Teksti suurus:

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.01.2019
Avaldamismärge:RT I, 18.01.2019, 7

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Vastu võetud 11.01.2019 nr 3

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 ja § 66 lõike 6 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tehnosüsteem – küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem, jahutussüsteem, valgustussüsteem, automaatikasüsteem, lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem;
2) sisekliima tagamine – energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 6–8 sõnastatakse järgmiselt:

„6) SPF (Seasonal Performance Factor) – hooajaline kasutegur ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse ning milles on arvestatud kõikide abiseadmete elektritarvet;
7) SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) – hooajaline energiatõhususe tegur ehk jahutusseadme või soojuspumba jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutus energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel;
8) SCOP (Seasonal Coefficient Of Performance) – hooajaline jõudluskoefitsient ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel.”;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „või kinnistul” sõnadega „, kinnistul või hoone lähiümbruses”;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„4) tarnitud energia – energiavõrkudest aastas hangitud energia või kütuse energiasisaldus kilovatt-tundides (kWh/a);
5) summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud taastuvenergia;”;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„11) tüüpiline kasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemi kasutusaega ning vabasoojust;
12) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel ja mida väljendatakse kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aastas;”;

6) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 20 sõnastatakse järgmiselt:

„20) netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – hoones tarbitava sooja vee soojendamiseks vajalik soojusenergia;”;

7) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 25–28 järgmises sõnastuses:

„25) tuulutusasend – osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks, mis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega;
26) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;
27) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus;
28) energiakasutus – tehnosüsteemi või selle osa soojusenergia ja elektrienergia kasutus kilovatt-tundides.”;

8) määruse 2. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt

2. peatükk
Energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja etapid
”;

9) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Suure energiatarbega hoone energiatõhususe arvutus tehakse ehitusprojektile vastavate kasutusandmete ja sisekliima tingimuste alusel.”;

10) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Energiaarvutuse etapid ja üldpõhimõtted

(1) Energiaarvutuse kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldi.

(2) Energiaarvutus sisaldab vastavate tehnosüsteemide olemasolul vähemalt järgmisi etappe:
1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud hoones, kuhu projekteeritakse või ehitatakse jahutussüsteem;
2) netoenergiavajaduse arvutus, mille käigus tehakse ruumi kütte netoenergiavajaduse, ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutus;
3) tarbevee soojendamise netoenergiavajaduse ja ruumi jahutuse netoenergiavajaduse arvutus;
4) ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse arvutus;
5) küttesüsteemi ligikaudne arvutus, lähtudes soojusallika kasutegurist või soojuspumbasüsteemi soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kadudest ning abiseadme elektrikasutusest;
6) jahutussüsteemi ligikaudne arvutus, võttes arvesse jahutussüsteemi kondensaadi- ja soojuskadu ja külmatootmist;
7) elektrisüsteemi elektrikasutuse arvutus vastavalt valgustuse ja seadmete kasutuse lähteandmetele;
8) lokaalse taastuvenergiasüsteemi energiatoodangu ja lokaalse elektritootmise omatarbe arvutus;
9) arvutustulemuste ja lähteandmete esitus hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud korras.

(3) Energiaarvutuse ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust.

(4) Käesolevas määruses nimetamata tehnosüsteemi, elektritarviti ja madala temperatuuriseadega pinna energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.”;

11) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „seade” sõnaga „seadearv” vastavas käändes;

12) paragrahvi 6 lõike 1 tabel 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojus köetava pinna ruutmeetri kohta

Hoone kasutusotstarve
Kasutusaeg
Kasutus-
aste
Valgustusa
W/m²
Seade
W/m²
Inimeneb
W/m²
Inimene
m²/inim.
Kellaaeg
h/24h
d/7d
Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m²
00:00–00:00
24
7
0,6
6c
3d
3
28,3
Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu
00:00–00:00
24
7
0,6
6c
2,4d
2
42,5
Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m²
00:00–00:00
24
7
0,6
6c
2d
1,4
60,7
Korterelamu
00:00–00:00
24
7
0,6
8c
3d
3
28,3
Kasarmu
00:00–00:00
24
7
0,4
10
2
10
8,5
Kontorihoone
07:00–18:00
11
5
0,55
10
12
5
17,0
Majutushoone
00:00–00:00
24
7
0,4
10
1
4
21,3
Ärihoone
12:00–22:00
10
7
0,4
19
4
14
6,1
Avalik hoone
08:00–22:00
14
7
0,5
14
0
5
17,0
Kaubandushoone ja terminal
07:00–21:00
14
7
0,55
19
1
5
17,0
Haridushoone
08:00–16:00
8
5
0,5e
12
8
14
5,4
Koolieelse lasteasutuse hoone
07:00–19:00
12
5
0,4
12
4
8
4,4
Ravihoone
07:00–20:00
13
5
0,6
10
4
8
10,6
Tööstushoone
07:00–19:00
12
5
0,55
12
12
4
21,3
Laohoone
00:00–00:00
24
7
0,2
10
0
0
0
a esitatud andmete puhul on eeldatud, et mitteelamus kasutatakse päevavalguslampi või vastava efektiivsusega muud valgustit. Toodud soojuseraldus sisaldab nii päevavalguslambi nimivõimsuse kui ka starteri võimsuse, mis on ligikaudu 25% nimivõimsusest.
b inimese soojuseraldus sisaldab ainult ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks tuleb toodud väärtused jagada läbi teguriga 0,6.
c elamu valgustuse kasutusaste on 0,1.
d elamu seadme elektritarbimise saamiseks jagada soojuseraldus läbi teguriga 0,7.
e arvestuslikul koolivaheajal 15. juuni kuni 15. august kasutusaste on 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusaja välisele režiimile.”;

13) paragrahvi 6 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „valgustuse” sõnaga „valgustuspaigaldise”;

14) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui hoones toimub valgustuse nõudluspõhine juhtimine, siis tabelis 1 toodud andmete kasutamine ei ole nõutav, kuid energiaarvutuses tuleb kasutatud metoodikat põhjendada.”;

15) paragrahvi 6 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone, majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone dünaamilises energiaarvutuses kasutatakse tabelis 2 ja tabelis 21 sätestatud hoone detailset kasutusprofiili.

Tabel 2. Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone ja koolieelse lasteasutuse hoone energiaarvutuse detailsed kasutusastmed ja kasutusprofiilid

Kellaaeg
Elamu
valgustuse
kasutusprofiil
Elamu
seadmete
kasutusprofiil
Elamu
inimeste
kasutusprofiil
Kasarmu
valgustuse
ja seadmete
kasutusprofiil
Kasarmu
inimeste
kasutusprofiil
Kontorihoone
kasutusprofiil
Haridushoone
kasutusprofiil
Koolieelse
lasteasutuse
hoone
kasutusprofiil
00:00–01:00
0
0,5
1
0
0,7
0
0
0
01:00–02:00
0
0,5
1
0
0,7
0
0
0
02:00–03:00
0
0,5
1
0
0,7
0
0
0
03:00–04:00
0
0,5
1
0
0,7
0
0
0
04:00–05:00
0
0,5
1
0
0,7
0
0
0
05:00–06:00
0
0,5
1
0
0,7
0
0
0
06:00–07:00
0,15
0,5
0,5
0,8
0,2
0
0
0
07:00–08:00
0,15
0,7
0,5
0,4
0,2
0,2
0
0,4
08:00–09:00
0,15
0,7
0,5
0,4
0,1
0,6
0,6
0,8
09:00–10:00
0,15
0,5
0,1
0,7
0,3
0,6
0,6
0,8
10:00–11:00
0,05
0,5
0,1
0,7
0,3
0,7
0,6
0,3
11:00–12:00
0,05
0,6
0,1
0,7
0,3
0,7
0,4
0,3
12:00–13:00
0,05
0,6
0,1
0,3
0,1
0,4
0,3
0,8
13:00–14:00
0,05
0,6
0,2
0,3
0,1
0,6
0,6
0,1
14:00–15:00
0,05
0,6
0,2
0,7
0,3
0,7
0,6
0,1
15:00–16:00
0,05
0,5
0,2
0,7
0,3
0,7
0,3
0,4
16:00–17:00
0,2
0,5
0,5
0,7
0,4
0,6
0
0,3
17:00–18:00
0,2
0,7
0,5
0,7
0,4
0,2
0
0,3
18:00–19:00
0,2
0,7
0,5
0,7
0,1
0
0
0,2
19:00–20:00
0,2
0,8
0,8
0,7
0,1
0
0
0
20:00–21:00
0,2
0,8
0,8
0,3
0,1
0
0
0
21:00–22:00
0,2
0,8
0,8
0,8
0,7
0
0
0
22:00–23:00
0,15
0,6
1
0
0,7
0
0
0
23:00–00:00
0,15
0,6
1
0
0,7
0
0
0

Tabel 21. Majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone energiaarvutuse detailsed kasutusastmed ja kasutusprofiilid

Kellaaeg
Majutushoone
valgustuse
ja seadmete
kasutusprofiil
Majutushoone
inimeste
kasutusprofiil
Kaubandus-
hoone
valgustuse
ja seadmete
kasutusprofiil
Kaubandus-
hoone
inimeste
kasutusprofiil
Ravihoone
kasutusprofiil
Laohoone
kasutusprofiil
Tööstushoone
kasutusprofiil
00:00–01:00
0,3
0,7
0
0
0
0,05
0
01:00–02:00
0,1
0,7
0
0
0
0,05
0
02:00–03:00
0,1
0,7
0
0
0
0,05
0
03:00–04:00
0,1
0,7
0
0
0
0,05
0
04:00–05:00
0,1
0,6
0
0
0
0,05
0
05:00–06:00
0,3
0,5
0
0
0
0,3
0
06:00–07:00
0,5
0,5
0
0
0
0,3
0
07:00–08:00
0,5
0,4
0,55
0,1
0,4
0,3
0,5
08:00–09:00
0,5
0,4
0,55
0,3
0,6
0,4
0,6
09:00–10:00
0,4
0,2
0,55
0,4
0,6
0,2
0,6
10:00–11:00
0,4
0,1
0,55
0,9
0,8
0,2
0,6
11:00–12:00
0,1
0,1
0,55
1
0,8
0,2
0,6
12:00–13:00
0,1
0,1
0,55
0,8
0,6
0,2
0,2
13:00–14:00
0,1
0,1
0,55
0,6
0,6
0,2
0,6
14:00–15:00
0,1
0,1
0,55
0,5
0,8
0,2
0,6
15:00–16:00
0,3
0,1
0,55
0,3
0,8
0,2
0,6
16:00–17:00
0,5
0,1
0,55
0,4
0,6
0,4
0,6
17:00–18:00
0,5
0,1
0,55
0,7
0,4
0,4
0,6
18:00–19:00
0,7
0,4
0,55
0,8
0,4
0,3
0,5
19:00–20:00
0,8
0,5
0,55
0,7
0,4
0,3
0
20:00–21:00
0,8
0,5
0,55
0,2
0
0,2
0
21:00–22:00
0,9
0,6
0
0
0
0,2
0
22:00–23:00
0,7
0,7
0
0
0
0,05
0
23:00–00:00
0,7
0,7
0
0
0
0,05
0
”;

16) paragrahvi 6 lõikes 11 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuste ruumi” lauseosaga „koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi” ja sõna „vabasoojusi” sõnadega „vabasoojuse väärtusi”;

17) paragrahvi 6 lõike 11 tabelis 4 asendatakse sõna „Vabasoojused” sõnaga „Vabasoojuse väärtused”;

18) paragrahvi 6 lõike 12 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Haridushoones kasutatakse laste kogusoojuseraldusena 110 vatti (ilmne soojus 75 vatti).”;

19) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse uue neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Koolieelse lasteasutuse hoones kasutatakse inimese kogusoojuseraldusena 60 vatti (ilmne soojus 35 vatti).”;

20) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Sooja vee tarbimine

Sooja tarbevee erikuluna kasutatakse tabelis 5 sätestatud andmeid.

Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus köetava pinna ruutmeetri kohta

Hoone kasutusotstarve
Sooja vee erikulu,
l/(m²·a)
Netoenergiavajadus,
kWh/(m²·a)
Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m²
516
30
Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu
430
25
Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m²
344
20
Korterelamu
516
30
Kasarmu
602
35
Kontorihoone
103
6
Majutushoone
516
30
Ärihoone
395
23
Avalik hoone
344
20
Kaubandushoone ja terminal
69
4
Haridushoone
172
10
Koolieelse lasteasutuse hoone
258
15
Ravihoone
206
12
Laohoone
0
0
Tööstushoone
103
6
”;

21) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) elekterküttel kerist.”;

23) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Hoone välispiirde õhuleke

(1) Hoone ehitusloa taotlemiseks või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse:
1) õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse viia läbi õhulekkearvu mõõtmine;
2) deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu väärtust.

(2) Juhul kui ehitusprojektis toodud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, kasutatakse projekteeritud väärtust.

(3) Kui õhuleke on mõõdetud vastavalt standardile EVS-NE ISO 9972 või on tõendatud muu nõuetekohase standardi või samaväärse meetodi alusel, kasutatakse kasutusloa taotlemiseks või kasutusteatise esitamiseks tehtavas energiaarvutuses vastavalt mõõdetud või tõendatud väärtust.

(4) Kui välispiirde õhuleket ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse energiaarvutus tabelis 6 toodud hoone õhulekkearvu baasväärtusega.

Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta

Kasutusotstarve
Õhulekkearvu baasväärtus m³/(h·m²)
Uus hoone,
oluline rekonstrueerimine
Rekonstrueerimine,
olemasolev hoone
Väikeelamu
4
6
Muu hoone
2,5
4
”;

24) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui netoenergiavajaduse arvutus järgib standardi EVS-NE ISO 52016-1 põhimõtteid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale paragrahvile, siis eeldatakse, et netoenergiavajaduse arvutus on läbi viidud nõuetekohaselt.”;

25) paragrahvi 10 lõiked 7–10 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutused käesoleva määruse §-s 6 sätestatud lähteandmetega.

(8) Välispiirde ebatihedusest põhjustatud aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 13 sätestatud arvutusreeglile. Saadud õhuvooluhulka kasutatakse infiltratsioonist põhjustatud soojuskao määramisel.

(9) Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutuse käigus.

(10) Tuulutamisel võetakse arvesse vaid tuulutusakna või -ukse avamist tuulutusasendisse ning ruumi- ja välisõhu temperatuurivahest tekkivat õhuvahetust. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud suvise ruumitemperatuurinõude kontrollimisel võetakse arvesse, et kraadtundide nõue kehtib üksnes hoone kasutusaja perioodil.”;

26) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui eluruumis eelduslikult ei avata aknaid tulenevalt mürast või välisõhu kvaliteedist, siis tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega käsitledes tervet korterit ühe tüüpruumina.

(12) Jahutussüsteemiga varustatud hoone korral arvutatakse ruumide jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus. Jahutuse netoenergiavajaduse ja jahutussüsteemi energiakasutuse arvutamisel võetakse arvesse kogu ajaperiood, mille jooksul on seadmete kasutamine ette nähtud.”;

27) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „meetrit” sõnadega „ja korruselisuse määramisel arvestatakse üksnes maapealsete korrustega”;

29) paragrahvi 14 lõikes 10 esitatud tabelis 8 asendatakse sõnad „Kaugkütte soojussõlm” sõnaga „Kaugküte” ja esimeses reas arv „1,0” arvuga „0,9”;

30) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Soojuspumpsüsteemiga kombineeritud küttesüsteemi arvutus

(1) Kombineeritud küttesüsteemis arvutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia, lähtudes soojuspumba soojuslikust võimsusest, hetkelisest võimsusvajadusest ja seda vähendavast vabasoojuse võimsusest vastavalt §-le 6. Tooteandmete puudumisel kasutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaalu määramiseks tabelites 10–102 toodud andmeid.

Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte1 ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest

1 Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale.

Tabel 101. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest

Tabel 102. Väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajadusest

Netoenergiavajadus ruumide kütteks,
ventilatsiooniõhu soojendamiseks ja
tarbevee soojendamiseks, kWh/(m²·a)

Väljatõmbeõhu soojuspump
100
0,83
150
0,59
200
0,45
250
0,37

(2) Soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse valemiga:

kus Esp on soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergiakasutus kWh;
on soojuspumbaga toodetud ruumide kütteenergia kWh;
on soojuspumbaga toodetud tarbevee soojendamise kütteenergia kWh;
SPFruumid on soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel;
SPFsoe vesi on soojuspumba aasta keskmine soojustegur tarbevee soojendamisel;
Elisaküte on elektriline lisaküte kWh.

(3) Soojuspumba aasta keskmine soojustegur määratakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades toote energiamärgise andmeid või kasutades tabelis 103 toodud väärtusi.

Tabel 103. Soojuspumba aasta keskmine soojustegur

Küttegraafik
Maasoojuspump,
on/off
Maasoojuspump,
inverter
Õhk-vesi
soojuspump
Õhk-õhk
soojuspump
Väljatõmbeõhu
soojuspump
3,0
3,0
30/25
4,5
4,8
3,1
35/28
4,3
4,7
3,0
40/33
4,0
4,4
2,9
45/35
3,8
4,3
2,9
50/35
3,6
4,2
2,8
55/40
3,4
4,0
2,7
60/40
3,3
3,9
2,7
Soe tarbevesi
2,6
2,7
2,0

(4) Juhul kui soojuspumba aasta keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena standardite EVS EN 14825 ja EVS EN 16147 järgi mõõdetud tooteandmeid või samaväärseid andmeid ning võetakse arvesse soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja abiseadmete energiakasutus. Abiseadmete energiakasutus, mis ei sisaldu toote tootja poolt määratud soojusteguris, võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse.

(5) Toote energiamärgise andmete alusel arvutatakse maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba aasta keskmine soojustegur valemiga:

kus SPF on soojuspumba aasta keskmine soojustegur SPFruumid või SPFsoe vesi;
η on toote (soojuspumba) energiamärgisel toodud sesoonne primaarenergiale taandatud külma kliima kasutegur protsentides vastavalt ηs ruumide küttele või ηhw tarbevee soojendamisele;
2,5 on energiamärgise sesoonse kasuteguri arvutamisel kasutatud elektri primaarenergiategur.”;

31) paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse termin „ESEER” terminiga „SEER” vastavas käändes;

32) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elektrienergiat tarbivate abiseadmete elektrienergia kasutus Ea kilovatt-tundides aastas arvutatakse valemiga:

kus βa on süsteemi jahutusperioodi abiseadme elektritarbimistegur;
Qj on süsteemi poolt teenindava ruumi jahutuse jahutusperioodi netoenergiavajadus (kWh/a) koos kadudega.”;

33) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada kollektorist saadava sooja tarbevee soojuse arvutamiseks valemit:

kus Qkol on päikesekollektorist saadav aastane soojatarbevee soojus kWh/a;
945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a);
Akol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje;
ksoojus on aasta keskmine kollektoriga toodetud soojuse kogukasutegur, mis arvestab kollektori optilisi omadusi ja jahtumiskadusid (täpsemate andmete puudumisel lamekollektoritel 0,4 ja vaakumtorukollektoritel 0,5);
ksuund on suunategur, mis arvestab kollektori paiknemist ilmakaare ja horisondi suhtes (ksuund väärtused on toodud tabelis 16).

Tabel 16. Kollektori või paneeli suunategur, ksuund (tabelis puuduvate nurkade ja/või ilmakaarte korral kasutada interpoleerimist)

Kaldenurk
horisondi suhtes, º
Ilmakaar
Põhi, 0/360º
Kirre, 45º
Ida, 90º
Kagu, 135º
Lõuna, 180º
Edel, 225º
Lääs, 270º
Loe, 315º
1,00
1,00
1,00
1,00
1,00
1,00
1,00
1,00
0,95
0,97
1,00
1,04
1,05
1,03
1,00
0,96
10º
0,90
0,93
1,00
1,07
1,09
1,06
0,99
0,92
15º
0,85
0,89
1,00
1,09
1,13
1,08
0,98
0,88
20º
0,79
0,86
0,99
1,12
1,16
1,10
0,97
0,84
25º
0,74
0,81
0,98
1,13
1,18
1,12
0,96
0,80
30º
0,68
0,77
0,97
1,15
1,20
1,12
0,95
0,75
35º
0,63
0,74
0,96
1,15
1,21
1,13
0,93
0,71
40º
0,58
0,70
0,95
1,15
1,22
1,13
0,92
0,68
45º
0,54
0,67
0,94
1,15
1,22
1,12
0,90
0,65
50º
0,50
0,65
0,92
1,14
1,21
1,11
0,88
0,62
60º
0,45
0,60
0,88
1,11
1,18
1,07
0,84
0,58
70º
0,42
0,56
0,83
1,05
1,11
1,02
0,79
0,54
80º
0,39
0,52
0,77
0,97
1,03
0,94
0,73
0,50
90º
0,37
0,48
0,70
0,88
0,93
0,85
0,66
0,46
”;

35) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Päikesepaneeli pinnale tulev aastane päikeseenergia arvutatakse valemiga:

kus 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a);
ksuund on suunategur, mis arvestab päikesepaneeli suunatust ilmakaare ja horisondi suhtes (ksuund väärtused on toodud tabelis 16).”;

36) määrust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

§ 291. Hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia

Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või selle arvutamisel kasutatakse tabelis 19 toodud väärtusi.

Tabel 19. Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia osakaal, mis on ette nähtud hoone toimimiseks (omatarbe osakaal)

Hoone
Omatarbe osakaal, %
1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m²
45
2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu
40
3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m²
35
4) korterelamu
55
5) kasarmu
80
6) kontorihoone
90
7) majutushoone
70
8) ärihoone
60
9) avalik hoone
80
10) kaubandushoone ja terminal
90
11) haridushoone
60
12) koolieelse lasteasutuse hoone
75
13) ravihoone
85
14) laohoone
40
15) tööstushoone
90
16) suure energiatarbega hoone
95
”;

37) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 292 järgmises sõnastuses:

292. Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara

(1) Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab võimaldama:
1) teha mitme arvutustsooniga hoone soojuslevi dünaamilist arvutust;
2) kliimaprotsessori kasutust, millesse on võimalik lugeda Eesti energiaarvutuse baasaasta selle originaaldetailsusega ja mis arvutab tundide lõikes päikesekiirguse pindadele ja varju jäävad alad;
3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse modelleerimist;
4) tõelist ruumitemperatuuri kasutamist arvutuses;
5) sisestada energiaarvutuse lähteandmeid vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale.

(2) Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale.

(3) Valideeritud tarkvaraks loetakse ka sellist hoone sisekliima ja energiaarvutuse tarkvara, mille valideerimiseks on tehtud võrdlusarvutus vastavalt Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni (ISO), Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete inseneride ühendus (ASHRAE) ja Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) standardile ning kasutatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) BESTEST metoodikat või nendega samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat.

(4) Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 1 lõikes 2 nimetatud elamus, milles puudub jahutussüsteem, olulisel rekonstrueerimisel energiaarvutuse läbi viimiseks võib kasutada tarkvara, millega saab arvutada lihtsustatult, kuude kaupa või kraadpäevade järgi.”;

38) paragrahvi 30 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine” sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.”;

39) paragrahvi 30 lõiked 6–8 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse köetava pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a);
Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a;
fi on energiakandja i kaalumistegur;
Aköetav on köetav pind, m².

Tarnitud ja eksporditud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kehtib valem:

kus Esum,i on energiakandjale i vastav hoone summaarne energiakasutus kWh/a;
Eeks,i on energiakandjaga i eksporditud energia kWh/a;
Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia kWh/a.

(7) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused kõikide arvutatud tüüpruumide kohta esitatakse käesoleva määruse lisas 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed” ja lisas 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine” toodud kujul. Kui väikeelamule ei tehta suvise temperatuurikontrolli arvutust, esitatakse tüüpruumi temperatuurikontrolli vabastust tõendavad andmed Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.

(8) Tulemuste esitamisel on käesoleva määruse lisades 2–4, 6 ja 61 toodud vormides varjutatud ridade ja veergude täitmine kohustuslik.”;

40) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

41) määruse lisad 2, 4 ja 6 asendatakse lisadega käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

42) määruse lisad 3 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

43) määrust täiendatakse lisaga 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine” (lisatud).

§ 2. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgnevas sõnastuses:

„14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;
15) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus.”;

2) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) hoone madala temperatuuriseadega pind (m²);”;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala temperatuuriseadega pinna energiakasutus, mis on energiaarvestiga mõõdetud.”;

5) paragrahvi 12 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „köetav pind” sõnadega „köetav pind ja madala temperatuuriseadega pind” vastavas käändes;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Juhul kui ehitisregistris või ehitusprojektis madala temperatuuriseadega pinna suuruse kohta andmed puuduvad, tehakse energiaarvutus köetava pinna andmetega.”;

7) määruse lisa 3 asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).

Rene Tammist
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

Lisa 2 Energiaarvutuse lähteandmete esitamine

Lisa 4 Energiaarvutuse tulemuste esitamine

Lisa 6 Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed

Lisa 6¹ Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine

Lisa 3 Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine