HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSRiigikaitse

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

Teksti suurus:

Julgeolekuasutuste seadus (lühend - JAS)

Julgeolekuasutuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 14.03.2023, 25

Julgeolekuasutuste seadus

Vastu võetud 20.12.2000
RT I 2001, 7, 17
jõustumine 01.03.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.02.2001RT I 2001, 100, 64306.01.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
12.02.2003RT I 2003, 23, 14701.04.2003
18.12.2003RT I 2003, 90, 60101.01.2008
19.05.2004RT I 2004, 46, 33201.01.2005
08.12.2004RT I 2004, 87, 59301.01.2005
18.05.2005RT I 2005, 32, 23619.06.2005
11.10.2006RT I 2006, 48, 35718.11.2006
25.01.2007RT I 2007, 16, 7701.01.2008
19.12.2007RT I 2008, 3, 2128.01.2008
19.06.2008RT I 2008, 35, 21301.01.2009
11.11.2009RT I 2009, 57, 38101.01.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
27.01.2011RT I, 17.02.2011, 201.01.2012
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 201.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
08.12.2011RT I, 22.12.2011, 323.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 209.07.2012, osaliselt 01.01.2013
13.06.2012RT I, 06.07.2012, 101.04.2013
14.03.2013RT I, 26.03.2013, 201.04.2013
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 101.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
11.02.2015RT I, 12.03.2015, 101.01.2016
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 229.03.2015, seaduses asendatud läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes.
25.11.2015RT I, 17.12.2015, 120.12.2015
20.04.2017RT I, 05.05.2017, 101.07.2017
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
13.05.2020RT I, 26.05.2020, 105.06.2020
11.05.2022RT I, 27.05.2022, 201.07.2022
14.12.2022RT I, 31.12.2022, 210.01.2023
22.02.2023RT I, 14.03.2023, 2115.03.2023

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise korra.

  (11) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste ulatuse piiramise alused ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise korra.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.   Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk

  (1) Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamine Kaitseväes toimub käesolevas seaduses sätestatud korras, kui Kaitseväe korralduse seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 3.   Julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted

  (1) Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
  1) teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga;
  2) teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi;
  3) teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga;
  4) teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga.

§ 4.   Kuriteo tõkestamine

  Kuriteo tõkestamine käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist.

2. peatükk JULGEOLEKUASUTUSTE KORRALDUS JA ÜLESANDED 

§ 5.   Julgeolekuasutused

  Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 6.   Kaitsepolitseiameti ülesanded

  Kaitsepolitseiameti ülesanded on:
  1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure), välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  21) terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
[RT I 2008, 3, 21 - jõust. 28.01.2008]
  22) riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  3) nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  4) seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine.

§ 7.   Välisluureameti ülesanded
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Välisluureameti ülesanded on:
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;
  2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
  3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;
  4) elektroonilise teabeturbe korraldamine ja kontrollimine.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]
  5) [kehtetu - RT I 2003, 23, 147 - jõust. 01.04.2003]

  (2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (21) Kaitseväeluure teostamisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitseväele.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 71.   Eriside
[Kehtetu - RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 8.   Julgeolekuasutuse teenistuskohtade arv ja koosseis

  (1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirarvu arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 9.   Julgeolekuasutuste töö suunamine ja ühtlustamine

  (1) Peaminister ja ministrid, kelle juhitavate ministeeriumide valitsemisalas asuvad julgeolekuasutused, teevad omavahel alaliselt koostööd julgeolekuasutuste töö suunamiseks ja ühtlustamiseks.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele ja Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 10.   Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  (1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon):
  1) koordineerib julgeolekuasutuste tegevust;
  2) analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;
  3) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused;
  4) täidab talle riigikaitseseaduse ja teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

  (2) Valitsusasutused on kohustatud andma ohuhinnanguid ning muud riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet julgeolekukomisjonile, Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Vajaduse korral korraldab julgeolekukomisjon riigikaitset puudutava teabe edastamise käesolevas lõikes nimetatud isikutele ja asutustele.

  (3) Julgeolekukomisjoni koosseis määratakse ja selle põhimäärus kehtestatakse riigikaitseseaduse alusel.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 11.   Julgeolekuasutuste koostöö

  (1) Julgeolekuasutused teevad üksteisega koostööd vastastikuse abistamise ja teabevahetuse kaudu.

  (2) Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava alusel.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 111.   Riigivara valdamine

  (1) Riigivaraseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud riigi kinnisvararegistrisse ei sisestata sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid julgeolekuasutuse valduses oleva kinnisvara kohta või sisestatakse need, kasutades variandmeid.
[RT I 2009, 57, 381 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Julgeolekuasutuste valduses oleva riigivara kohta peetakse eraldi registrit, mille on asutanud ja mille pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

3. peatükk TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSES 

§ 12.   Teenistuse erisused julgeolekuasutuses

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Julgeolekuasutuse töötajale laieneb töölepingu seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (11) Julgeolekuasutuse ametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 41 sätestatud puhkeaega reguleerivaid sätteid, kui nimetatud erisus sisaldub ametniku ametijuhendis ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule laieneb politsei ja piirivalve seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (21) Tegevväelase suunamisel julgeolekuasutusse kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 119 lõikes 21 sätestatud tähtaegu.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni üks aasta.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ei laiene käesoleva seaduse §-d 17–19.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 13.   Teenistuse erisused Riigikantseleis

  Riigikantselei ametnikule, kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine, laienevad julgeolekuasutuse ametniku kohta sätestatud erisused.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 14.   Teenistusse võtmine

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Teenistusse ja tööle julgeolekuasutusse on keelatud võtta isikut:
  1) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
  2) kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Julgeolekuasutuse ametniku võib ametikohale nimetada konkursita.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 15.   Julgeolekuasutuse juhi ametikohale nimetamine
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 151.   Julgeolekuasutuse ametniku teenistusest vabastamine ametniku ametikohale nimetamisel või tööle võtmisel teises asutuses või organisatsioonis
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale. Julgeolekuasutuse ametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja tähtajaks teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud ametnikule või töökohale võetud töötajale makstakse palka või töötasu, mis ei või olla väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna.

  (31) Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist, kui julgeolekuasutuse ametnik jätkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel teenistust julgeolekuasutuses.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 152.   Julgeolekuasutuse ametniku ametitõend ja politseiametniku ametimärk

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku ametitõendi ja politseiametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Loetelu ametikohtadest, millele nimetatud politseiametnikule ametimärk väljastatakse, kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 16.   Palk
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kaitsepolitseiameti ametniku ja politseiametniku põhipalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50 protsenti.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametnikule ja politseiametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö ega töötamise eest ööajal ja riigipühal.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Nende Välisluureameti ametnike palgakorraldusele, kes ei ole politsei- või tegevteenistuses, kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht kehtestab julgeolekuasutuse ametnike ja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 17.   Hüvitis julgeolekuasutuse ametniku haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 18.   Varalise kahju hüvitamine

  (1) Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik.

  (2) Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 19.   Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid.

  (2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Julgeolekuasutuste teenistuskohad, millele nimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele, ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.

  (4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku või töötaja kandidaadi tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle asumist.

  (5) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 20.   Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja piirangud

  Julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja ei või:
  1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud asutuse juhi kirjalikul nõusolekul;
  2) osaleda streigis;
  3) kuuluda erakonda.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 201.   Julgeolekuasutuse ametniku lisapuhkus

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 202.   Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja andmete hoidmine

  Julgeolekuasutus ei pea esitama andmeid avaliku teenistuse seaduse §-s 106 nimetatud andmekogusse. Julgeolekuasutus tagab oma ametnike ja töötajate kohta avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 sätestatud andmete hoidmise.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 203.   Ergutus

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule ja töötajale kauaaegse laitmatu töö või teenistus- või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) teenetemedali andmine;
  3) rahalise preemia andmine;
  4) hinnalise kingituse andmine;
  5) nimelise külm- või tulirelva andmine.

  (2) Korraga võib kohaldada mitut ergutust.

  (3) Ergutuse kohaldamise õigus on julgeolekuasutuse juhil ja asjaomasel ministril. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult asjaomasel ministril või Välisluureameti peadirektoril.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Teenetemedali kirjelduse ning selle andmise ja kandmise korra kehtestab asjaomane minister määrusega.

  (5) Silmapaistvate teenete eest võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud ergutusi kohaldada ka nendele isikutele, kes ei ole julgeolekuasutuse ametnikud või töötajad.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

4. peatükk JULGEOLEKUASUTUSE VOLITUSED 

§ 21.   Kaitsepolitseiameti volitused

  (1) Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 22. peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meedet ning vahetut sundi. Riikliku järelevalve teostamisel võib kohaldada käesoleva seaduse § 211 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel ning politsei ja piirivalve seaduse 22. peatüki kohaldamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ülesandeid.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 211.   Teabe kogumine ja töötlemine ning andmesubjekti õiguste piirangud

  (1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet:
  1) isikuandmeid;
  2) eriliiki isikuandmeid;
  3) anonüümitud andmeid;
  4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

  (2) Teabe kogumine ja töötlemine toimub vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt.

  (3) Julgeolekuasutus võib teabe kogumisel ja töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
  1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;
  2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
  3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid;
  4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
  5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
  6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
  7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
  8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
  9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib:
  1) kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
  2) takistada kuriteo tõkestamist;
  3) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.

  (5) Julgeolekuasutus võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.

  (6) Julgeolekuasutus säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada.

  (7) Julgeolekuasutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 22.   Julgeolekuasutusele abi osutamine

  (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad julgeolekuasutusele selle ülesannete täitmisel oma pädevuse piires abi. Kohaliku omavalitsuse asutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kulud abi osutamisel hüvitatakse riigieelarvest.

  (2) Kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abi osutamise kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 23.   Variandmed ja konspiratsioonivõtted
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, et varjata andmesubjekti eest toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud tehingud loetakse julgeolekuasutuse tehtud tehinguteks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud andmekogu kande õigsuse eest vastutab julgeolekuasutus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 231.   Eraõigusliku juriidilise isiku kasutamine

  (1) Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks kasutada eraõiguslikku juriidilist isikut, kasutades käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud korras variandmeid või konspiratsioonivõtteid.

  (2) Julgeolekuasutuse juht esitab iga kuue kuu järel asjaomasele ministrile teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse kohta.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 232.   Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja

  (1) Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel nimetada ametikohale või võtta tööle salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja.

  (2) Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik või töötaja käesoleva seaduse tähenduses on julgeolekuasutuse ametnik või töötaja, kelle teenistus- või töösuhe julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada ning kes kogub varjatult teavet või aitab tagada teabe kogumise varjatuse.

  (3) Salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja isikuandmed ning teenistus- või töösuhe julgeolekuasutuses jäetakse salastatuks ka pärast teabe varjatud kogumise lõpetamist, kui isikuandmete avalikustamine võib seada ohtu salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja või tema lähikondsete elu, tervise, eraelu või vara või tema edasise tegutsemise salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötajana.

  (4) Salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku või töötaja tegevusega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 24.   Teabe kogumise viis
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 241.   Isiku kaasamine salajasele koostööle

  (1) Julgeolekuasutusel on õigus kaasata teovõimeline füüsiline isik tema nõusolekul salajasele koostööle.

  (2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada.

  (3) Julgeolekuasutuse ja salajasele koostööle kaasatud isiku koostööna käsitatakse teabe varjatud kogumist või toimingu tegemist julgeolekuasutuse ülesandel, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut. Julgeolekuasutuse läbiviidava toimingu juures viibimine ei ole salajane koostöö.

  (4) Salajasele koostööle kaasatud isikut tasustatakse julgeolekuasutuse eelarvest.

  (5) Salajasele koostööle kaasatud isik on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses koostöö julgeolekuasutusega, talle salajase koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti teabe kogumisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

  (6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda toimingu tegemisest tema lähedase isiku suhtes.

  (7) Isiku salajasele koostööle kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 242.   Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

  (1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse ühekordset hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 491 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse:
  1) Kaitsepolitseiameti ametniku, välja arvatud politseiametnik, madalaimale palgaastmele vastav põhipalgamäär või madalaim põhipalk, kui lepingu isiku kaasamiseks salajasele koostööle on sõlminud Kaitsepolitseiamet;
  2) Välisluureameti ametniku madalaim põhipalk, kui lepingu isiku kaasamiseks salajasele koostööle on sõlminud Välisluureamet.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 25.   Sõnumi saladuse õiguse piiramine

  (1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

  (2) Julgeolekuasutus võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta.

  (3) Isiku õigust sõnumi saladusele piiratakse:
  1) postisaadetise läbivaatusega;
  2) elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega;
  3) muul viisil edastatava teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 26.   Kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramine

  (1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

  (2) Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi ilma isiku nõusolekuta ja neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele piiratakse:
  1) isikuandmete kogumise ja töötlemisega;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  2) varjatud jälgimisega;
  3) isiku samasuse varjatud tuvastamisega;
  4) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumisega;
  5) varjatult sisenemisega ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  6) asja varjatult läbivaatamisega ning vajaduse korral selle varjatult muutmise, rikkumise või asendamisega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Julgeolekuasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel võib julgeolekuasutuse pädevuse piires käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ka salajasele koostööle kaasatud isik.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 27.   Sõnumi saladuse ja kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord

  (1) Kui tekib vajadus piirata isiku õigust sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele, esitab julgeolekuasutuse juht halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks. Taotluses näidatakse ära nimetatud õiguse piiramise viis.

  (2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning isiku õiguse piiramise sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Loa võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra.

  (21) Edasilükkamatul juhul, kui esineb oht riigi julgeolekule või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiming on vajalik kuriteo tõkestamiseks ja ei ole võimalik taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba, võib toimingu teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Julgeolekuasutuse juht esitab loa aluseks oleva põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toimingu alustamisele järgneval päeval. Taotluses märgitakse nimetatud õiguse piiramise viis ja kestus. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (22) Edasilükkamatul juhul taasesitamist võimaldaval viisil antud luba peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) loa andja nimi;
  2) loa andmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) toiming, milleks luba antakse;
  4) selle isiku nimi, kelle suhtes toiming tehakse, kui see on teada;
  5) loa tähtaeg.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 2–4 ja 6 nimetatud toimingu korral julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 2 ja § 26 lõike 3 punktis 4 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 28.   Teabe varjatud kogumise meetodid ja vahendid

  Julgeolekuasutuste poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid kehtestab asjaomane minister määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 29.   Isiku teavitamine toimingust
[RT I, 26.05.2020, 1 - jõust. 05.06.2020]

  (1) Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 2, 5 või 6 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.

  (2) Julgeolekuasutus võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:
  1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;
  2) ohustada julgeolekuasutuse vahendi, meetodi või taktika salajasust;
  3) ohustada teabe allikat või salajasele koostööle kaasatud isikut;
  4) kahjustada julgeolekuasutuse teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

  (3) Isiku võib toimingu teinud julgeolekuasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.

  (4) Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
[RT I, 26.05.2020, 1 - jõust. 05.06.2020]

§ 30.   Teabe säilitamine

  Käesoleva seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 31.   Teabe edastamine julgeolekuasutusele

  (1) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet:
  1) riigiasutuselt;
  2) kohaliku omavalitsuse üksuselt;
  3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult;
  4) avalik-õigusliku ameti kandjalt;
  5) haldusülesannet täitvalt isikult avaliku võimu ülesannete täitmisel;
  6) füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib teavet andnud asutus ja isik kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 211 lõikes 3 sätestatud piiranguid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 311.   Juurdepääs andmekogudele

  Julgeolekuasutusel on tasuta juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 32.   Teabe edastamine julgeolekuasutuse poolt

  (1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele ja füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet võib edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (31) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–31 alusel teavet saanud asutus või isik võib kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse § 211 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 33.   Kommunikatsioonide kaitse korraldamine
[Kehtetu - RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 34.   Teabevahetus välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga
[Kehtetu - RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 341.   Erimeetmete kohaldamise üldtingimused

  (1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 342–348 sätestatud erimeedet on julgeolekuasutuse ametnikul, kes ei ole politseiametnik, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 344–348 sätestatud erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 344–348 sätestatud erimeetme kohaldamine on lubatud kuni politsei saabumiseni.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 342.   Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega

  Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, kui see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 343.   Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

  (1) Julgeolekuasutus võib peatada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks vajalikke andmeid.

  (2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 344.   Isikusamasuse tuvastamine

  Julgeolekuasutus võib tuvastada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 345.   Isiku kinnipidamine

  (1) Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui:
  1) ta tungib või on tunginud julgeolekuasutuse territooriumile või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta;
  2) esineb kahtlus, et ta on toime pannud süüteo julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu;
  3) ta ohustab julgeolekuasutuse valdust, teenistujaid või julgeolekuasutuse territooriumil viibivaid teisi isikuid.

  (2) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.

  (3) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuus tundi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse julgeolekuasutuse territooriumilt välja ja vabastatakse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 3 alusel kinnipeetud isik tuleb anda esimesel võimalusel üle politseile.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 346.   Turvakontroll

  (1) Julgeolekuasutus võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist, kui isik:
  1) siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt;
  2) viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
  3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 345 alusel.

  (2) Turvakontrollile kohaldatakse korrakaitseseaduse § 47 lõikes 2 sätestatut.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 347.   Vallasasja läbivaatus

  (1) Julgeolekuasutus võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
  1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt;
  2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 346 alusel teostada turvakontrolli;
  3) see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses.

  (2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 51 ja 6 sätestatut.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 348.   Vallasasja hoiulevõtmine

  (1) Julgeolekuasutus võib võtta vallasasja hoiule:
  1) julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks;
  2) kui asja valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 345 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks;
  3) kui käesoleva seaduse § 346 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
  4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 347 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi.

  (2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 2–4 sätestatut.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 35.   Julgeolekuasutuse ametniku erivahendid ja relvad ning nende kasutamine
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

  (1) Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud erivahendid on:
  1) käerauad;
  2) sidumisvahend;
  3) teenistusloom.

  (2) Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud relvad on:
  1) tulirelv;
  2) gaasirelv;
  3) külmrelv;
  4) elektrišokirelv.

  (3) Julgeolekuasutuse ametnik võib kasutada erivahendit ja relva, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe:
  1) vahetu sunni kohaldamiseks;
  2) ohu tõrjumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (4) Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kasutada olulise ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks erivahendit, gaasirelva ja külmrelva ning kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva ja elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu, isikut vähem kahjustava vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et erivahendi või relva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

  (5) Tulirelva ja elektrišokirelva võib isiku suhtes kasutada ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui see on vajalik, et tõrjuda vahetu oht julgeolekuasutuse ametniku või teise isiku elule või kehalisele puutumatusele ning kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada sama relva kasutamisega looma ega asja vastu või füüsilise jõu või erivahendi kasutamisega.
[RT I, 31.12.2022, 2 - jõust. 10.01.2023]

§ 351.   Lõhkematerjali käitlemine

  (1) Kaitsepolitseiameti ametnik võib oma teenistusülesannete täitmisel käidelda lõhkematerjali.

  (2) Kaitsepolitseiameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti peadirektor.
[RT I, 14.03.2023, 21 - jõust. 15.03.2023]

5. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 36.   Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon

  (1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud küsimustes.

  (3) Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente.

  (4) Komisjon arutab julgeolekuasutuse eelarve eelnõu üheaegselt riigieelarve eelnõu arutamisega Riigikogus.

  (5) Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.

  (6) Seaduserikkumise avastamise korral on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid uurimisasutusele või õiguskantslerile.

  (7) Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust ning salastatud välisteavet.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 37.   Julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile teabe edastamise piirangud
[Kehtetu - RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38.   Kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks moodustatud Riigikogu erikomisjoni ümberkujundamine

  Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks.

§ 39. – § 47. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 48.   Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json