Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

Vastu võetud 18.02.2021 nr 10
RT I, 23.02.2021, 20
jõustumine 01.03.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) maapealne veevõtukoht – veevõtukoht, mille väljund on maa peal;
  2) maa-alune veevõtukoht – veevõtukoht, mille väljund paikneb maa-aluses kaanega kaevus;
  3) survestatud veeallikas – veeallikas, kust veevõtukoha kaudu on võimalik ilma pumbata võtta ehitise kustutamiseks nõutud vooluhulgas vett;
  4) survestamata veeallikas – veeallikas, kust veevõtukoha kaudu on võimalik pumbaga võtta ehitise kustutamiseks nõutud vooluhulgas vett;
  5) päästetehnikaga survestatav veevõtukoht – veevõtukoht, mis asub päästetehnikaga survestataval torustikul;
  6) päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht – koht, kust päästetehnikaga pumbatakse vesi veevõtukohast torustikku, millel asub veevõtukoht;
  7) veevõtukoha veeallikas – torustik, sealhulgas ühisveevärk, ja looduslik või tehisveekogu, sealhulgas mahuti.

2. peatükk Veevõtukoha rajamine 

§ 3.  Veevõtukoha rajamise tingimused

  (1) Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine.

  (2) Veevõtukoha tüübi valikul eelistatakse maapealset veevõtukohta.

  (3) Kui ühele veeallikale paigaldatakse mitu veevõtukohta, peab kaugus nende vahel olema vähemalt kuus meetrit.

  (4) Kui esineb maapealse veevõtukoha vigastamise oht, ümbritsetakse see piirdega, mis ei tohi takistada veevõtukohast vee võtmist.

  (5) Päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht peab paiknema vahetult veevõtukoha väljundi kõrval, ent mitte kaugemal kui kolm meetrit.

  (6) [Kehtetu - RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (7) Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada veevõtukoha tehniliste nõuetega, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

§ 4.  Veevõtukoha rajamise dokumendid

  (1) Veevõtukoha rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ehitusseadustiku § 35 lõike 3 kohaselt.

  (1¹) Ehitusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi veevõtukoha andmeid:
  1) väljundi asukoha koordinaadid;
  2) esmase kasutuselevõtu aasta;
  3) tüüp;
  4) hüdrauliline lahendus;
  5) veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, siis ka veekogus;
  6) veevooluhulk.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Veevõtukoha rajamiseks tuleb koostada ehitusseadustiku § 36 lõike 4 kohane ehitusprojekt, mis peab sisaldama ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri määruses toodud andmeid.

§ 5.  Veevõtukoha veeallikas

  (1) Veevõtukoha veeallikas (edaspidi veeallikas) tuleb aasta ringi tagada vajalik veevooluhulk nõutud aja jooksul ja sobilik vee kvaliteet.

  (2) Veeallikast saadav vesi ei tohi olulisel määral sisaldada tahkeid osakesi läbimõõduga üle kaheksa millimeetri.

  (3) Veeallika valikul tuleb arvestada selle teiste tarbijate veevajadusega.

§ 6.  Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht

  (1) Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.

  (2) Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

  (3) Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 meetri kaugusel.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (3¹) Põlevmaterjali alalise ladustamise alal peab veevõtukoht olema ladustamisplatsi kaugeimast punktist kuni 300 meetri kaugusel.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (4) Päästetehnikaga survestatav veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 50 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab päästetehnikaga survestatav veevõtukoht paiknema ka sellest 50 meetri kaugusel.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (5) Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Eelmises lauses nimetatud leevendust ei saa kasutada linnas ja alevis.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (5¹) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
  2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
  3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
  4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (5²) Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (6) Veevõtukoht rajatakse tee peale või tee äärde nii, et selle kasutamine mõjutab liiklust võimalikult vähe.

  (7) Kui veevõtukoht rajatakse tee äärde, peab veevõtukoht olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel.

§ 7.  Nõuded veevooluhulgale veevõtukohas

  (1) Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (edaspidi ka veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi järgmiselt, kusjuures kui suures hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 ruutmeetri:
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Kui hoone eripõlemiskoormust ei ole võimalik määrata, arvutatakse veevooluhulk eripõlemiskoormuse järgi, mis on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (3) Kõrghoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni pindalast ja automaatse tulekustutussüsteemi (edaspidi AKS) olemasolust järgmiselt:

  (4) Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul ja kõrghoone puhul ühe tunni jooksul.

  (5) Kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

  (6) I kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (7) Väljaspool hoonet asuva üle 200 m² pindalaga põlevmaterjali alalise ladustamisala kustutusvee vooluhulk määratakse ladustamisala ümbermõõdu järgi, arvestades iga 50 meetri kohta vooluhulgaks 10 l/s.

3. peatükk Veevõtukoha tähistamine 

§ 8.  Veevõtukoha tähistamine

  (1) Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht.

  (2) Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale.

  (3) Viit peab vastama käesoleva määruse lisas 2 esitatule.

4. peatükk Veevõtukoha katsetamine, kasutamine ja korrashoid 

§ 9.  Veevõtukoha katsetamine

  (1) Veevõtukohta katsetatakse nii enne selle kasutuselevõttu kui ka korrashoiu tagamiseks.

  (2) Veevõtukoha katsetamise käigus mõõdetakse veevooluhulka ning hinnatakse veekogust, rõhule vastu pidamist, külmumisvastaste meetmete toimimist ning kontrollitakse veevõtukohale juurdepääsu nõudeid ja andmete õigsust viidal. Katsetamise täpne metoodika on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

  (3) Veevõtukoha katsetamine korrashoiu tagamiseks tuleb teha järgmise sagedusega:
  1) survestatud veeallikal paikneval veevõtukohal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;
  2) survestamata veeallikal ja päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise kohas vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (4) Veevõtukoha katsetamise tagab tuleohutuse seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud isik.

  (5) Veevõtukohta katsetab isik, kellel on selleks vajalikud vahendid ja teadmised.

  (6) Pärast igat korrashoiu tagamiseks tehtavat katsetamist edastatakse veevõtukoha katsetamise tulemus ehitisregistri kaudu Päästeametile.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

§ 10.  Veevõtukoha kasutamine

  (1) Enne veevõtukoha kasutuselevõtmist edastatakse veevõtukoha katsetamise tulemus ehitisregistri kaudu kohaliku omavalitsuse üksusele koos kasutusteatisega. Veevõtukoht võetakse kasutusele pärast kasutusteatise esitamist ehitusseadustiku § 47 lõike 4 kohaselt.

  (1¹) Kasutusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi veevõtukoha andmeid:
  1) väljundi asukoha koordinaadid;
  2) esmase kasutuselevõtu aasta;
  3) tüüp;
  4) hüdrauliline lahendus;
  5) veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, siis ka veekogus;
  6) veevooluhulk.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Veevõtukoha kasutamise järel peab tagama selle korrashoiu.

  (3) Veevõtukoha kasutamine muul eesmärgil, kui on sätestatud tuleohutuse seaduse § 23 lõikes 1, on lubatud üksnes veevõtukoha valdaja loal.

§ 11.  Veevõtukoha korrashoid

  Veevõtukoha korrashoid peab tagama:
  1) veevõtukoha aastaringse kasutamise;
  2) veevõtukoha nõuetekohase tähistamise;
  3) vaba juurdepääsu veevõtukohale.

5. peatükk Teabevahetus 

§ 12.  Teabevahetus

  (1) Veevõtukoha omanik või temaga seotud isik teavitab esimesel võimalusel ehitisregistri kaudu Päästeametit, kui:
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
  1) veevõtukohta ei saa kasutada;
  2) ajutiselt kasutamatut veevõtukohta saab taas kasutada.

  (2) Päästeamet edastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmise kuu 15. päeval, ehitisregistri kaudu veevõtukoha omanikule või temaga seotud isikule pärast veevõtukoha kasutamist järgmise teabe:
  1) kasutatud vee kogus;
  2) vee kasutamise ajavahemik;
  3) veevõtukoha kasutatavus;
  4) veevõtukoha või veeallika puudused, kui neid on ilmnenud.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (3) [Kehtetu - RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

6. peatükk Rakendussätted 

§ 13.  Rakendussätted

  (1) Enne käesoleva määruse jõustumist olemasolevate veevõtukohtade andmed asukoha koordinaatide, veeallika tüübi ja veevooluhulga kohta kannab pädev asutus või ehitisregistri vastutav töötleja ehitisregistrisse hiljemalt 1. jaanuariks 2024. aastal. Teabe olemasolevate veevõtukohtade kohta kogub ja seda täpsustab kohaliku omavalitsuse üksus koos Päästeametiga.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Enne käesoleva määruse jõustumist olemasolevate veevõtukohtade korrashoid ja katsetamine tagatakse esimesel võimalusel, kuid survestatud veeallikal paikneval veevõtukohal hiljemalt 1. märtsiks 2024. aastal ning survestamata veeallikal ja päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise kohas hiljemalt 1. märtsiks 2023. aastal.

  (3) Käesoleva määruse § 9 lõikes 6 ja §-s 12 nimetatud teabevahetust ehitisregistri kaudu hakatakse tegema alates 1. juulist 2023. aastal.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (4) Veevõtukoha viit viiakse kooskõlla käesoleva määruse lisa 2 nõuetega veevõtukoha hoolduse käigus, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2028. aastal.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (5) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis, kohaldatakse kasutusloa või kasutusteatise menetluses ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid. Kui käesolevas määruses on tuleohutusnõudeid võrreldes ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud õigusega leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

§ 14.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal.

Lisa 1 Veevõtukoha tehnilised nõuded
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

Lisa 2 Veevõtukoha viit
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

Lisa 3 Veevõtukoha katsetamine
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]