Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 13.01.2022 nr 6

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Porkuni maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;
  2) Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala;
  3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)³, karstijärved ja -järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);
  4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus);
  5) kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning nende elupaiku.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Assamalla, Järvajõe, Koplitaguse, Lemmküla, Piisupi, Porkuni ja Võhmetu külas ning Väike-Maarja vallas Kännukülas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkketegemine õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (3) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning piiranguvööndis ehitiste hooldustöödel, niitude hooldamisel, metsa- ja põllumajandustöödel.

  (4) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Porkuni sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi, järvekoosluste ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ järve-elupaigatüüpide kaitse, poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
  2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
  3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
  6) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  7) pilliroo varumine.

§ 11.  Vajalik tegevus

  Sihtkaitsevööndis on vajalik poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.

§ 12.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
  1) Assamalla piiranguvöönd;
  2) Porkuni piiranguvöönd;
  3) Porkuni parkmetsa piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Assamalla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (2) Porkuni piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pinnavormide, maastikuilme, järve-, metsa- ja poollooduslike koosluste, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ järve-elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (3) Porkuni parkmetsa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu ning dendroloogiliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
  2) ehitiste püstitamine;
  3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

§ 16.  Metsa majandamine

  (1) Assamalla ja Porkuni piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) lageraie haavikutes, kaasikutes ja kuusikutes langi pindalaga kuni 0,8 hektarit ning hall-lepikutes langi pindalaga kuni kaks hektarit;
  2) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures puistutes, kus on lubatud lageraie, on turberaie keelatud;
  3) elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände, haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Kaitseala valitseja võib lubada vähendada elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jäetavate puude mahtu, kui see on kaitsekorralduslikult või muudel eesmärkidel oluline;
  4) sanitaarraie tegemisel ei tohi täius langeda alla 40%, välja arvatud metsakaitse ekspertiisi alusel haigusetekitaja leviku tõkestamisel;
  5) Porkuni piiranguvööndis ei või metsata metsamaa ja noorema kui kümneaastase puistu osakaal ületada 20% katastriüksuse metsamaa või riigimetsa kvartali pindalast.

  (2) Porkuni piiranguvööndis Kaieallika katastriüksusel (katastritunnus 78701:004:0044) on uuendusraied keelatud.

  (3) Porkuni parkmetsa piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puuvõrade või põõsaste kujundamine ning puittaimestiku istutamine ja raie.

  (4) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

§ 17.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 18.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal ning pargi ilu- ja tarbeaias;
  5) roo varumine külmumata pinnasel.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 19.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 20.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrus nr 295 „Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 21.  Otsuse kehtetuks tunnistamine

  Väike-Maarja Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 10. septembri 1959. a otsuse nr 168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest” lisa 1 punkt 30, millega võeti kaitse alla Porkuni parkmets (KLO1200425), tunnistatakse kehtetuks.

§ 22.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 15. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/116 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 23.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

² Väike-Maarja Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 10. septembri 1959. a otsusega nr 168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest” võeti kaitse alla Porkuni park, kivistised Porkuni paemurrus, Liivamägi, Jaanitulemägi ja hõbepajud. Suurem ala, Võhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärvede ja ooside piirkond, võeti kohaliku tähtsusega looduskaitse objektina kaitse alla Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta”. Maastikukaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrusega nr 295 „Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 317 hõlmab osa kaitsealast Porkuni loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Porkuni maastikukaitseala