Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 13.01.2022 nr 2

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Mukri looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Mukri looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) Mukri ja Ellamaa raba ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi liike;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)³, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
  3) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus) ja kanakull (Accipiter gentilis);
  4) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), sagristarn (Carex irrigua), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja väike käopõll (Listera cordata).

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ellamaa, Koogiste, Kõrbja, Mukri, Reonda ja Saarepõllu külas ning Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Koogiste sihtkaitsevööndis.

  (2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (3) Telkimine on lubatud piiranguvööndis ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine sihtkaitsevööndis selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Lõkketegemine on lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkketegemine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (5) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning metsamajandus- ja põllumajandustöödel.

  (6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ning Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. juulini.

§ 6.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

  (2) Kaitsealal on keelatud ujuvvahendiga sõitmine.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
  1) Ellamaa sihtkaitsevöönd;
  2) Koogiste sihtkaitsevöönd;
  3) Mukri sihtkaitsevöönd;
  4) Väike-Mukri sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Ellamaa ja Mukri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, koosluste loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (2) Koogiste ja Väike-Mukri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku arengu tagamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
  1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas;
  2) kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas, välja arvatud Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. maini ning Väike-Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) rohkem kui 20 inimesega rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
  2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine Mukri ja Ellamaa sihtkaitsevööndis;
  3) koosluse kujundamine Ellamaa ja Mukri sihtkaitsevööndis vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  5) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) inimeste viibimine Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
  1) Mukri piiranguvöönd;
  2) Reonda piiranguvöönd;
  3) Saarepõllu piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Mukri ja Saarepõllu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsa bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning häirimistundlike ja kaitsealuste liikide kaitse.

  (2) Reonda piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsa bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud Saarepõllu piiranguvööndis 15. märtsist kuni 31. augustini.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
  2) ehitise püstitamine, välja arvatud Saarepõllu piiranguvööndis hoone püstitamine;
  3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.

§ 16.  Metsa majandamine piiranguvööndis

  (1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures kaalutud keskmine vanus raie tegemiseks männienamusega puistutes peab olema suurem kui 100 aastat, kuuseenamusega puistutes suurem kui 90 aastat ning kase- ja haavaenamusega puistutes suurem kui 70 aastat;
  2) lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa koosseisukordaja on suurem kui 80%, ning lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit, kusjuures lage- ja turberaie kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel ning arvestada tuleb punktis 1 sätestatud tingimust.

  (2) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

  (3) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) raie Mukri piiranguvööndis 1. märtsist 31. juulini ja Saarepõllu piiranguvööndis 15. märtsist 31. augustini;
  2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  3) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrus nr 134 „Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/121 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.

§ 20.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

² Kaitseala on moodustatud Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” kaitse alla võetud sookaitseala põhjal. Kaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrusega nr 134 „Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 225 hõlmab kaitseala Mukri loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Mukri looduskaitseala