidi ülalpeetav laps),
3) Euroopa Liidu kodaniku või abikaasa ülalpeetav otsejoones üleneja sugulane (edaspidi ülalpeetav vanem) või
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata isik, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või tema leibkonnaliige lähteriigis või kes terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema, ja on vajalik, et Euroopa Liidu kodanik teda isiklikult hooldab.”;

5) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Leibkonnaliikmeks käesoleva seaduse tähenduses loetakse:
1) riikliku statistika seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isik, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek;
2) isik, kellel on Euroopa Liidu kodanikuga tõendatud püsiv ja faktiline kooselu.”;

6) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Viibimisõiguse piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.”;

8) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Viibimisõiguse piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.”;

11) paragrahvid 12, 17, 27, 30, 32 ja 35 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku surma või Eestist lahkumise korral”;

13) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Euroopa Liidu kodaniku surma või Eestist lahkumise korral on Euroopa Liidu kodaniku lapsel, kes elab ja õpib Eestis ning on kantud Eesti õppeasutuse nimekirja, ning vanemal, kes teda kasvatab, Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni.”;

14) paragrahvi 38 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „ühiselt”;

15) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka registreeritud kooselu lõpetamise korral.”;

16) paragrahvi 40 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioniikka või on lõpetanud töötamise ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämiseks ja on Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt viimased kaksteist kuud ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased kolm aastat järjest,”;

17) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötamise aja hulka arvestatakse Euroopa Liidu kodanikust mitteolenevatel põhjustel Eesti Töötukassas töötuna arvel oleku aeg ning isiku haigusest või õnnetusjuhtumist tingitud mittetöötamise, töölt puudumise ja töölepingu lõpetamise järgne aeg.”;

18) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguse omandamiseks loetakse lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul teises Euroopa Liidu liikmesriigis töötatud aeg Eestis viibitud aja hulka.”;

19) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.”;

20) paragrahv 44 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.”;

22) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks;

24) peatükk 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

51. peatükk
EUROOPA LIIDU KODANIKU JA TEMA PEREKONNALIIKME VABA LIIKUMISE PIIRANGUD

§ 523. Riiki mittelubamine

(1) Euroopa Liidu kodanikul või tema perekonnaliikmel võib välispiiril keelata riiki siseneda, kui:
1) tal puudub riigipiiri seaduse §-s 111 sätestatud riigipiiri ületamiseks nõutav dokument;
2) tema suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld;
3) ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist.

(2) Riiki mittelubamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul antakse enne riiki mittelubamise otsuse tegemist isikule võimalus hankida vajalikud dokumendid või tõendada oma vaba liikumise õigust muul viisil.

(4) Riiki mittelubamise otsustamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-des 525–527 sätestatut.

§ 524. Lahkumiskohustus

(1) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige on kohustatud Eestist lahkuma, kui ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist.

(2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige on kohustatud Eestist lahkuma, kui:
1) on keeldutud talle tähtajalise elamisõiguse andmisest või selle pikendamisest;
2) tema tähtajaline elamisõigus on lõppenud ja ta ei ole taotlenud selle pikendamist;
3) tema tähtajaline või alaline elamisõigus on lõpetatud;
4) ta on Eestis viibinud üle kolme kuu Eestisse sisenemise päevast arvates, ta ei ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse saamiseks ja tal puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul tehakse viibimis- või elamisõiguse piiramise otsuses Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele ettekirjutus Eestist lahkuda (edaspidi lahkumisettekirjutus) ja vajaduse korral kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu kuni kümme aastat.

§ 525. Viibimisõiguse ja elamisõiguse piiramine

(1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, võib Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõigust piirata üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist.

(2) Viibimis- või elamisõigust ei piirata põhjusel, et Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme isikut tõendav dokument, elukoha registreerimise tõend, isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud isikutunnistus või elamisloakaart on kehtetu. Viibimis- või elamisõigust ei piirata majanduslikel eesmärkidel.

(3) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõiguse piiramisel võetakse arvesse isiku Eestis seadusliku viibimise kestust, isiku vanust, terviseseisundit, perekondlikku ja majanduslikku olukorda, sotsiaalset ja kultuurilist sidet Eesti ühiskonnaga ning sidemeid päritoluriigiga.

(4) Kui Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige on alaealine ja riigist väljasaatmine või riiki mittelubamine ei ole alaealise huvides põhjendatud, võib tema viibimisõigust või elamisõigust piirata ainult juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud ohu hindamine põhineb isiku käitumisel ning ei tohi põhineda üksnes varasemal süüdimõistval kohtuotsusel. Viibimis- või elamisõigust ei piirata üldpreventiivsetel kaalutlustel.

(6) Selleks et hinnata, kas isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, võib Politsei- ja Piirivalveamet tähtajalise elamisõiguse taotluse kohta otsuse tegemisel kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates nõuda päritoluliikmesriigilt või teistelt liikmesriikidelt teavet asjaomase isiku või tema perekonnaliikme varasema karistatuse kohta.

(7) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme karistatuse kohta karistusregistrisse kantud andmeid vahetatakse Euroopa Liidu liikmesriigiga karistusregistri seaduses sätestatud korras.

§ 526. Elamisõiguse piiramise erisused

(1) Kui Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige elab Eestis alalise elamisõiguse alusel, võib tema elamisõigust piirata üksnes juhul, kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.

(2) Kui Euroopa Liidu kodanik on Eestis elanud püsivalt viimased kümme aastat järjest, võib tema elamisõigust piirata üksnes juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule.

§ 527. Viibimisõiguse ja elamisõiguse piiramine rahvatervise kaalutlustel

(1) Põhjendatud kahtluse korral, et isik on nakatunud nakkushaigusesse, millest peab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 8 alusel teavitama Maailma Terviseorganisatsiooni kui rahvatervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast, võib rahvatervise kaitseks Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõigust piirata kuni ohu väljaselgitamiseni, kuid kõige kauem kolme kuu jooksul isiku Eestisse saabumise päevast arvates. Haigused, mis ilmnevad pärast kolme kuu möödumist isiku Eestisse saabumise päevast arvates, ei ole väljasaatmise põhjuseks.

(2) Selleks et veenduda, et isik ei ole nakatunud nakkushaigusesse, millest peab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 8 alusel teavitama Maailma Terviseorganisatsiooni kui rahvatervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast, võib kolme kuu jooksul Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestisse saabumise päevast arvates nõuda isikult tervisekontrolli läbimist. Tervisekontroll tehakse isikule tasuta.

§ 528. Lahkumisettekirjutus

(1) Lahkumisettekirjutusega võimaldatakse Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele 30-päevane tähtaeg lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks lahkumisettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.

(2) Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust lühema tähtaja või määratud tähtaega lühendada.

§ 529. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmine

(1) Pärast lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist võib lahkumisettekirjutuse sundtäita.

(2) Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel.

(3) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme kinnipidamisele ja väljasaatmisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatut.

(4) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud Eestist väljasaatmise, saadetakse Eestist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.

(5) Riigi julgeoleku huvides võib lahkumisettekirjutuse viivitamata sundtäita.

(6) Väljasaatmist teostav haldusorgan hindab enne väljasaatmise täideviimist, kas esineb asjaolusid, mis takistavad Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme Eestist väljasaatmist.

(7) Euroopa Liidu kodanikku või tema perekonnaliiget ei saadeta Eestist välja, kui see on vastuolus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 171 sätestatuga.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on väljasaatmist teostaval haldusorganil õigus taotleda kohtult väljasaatmise kehtetuks tunnistamist.

§ 5210. Sissesõidukeeld

(1) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist.

(2) Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele võib kohaldada üksnes tähtajalist sissesõidukeeldu tähtajaga kuni kümme aastat.

(3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamise, kehtivusaja muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise taotluse menetlemisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 5. peatükis sätestatut. Käesolevas lõikes nimetatud taotlus vaadatakse läbi kuue kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamine ei anna Euroopa Liidu kodanikule ega tema perekonnaliikmele seaduslikku alust Eestisse siseneda või Eestis viibida.

(5) Sissesõidukeelu kohaldamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-des 525–527 sätestatut.

§ 5211. Haldusakti põhjendamise erisus

Käesoleva seaduse alusel antud haldusaktis ei esitata faktilisi põhjendusi ulatuses, mis on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.

§ 5212. Vaidlustamine

(1) Käesoleva seaduse alusel antud haldusakti võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(2) Haldusakti vaidlustamine ei anna Euroopa Liidu kodanikule ega tema perekonnaliikmele seaduslikku alust Eestisse siseneda või Eestis viibida.

(3) Kui isik on esitanud kohtule taotluse lahkumisettekirjutuse sundtäitmise peatamiseks, ei sundtäideta lahkumisettekirjutust enne selle taotluse kohta otsuse tegemist, välja arvatud juhul, kui isiku väljasaatmise kohta on jõustunud kohtulahend või isiku väljasaatmine on vajalik riigi julgeoleku huvides.

§ 5213. Eestist lahkumise kulude kandmine

(1) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige on kohustatud kandma enda Eestist lahkumise kulud, sealhulgas lahkumiskohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses ja arestimajas kinnipidamise kulud, mis kantakse tema väljasaatmise tõttu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude sissenõudmiseks tehakse Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele ettekirjutus, milles määratakse kulude vabatahtliku tasumise tähtaeg.

(3) Määratud tähtpäevaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haldusorganil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(4) Eestist lahkumise kulude loetelu, sissenõudmise korra ja kulude määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

§ 551. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine sissesõidukeelu kehtimise ajal

Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme Eestis viibimise eest, kui Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

26) paragrahvis 56 ja § 57 lõikes 1 asendatakse arv „300” arvuga „100”;

27) paragrahvi 57 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „1100”.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.

(4) Kui süüdlane on Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige ning elab Eestis alalise elamisõiguse alusel, võib väljasaatmist ja sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui isikust lähtub oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule. Kui süüdlane on Euroopa Liidu kodanik, kes on Eestis elanud püsivalt viimased kümme aastat järjest, võib väljasaatmist ja sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui isik on ohuks riigi julgeolekule.”;

2) paragrahv 259 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 259. Välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone

(1) Välismaalase ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud välismaalase eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamisega, –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

3) seadustikku täiendatakse §-ga 2591 järgmises sõnastuses:

§ 2591. Eestis ilma seadusliku aluseta viibimise soodustamine

(1) Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamise eest varalise kasu saamise eesmärgil, kui teos puudub käesoleva seadustiku §-s 133, 1331, 175, 259 või 2601 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 259 ja 263” tekstiosaga „§-des 259, 2591 ja 263”;

2) paragrahvi 239 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 259 lõikes 3” tekstiosaga „§ 259 lõikes 2”;

3) seadustikku täiendatakse §-ga 4282 järgmises sõnastuses:

§ 4282. Välismaalase sissesõidukeelu põhjendatuse kontrollimine

Kohus, kes on välisriigi kodaniku suhtes kehtestanud sissesõidukeelu, võib oma määrusega välisriigi kodaniku taotlusel tunnistada sissesõidukeelu kehtetuks, sissesõidukeelu kehtivusaega lühendada või sissesõidukeelu peatada, kui välisriigi kodaniku Eestis viibimine on isiku põhiõiguste kaitse tagamiseks põhjendatud ja sellega ei ohustata avalikku korda või riigi julgeolekut.”.

§ 4. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 305 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 305. Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine

(1) Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”.

§ 5. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.03.2015, 1) § 1 punktis 63 asendatakse arv „80” arvuga „89”.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 5 jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees