Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord
Vastu võetud 15.12.2016 nr 69
Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse põllumajandusloomade aretustoetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded, abikõlblike kulude loetelu ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord.
§ 2. Riigiabi
(1) Toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 702/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1–75), artikli 27 tähenduses.
(2) Riigiabi saaja on põllumajandustootja, kellele osutatakse tõuraamatu või aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise teenust.
§ 3. Taotlejale ja tema kaudu riigiabi saavale isikule esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda aretusühing ja jõudluskontrolli läbiviija, kellele on põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel antud tegevusluba (edaspidi taotleja).
(2) Toetust võib anda taotlejale, kellele on antud tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluste esitamise tähtaja algust ning kes taotlemise ajal tegutseb kehtiva tegevusloa alusel ühes või mõlemas järgmises põllumajandusloomade aretuse valdkonnas:
1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
2) jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine.
(3) Taotleja võib toetust taotleda üksnes nende riigiabi saajate kulude hüvitamiseks, kes on esitanud temale komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse toetuse taotluste esitamise aastale eelneva aasta 31. detsembriks. Nimetatud kulud teeb taotleja § 6 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
(4) Riigiabi saaja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas, sealhulgas komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Riigiabi saaja ei või olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 14 tähenduses.
(6) Riigiabi saaja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 lisa 1 tähenduses.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust võib kasutada järgmiste tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks:
1) tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud tööjõukulu ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;
2) väikeinventari ja materjali kulu;
3) tõuraamatu või aretusregistri pidamise koolituse kulu;
4) põhivahendite haldamise kulu;
5) looma põlvnemise tõestamiseks ja identifitseerimiseks tehtava geneetilise uuringu kulu;
6) infotehnoloogia kulud riist- ja tarkvarale ning arenduskulu;
7) tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud transpordikulu;
8) tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud sisseostetava teenuse kulu;
9) tõuraamatu või aretusregistri andmetega seotud trükise kulu;
10) üldkulu kuni 15% punktides 1–9 sätestatud kulude summast.
(2) Toetust võib kasutada järgmiste jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks:
1) jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega seotud tööjõukulu ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;
2) väikeinventari ja materjali kulu;
3) jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise koolituse kulu;
4) kontrollide ja testide sisseostetava teenuse kulu;
5) kontrollide ja testide tegemisega ning jõudlusandmete kogumisega seotud transpordikulu;
6) kontrollide ja testide tegemiseks põhivahendite soetamise ja haldamise kulu;
7) loomade geneetilise väärtuse hindamiseks tehtavate testide kulu;
8) infotehnoloogia arenduskulu;
9) jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise andmetega seotud trükise, sealhulgas jõudluskontrolli aastaraamatu kulu;
10) jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kvaliteedisüsteemi tagamise kulu;
11) üldkulu kuni 15% punktides 1–10 sätestatud kulude summast.
§ 5. Toetuse määr ja suurus
(1) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui lõike 2 kohaselt arvutatud maksimaalse suuruse ulatuses ühe taotleja kohta.
(2) Tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, hobuslaste puhul taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul tõuraamatusse kantud varssade arvu ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta:
1) veiste, välja arvatud eesti maatõugu veiste, tõuraamatu pidamine – 11,40 eurot;
2) eesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamine – 95,00 eurot;
3) sigade tõuraamatu või aretusregistri pidamine – 18,83 eurot;
4) lammaste tõuraamatu pidamine – 12,50 eurot;
5) hobuslaste tõuraamatu pidamine – 190,40 eurot.
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 70 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui lõigete 4–7 kohaselt arvutatud maksimaalse suuruse ulatuses ühe taotleja kohta.
(4) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse jõudluskontrolli all olevate loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, välja arvatud hobuslaste puhul, ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta:
1) piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 1,00 euro;
2) lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 8,00 eurot;
3) sigade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 218,46 eurot;
4) lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 13,50 eurot;
5) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 101,50 eurot;
6) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 213,20 eurot;
7) eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 155,10 eurot.
(5) Hobuslaste jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul Eestis läbi viidud jõudluskatsel osalenud 2–6-aastaste hobuslaste arvu ning lõike 4 punktides 5 ja 6 sätestatud asjakohast ühikumäära. Nimetatud maksimaalse suuruse arvutamise aluseks oleva jõudluskatse andmed on kantud Veterinaar- ja Toiduameti poolt antud tegevusloaga aretusühingu peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse ning iga looma puhul võetakse arvesse üksnes ühel jõudluskatsel osalemine.
(6) Kui lõikes 5 nimetatud hobuslase jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks taotleb toetust mitu taotlejat, arvestatakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende hobuslaste arvu, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut ja kelle tõuraamatus on hobuslase andmed taotluse esitamise ajal.
(7) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse üksnes individuaalse jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu.
§ 6. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ajavahemikus 1. veebruarist kuni 15. veebruarini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) lisas 1 toodud vormi kohase taotluse, milles märgitakse muu hulgas taotluse esitamise aastal tehtud abikõlblikud kulud ja riigiabi saajate arv.
(2) Taotleja lisab taotlusele avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui need ei ole sellesse registrisse kantud.
§ 7. Taotluse läbivaatamine ja toetuse määramine
(1) Amet vaatab taotluse läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele.
(2) Amet esitab taotluse ärakirja Veterinaar- ja Toiduametile, kes kontrollib taotleja vastavust § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning taotleja esitatud andmete õigsust tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud loomade ja jõudluskontrolli all olevate loomade arvu kohta.
(3) Amet otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise 30 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 14 sätestatud alustel.
§ 8. Toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse osalist või täielikku elluviimist Ametile lisas 2 esitatud vormi kohase maksetaotluse, milles märgib tehtud kulud ja toetuse summa, mille väljamaksmist taotletakse.
(2) Maksetaotluse võib esitada kuni üks kord kvartalis, kusjuures viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt taotluse esitamise aastale järgneva aasta 15. jaanuariks.
§ 9. Toetuse suuruse arvutamine
(1) Amet arvutab toetuse saajale makstava toetuse suuruse, arvestades komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 27 lõike 1 punktides a ja b sätestatud riigiabi ülemmäära, riigieelarvest eraldatud vahendite suurust, § 5 kohaselt arvutatud ühele taotlejale antava toetuse maksimaalset suurust ning maksetaotluses märgitud kulusid.
(2) Kui maksetaotlus sisaldab mitteabikõlblikke kulusid, vähendab Amet toetuse suurust mitteabikõlblike kulude võrra.
§ 10. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) Toetus makstakse taotlejale § 7 lõikes 3 nimetatud otsuse alusel 30 tööpäeva jooksul § 8 lõikes 1 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse saamisest arvates.
(2) Toetus jäetakse välja maksmata, kui:
1) pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused;
2) taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.
§ 11. Nõuded toetuse saajale
Toetuse saaja on kohustatud:
1) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
2) pidama arvestust iga riigiabi saaja ja saadud toetuse suuruse üle;
3) säilitama toetatava tegevusega seotud dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kümne aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates.
§ 12. Toetuse tagasinõudmine
Toetus nõutakse tagasi riigieelarve tuludesse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud juhtudel.
§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine
Põllumajandusministri 18. jaanuari 2005. a määrus nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” tunnistatakse kehtetuks.
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Illar Lemetti
Kantsler
Lisa 1 Taotlus põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks
Lisa 2 Maksetaotlus põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks
Facebook
Twitter