Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 13.01.2022 nr 3
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Põlva maakonnas Räpina vallas Kassilaane, Kirmsi ja Rahumäe külas asuv ala, mille nimeks saab Kirmsi looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala2 eesmärk on kaitsta:
1) väärtuslikke metsa- ja sooökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja ohustatud liike ja nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rabad (*7110)3, siirdesood ja õõtsiksood (7140), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid liike ning liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on limatünnik (Sarcosoma globosum), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), soohiilakas (Liparis loselii) ja kanakull (Sarcosoma globosum).
(3) Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna Kirmsi sihtkaitsevööndisse.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.
(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Samuti on lõkketegemine lubatud kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel.
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja tehnovõrgu rajatiste püstitamine.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Lõppsätted
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 9. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruses nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Kirmsi hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 31. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/707 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 11. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrusega nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” kaitse alla võetud Kirmsi hoiuala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 110 hõlmab kaitseala Kirmsi loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Kirmsi looduskaitseala
Facebook
Twitter