Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 12.12.2019 nr 106

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Paope looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Paope looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisust;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)³, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
  3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
  4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus ning Paope, Jõeranna, Otste, Lauka, Napi, Isabella ja Heiste külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 lõikes 3 sätestatud sihtkaitsevööndites ja aegadel.

  (2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, poollooduslike koosluste hooldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine muul juhul on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) sõidukiga sõitmine väljaspool teed veesõiduki transportimisel randa kaitseala valitseja nõusolekul;
  4) maastikusõidukiga sõitmine veesõiduki transportimisel randa kaitseala valitseja nõusolekul ning piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel;
  5) ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 15 km/h;
  6) punktides 1–5 nimetamata juhtudel sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud tegevusel.

  (5) Jahipidamine, välja arvatud linnujaht, on kaitsealal lubatud 1. juulist 31. märtsini, arvestades Armijõe sihtkaitsevööndis § 12 lõikes 2 sätestatud erisustega.

  (6) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Armijõe sihtkaitsevööndis 1. aprillist 30. juunini.

§ 6.  Vajalik tegevus

  Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.

§ 7.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 9.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Armijõe sihtkaitsevöönd;
  2) Paope sihtkaitsevöönd;
  3) Riida sihtkaitsevöönd.

§ 10.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Armijõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Armijõe ja laiside ning metsa- ja sookoosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

  (2) Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse.

  (3) Riida sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste, linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse.

§ 11.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
  2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
  3) veekogude veerežiimi taastamine;
  4) tee või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna või kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
  5) tehnovõrgu rajatise püstitamine, kusjuures Paope ja Riida sihtkaitsevööndis on lubatud ainult kaabelliini rajamine;
  6) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  7) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  8) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik tegevus;
  9) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  10) pilliroo ja adru varumine.

§ 12.  Keelatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine.

  (2) Jahipidamisel on Armijõe sihtkaitsevööndis keelatud urujaht ja püünisraudade kasutamine. Kaitseala valitseja nõusolekul võib püünisraudu kasutada uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks.

  (3) Inimeste viibimine on keelatud:
  1) Paope sihtkaitsevööndis laidudel 1. aprillist 30. juunini;
  2) Riida sihtkaitsevööndis 1. aprillist 31. maini.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Paope piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kalapüük;
  3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
  4) põllu- ja õuemaal biotsiidi, taimekaitsevahendi ning väetise kasutamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  2) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni viis hektarit;
  3) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks tee või tootmisotstarbeta ehitise püstitamisele ei laiene ranna või kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
  4) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.

  (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel jätta ühe hektari kohta alles vähemalt 10 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, haabu ja mände, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistu kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) roo varumine külmumata pinnasel.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2006. a määrus nr 224 „Paope looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 12. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/829 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 20.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2006. a määrusega nr 224 „Paope looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 kuulub kaitseala Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 295 Paope loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Paope looduskaitseala