Teksti suurus:

Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2017, 24

Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded

Vastu võetud 15.02.2011 nr 2
RT I, 03.03.2011, 26
jõustumine 06.03.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.04.2013RT I, 09.04.2013, 112.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013
07.03.2014RT I, 18.03.2014, 221.03.2014, rakendatakse 2014. aasta 1. märtsist
30.12.2014RT I, 08.01.2015, 411.01.2015, rakendatakse alates 1.01.2015
23.04.2015RT I, 29.04.2015, 201.06.2015
08.09.2015RT I, 15.09.2015, 218.09.2015, osaliselt 1.07.2016
26.05.2016RT I, 31.05.2016, 103.06.2016
05.12.2016RT I, 09.12.2016, 112.12.2016
27.12.2017RT I, 30.12.2017, 2303.01.2018

Määrus kehtestatakse „Päästeteenistuse seaduse” § 7 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määruses sätestatakse päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded.

§ 2.  Nõuded isikuomadustele

  Päästeteenistuja peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma päästeasutusele pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele:
 1) lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus ja seaduskuulekus;
 2) töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd;
 3) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma teenistuskoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest;
[RT I, 09.04.2013, 1 - jõust. 12.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]
 4) intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele;
 5) hea suhtlusoskus.

§ 3.  Hariduse üldnõue

 (1) Haridusnõuded kehtestatakse päästeteenistujatele ametinimetuste lõikes.

 (2) Päästeteenistuja peab omama vähemalt keskharidust.

 (3) Päästepeadirektor ja päästedirektor peavad omama magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni.

 (4) Päästepealik, päästepeaspetsialist, päästejuhtivspetsialist ja ohutusjärelevalve päästeametnik peavad omama kõrgharidust.
[RT I, 30.12.2017, 23 - jõust. 03.01.2018]

§ 4.  Täiendavad nõuded tuleohutusjärelevalve valdkonna päästeametnikule
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 23 - jõust. 03.01.2018]

§ 5.  Täiendavad nõuded päästetöö valdkonna päästeteenistujale

 (1) Päästepealik, päästetööd mittejuhtiv päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust või omama kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

 (2) Meeskonnavanemana töötav päästespetsialist ning rühmapealikuna ja operatiivkorrapidajana töötav päästevanemspetsialist peavad vastama Päästemeeskonnajuhi kutsestandardile või omama päästemeeskonnajuhi kutseharidust.

 (3) Vanemoperatiivkorrapidajana töötav päästejuhtivspetsialist peab omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust.

 (4) Päästetööd juhtiv päästepeaspetsialist peab omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust.

 (5) I grupi päästekomando pealikuna töötav päästevanemspetsialist peab omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust või keskharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

 (6) II ja III grupi päästekomandos päästekomando pealikuna töötav päästevanemspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust või omama kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt ühe aasta jooksul alates sellele ametikohale nimetamisest.

 (7) Päästja peab omama päästja kutseharidust või vastama Päästja kutsestandardile kahe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

§ 6.  Täiendavad nõuded hädaabiteadete menetlemise valdkonna päästeametnikule

 (1) Päästepealik peab omama kõrgharidust ja olema läbinud Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud Häirekeskuse tegevusvaldkonna õppeprogrammi aasta jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.

 (2) Hädaabiteateid mittemenetlev päästepeaspetsialist peab omama kõrgharidust ja olema läbinud Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud Häirekeskuse tegevusvaldkonna õppeprogrammi aasta jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.

 (3) Hädaabiteateid menetlev meditsiinivaldkonna päästepeaspetsialist peab omama meditsiinilist kõrgharidust ja olema läbinud Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud Häirekeskuse tegevusvaldkonna õppeprogrammi aasta jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.

 (4) Hädaabiteateid menetleva valvevahetuse juhi ja logistik II teenistuskohal töötav päästepeaspetsialist peab omama kõrgharidust ja läbima Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud valvevahetuse juhi täiendusõppe kahe kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates ning vastama päästekorraldaja – valvevahetuse juht, tase 6 kutsestandardile kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.

 (5) Logistikuna töötav päästevanemspetsialist peab vastama päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsestandardile hiljemalt kahe kuu jooksul ametikohale nimetamisest
[RT I, 15.09.2015, 2 - jõust. 18.09.2015, rakendatakse alates 24.08.2015]

 (6) Hädaabiteateid menetleva päästekorraldaja teenistuskohal töötav päästespetsialist peab vastama päästekorraldaja, tase 4 kutsestandardile või läbima hädaabiteadete menetlemise täiendusõppe kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.
[RT I, 09.12.2016, 1 - jõust. 12.12.2016]

 (7) Hädaabiteadete menetlemise valdkonna päästeametnikud, kes omavad tuletõrje-, pääste- või politseialast või meditsiini- või erakorralise meditsiini alast kõrg- või kutseharidust, ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud õppeprogrammi või lõikes 4 sätestatud täiendusõpet osas, milles neil on erialane kõrg- või kutseharidus.
[RT I, 15.09.2015, 2 - jõust. 18.09.2015, rakendatakse alates 24.08.2015]

§ 7.  Täiendavad nõuded kriisireguleerimise ja ennetustöö valdkondade päästeametnikule
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (1) [Kehtetu - RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (2) Kriisireguleerimise valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (3) Ennetustöö valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (4) Kriisireguleerimise ja ennetustöö valdkondade päästeametnikud, kes omavad päästealast kõrg- või kutseharidust, ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kursusi.

§ 71.  Täiendavad nõuded demineerimistöö valdkonna päästeametnikule

 (1) Demineerimiskeskuse pommigrupis töötav päästespetsialist ja demineerimiskeskuse planeerimise ja keemia talituses töötav päästevanemspetsialist peavad omama keskharidust ja vastama Demineerija EOD1 kutsestandardile ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

 (2) Demineerimiskeskuse pommigrupis töötav päästespetsialist, kelle tööülesannete hulka kuulub plahvatusohtlikku lahingumoona ohutult liigutada ja transportida üht või mitut eset peab omama keskharidust ja vastama Demineerija EOD1 kutsestandardile.

 (3) Demineerimiskeskuse pommigrupis töötav päästevanemspetsialist peab omama keskharidust ja vastama Demineerija EOD3 kutsestandardile.

 (4) Demineerimiskeskuse pommigrupis töötav päästejuhtivspetsialist peab omama kõrgharidust ja vastama Demineerija EOD3+ kutsestandardile.
[RT I, 30.12.2017, 23 - jõust. 03.01.2018]

 (5) Demineerimiskeskuse pommigrupis töötav päästepeaspetsialist ja päästepealik peavad omama kõrgharidust ja vastama Demineerimisinstruktori kutsestandardile.

 (6) Demineerimiskeskuse planeerimise ja keemia talituses töötav päästepeaspetsialist ja päästepealik peavad omama kõrgharidust ja vastama Demineerija EOD1 kutsestandardile ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

§ 8.  Täiendavad nõuded paragrahvides 4, 5, 6 ja 7 nimetamata päästeteenistujale

  Paragrahvides 4, 5, 6 ja 7 nimetamata päästeteenistuja peab omama päästealast kõrg- või kutseharidust või peab olema läbinud päästeasutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava täiendusõppe.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

§ 9.  Füüsilise ettevalmistuse nõuded

 (1) Päästeteenistujad, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste- või demineerimistöö tegemine, on kohustatud läbima füüsilised katsed, mida hinnatakse alljärgnevas tabelis toodud nõuete kohaselt:

Kontrollkatse liik

Kükid
45 kg kangiga

Istesse tõus

45 kg kangi
rinnalt surumine

2700 m jooks

Rippes
kätekõverdused

(korda/min)

(korda/2 min)

(korda/min)

(aeg minutites)

18–30 a vanusegrupp

 

 

 

 

 

5 punkti

39

58

32

12.00

14

4 punkti

35

52

29

12.30

12

3 punkti

31

46

26

13.00

10

2 punkti

27

40

23

13.30

  8

1 punkt

23

34

20

14.00

  6

31–40 a vanusegrupp

 

 

 

 

 

5 punkti

35

52

29

12.30

12

4 punkti

31

46

26

13.00

10

3 punkti

27

40

23

13.30

  8

2 punkti

23

34

20

14.00

  6

1 punkt

21

28

17

14.30

  4

41–50 a vanusegrupp

 

 

 

 

 

5 punkti

31

46

26

13.00

10

4 punkti

27

40

23

13.30

  8

3 punkti

23

34

20

14.00

  6

2 punkti

21

28

17

14.30

  4

1 punkt

19

22

14

15.00

  2

51 a ja vanemad vanusegrupp

 

 

 

 

 

5 punkti

27

40

23

13.30

  8

4 punkti

23

34

20

14.00

  6

3 punkti

19

28

17

14.30

  4

2 punkti

17

22

14

15.00

  2

1 punkt

15

16

11

15.30

  1

 (2) Teenistusse asumisel peab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, lisaks lõikes 1 sätestatud füüsilistele katsetele ujuma järjest 200 meetrit.

§ 10.  Füüsiliste katsete korraldamine

 (1) Füüsilised katsed peab päästeteenistuja läbima enne teenistusse asumist ja edaspidi üks kord aastas päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud ajal.

 (2) Füüsilised katsed viiakse läbi neljas vanusegrupis:
 1) 18–30-aastased;
 2) 31–40-aastased;
 3) 41–50-aastased;
 4) 51-aastased ja vanemad.

 (3) Füüsilised katsed sooritatakse vähemalt kahe hindaja juuresolekul, arvestades iga spordiala läbiviimisega seotud spetsiifilisi ohutusnõudeid.

 (4) Füüsiliste katsete toimumisajast informeeritakse katsetel osalejat ette vähemalt neli päeva.

 (5) Päästeteenistuja peab saama §-s 9 sätestatud vähemalt minimaalsed tulemused vähemalt neljalt alalt, seejuures 2700 m jooks on kohustuslik.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (6) Jooksu katse läbimine ei ole kohustuslik tingimustel, kui:
 1) katseid sooritav päästeteenistuja on kogunud neljalt erinevalt kontrollkatselt kokku vähemalt 16 punkti;
 2) katseid sooritav päästeteenistuja kuulub vanusegruppi 51-aastased ja vanemad ning on kogunud neljalt erinevalt kontrollkatselt kokku vähemalt 5 punkti.

§ 11.  Füüsiliste katsete sooritamise tingimused

 (1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud ja eelnevalt soojendusharjutused sooritanud päästeteenistuja.

 (2) Füüsilised katsed sooritatakse sportlikus riietuses ühe päeva jooksul nelja järjestikuse tunni jooksul selleks sobivates tingimustes.

 (3) Füüsilised katsed loetakse sooritatuks, kui nelja erineva katse punktisumma on kokku vähemalt viis punkti.

 (4) Füüsiliste katsete soorituse ebaõnnestumise korral on päästeteenistujal kohustus sooritada esimene korduskatse 60 päeva jooksul ja teine korduskatse hiljemalt 120 päeva jooksul alates esimesest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast.

§ 12.  Juhised füüsiliste katsete sooritamiseks

 (1) Kükke 45 kg kangiga sooritatakse järgmiselt:
 1) katse sooritaja seisab väikeses harkseisus (kandade vahe minimaalselt 15 cm), jalalabad pööratud väljapoole, õlgadel 45 kg kaaluv kang ning laskub kükki;
 2) kükk loetakse sooritatuks, kui kükk-istes oleku ajal on reied olnud maapinnaga paralleelsed ning seejärel on katse sooritaja tõusnud püsti sirgetele jalgadele;
 3) katse sooritamise ajaks võib kandade alla asetada kuni 2 cm paksuse kõrgenduse.

 (2) Istesse tõusu sooritatakse järgmiselt:
 1) katse sooritaja on selili asendis, käed kuklal, küünarnukid suunatud ette, põlved kõverdatud;
 2) tõusnud istesse, tuleb puudutada küünarnukkidega põlvi ja laskuda seejärel tagasi selili asendisse nii, et turi õlavöötme kõrguselt puudutab maad.

 (3) 45 kg kangi rinnalt surumist sooritatakse järgmiselt:
 1) katse sooritaja on sirgetel kätel oleva 45 kg kaaluva kangiga selili madalal pingil, põlvest kõverdatud jalad toetatud täistallaga maha;
 2) katse käigus libistatakse kang küünarnukist kõverdatud kätega rinnale ning surutakse seejärel taas üles sirgetele kätele, kusjuures sooritaja vaagnapiirkond ei tohi samal ajal pingilt õhku tõusta.

 (4) 2700 m jooks sooritatakse tugeva kattega rajal.

 (5) Rippes kätekõverdused sooritatakse järgmiselt:
 1) katse sooritaja ripub kangil, peopesad pööratud endast väljapoole, jalad sirged ja maast lahti;
 2) kätekõverdus loetakse sooritatuks, kui kõverdatud kätega on lõug üle kangi tõstetud ning seejärel taastatud sirgete kätega rippasend.

 (6) 200 meetri ujumine sooritatakse järgmiselt:
 1) 200 m tuleb läbida ujudes rinnuli, vabalt valitud stiilis;
 2) ujutakse seisvas vees, mille temperatuur on vähemalt 18 °C.

§ 13.  Tervisenõuded

 (1) Päästeteenistujad jaotatakse tervisenõuete alusel nelja gruppi, lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning päästeasutuse töö korraldusest ööpäevaringse valmisoleku tingimustes:
 1) I grupp – päästeteenistujad, kes teevad õppetöö või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist, demineerimistöid või päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust, ning kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 2) II grupp – päästeteenistujad, kes päästetöö tegemiseks või korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid ning töötavad üle poole tööajast arvutiga, kuid ei võta osa punktis 1 loetletud töödest;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 3) III grupp – päästeteenistujad, kes häirekeskuses korraldavad päästetöid või menetlevad hädaabiteateid;
 4) IV grupp – päästeteenistujad, kes teevad või õpivad tuukritöid.

 (2) Paragrahvi lõikes 1 nimetamata päästeteenistujatele ei rakendata käesolevas määruses sätestatud tervisenõudeid.

§ 131.  I ja II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (1) I ja II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.
[RT I, 31.05.2016, 1 - jõust. 03.06.2016]

 (2) Kui tervisekontrolli teostav töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole päästeteenistujal esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.
[RT I, 31.05.2016, 1 - jõust. 03.06.2016]

§ 14.  Tervisenõuded I grupi päästeteenistujatele

 (1) I grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
 1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 2) füüsiliselt raske töö;
 3) kõrge ja madal temperatuur, kiire temperatuuri vaheldumine;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 4) põlemisgaasidest ja suitsust ning vähesest valgustatusest tingitud halb nähtavus;
 5) müra;
 6) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse kandmine;
 7) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sh tulekahjus vabanevate keemiliste ainetega;
 8) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
 9) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
 10) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine.

 (2) Nõuded nägemisele:
 1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine;
 2) binokulaarne nägemine ehk nägemisteravus kahe silmaga koos vaadates peab olema korrigeerituna kõige vähem 0,6 ühes silmas, korrigeerimata kahe silmaga koos vaadates kõige vähem 0,2. Kui korrigeerimiseks kasutatakse kontaktläätsesid, ei tohi eelneva kuue kuu jooksul esineda kontaktläätsede kasutamisel probleeme;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 3) vaateväli ei tohi aheneda alla 120 kraadi horisontaalselt mõlemalt poolt või alla 140 kraadi, kui esinevad ka teised vaatevälja häired, kui vaatevälja piiratus alla sätestatud nõuete on väsitavaks teguriks;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 4) halvemini nägeva silma korrigeerimata nägemisteravus peab olema kõige vähem 0,3;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 5) päästeteenistujal on lubatud kanda kontaktläätsesid ja prille.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (3) Nõuded kuulmisele:
 1) eelneval tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ning 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz;
 2) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi parema kuulmisega kõrvas kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedusel 3000–4000 Hz.

 (4) [Kehtetu - RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

§ 15.  Tervisenõuded II grupi päästeteenistujatele

 (1) II grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
 1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sh tulekahjus vabanevate keemiliste ainetega;
 3) müra;
 4) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
 5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
 6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
 7) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 8) nägemiselundkonna pinge.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:
 1) normaalne vaateväli ja hämaras nägemine;
 2) eelneval tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ning 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz;
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]
 3) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi parema kuulmisega kõrvas kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedusel 3000–4000 Hz.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

§ 16.  Tervisenõuded III grupi päästeteenistujatele

 (1) III grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
 1) töö kuvariga;
 2) kõrgenenud vaimse pinge olukord;
 3) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
 4) öötöö.

 (2) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
 1) kõnedefekt;
 2) telefonivestlust takistav mõlema kõrva kuulmishäire;
 3) psüühikahäired;
 4) sõltuvus alkoholist, narkootikumidest ja muudest sõltuvust tekitada võivatest keemilistest ainetest.

§ 17.  Tervisenõuded IV grupi päästeteenistujatele

  IV grupi päästeteenistujate terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” kehtestatud nõuetele.

§ 18.  Tervisekontrolli kord

 (1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistujatel enne valitud kutsealale õppima asumist ja enne teenistusse astumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (2) [Kehtetu - RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (3) Eelneva tervisekontrolli peab päästeteenistuja läbima mitte varem kui kolm kuud enne õppima või tööle asumist.

 (4) Päästeteenistuja perioodilist tervisekontrolli tehakse kuni 40-aastaste puhul kõige harvem üks kord kolme aasta jooksul, 40–50-aastaste puhul kõige harvem üks kord kahe aasta jooksul, üle 50-aastaste puhul kõige harvem üks kord ühe aasta jooksul.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (41) Hädaabimenetlemise valdkonna päästeteenistujate perioodilist tervisekontrolli tehakse kuni 55 aasta vanuseni iga kolme aasta järel, üle 55 aasta vanusele töötajale üks kord aastas.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (5) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst (edaspidi arst), lähtudes käesolevast korrast.

 (6) Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst kaasates vajadusel muu tervishoiuteenuse osutaja.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (61) Tervisekontrolli läbiviimiseks sõlmitakse Päästeameti ja tegevusluba omava töötervishoiuasutuse või töötervishoiuarsti vahel leping.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (7) [Kehtetu - RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (8) Tervisekontrolli käigus hindab arst päästeteenistuja:
 1) organismi funktsionaalset seisundit ja üldist terviseseisundit;
 2) organismi vastupidavust koormusele;
 3) kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale.

 (81) Tervisekontrolli läbiviimisel tehakse järgmised laboratoorsed ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
 1) uriini analüüs mikroalbuminuuriale ja suhkru sisaldusele;
 2) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, lipiidide ainevahetuse-kolesterooli, HDL-i, LDL-i, triglütseriidi analüüs;
 3) spirograafia;
 4) kopsude röntgenülesvõte;
 5) koormuskardiogramm I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning täiendavalt üle 40 aasta vanusel I gruppi kuuluval päästeteenistujal;
 6) kuulmise audiomeetriline kontroll.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (9) Tervisekontrolli käigus täidab päästeteenistuja tervisekontrolli kaardil (lisa 2) tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (10) Arst kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontrolli kaardile (lisa 2), mida säilitatakse arsti juures.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (11) Tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, päästeerialale õppima asuva või päästeteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab arst tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust sobivuse kohta päästeteenistuja teenistuskohale.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

 (12) Tuukri või tuukritööde instruktori tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega arst Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruses nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” sätestatud korras.

 (13) Määruses ettenähtud päästeteenistuja tervisekontrolli kulud tasub päästeteenistuja tervisekontrolli suunanud asutus. Eelneva tervisekontrolli kulud kannab päästeteenistuja ja need hüvitatakse talle kuludokumentide esitamisel ühe kuu jooksul pärast teenistusse asumist.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

§ 19.  Tervisekontrolli sageduse muutmine

 (1) Arstil on päästeteenistuja terviseseisundist lähtudes õigus muuta töötaja tervisekontrolli sagedust. Sageduse muutmise põhjus märgitakse tervisekontrolli kaardile.

 (2) Päästeteenistuja tervisekontrollile saatnud asutus võib muuta tervisekontrolli sagedust:
 1) päästeteenistuja põhjendatud taotluse alusel;
 2) vahetu ülemuse või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel.
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

§ 20.  Rakendussätted

 (1) Enne käesoleva määruse jõustumist teenistusse asunud põhiharidusega päästeteenistuja võib taotleda Päästeameti peadirektorilt eriluba teenistuse jätkamiseks, kui:
 1) ta on omandamas keskharidust – eriluba väljastatakse korraga üheks aastaks, võttes arvesse päästeteenistuja edasijõudmist hariduse omandamisel, kuid mitte kauemaks kui 2014. aasta 1. juulini või
 2) tal tekib hiljemalt 2016. aasta 31. detsembril õigus „Päästeteenistuse seaduse” §-s 19 sätestatud vanaduspensioni oote toetuse saamisele – eriluba väljastatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

 (2) Enne 2014. aasta 1. märtsi teenistusse võetud ohutusjärelevalve valdkonnas töötav päästeametnik ei pea vastama määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kõrgharidusnõudele.
[RT I, 30.12.2017, 23 - jõust. 03.01.2018]

 (3) Enne 2014. aasta 1. märtsi päästjana töötav Päästja I kutsestandardile vastav päästja ei pea vastama määruse § 5 lõikes 7 sätestatud nõudele.

 (4) Enne 2014. aasta 1. märtsi päästjana töötav Päästja II kutsestandardile vastav päästja, loetakse vastavaks määruse § 5 lõikes 7 sätestatud nõudele.

 (5) Enne 2014. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud meeskonnavanemana töötav päästespetsialist ning rühmapealikuna ja operatiivkorrapidajana töötav päästevanemspetsialist, kes vastab Päästespetsialist III kutsestandardile, loetakse vastavaks määruse § 5 lõikes 2 sätestatud nõudele.

 (6) Enne 2014. aasta 1. märtsi komandopealikuna töötav päästejuhtivspetsialist ning komandopealikuna töötav päästevanemspetsialist ei pea vastama määruse § 5 lõigetes 5 või 6 sätestatud nõudele.

 (7) Enne 2014. aasta 1. juulit Häirekeskuse teenistusse võetud päästespetsialist (päästekorraldaja) peab määruse § 6 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastama 2015. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 18.03.2014, 2 - jõust. 21.03.2014, rakendatakse alates 01.03.2014]

 (8) Enne 2015. aasta 1. jaanuari päästepeadirektori ja päästedirektori ametikohale nimetatud päästepeadirektor ja päästedirektor ei pea vastama määruse § 3 lõikes 3 sätestatud nõudele.
[RT I, 08.01.2015, 4 - jõust. 11.01.2015, rakendatakse alates 1.01.2015]

Lisa 1 Päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

Lisa 2 Tervisekontrolli kaart
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]

Lisa 3 Tervisetõend
[RT I, 29.04.2015, 2 - jõust. 01.06.2015]