Teksti suurus:

Erakorraline kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 18.01.2017, 1

Erakorraline kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele

Vastu võetud 16.01.2017 nr 6

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3, § 7 lõike 2 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1613, millega nähakse ette erakorraline kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele (ELT L 242, 09.09.2016, lk 10–14), artikli 1 lõike 1 ja artikli 2 alusel.

§ 1.   Erakorraline kohandamistoetus

  (1) Erakorralist kohandamistoetust (edaspidi toetus) antakse piima- ja sealihatootjale.

  (2) Piimatootjale antakse toetust piimatõugu lehma kohta, keda ta:
  1) põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2016. aasta 1. detsembri seisuga pidas või
  2) põllumajandusloomade registri andmete kohaselt taotluse esitamise kuupäeva seisuga peab, kui ta võtab kohustuse mitte suurendada tema peetavate piimatõugu lehmade arvu.

  (3) Sealihatootjale antakse toetust sea kohta, keda ta:
  1) põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2016. aasta 1. mai seisuga pidas ning kelle pidamisest ta teatas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) hiljemalt 2016. aasta 31. juulil või
  2) peab loomapidaja põllumajandusloomade arvestuse pidamise andmete kohaselt taotluse esitamise kuupäeva seisuga, kui ta võtab kohustuse mitte suurendada tema peetavate sigade või emiste arvu.

§ 2.   Piimatootjale esitatavad nõuded

  (1) Toetust antakse piimatootjale, kelle tegevus on oluliselt mõjutatud turuhäiretest või kelle tegevus edendab majanduslikku jätkusuutlikkust ja turu stabiliseerumist, kes pidas 2016. aasta 1. detsembri seisuga põllumajandusloomade registri andmete kohaselt vähemalt ühte piimatõugu lehma ning kes 2016. aasta 1. detsembri seisuga:
  1) omas põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” alusel väljastatud veterinaartõendit;
  2) omas toiduseaduse alusel antud tegevusluba piima käitlemiseks või
  3) oli sõlminud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud lepingu piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks.

  (2) Piimatootja tegevus loetakse turuhäiretest oluliselt mõjutatuks või majanduslikku jätkusuutlikkust ja turu stabiliseerumist edendavaks, kui piimatootja:
  1) pidas põllumajandusloomade registri andmetel 2016. aasta 1. detsembri seisuga 200 või vähem piimatõugu lehma;
  2) ei pidanud põllumajandusloomade registri andmetel 2016. aasta 1. detsembri seisuga rohkem piimatõugu lehmi, kui ta pidas sama registri andmetel 2015. aasta 1. detsembri seisuga;
  3) kasutab ekstensiivseid või keskkonna- ja kliimasõbralikke tootmismeetodeid või
  4) võtab kohustuse mitte suurendada taotluse esitamise kuupäevast alates tema peetavate piimatõugu lehmade arvu kuni 2017. aasta 1. maini.

  (3) Piimatootja loetakse ekstensiivseid või keskkonna- ja kliimasõbralikke tootmismeetodeid kasutavaks, kui ta on saanud 2015. aasta eest vähemalt ühte järgmistest toetustest:
  1) keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mida anti „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel;
  2) Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus, mida anti „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel;
  3) mahepõllumajandusliku tootmise toetus, mahepõllumajandusele ülemineku toetus või mahepõllumajandusega jätkamise toetus, mida anti „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel;
  4) loomade karjatamise toetus või loomade heaolu toetus, mida anti „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020”alusel.

§ 3.   Sealihatootjale esitatavad nõuded

  (1) Toetust antakse sealihatootjale, kes pidas vähemalt ühte siga ning kelle tegevus on oluliselt mõjutatud sigade Aafrika katkust ja turuhäiretest või kelle tegevus edendab majanduslikku jätkusuutlikkust ja turu stabiliseerumist. Sealihatootja loetakse vähemalt ühte siga pidanuks, kui Veterinaar- ja Toiduameti poolt ajavahemikus 2016. aasta 4. juulist kuni 31. juulini tehtud paikvaatluse tulemusel tehti kindlaks vähemalt ühe sea pidamine.

  (2) Sealihatootja tegevus loetakse sigade Aafrika katkust oluliselt mõjutatuks, kui sealihatootja tegutses 2016. aasta 1. mai seisuga tegevuskohas, mis asub:
  1) Kuusalu valla osas, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20), Aegviidu, Anija, Kadrina, Tapa, Kasepää, Pala, Saare, Laimjala, Pihtla, Valjala vallas, või Palamuse ja Tabivere valla osas;
  2) komisjoni rakendusotsuse (EL) 2014/709, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL, lisa III osa punktis 1 sätestatud piirkonnas, välja arvatud § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud piirkonnas või
  3) väljaspool komisjoni rakendusotsuse (EL) 2014/709 lisa III osa punktis 1 sätestatud piirkonda.

  (3) Sealihatootja tegevus loetakse turuhäiretest oluliselt mõjutatuks või ekstensiivseid või keskkonna- ja kliimasõbralikke tootmismeetodeid kasutavaks või majanduslikku jätkusuutlikkust ja turu stabiliseerumist edendavaks, kui sealihatootja:
  1) pidas põllumajandusloomade registri andmetel 2016. aasta 1. mai seisuga 2000 või vähem siga;
  2) ei pidanud põllumajandusloomade registri andmetel 2016. aasta 1. mai seisuga rohkem sigu või emiseid, kui ta pidas sama registri andmetel 2015. aasta 1. mai seisuga;
  3) on saanud 2015. aasta eest vähemalt ühte § 2 lõikes 3 nimetatud toetustest või
  4) võtab kohustuse mitte suurendada taotluse esitamise kuupäevast alates tema peetavate sigade või emiste arvu kuni 2017. aasta 1. maini.

  (4) Toetust ei anta sealihatootjale:
  1) selle sea kohta, kes on loomataudi leviku tõkestamiseks tapetud, hukatud või loomataudi tõttu hukkunud ning kelle kohta on Veterinaar- Toiduamet 2016. aastal teinud loomatauditõrje seaduse § 55 alusel otsuse hüvitada loomapidajale loomataudi leviku tõkestamiseks tapetud, hukatud või loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;
  2) kes on saanud maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks asutatud riigi sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) käest seakasvatuse likvideerimiseks toetust, mida sihtasutus on andnud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel sõlmitud halduslepingu alusel;
  3) kellele määratav toetuse summa on väiksem kui 100 eurot.

§ 4.   Toetuse andmiseks ettenähtud rahaliste vahendite jaotus ja ühikumäär

  (1) Kõikidele sealihatootjatele kokku antakse toetust kuni 21 protsenti toetuse andmiseks ettenähtud rahalistest vahenditest.

  (2) Sealihatootjale antava toetuse ühikumäär sea kohta on järgmine:
  1) sea kohta, keda peeti § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuskohas, 27,24 eurot;
  2) sea kohta, keda peeti § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuskohas, 22,52 eurot;
  3) emise kohta, keda peeti § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuskohas, 13,62 eurot;
  4) sea, välja arvatud emise kohta, keda peeti § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuskohas, 8 eurot.

  (3) Kui sealihatootjate poolt esitatud kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab lõikes 1 sätestatud määra, vähendab PRIA lõikes 2 nimetatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (4) Piimatootjale antava toetuse ühikumäära otsustab PRIA, arvestades toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid, millest on maha arvatud sealihatootjatele antava toetuse kogusumma, ning kõikide nõuetele vastavate piimatõugu lehmade arvu.

§ 5.   Toetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini 2017. aastal PRIAle taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed:
  1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed;
  2) taotleja isiku- või registrikood;
  3) piimatootja puhul andmed tegevuse kohta § 2 lõike 2 punktides 1–4 sätestatu kohaselt;
  4) sealihatootja puhul andmed tegevuse kohta § 3 lõike 3 punktides 1–4 sätestatu kohaselt.

§ 6.   Taotluse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele.

  (2) Paragrahvi 3 lõike 3 punktis 4 sätestatud kohustuse täitmist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.

  (3) Veterinaar- ja Toiduamet esitab PRIAle toetuse andmise otsuse tegemiseks vajalikud andmed, mille ta on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmise käigus.

  (4) Sihtasutus esitab PRIAle andmed nende isikute kohta, kes on saanud § 3 lõike 4 punktis 2 nimetatud toetust.

  (5) Riigi osalusega äriühing, kes omab tegevusluba põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimiseks, esitab PRIAle andmed nende isikute kohta, kellega on sõlmitud § 2 lõike 1 punktis 3 osutatud leping.

§ 7.   Toetuse andmine

  (1) PRIA teeb toetuse andmise otsuse või toetuse andmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30. septembriks 2017. aastal.

  (2) Kui toetuse taotlemisel on piimatootja esitanud andmed oma tegevuse kohta § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatu kohaselt või sealihatootja andmed oma tegevuse kohta § 3 lõike 3 punktis 4 sätestatu kohaselt, teeb PRIA lõikes 1 nimetatud toetuse andmise otsuse või toetuse andmisest keeldumise otsuse pärast piimatootja või sealihatootja toetuse taotlemisel võetud kohustuse täitmise selgumist.

§ 8.   Rakendussäte

  Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2017. aastal.

Tarmo Tamm
Maaeluminister

Illar Lemetti
Kantsler

/otsingu_soovitused.json