Teksti suurus:

Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord

Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.02.2016, 11

Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.02.2016 nr 15

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi: struktuuritoetuse seadus) § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Turisminõudluse suurendamine“ eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti riiklikust turismiarengukavast 2014–2020” (edaspidi turismiarengukava).

 (3) Käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:
 1) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kultuurisündmusele antav toetus on kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 53 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ning konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 2) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud spordisündmusele antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 mõistes, mille andmisel järgitakse lisaks nimetatud määrusele ka konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusele antav toetus on käsitletav riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kelle abi on Euroopa Komisjon tunnistanud otsusega ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks ning esitanud korralduse abi tagasimaksmiseks, mida pole täidetud.

 (6) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel, samuti ei anta toetust raskuses olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

 (7) Käesoleva määruse alusel ei saa taotleda toetust samal aastal toimuvale sündmusele, mille tegevust on toetatud ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ alusel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste (edaspidi koos suursündmus) toimumise sihtkohana, kasvatada suursündmuse jätkusuutlikkust ning mõju reisimotivatsioonile.

 (2) Suursündmusele toetuse andmise tulemusena suureneb:
 1) väliskülastajate ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes;
 2) koostöö suursündmuse korraldaja ja turismiteenuste pakkujate vahel.

 (3) Projekt peab panustama meetme väljundnäitaja saavutamisse, milleks on toetatud suursündmuse kaudu korraldatud turundustegevuste arv.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on struktuuritoetuse seaduse§ 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale“ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

 (2) Rakendusasutus menetleb vaiet haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (3) Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse ning toetuse andmise eesmärki.

 (2) Toetust antakse projektile, millega korraldatakse Eestis toimuv rahvusvaheliselt huvipakkuv suursündmus:
 1) kultuurisündmus või
 2) spordisündmus.

 (3) Toetuse andmise tingimuseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud suursündmusega turundustegevuse läbiviimine vähemalt kolmel turismiarengukava prioriteetsel sihtturul.

 (4) Toetust antakse ainult projekti sellele tegevusele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 6.  Nõuded suursündmusele

  Toetatav suursündmus peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab toetuse andmise tulemuste saavutamisse;
 2) suursündmus korraldatakse Eestis, kolmel aastal, üks kord aastas projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul;
 3) suursündmust kajastab rahvusvaheline meedia;
 4) minimaalne väliskülastajate ööbimiste arv Eestis projekti jooksul korraldatud suursündmusel on kokku 6000;
 5) suursündmus kestab ühtse programmina vähemalt kolm järjestikust päeva;
 6) suursündmuse korraldamisse on kaasatud väliskülastajaid teenindavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted;
 7) taotleja tagab erivajadusega inimesele informatsiooni suursündmuse ligipääsetavuse kohta ning ligipääsu suursündmuse toimumiskohale;
 8) suursündmuse turundustegevuste läbiviimine aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele vähemalt kolmel turismiarengukava prioriteetsel sihtturul;
 9) suursündmuse turundustegevus ja kommunikatsioon lähtub rakendusüksuse välja töötatud ning veebilehel avaldatud Eesti turunduskontseptsioonist;
 10) toetuse saaja korraldab suursündmuse eel ja ajal suursündmuse turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehest visitestonia.com.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning on kooskõlas ELi ja siseriikliku õigusega.

 (2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse saaja või partneri olemasolul partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 nimetatud piirmääradele:
 1) suursündmuse turunduskulud välisriigis ning turundustegevusega seotud toetuse saaja transpordi- ja majutuskulud ja ruumide rent välisriigis;
 2) suursündmuse eel või ajal sellel osaleva välisriigist saabuva suursündmuse korraldamisega seotud isiku transpordikulud Eestisse ja tagasi ning transpordi- ja majutuskulud Eestis;
 3) suursündmust kajastava välisriigi ajakirjaniku transpordikulud Eestisse ja tagasi, transpordi- ja majutuskulud Eestis;
 4) rahvusvahelise tele- ja veebiülekande kulud;
 5) suursündmuse korraldamiseks vajaliku tehnika, varustuse, ruumi ja maa-ala rendikulud;
 6) suursündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulud, välja arvatud projektijuhtimise kulu;
 7) ava- ja lõpuürituse korraldamise kulud;
 8) suursündmuse külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimise kulud;
 9) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;
 10) Eesti turunduskontseptsiooni kasutamise ning visitestonia.com turismiportaali nähtavuse tagamise kulud suursündmuse eel ja ajal.

 (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) kulud, mille eest on tasutud tasaarveldusega;
 2) materiaalse vara, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud turundusmaterjali soetamise kulud;
 3) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
 4) külalise vastuvõtukulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3, 7 ja 8;
 5) kingitused;
 6) isikliku auto kasutamise kulud;
 7) krediidiasutuse garantii;
 8) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
 9) projekti kaudsed kulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 4;
 10) päevaraha;
 11) toitlustuskulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud tegevustega seotud toitlustuskulud;
 12) suursündmusega seotud kohapeal jaotatava materjali kulud;
 13) muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised.

 (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingust tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel.

 (6) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja taotluses kirjeldatud. Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab eeltaotluses märgitud ja eeltaotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast, kuid mitte varem kui eeltaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, ning lõppeb eeltaotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Projekti maksimaalne periood on 48 kuud.

 (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 24 kehtestatud tingimusel, et projekti tegevus viiakse ellu hiljemalt 2023. a 31. augustiks.

 (5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustust nimetatud tegevuse elluviimiseks enne eeltaotluse esitamist rakendusüksusele.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 130 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta abikõlblikes kuludes on 70 protsenti.

 (3) Toetatava projekti omafinantseeringu määr abikõlblikes kuludes on minimaalselt 30 protsenti.

 (4) Omafinantseering peab katma abikõlblikes kuludes osa, mida toetusest ei hüvitata.

 (5) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud.

 (6) Kultuurisündmusele käesoleva määruse alusel kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

 (7) Vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 53 ei tohi kultuuriabina toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest antav toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ületada ühe projekti kohta kokku 1 miljon eurot.

 (8) Taotlejale ja partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määrusega antava vähese tähtsusega abiga ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

 (9) Juhul, kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määrusega taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

 (10) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline panus projekti omafinantseeringus.

 (12) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud regulatsioonist.

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.  Toetuse taotlemine

 (1) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise ja vooru eelarve.

 (2) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
 1) eeltaotluse esitamine;
 2) põhitaotluse esitamine.

 (3) Eeltaotlus ja põhitaotlus (edaspidi koos nimetamisel taotlus) esitatakse rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (4) Eeltaotlus esitatakse rakendusüksuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

 (5) Eeltaotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning eeltaotluse vastuvõtmise perioodist annab rakendusüksus teada oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes vähemalt 40 tööpäeva enne taotlusvooru lõppemise tähtpäeva.

 (6) Põhitaotlus esitatakse jooksvalt 40 tööpäeva jooksul eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest alates.

§ 11.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eestis registreeritud juriidiline isik.

 (2) Projekti partner on toetuse taotluses taotleja nimetatud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.

 (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 kehtestatud nõuetele.

§ 12.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatut.

§ 13.  Nõuded eeltaotlusele

 (1) Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud nõuetele.

 (2) Eeltaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht;
 2) juhul, kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud vormil;
 3) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, suursündmuse programmi ja tegevuse lühikirjeldus, turundustegevuse kirjeldus sihtturgude kaupa, tegevuse kirjeldus sihtkoha tutvustamiseks, projekti teostamise orienteeruv ajakava, toetuse vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 4) andmed projekti planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile;
 5) partneri olemasolul partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti;
 6) suursündmuse kogueelarve;
 7) projekti eelarve ja selle põhjendus;
 8) suursündmuse rahvusvahelise nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust, turundustegevuse ja -kanali kirjeldust;
 9) suursündmuse rahvusvaheline konkurentsianalüüs;
 10) klienditeekonna analüüs koos erivajadusega inimese ligipääsetavuse analüüsiga;
 11) meeskonna kompetents, kogemuse ja arendustegevuse kirjeldus;
 12) suursündmuse külastajate teenindamisse kaasatud ettevõtte koostööpõhimõtte kirjeldus;
 13) mittetulundusühingust (edaspidi MTÜ) taotleja puhul MTÜ liikmete nimekiri, sihtasutusest (edaspidi SA) taotleja nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada SA nõukogu liikmeid;
 14) eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
 15) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 14.  Nõuded põhitaotlusele

 (1) Põhitaotluse esitamise eelduseks on eeltaotluse rahuldamise otsus.

 (2) Juhul, kui põhitaotluse esitamise ajaks on muutunud § 13 lõikes 2 nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni põhitaotluses. Muudatuse rahuldamisel kohaldatakse käesoleva määruse §-is 24 sätestatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi.

 (3) Põhitaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) suursündmuse prognoositav müügikäive;
 2) projektiga korraldatava esimese kahe suursündmuse täpsustatud turunduseelarve, turundusplaan ja planeeritav vahetulemus rakendusüksuse kehtestatud vormil;
 3) projektiga korraldatava esimese suursündmuse täpsustatud kogueelarve, prognoositav piletimüügi käive ja osalustasu;
 4) suursündmuse korraldamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete nimekiri ja kontaktandmed rakendusüksuse kehtestatud vormil;
 5) riigihankekohustuslasest taotleja puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 15.  Eeltaotluse menetlemine

 (1) Eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava eeltaotluse hindamisest ning eeltaotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.

 (2) Rakendusüksus jätab eeltaotluse vastu võtmata, kui eeltaotlust ei ole esitatud tähtaegselt, ja teeb selle kohta otsuse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 ning edastab otsuse taotlejale elektrooniliselt e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul.

 (3) Rakendusüksus võib eeltaotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet eeltaotluses esitatud andmete kohta, eeltaotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et eeltaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudus, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

 (4) Kui eeltaotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-teeninduse kaudu viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale 10-tööpäevase tähtaja.

 (5) Rakendusüksus teeb eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud.

 (6) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemise päevast alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.

§ 16.  Taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Menetlusse võetud eeltaotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 11 esitatud nõuetele.

 (3) Eeltaotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 eeltaotlusele esitatud nõuded.

 (4) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) eeltaotlus ei vasta käesolevas määruses eeltaotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, ning taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli eeltaotluses esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks;
 4) eeltaotlus ei vasta toetuse andmise eesmärgile ja tegevusele.

 (5) Taotleja, partneri või eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust käesoleva määruse §-s 18 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

 (6) Rakendusüksus edastab taotlejale eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse digiallkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 17.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon), mille koosseis kooskõlastatakse enne taotluse esitamise tähtpäeva rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnangut hindamiskomisjon projekti hindamisel arvestab.

 (3) Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seose olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

§ 18.  Eeltaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotluses kirjeldatud projekti hinnatakse rakendusüksuse poolt kehtestatud ja veebilehel avaldatud valikumetoodika alusel. Taotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
 1) projekti mõju meetme tegevuse tulemuste saavutamisele – 60 protsenti koondhindest;
 2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 20 protsenti koondhindest;
 3) projekti põhjendatus ja projekti ettevalmistuse kvaliteet – 20 protsenti koondhindest;

 (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4.

 (3) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valikukriteeriumite alusel. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

 (4) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab hindamiskomisjon eeltaotlused saadud koondhinde põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud eeltaotlusest.

 (5) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku põhitaotluse esitamiseks vastavalt koostatud pingereale vooru eelarve mahu ulatuses.

 (6) Juhul, kui eeltaotluse hindamisel saavutavad võrdse koondhinde mitu eeltaotlust, saab kõrgema koha pingereas eeltaotlus, mis on saanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteeriumis kõrgema hinde.

§ 19.  Eeltaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamise otsuse ja teavitab taotlejat õigusest esitada põhitaotlus, põhitaotluse esitamise tähtajast ning vajadusel annab soovitusi põhitaotluse koostamiseks.

 (2) Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamise otsus annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele põhitaotlus vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikele 6.

 (3) Eeltaotluse rahuldamata jätmisel teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele:
 1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 1 toodud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75;
 2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 1 toodud valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,00;
 3) ei ületa taotlusvooru eelarvet.

 (5) Eeltaotluste pingerea alusel teeb rakendusüksus eeltaotluse mitterahuldamise otsuse ka kõigi nende eeltaotluste kohta, mis ületavad meetme taotlusvooru eelarvet.

 (6) Juhul, kui taotlusvooru eelarve võimaldab täiendava kohustuse võtmist, on rakendusüksusel õigus vastavalt eeltaotluste pingereale uuendada menetlust nende eeltaotluste osas, mis jäeti rahuldamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel.

 (7) Vastavalt eeltaotluste pingerea järjestusele küsib rakendusüksus taotlejalt, kelle eeltaotluses märgitud summa ületas algselt meetme taotlusvooru eelarvet, nõusolekut eeltaotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks. Taotleja nõusoleku korral tunnistab rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks, teeb eeltaotluse rahuldamise otsuse ning teavitab taotlejat põhitaotluse esitamise võimalusest eeltaotlust uuesti hindamata.

 (8) Kui eeltaotluse hindamisel selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või eeltaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse eeltaotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (9) Eeltaotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

 (10) Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (11) Rakendusüksus edastab eeltaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale elektrooniliselt e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 20.  Põhitaotluse menetlemine

 (1) Põhitaotluse menetlemine toimub vastavalt käesoleva määruse § 15 lõigetele 1–4, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse hindamine.

 (2) Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest alates. Põhitaotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

 (3) Juhul, kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud riigiabina, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg aja võrra, mille jooksul Euroopa Komisjon vastavat riigiabi teatist menetleb.

§ 21.  Põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab põhitaotluse nõuetele vastavaks, kui põhitaotlus vastab käesoleva määruse §-s 14 esitatud nõuetele.

 (2) Põhitaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Põhitaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks käesoleva määruse § 16 lõikes 4 nimetatud asjaoludest.

§ 22.  Põhitaotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Põhitaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise otsuse. Põhitaotluse rahuldamata jätmisega teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse. Põhitaotlus rahuldatakse kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

 (2) Põhitaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused;
 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
 3) toetuse maksmise tingimused.

 (3) VTA määruse ja üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral märgitakse taotluse rahuldamise otsusesse VTA määruses või üldise grupierandi määruses nõutud asjakohased andmed: viide vastavale komisjoni määrusele ning teave, et toetus on üldise grupierandiga hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi, viidates asjakohase komisjoni määruse artiklile.

 (4) Põhitaotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (5) Põhitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse kaudu digiallkirjaga kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest alates.

 (6) Kui toetuse puhul on tegemist käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud riigiabiga, ei tehta põhitaotluse rahuldamise otsust enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi andmise kohta lubava otsuse. Pärast nimetatud Euroopa Komisjoni otsuse tegemist märgitakse vastav teave põhitaotluse rahuldamise otsusesse.

§ 23.  Põhitaotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Põhitaotluse võib osaliselt rahuldada lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudele või juhul, kui:
 1) juhul, kui suursündmuse korraldamine eeldab korraldusõiguse saamist, kuid õigust pole taotlemise hetkel saadud;
 2) käesoleva määruse § 9 lõikes 7 märgitud tingimuse täitumisel.

 (2) Põhitaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53.

 (4) Põhitaotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigustoetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist põhitaotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (5) Põhitaotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus edastatakse taotlejale vastavalt käesoleva määruse § 22 lõikele 6.

§ 24.  Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Põhitaotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse summa suurendamiseks on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud, taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud juhtudel peab toetuse saaja taotlema rakendusüksuselt põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmist.

 (4) Toetuse saaja võib põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavat tulemust tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemus ei vasta käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärkidele.

 (6) Põhitaotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

 (7) Põhitaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

 (8) Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 25.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

 (2) Aruandlusperioodi pikkus on üldjuhul minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (4) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (5) Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, kes avaldab need oma veebilehel.

 (6) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuande ning maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (7) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet:
 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
 2) projekti aruandlusperiood;
 3) andmed projekti kavandatud tulemuse saavutamise edenemisest: tehtud tegevuse, saavutatud väljund ja tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
 4) lõpparuandes andmed projekti elluviimisse kaasatud ettevõtja kohta: ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
 5) väliskülastajate arv ning väliskülastajate ööbimiste arv ja tagasiside kokkuvõte aruannetes, mille perioodi jääb suursündmuse toimumine;
 6) täpsustatud projekti tegevuskava, turundustegevuse plaan ja suursündmuse eelarve järgnevaks 12 kuuks, mis esitatakse üks kord aastas koos projekti vahearuandega;
 7) lõpparuandes toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;
 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja esindusõigusliku isiku allkiri.

§ 26.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.

 (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu.

 (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.

 (4) Tegelike kulude alusel makstakse toetust toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande või maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 40 tööpäeva jooksul nende esitamisest.

 (5) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse § 9 lõikes 3 märgitud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 toodud tingimusi;
 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust, kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele;
 3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuses.

 (6) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendava dokumendiga hiljemalt 50 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Ettemakset ei tehta riigiasutusest toetuse saajale.

 (7) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.

 (8) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle esitamisest.

 (9) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (11) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.

 (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Toetusest minimaalselt 15 protsenti makstakse välja lõpparuande kinnitamise järgselt.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 27.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama vajaliku omafinantseeringu;
 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) teavitama rakendusüksust projekti tegevuse, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
 4) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele;
 5) maksma toetuse tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49;
 6) vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
 7) esitama rakendusüksusele nõutud aruanded tähtaegselt;
 8) esitama enne järgmise suursündmuse toimumist suursündmuse tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks. Juhul, kui täpsustatud tegevus muudab taotluses toodut, käsitletakse seda kui projekti muutmise taotlust vastavalt käesoleva määruse §-le 24;
 9) tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest;
 10) säilitama kulude abikõlblikkust tõendavat dokumenti ja muud tõendit vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;
 11) võimaldama teostada auditit ja kontrollitoimingut;
 12) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumi ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
 13) andma audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest alates;
 14) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
 15) juhul, kui toetuse saaja või partner on riigihankekohustuslane, järgima projektiga seotud hanke läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid. Kui tehingu hind käibemaksuta jääb vahemikku 5000–9999 eurot, tuleb võtta kolm sõltumatut hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
 16) juhul, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, välja arvatud juhul, kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud suursündmuse korraldamist ei käsitata riigihangete seaduse § 10 lõike 2 punkti 1 tähenduses ülesande täitmisena avalikes huvides;
 17) looma ja esitama rakendusüksusele suursündmusest foto, helisalvestise, videoklippide kogumi või suursündmuse tervikülesvõtte avalikuks kasutamiseks;
 18) koguma ja esitama rakendusüksusele suursündmuse külastajate statistika;
 19) täitma Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ sätestatud teavitamiskohustust;
 20) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust esitatud andmetes toimunud muudatusest või asjaolust, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seadusliku või volitatud esindaja muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse või pankrotimenetluse alustamisest;
 21) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust;
 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtava tegevuse maksumus on kujunenud toetuse saaja läbiviidud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.

§ 28.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukoht rakendusüksusele enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 29.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuste seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale otsuse kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates;
 2) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
 4) teostama kuludokumentide kontrolli;
 5) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 6) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele;
 7) säilitama 10 aastat alates kuupäevast, mil viimane üksikabi anti, vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega;
 8) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele;
 9) kinnitama projekti aruanded ning edastama need struktuuritoetuse registrisse;
 10) andma toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 11) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
 12) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikest 2 ning §-dest 40 ja 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuse, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses sisalduva või taotluse rahuldamise otsuse täitmisest;
 5) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse;
 6) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 8) pikendada toetuse saajast mitteoleneva asjaolu ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2023. a;
 9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§ 30.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

Liisa Oviir
Ettevõtlusminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json