Teksti suurus:

Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2011
Avaldamismärge:RT I, 18.02.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.02.2011 otsus nr 821

Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 26.01.2011

§ 1.  Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses (RT I, 18.11.2010, 13) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vastava avalduse” sõnadega „pensionifondi valiku avalduse”;

2) paragrahvi 14 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Valikuavalduse esitamine või kohustusliku pensionifondi osaku omamine ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamise eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse esitamisest või kohustusliku pensionifondi osaku omamisest.”;

3) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) pensionifondi nimetus, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema;”;

4) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kontohaldur kohaldab valikuavalduse esitamise eest võetavat tasu ühetaoliselt ja samas suuruses, sõltumata sellest, millise kohustusliku pensionifondi suhtes on valikuavaldus esitatud.”;

6) paragrahvi 16 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui on alustatud sissemaksete tegemist registripidaja määratud pensionifondi ja kohustatud isik esitab valikuavalduse, asendab registripidaja loosi teel valitud pensionifondi valikuavalduses märgitud pensionifondiga viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval registripidaja poolt valikuavalduse vastuvõtmisest arvates.”;

8) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustatud isik võib alustada sissemaksete tegemist uude pensionifondi, esitades selleks kontohaldurile või registripidajale uue valikuavalduse.”;

9) paragrahvi 21 lõiked 2, 3, 31, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registripidaja keeldub valikuavalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud valikuavaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või selle pensionifondi, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud valikuavalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle valikuavalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud valikuavalduse esitamise kuupäevast.”;

11) paragrahvi 21 lõigetes 5 ja 6 asendatakse läbivalt sõna „avaldus” sõnaga „valikuavaldus” vastavas käändes;

12) paragrahvi 21 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Registripidaja asendab pensionifondi, kuhu kohustatud isik teeb sissemakseid, uues valikuavalduses märgitud pensionifondiga viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval registripidaja poolt valikuavalduse vastuvõtmisest arvates.”;

13) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või käesoleva seaduse”;

14) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osakuomanikul on õigus vahetada pensionifondi osakuid kolm korda aastas. Pensionifondi osakuid vahetatakse 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.”;

15) paragrahvi 25 lõiked 21 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 ja § 16 lõikes 71 sätestatut.

(3) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud. Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse esitamise kuupäevast.”;

16) paragrahvi 25 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 30. novembril pensionifondi osakute vahetamiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval;
2) 31. märtsil pensionifondi osakute vahetamiseks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval;
3) 31. juulil pensionifondi osakute vahetamiseks 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.

(7) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma avaldust muuta, esitades selleks uue, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse.”;

17) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud investeerimisfondide seaduse §-s 76 või 7. peatüki 3., 4. või 5. jaos või pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiirangu rikkumise ja on alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikule, on pensionifondivalitseja või pensionifondivalitsejana tegutsenud isik (edaspidi käesolevas jaos mõlemad pensionifondivalitseja) kohustatud pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitama.”;

18) paragrahvi 32 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

19) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks lastakse osakuomanikule pensionifondivalitseja arvel välja uued osakud. Uute osakute väljalaskmiseks võib pensionifondivalitseja võtta tagasi talle kuuluvad pensionifondi osakud (edaspidi omaosakud).”;

20) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioon võib teha pensionifondivalitsejale pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise ettekirjutuse. Ettekirjutuse koopia edastab Finantsinspektsioon viivitamata registripidajale, pensionifondi depositooriumile ja Tagatisfondile.”;

21) paragrahvi 33 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tähtaega, mille jooksul tuleb osakuomanikele pensionifondivalitseja tekitatud kahju hüvitada;”;

22) paragrahvi 34 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Osakuomanikule uute osakute väljalaskmise esildis”;

23) paragrahvi 34 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud osakud laseb välja ning omaosakud võtab vajaduse korral tagasi registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel.”;

24) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) viide esildise aluseks olevale käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutusele, kui Finantsinspektsioon on sellise ettekirjutuse teinud;”;

25) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) teave selle kohta, kas kahju kannatanud osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks võetakse tagasi fondivalitseja omaosakud;
42) osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamise tähtaeg;”;

26) paragrahvi 34 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esildis tuleb esitada Finantsinspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 42 nimetatud tähtaegu.”;

27) paragrahvi 35 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Osakuomanikule uute osakute väljalaskmise kord”;

28) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse. Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu, leppinud kokku fondipensioni, taotlenud pensionifondist ühekordset väljamakset või kui ta on surnud, lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse.”;

29) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud esildise Finantsinspektsioonile esitamise päevast arvates avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel või konsolideerimisgrupi, millesse ta kuulub, veebilehel teate, milles on vähemalt järgmised andmed:
1) pensionifondi nimetus, mille osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse;
2) osakuomanike teavitamise kord;
3) osakuomanikele kahju hüvitamise tähtaeg.”;

30) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 5 ja 51 ning § 16 lõikes 71 sätestatut.”;

31) paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõna „vanaduspensioniikka” sõnadega „riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga)”;

32) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks on osakuomanikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.

(22) Kui osakuomaniku pensionikontol on makse tasumise kohustuse lõppemisele järgneva aasta 1. aprilli seisuga osakud, mille koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, korraldab registripidaja ühe kuu jooksul nende osakute tagasivõtmise ja teeb osakuomanikule vastavas summas ühekordse väljamakse.”;

33) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut” sõnadega „Käesolevas paragrahvis sätestatut”;

34) paragrahvi 45 lõike 2 teises lauses ja § 50 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „kindlustustehnilise kasumi” sõnadega „tehnilise kasumi”;

35) paragrahvi 45 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõnad „jaotatavast kasumist” sõnadega „jaotatavast tehnilisest kasumist”;

36) paragrahvi 45 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kindlustusandja on kohustatud vähemalt 50% iga majandusaasta pensionilepingute tehnilisest kasumist jaotama pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele, suurendades tehnilise kasumi tekkimisele järgneval majandusaastal kõiki tulevasi pensionimakseid. Kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele tehnilise kasumi jaotamisel võetakse aluseks iga pensionilepingu osakaal tehnilise kasumi tekkimises.”;

37) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui pensionilepingu tulevased pensionimaksed suureneksid jaotatud tehnilise kasumi arvel vähem kui 5% võrra, võib kindlustusandja jaotatud kasumi vastavalt kindlustusvõtjale või soodustatud isikule koos pensionilepingu järgse järgmise pensionimaksega välja maksta.”;

38) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud tehniline kasum ja käesoleva seaduse § 45 lõike 8 kohaselt jaotatud kasumi osa;”;

39) paragrahvi 521 lõigetes 4, 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „31. märts” tekstiosaga „1. aprill” vastavas käändes;

40) paragrahvi 522 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja registripidajat enne lepingu lõppemist viivitamata, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11 nimetatud andmed.”;

41) paragrahvi 522 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pensionilepingu tagastusväärtus on lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu tagastusväärtus ei või olla väiksem selle lepingu tulevaste rahavoogude:
1) nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu, ega
2) nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 76 lõike 2 alusel kehtestatud intressimäära ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu.”;

42) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Pensionilepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel võetakse aluseks selle lepingu:
1) pensionimaksed, millele lisanduvad lepingu sõlmimisel kokkulepitud kindlustusandjale makstavad lepingu täitmisega seotud tasud;
2) tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivad eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mis on ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega.”;

43) paragrahvi 523 lõike 12 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 523 lõike 12 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) 1. aprillil, kui käesoleva seaduse § 525 lõikes 6 nimetatud osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem.”;

45) paragrahvi 525 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.”;

46) paragrahvi 525 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 525 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „lõppemise aja” sõnadega „lõppemise aluse ja aja”;

48) paragrahvi 525 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osakuomaniku osakute koguväärtus on 1. aprilli seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, lõpeb fondipension ning osakuomanikul on õigus saada kogumispensioni käesoleva seaduse §-des 41–43 sätestatud tingimustel ja korras.”;

49) paragrahvi 54 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

50) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

§ 541. Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamine

(1) Pensionifondivalitseja peab enne vabatahtliku pensionifondi osakute isikustatud pakkumist hindama selle pensionifondi osakute sobivust isikule ja tegema kindlaks:
1) isiku investeerimiseesmärgid ja riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse;
2) isiku investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske.

(2) Isikustatud pakkumine on konkreetsele isikule ettepaneku tegemine või soovituse andmine omandada või vahetada vabatahtliku pensionifondi osakuid.

(3) Pensionifondivalitseja hoiatab isikut vabatahtliku pensionifondi osakute sobimatuse eest isikule, kui saadud andmete alusel on põhjust arvata, et selle pensionifondi osakud ei ole isiku jaoks sobivad.

(4) Pensionifondivalitseja ei või soodustada vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmist.

(5) Isiku poolt ebapiisava teabe esitamise või teabe esitamata jätmise korral hoiatab pensionifondivalitseja isikut selle eest, et vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust ei ole võimalik hinnata ning tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(6) Pensionifondivalitsejal on õigus vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamisel tugineda isiku esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui pensionifondivalitseja teadis või pidi teadma, et vastav teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

(7) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust isikule, kui isik on ise avaldanud soovi omandada vabatahtliku pensionifondi osakuid ja pensionifondivalitseja on isikut hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. Pensionifondivalitseja on kohustatud hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust isikule, kui isik on selleks soovi avaldanud.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka kontohaldurile, kui vabatahtliku pensionifondi osakuid pakub kontohaldur, samuti isikule, kes tegutseb fondivalitseja või kontohalduri nimel.”;

51) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabatahtliku pensionifondi tingimustes ei või ette näha:
1) piiranguid korraga vahetatavate osakute arvule;
2) piiranguid osakute vahetamise sagedusele.”;

52) paragrahvi 58 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist

(1) Vabatahtlikust pensionifondist tehakse väljamakseid investeerimisfondide seaduse §-s 138 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga. Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-des 139 ja 140 sätestatut.

(2) Väljamaksete tegemisel võetakse osakud tagasi nende väärtpaberikontole kandmise ajalises järjekorras.

(3) Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 146 või § 180 lõike 3 alusel peatatud.

(4) Vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse väljamakseid vastavalt investeerimisfondide seaduse §-s 182 sätestatule.

(5) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras.”;

54) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Kindlustusvõtjal on õigus täiendava kogumispensioni saamiseks:
1) sõlmida uus leping ja kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtus või osa tagastusväärtusest uue lepingu kindlustusmakse tasumiseks;
2) kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või osa tagastusväärtusest vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks.

(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja ülesöeldud lepingu kindlustusandja kannab vastavalt lepingu kogu tagastusväärtuse või osa tagastusväärtusest kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu ülesütlemist kindlustusvõtja sõlmitud uue lepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi fondivalitsejaga kindlustusvõtja sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.”;

56) paragrahvi 64 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 65 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „2011. aasta 1. aprillist” tekstiosaga „2011. aasta 1. augustist”;

59) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Registripidajale 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitatud kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise avalduse alusel vahetatakse avaldusel märgitud pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu 2011. aasta 1. septembril.”;

60) seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

§ 681. Uude pensionifondi sissemaksete tegemise erisus

Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.”

§ 2. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 64 järgmises sõnastuses:

„(64) Registripidaja peab oma veebilehel tegema kättesaadavaks kõigi kohustuslike pensionifondide tingimused ja emissiooniprospektid.”;

2) paragrahvi 301 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Registripidaja esitab oma majandusaasta aruande lisana kohustusliku kogumispensioni registriteenuse aruande ning nimetatud teenuse ja registripidaja muude teenuste vahel kulude jaotamise põhimõtted.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud majandusaasta aruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega.”;

3) paragrahv 463 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 463. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste täitmata jätmine

(1) Kontohalduri juhi, tema töötaja või nende huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5, § 16 lõikes 71, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

4) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Registripidaja on kohustatud koostama käesoleva seaduse § 301 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastava majandusaasta aruande aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.”

§ 3. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses (RT I, 21.12.2010, 23) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 76 lõike 5 punktis 3” tekstiosaga „§ 76 lõike 3 punktis 3”;

2) paragrahv 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 76. Pensionifondivalitseja tegevus

(1) Fondivalitseja, kellele on antud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 4 sätestatud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema kohustuslikku pensionifondi (edaspidi konservatiivne pensionifond), mille tingimuste kohaselt võib pensionifondi vara investeerida üksnes:
1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse;
2) krediidiasutuste hoiustesse;
3) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktis 1, 2 või 4 nimetatud vara;
4) fondidesse, mille vara võib investeerida üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse või hoiustesse.

(2) Lisaks konservatiivsele pensionifondile võib fondivalitseja valitseda kohustuslikku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal 25%, 50% või 75% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(3) Kohustuslikke pensionifonde, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, võib fondivalitseja valitseda, kui nende pensionifondide tingimustes sätestatud piirangud üksikult või kogumis erinevad järgmiste tingimuste osas:
1) käesoleva seaduse § 269 lõike 3 alusel sätestatud riigid on erinevad või nende suhtes sätestatud piirangud erinevad vähemalt 25% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest;
2) kinnisasjadesse investeerimise piirang erineb vähemalt 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest;
3) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise piirang erineb vähemalt 35% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui nende kohustuslike pensionifondide, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, valitsemine on tingitud fondivalitsejate ühinemisest või kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest.

(5) Aktsiatesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 tähenduses peetakse investeeringu täies ulatuses kõiki käesoleva seaduse § 271 lõikes 2 nimetatud investeeringuid.”;

3) paragrahvi 79 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõikes 21”;

4) paragrahvi 84 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „osakute tühistamise teel”;

5) paragrahvi 117 lõige 24 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 119 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad 1. jaanuaril, 1. mail või 1. septembril, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest.”;

7) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mida fondivalitseja on kohustatud tegema tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega alandatakse pensionifondi tingimustes kehtestatud fondivalitsejale makstava tasu määra, jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.”;

8) paragrahvi 237 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja esitab oma majandusaasta aruande lisana kohustuslike pensionifondide valitsemise aruande.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud majandusaasta aruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega.

(13) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja lisab oma majandusaasta aruandele selgitused kulude kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel jaotamise põhimõtete kohta.

(14) Rahandusminister võib kehtestada määrusega kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel fondivalitseja kulude jaotamise põhimõtted.”;

9) paragrahvi 239 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lepingulise fondi aasta- ja poolaastaaruande ning investeeringute aruande kinnitab fondivalitseja juhatus.”;

10) paragrahvi 242 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja veebilehel kohustuslike pensionifondide tingimuste ja prospektide kättesaadavuse tagamiseks on fondivalitseja kohustatud Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide tingimused ja prospektid ning nende muutmise korral muudetud tingimused ja prospektid.”;

11) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kohustusliku pensionifondi viimane investeeringute aruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;”;

12) paragrahvi 242 lõigetes 61 ja 62 asendatakse tekstiosa „punktides 1–3” tekstiosaga „punktides 1–31”;

13) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu. Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruanne avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.”;

14) paragrahvi 248 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondivalitseja peab fondi vara valitsemisega seotud riskide juhtimiseks kehtestama riskijuhtimise reeglid (edaspidi käesolevas peatükis reeglid), mis võimaldavad määrata fondi riskiprofiili ning igal ajal jälgida ja mõõta fondi avatud riskipositsioone.”;

15) paragrahvi 248 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Reeglitega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega fondivalitseja riskide juhtimise organisatsiooniline struktuur;
2) fondi aktsionäridele või osakuomanikele avaldatud fondi investeerimispoliitikaga kooskõlas olev ja investeerimisega seotud riske arvestav riskide juhtimise protsess;
3) piisavad ja proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise ja pideva jälgimise protseduurid, mis arvestavad fondi riskiprofiili, ning fondivalitseja juhtide teavitamise kord;
4) meetmed, mis peavad tagama fondivalitseja juhtide ja töötajate teadlikkuse fondi riskiprofiilist ja fondi investeerimistegevusest tulenevatest riskidest ning riskikaalutlustega arvestamise fondivalitseja otsustusprotsessides;
5) meetmed, mis peavad tagama fondi korrapäraseks toimimiseks vajaliku likviidsuse, arvestades sealhulgas fondi vara arvel tehingute tegemisel võetud kohustuste ulatusega ning osakute või aktsiate tagasivõtmis- või tagasiostmispoliitikaga.”;

16) paragrahvi 272 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Konservatiivse pensionifondi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 257 lõike 2 punktis 2 sätestatut.”;

17) paragrahvi 273 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui kohustusliku pensionifondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiate või osakute kohustusliku pensionifondi arvel omamisega kaasneb sellelt investeeringult teise fondivalitseja võetava valitsemistasu või sellest osa tagasimaksmine või kohustusliku pensionifondi fondivalitsejale muu tasu maksmine, tuleb vastav summa kanda kohustuslikku pensionifondi.

(52) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja ei või kõigi oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku omandada ega omada ühegi enda valitsetava fondi ega fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakutest või aktsiatest rohkem kui 20%.

(53) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid võib kohustusliku pensionifondi arvel omandada või omada juhul, kui lisaks käesoleva seaduse § 265 lõike 2 punktis 3 sätestatule ei võta fondivalitseja ka valitsemistasu või kannab sellelt investeeringult võetava valitsemistasu kohustuslikku pensionifondi tagasi.

(54) Kohustusliku pensionifondi arvel ei või omandada ega omada kohustusliku pensionifondi fondivalitseja valitsetavate teiste ega fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva fondivalitseja valitsetavate fondide, mis ei ole avatud ega avalikud, aktsiaid või osakuid.”;

18) paragrahvi 274 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25% konservatiivse pensionifondi varadest ja rohkem kui 50% teiste kohustuslike pensionifondide varadest. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei pea teise fondi aktsiatesse või osakutesse tehtud investeeringu puhul võtma arvesse selle fondi poolt tehtud investeeringutest tulenevaid välisvaluutapositsioone.”;

19) seaduse 4. jagu täiendatakse §-ga 2751 järgmises sõnastuses:

§ 2751. Täiendavad nõuded konservatiivse pensionifondi vara investeerimisel

(1) Konservatiivse pensionifondi vara võib investeerida üksnes sellistesse võlakirjadesse:
1) millele on omistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31), alusel registreeritud reitinguagentuuri (edaspidi käesolevas paragrahvis reitinguagentuur) poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting;
2) mille emitendile on omistatud reitinguagentuuri poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, kui nendel võlakirjadel endil krediidireiting puudub;
3) mille emitendi krediidiasutusest emaettevõtjale on omistatud reitinguagentuuri poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, kui nendel võlakirjadel ja nende krediidiasutusest emitendil krediidireiting puudub;
4) mis on tagatud vähemalt reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut omava lepinguriigi või OECD liikmesriigi poolt.

(2) Erinevate reitinguagentuuride poolt omistatud erinevate krediidireitingute puhul võetakse arvesse kehtivatest krediidireitingutest madalaim.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib konservatiivse pensionifondi vara investeerida kokku kuni 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest sellistesse krediidireitinguta võlaväärtpaberitesse, mille on emiteerinud lepinguriigi või OECD liikmesriigi või muu selle riigi avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, kui sellele riigile on omistatud reitinguagentuuri poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting ja äriühing vastab vähemalt ühele audiitortegevuse seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud tingimusele.

(4) Konservatiivse pensionifondi vara ei või investeerida võlaväärtpaberitesse, millest tulenev nõue nende emitendi vastu kuulub emitendi lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 kehtestatud nõuetele vastavatesse võlakirjadesse tehtud investeeringutest peab vähemalt 50% olema võlakirjades, mille krediidireiting ei ole väiksem kui vastavalt A2 (Moody’s) või selle ekvivalent või P-1 (Moody’s) või selle ekvivalent.

(6) Konservatiivse pensionifondi vara võib investeerida üksnes selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mille vara investeeritakse fondi tingimuste kohaselt peamiselt käesoleva seaduse § 76 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoiustesse, rahaturuinstrumentidesse ja tuletisinstrumentidesse ning § 76 lõike 1 punktis 1 nimetatud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustele vastavatesse võlakirjadesse.

(7) Käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata võlakirjadena väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumente.”;

20) paragrahvi 280 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Väärtpaberi, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing, emissiooni mahust võib pensionifondi arvel nimetatud väärtpabereid märkida kuni 5% ulatuses ning kõigi fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku kuni 10% ulatuses.”;

21) paragrahvi 280 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

„(32) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–31 sätestatule ei või kohustusliku pensionifondi arvel:
1) omandada või omada osalust äriühingus, kus seda fondi valitseva fondivalitseja tegevisikud, olulist osalust omavad aktsionärid või fondivalitseja kontrollitavad äriühingud omavad otseselt või kaudselt olulist osalust, samuti omandada või omada nimetatud äriühingu poolt väljalastud väärtpabereid;
2) märkida väärtpaberi, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühing, emissiooni mahust rohkem väärtpabereid kui 5% ulatuses ning kõigi fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku rohkem kui 10% ulatuses.

(33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 1 sätestatut ei kohaldata teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.”;

22) paragrahvi 283 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.”;

23) seadust täiendatakse §-ga 3121 järgmises sõnastuses:

§ 3121. Fondivalitseja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamata jätmine

(1) Fondivalitseja juhi, töötaja või nende huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse §-s 541 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

24) paragrahvi 331 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 3342 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud viima konservatiivse pensionifondi investeeringud, mis on tehtud enne 2011. aasta 1. augustit, käesoleva seaduse §-s 2751 sätestatuga kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks.

(8) Käesoleva seaduse § 273 lõigetes 52 ja 54 kehtestatud piiranguid kohaldatakse kohustusliku pensionifondi investeeringute suhtes, mis on tehtud pärast 2011. aasta 1. augustit.

(9) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud koostama käesoleva seaduse § 237 lõigetes 11 ja 13 kehtestatud ning lõike 12 alusel kehtestatud nõuetele vastava majandusaasta aruande aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.”

§ 4. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2004, 90, 616; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 2071 järgmises sõnastuses:

§ 2071. Kindlustuslepingu kohustusliku kogumispensioniga sidumise keelu rikkumine

(1) Kindlustusandja või vahendaja juhi, töötaja või nende huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 51, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses kindlustuslepingu tingimuste ning lepingu sõlmimise ja muutmise suhtes kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

2) paragrahvi 208 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 199–207” tekstiosaga „§-des 199–2071”.

§ 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses (RT I, 22.12.2010, 27) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 13414 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13414. Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamata jätmine

(1) Krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali juhi, töötaja või krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse §-s 541 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

2) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-dega 13415 ja 13416 järgmises sõnastuses:

§ 13415. Finants- ja investeerimisteenuste osutamise sidumine kohustusliku kogumispensioniga

(1) Krediidiasutuse, välisriigi krediidiasutuse filiaali, finantseerimisasutuse või välisriigi finantseerimisasutuse filiaali juhi, töötaja või eelnimetatud asutuse või selle filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 51, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses finants- ja investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 13416. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 1347–13415 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”

§ 6. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I, 19.11.2010, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) avaliku teenistuja, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot.”;

2) paragrahvi 21 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõigetes 2–5” tekstiosaga „lõigetes 2–7”;

3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Väljamaksena ei käsitata üles öeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul ega vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel.”;

4) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Lõikeid 2 ja 4 kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba lõikes 2 nimetamata riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu;
2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet.

(7) Lõikeid 3 ja 31 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;
2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära kohaldamiseks vajalikku teavet.”;

5) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lõikes 52 ja §-s 64 sätestatud juhtudel;
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ja § 63 lõikes 52 sätestatud juhtudel.”;

6) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Lõikes 1 nimetamata riigis tegutseva kindlustusandja või vabatahtliku pensionifondi puhul võib lõikes 1 nimetatud summad maksustamisperioodi tulust maha arvata, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu või pensionifondi osakuid on Eestis õigus piiriüleselt pakkuda;
2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi või pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 571 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teavet.”;

7) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.”;

8) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tulumaksu kinnipidaja, kes on kalendriaasta jooksul tasunud maksumaksja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid või summasid vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks, on kohustatud andma maksumaksja nõudmisel talle nende kohta tõendi kalendriaasta 1. detsembriks.”;

9) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Residendist füüsilisele isikule makstud § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud summadest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha tema eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud ulatuses. Arvestust peetakse summeeritult kalendriaasta algusest.”;

10) paragrahvi 571 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille tasumise eesmärk oli kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Deklaratsioonis ei näidata kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 ja § 65 lõikes 3 nimetatud kindlustusmakseid.

(5) Vabatahtliku pensionifondi valitseja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal soetatud tema valitsetava vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamiseks makstud summade, samuti pensionifondi vahetamise käigus tagasi võetud pensionifondi osakute kohta. Deklaratsioonis ei näidata kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 nimetatud sissemakset.”

§ 7. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses (RT I, 22.12.2010, 26) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 85 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi kindlustustegevuse seaduses nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, investeerimishoiuse või vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, investeerimishoiuse või vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel kindlustusvahendajana või krediidiasutuse, fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selle lepingu, hoiuse või nende osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kindlustustegevuse seaduses, krediidiasutuste seaduses või kogumispensionide seaduses sätestatule.”;

2) paragrahvid 23745–23747 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23745. Finants- ja investeerimisteenuste osutamise sidumine kohustusliku kogumispensioniga

(1) Investeerimisühingu või muu investeerimisteenuse osutaja juhi, töötaja või investeerimisühingu huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 51, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses finants- ja investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23746. Menetlusosalise ja tunnistaja ilmumata jätmine

Menetlusosalise või tunnistaja haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 23747. Menetluse lõpetamise täiendav alus

Inspektsioonile turukuritarvitusest või selle kahtlusest enne turukuritarvituse toimumist või viivitamata pärast seda esimesena kirjalikult teatanud isiku suhtes võib lõpetada käesolevas seaduses sätestatud turukuritarvituse kohta algatatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 23748 järgmises sõnastuses:

§ 23748. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 2371–23745 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 2371–23745 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.”

§ 8. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. augustil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 58 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 55–57 ning § 6 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json