Vereseaduse ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri määruste muutmine
Vastu võetud 11.01.2013 nr 5
Määrus kehtestatakse vereseaduse § 7 lõike 5, § 8 lõike 4, § 9 lõike 2, § 11 lõike 2 ja § 12 lõike 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 14 lõike 3 alusel.
§ 1.
Sotsiaalministri 29. aprilli 2005. a määruse nr 61 „Immunohematoloogiliste uuringute tegemise tingimused ja kord” 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Uuringu andmete säilitamine
Paragrahvis 7 nimetatud doonorivere kohustuslike uuringute nõudeid ning §-des 8 ja 9 nimetatud uuringute tulemusi säilitatakse vähemalt 15 aastat.”.
§ 2.
Sotsiaalministri 29. aprilli 2005. a määrust nr 65 „Isiku doonoriks sobivuse kriteeriumid, hindamise tingimused ja kord ning vere loovutamist välistavate või piiravate haiguste ja muude tegurite loetelu” täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:
„§ 13. Andmete säilitamine
Verekeskus peab säilitama doonoritele antavat ja neilt saadavat teavet ning doonori valiku kriteeriumide, sealhulgas §-des 3–9 sätestatud kriteeriumide kohta käivat teavet vähemalt 15 aastat.”.
§ 3.
Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruses nr 121 „Nakkustekitajate suhtes doonori ning doonorivere ja veretoote uurimise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise kord”;
2) paragrahvi 5 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kõik laboris läbi viidud uuringuprotseduurid ning nende käigus saadud uuringutulemused dokumenteeritakse ja dokumente ning §-s 3 nimetatud doonorivere kohustuslike uuringute nõudeid säilitatakse vähemalt 15 aastat.”.
§ 4.
Sotsiaalministri 23. detsembri 2005. a määruses nr 128 „Verekomponentide valmistamise eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:
„§ 331. Tegevusaruanne
(1) Verekeskus peab igal aastal koostama eelmise aasta kohta tegevusaruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) doonorite ja vereloovutuste arv;
2) kasutamata täisvereloovutuste arv;
3) valmistatud ja jaotatud verekomponentide arv (verekomponentide kaupa);
4) doonorite veres vereülekandel edasikanduvate nakkusohtlike markerite esinemise ja levimuse arv;
5) verekomponentide tagasikutsumiste arv;
6) verekeskuse poolt varustatavate verekabinettide nimekiri;
7) ohtlikest kõrvalekalletest ja rasketest kõrvaltoimetest teavitamiste arv.
(2) Verekeskus säilitab tegevusaruannet vähemalt 15 aastat.”;
2) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Verekeskused koostavad 2012. a kohta tegevusaruande hiljemalt 1. aprilliks 2013. a.”.
§ 5.
Sotsiaalministri 28. oktoobri 2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord” § 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja peavad säilitama vere käitlemise andmeid jälgitavuse tagamiseks vähemalt 30 aastat.”.
§ 6.
Sotsiaalministri 29. aprilli 2005. a määruse nr 62 „Vereülekande tingimused ja kord” § 3 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Autoloogse vereülekande puhul peab tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile teavet järgmiste asjaolude kohta:
1) vere loovutamise keelu võimalikkus ja põhjused, miks vere loovutamise protseduuri ei viida läbi juhul, kui on olemas oht isiku tervisele autoloogse vereloovutuse või verekomponentide loovutuse või autoloogse vereülekande käigus;
2) võimalus, et autoloogsed verepreparaadid ei ole kavandatava vereülekande nõuete kohaselt piisavad;
3) põhjused, miks kasutamata autoloogsed verepreparaadid visatakse ära ja neid ei kanta üle teistele patsientidele.
(4) Autoloogse vereülekande puhul kinnitab patsient, et on saanud teavet lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta.”.
Taavi Rõivas
Minister
Marelle Erlenheim
Kantsler