Teksti suurus:

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm” muutmine

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.12.2019
Avaldamismärge:RT I, 17.12.2019, 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm” muutmine

Vastu võetud 11.12.2019 nr 67

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 32 lõike 7 alusel.

§ 1.  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruses nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Määrust kohaldatakse:
1) uuele ja olemasolevale 24 meetri pikkusele ja pikemale reisilaevale;
2) kiirreisilaevale.

(3) Määrust ei kohaldata:
1) sõjalaevale või sõjaväe transpordilaevale;
2) purjelaevale, mis saab liikuma paneva jõu purjede kasutamisest;
3) laevale, mis ei ole seotud majandustegevusega;
4) mehaanilise jõuallikata laevale;
5) laevale, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist ja millele ei laiene kiirlaevakoodeks või dünaamilise tõstejõuga laevade ohutuse koodeks (edaspidi DSC koodeks);
6) primitiivse konstruktsiooniga puidust laevale;
7) ajaloolisele laevale;
8) ainult sadamaaladel kasutatavale laevale;
9) veesõidukile, mis asub merematkelaeval ja mida kasutatakse merematkelaeva reisijate transportimiseks ja teenindamiseks;
10) veesõidukile, millega transporditakse ja teenindatakse tööstuspersonali, kes ei tee selle veesõiduki pardal selle käitamiseks vajalikku tööd.”;

2) paragrahvi 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) samaväärne materjal – alumiiniumisulam või muu mittesüttiv materjal, mis standardse tulekindluskatse lõpus säilitab ise või tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed struktuurilised ja terviklikkuse omadused;
6) standardne tulekindluskatse – katse, mille käigus vaheseinte või tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis ligilähedaselt vastavad standardsele aja-temperatuurikõverale vastavalt IMO 3. detsembri 2010. aasta resolutsioonis MSC.307(88) sisalduva 2010. aasta rahvusvahelises tulekatse kohaldamise koodeksi katsemeetodile.”;

4) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine käesoleva määruse tähenduses on:
1) muudatus, mis muudab oluliselt laeva mõõtmeid;
2) muudatus, mis muudab oluliselt laeva reisijateveo mahtu;
3) muudatus, mis pikendab oluliselt laeva tööiga ja reisijate majutustingimusi uuendatakse ühel tervel tekil;
4) mistahes liiki laeva muutmine reisilaevaks.”;

5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reisilaevad jagatakse järgmistesse klassidesse vastavalt merepiirkonnale, kus nad sõidavad:
1) A-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas A, B, C ja D;
2) B-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas B, C ja D;
3) C-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas C ja D;
4) D-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas D.”;

6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Merepiirkonnad määratletakse järgmiselt:
1) merepiirkond A – merepiirkond väljaspool merepiirkonda B, C ja D;
2) merepiirkond B – merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 20 meremiili rannikust, kuid mis jääb väljaspoole merepiirkonda C ja D;
3) merepiirkond C – merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 5 meremiili rannikust, kuid mis jääb väljaspoole merepiirkonda D, ning kus 2,5 meetrise olulise lainekõrguse ületamise võimalus on aastaringselt või suvisel navigatsiooniajal väiksem kui 10 protsenti;
4) merepiirkond D – merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 3 meremiili rannikust, ning kus 1,5 meetrise olulise lainekõrguse ületamise võimalus on aastaringselt või suvisel navigatsiooniajal väiksem kui 10 protsenti.”;

7) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) Roomassaare–Ruhnu, Pärnu–Ruhnu – aastaringselt A- ja B-klassi reisilaevad;”;

8) paragrahvi 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) IV, V ja VI peatüki nõudeid A-, B- ja C-klassi laevadele koos kõigi jõustunud muudatustega täies mahus, peatüki IV nõudeid D-klassi reisilaevadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.06.2009, lk 1–140) lisa I peatükis IV toodud mahus;”;

9) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktide 3 ja 4” tekstiosaga „punkti 3”;

11) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine tuleb teostada vastavuses § 5 lõikes 1 sätestatud uute reisilaevade suhtes kehtivate nõuetega. Olemasolevale reisilaevale ainult kõrgema päästestandardi saavutamiseks tehtud muudatusi ei loeta ulatuslikuks remondiks, ümberehituseks ega muutmiseks.”;

12) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses;

„(4) Enne 20. detsembrit 2017. a samaväärsest materjalist ehitatud laevad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ nõuetele hiljemalt 22. detsembril 2025. a.”;

14) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „mis on ehitatud või millele on tehtud ulatuslikku remonti, ümberehitusi või muudatusi” tekstiosaga „mis on ehitatud või millele on tehtud ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine”;

15) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Reisiparvlaevade püstuvuse nõuded

C-klassi reisiparvlaevad, mille kiil oli maha pandud või mis asusid sarnases ehitusjärgus 1. oktoobril 2004. a või hiljem, ning kõik A- ja B-klassi reisiparvlaevad peavad vastama meresõiduohutuse seaduse § 32 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud reisiparvlaevade eripüstuvusnõuetele.”;

16) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeteede Amet peab lõigete 1, 2 või 3 rakendamisel teavitama Euroopa Komisjoni täiendavate ohutusmeetmete, vabastuste ja määruse nõuetega samaväärsete nõuete rakendamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ artikli 9 lõikes 4 sätestatud viisil.

(5) Kui Euroopa Komisjon ei aktsepteeri lõikes 4 nimetatud meetmete rakendamist, muudab Veeteede Amet võetud meetmeid või jätab need rakendamata.”;

18) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Paragrahvi 10 lõigete 1–3 alusel rakendatud täiendavad ohutusmeetmed, antud vabastused ja määruse nõuetega samaväärsete meetmete kasutamine tuleb kanda reisilaevale või kiirreisilaevale väljastatud ohutuse tunnistusele.”;

19) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.06.2009, lk 1–140), muudetud direktiividega 2010/36/EL (ELT L 162, 29.06.2010, lk 1–135), 2016/844/EL (ELT L 141, 28.5.2016, lk 51–65) ja 2017/2108/EL (ELT L 315, 30.11.2017, lk 40–51).”.

§ 2.  Määrus jõustub 2019. aasta 21. detsembril.

Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister

Ando Leppiman
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.