Lahemaa rahvuspargi ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine
[RT I, 18.03.2014, 4 - jõust. 28.03.2014]
Vastu võetud 03.06.1997 nr 109
RT I 1997, 45, 728
jõustumine 21.06.1997
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 22.12.2005 | RT I 2005, 71, 556 | 01.01.2006 |
| 07.03.2014 | RT I, 18.03.2014, 4 | 28.03.2014 |
Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Lahemaa rahvuspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) [kehtetu - RT I, 18.03.2014, 4 - jõust. 28.03.2014]
4) [kehtetu - RT I, 18.03.2014, 4 - jõust. 28.03.2014]
5) Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
6) Viitna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. [Kehtetu - RT I 2005, 71, 556 - jõust. 01.01.2006]
3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
|
|
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Lahemaa rahvuspark (edaspidi rahvuspark) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1971. a määrusega nr 300 «Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 26, 285) ja nimetati rahvuspargiks kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773).
2. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
3. Rahvuspargi maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Lahemaa rahvuspargi välispiiri kirjeldusega.
4. Rahvuspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme tüüpi vöönditeks – kaheks loodusreservaadiks, kahekümne kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
5. Rahvuspargi ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Rahvuspargi ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Käsmu, Sagadi, Vihula, Loobu, Valgejõe, Loksa ja Kolga metskondade 1991. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas kuni 1940. a väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu rahvuspargis, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirja punktis 23 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.
8. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult rahvuspargi valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaa omanikul omal maal või maavaldajal oma valduse piires.
9. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.
10. Rahvuspargi territoorium ei ole jahimaa. Ulukite arvukuse reguleerimine ja kalapüük toimuvad vastavalt õigusaktidele ning käesolevale kaitse-eeskirjale. Kutseline kalapüük traalpüünistega on rahvuspargis keelatud.
11. Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud:
1) maa sihtotstarbe kinnitamine ja muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine;
3) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd;
4) keskkonnaseire ja teadusotstarbeliste püsivaatlusalade rajamine;
5) teaduslikud välitööd;
6) uute veekogude rajamine, veekogude kuju ja veetaseme muutmine, sildade ja truupide rajamine;
7) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine väljaspool selleks planeeringuga ettenähtud kohti kaitsealuse maa, metsamaa ja loodusliku rohumaa sihtotstarbega maadel ning mereäärsetel kallasradadel;
8) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
9) ehitamine;
10) avalikuks kasutamiseks mõeldud telkimis- ja lõkkekohtade rajamine;
11) ulukite arvukuse reguleerimine;
12) metsatööd.
12. Rahvuspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama rahvuspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Rahvuspargi valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka sellekohase loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on rahvuspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka sellekohase loa andjat.
Rahvuspargi valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
13. Rahvuspargi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Metsatööd rahvuspargis sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga vastavalt kehtestatud metsa juhtfunktsioonile. Rahvuspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja keemiline võsatõrje.
14. Rahvuspargis on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul ehitada ainult
järgmistele tingimustele vastavaid hooneid:
1) hajaasustusaladel kuni kahekorruselisi viil-, kelp- ja poolkelpkatusega hooneid;
2) tiheasustusaladel kuni kolmekorruselisi hooneid, kui kohalikud
omavalitsused ei ole teinud täiendavaid piiranguid.
15. Rahvuspargi piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks rahvuspargi valitsejale.
III. LOODUSRESERVAAT
16. Loodusreservaat on rahvuspargi otsesest inimtegevusest puutumatu maa-ala, kus tagatakse koosluste areng üksnes loodusliku protsessina.
17. Rahvuspargis on kaks loodusreservaati:
1) Remnispea loodusreservaat, kuhu kuulub: Vihula vallas Vihula metskonna kvartal 42;
2) Esku loodusreservaat, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Sagadi metskonna kvartalid 85 (ainult eraldiste 2 ja 18 idapoolsest
kraavist ida poole jääv osa), 86 (ainult eraldised 7–10) ja 87 (ainult
eraldis 11 täielikult ning eraldise 8 kraavist lõuna poole jääv osa ja
eraldiste 13 ja 15 kraavist lääne poole jääv osa).
18. Loodusreservaadis on keelatud:
1) majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud teaduslike välitööde tegemiseks rahvuspargi valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel.
19. Loodusreservaadi metsade juhtfunktsioon on looduskaitse (metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).
20. Loodusreservaadi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.
IV. SIHTKAITSEVÖÖND
21. Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
22. Rahvuspargis on 22 sihtkaitsevööndit:
1) Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Loksa vallas Loksa metskonna kvartalid 18 (ainult eraldised 1–4 ja 9–13), 19 (ainult eraldised 24–30), 20 (ainult eraldised 23–37), 21 (ainult eraldised 8–28; nii riigimaa kui ka talude II, III ja IX lahusmaatükkide osas), 22 (ainult eraldised 2–7, 9–14 ja 18–20 täielikult ning eraldiste 1 ja 15 pinnasteest lääne poole jäävad osad; nii riigimaa kui ka talude I, Uuetoa (VI) ja VII lahusmaatükkide osas), 25 (ainult riigimaa osas), 26 (ainult riigimaa osas), 27 (nii riigimaa kui ka Pikanõmme metsavahitalu (A144) maa osas), 28 (ainult riigimaa ja Pikanõmme metsavahitalu (A144) maa osas), 29, 32 (ainult kirde-edelasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa; nii riigimaa kui ka talude Mäe (A5), A6, A7 ja A11 lahusmaatükkide osas), 34 (ainult riigimaa osas), 35 (ainult riigimaa osas), 36, 37, 38 (ainult riigimaa ja talu A26 lahusmaatüki osas), 39 (ainult eraldised 1–11 ja 13–20 täielikult ning eraldise 21 pinnasteest lääne poole jääv osa ja eraldise 12 riigimaale jääv osa; nii riigimaa kui ka talude A10 ja A28 lahusmaatükkide osas), 43 (ainult riigimaa osas), 44, 45, 46, 47 (ainult eraldised 6, 7, 13–15 ja 18–40 täielikult ning eraldiste 1, 8, 16 ja 17 pinnasteest lõuna poole jäävad osad), 48 (ainult eraldised 17, 18, 24, 25, 28, 29, 31–38, 42 ja 44 täielikult ning eraldiste 19, 41 ja 43 pinnasteest lõuna poole jäävad osad, eraldise 30 pinnasteest lääne poole jääv osa ja eraldiste 39 ja 40 ainult riigimaale jääv osa), 51, 52, 53, 54 (ainult eraldised 1–7 ja 10–34), 55 (ainult eraldised 5–19), 58, 59, 60 ja 61, Kolga metskonna kvartalid 3, 4–5 (nii riigimaa kui ka Hara metsavahitalu (A175) ja Kopli (A42) talu maa osas), 8 (ainult riigimaa osas), 9–10 (nii riigimaa kui ka Hara metsavahitalu (A175) ja Kopli (A42) talu maa osas), 14 (ainult eraldiste 3, 4, 6, 12, 18 ja 21–26 riigimaale jääv osa), 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 (nii riigimaa kui ka talude A59, A60, A61, A62, A63 ja A49 maa osas), 26 (nii riigimaa kui ka Lilleoru (A141), Nurme (A142), Pohla (A143) ja Kaldaaluse (44) talu maa osas), 27, 28, 29, 30, 31 (ainult riigimaa osas), 40 (nii riigimaa kui ka Raudsilla Juhani (A5) talu maa osas) ja 71 (ainult elektriliinist lääne poole jääva riigimaa osas); Kuusalu vallas Kolga metskonna kvartalid 25 (ainult eraldised 1, 2, 4–16 ja 23–38; nii riigimaa kui ka Lilleoru (A141), Nurme (A142), Pohla (A143) ja Kaldaaluse (A44) talu maa osas), 34 (ainult eraldised 45–49; Kalda (32) ja Vanajärve (33) talu maa osas), 35 (nii riigimaa kui ka Kaasiku (40), Ojasauna (53), Uuetoa (41), Miiliaugu (43), Kadapiku (54) ja Vanajärve (33) talu maa osas), 36 (nii riigimaa kui ka Kaldaaluse (44), Kaasiku (40) ja Ojasauna (53) talu maa osas), 37, 38, 39 (nii riigimaa kui ka Sae (A1) ja Raudsilla Juhani (A5) talu maa osas), 55–58 (nii riigimaa kui ka Sae (A1) talu maa osas), 64 (ainult riigimaa osas), 65 (ainult riigimaa ja Sae (A1) talu maa osas), 66 (ainult riigimaa ja Sae (A1), Raudsilla Juhani (A5) ja A9 talu maa osas), 67 ja 70 (ainult riigimaa osas);
2) Ulliallika sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Loksa vallas Kolga metskonna kvartalid 71 (ainult eraldised 23–28), 72, 73 (ainult riigimaa osas) ja 80; Kuusalu vallas Kolga metskonna kvartalid 76 (ainult eraldised 10–17; nii riigimaa kui ka talu A57 ja A75 maa osas), 77 (nii riigimaa kui ka talude A75 ja A57 maa osas), 78 (nii riigimaa kui ka talu A57 maa osas), 79, 83, 84 (ainult eraldised 1–13, 16 ja 17 täielikult ning eraldise 22 kustutatud sihist põhja poole jääv osa; nii riigimaa kui ka talu A57 maa osas) ja 85 (ainult eraldised 1–6 ja 12 täielikult ning eraldiste 7, 13, 14 ja 19 sihist põhja poole jääv osa; nii riigimaa kui ka talu A57 maa osas);
3) Pärlijõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Kuusalu vallas Kolga metskonna kvartal 86 (ainult eraldised 3–5 ja 8–17 täielikult ning eraldiste 1, 2, 6 ja 7 pinnasteest lõuna poole jääv osa); Loksa vallas Kolga metskonna kvartalid 87 (ainult eraldised 7–32), 88 (ainult eraldised 9–14 ja 16–18 täielikult ning eraldiste 14 ja 15 lõunapoolseimast pinnasteest lõuna poole jääv osa ja eraldiste 21–23 ainult riigimaale jääv osa);
4) Viru raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Kuusalu vallas Kolga metskonna kvartalid 117, 118, 127 (nii riigimaa kui ka Kärneri (A30) talu maa osas), 128 (nii riigimaa kui ka Kärneri (A30) talu maa osas), 129 (ainult riigimaa osas), 133 (ainult eraldised 1–16; nii riigimaa kui ka Kärneri (A30) talu maa osas) ja 134 (ainult eraldised 1–11 täielikult ning eraldise 12 riigimaale jääv osa);
5) Sillaotsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Loksa vallas Valgejõe metskonna kvartalid 24 (ainult riigimaa osas), 25 (ainult riigimaa osas), 32, 33 (nii riigimaa kui ka Suurevälja talu maa osas), 37 (ainult pinnasteest ida poole jääv osa), 38, 39, 49 ja 50 (nii riigimaa kui ka Joaveski (A41) talu maa osas);
6) Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Loksa vallas Valgejõe metskonna kvartalid 63 (ainult eraldised 8, 9, 16–20, 28, 29 ja 34–36 täielikult ning eraldise 27 riigimaale jääv osa), 64 (ainult riigimaa osas), 68, 69 (ainult riigimaa osas), 73, 74 (ainult riigimaa osas), 75 (ainult riigimaa osas), 79 (ainult riigimaa osas), 80, 81 (nii riigimaa kui ka Uuetoa (A44) talu maa osas), 87 (ainult eraldis 6 täielikult ja eraldise 7 riigimaale jääv osa), 88 (ainult riigimaa ja talu A42 maa osas), 89, 96 (ainult riigimaa osas), 97 (nii riigimaa kui ka talu A42 maa osas), 98 (nii riigimaa kui ka talude A42 ja Janingo (14) maa osas), 99 (ainult riigimaa osas), 100, 101 (nii riigimaa kui ka talude 165a, A42, lit. F ja lit. G maa osas), 102 (nii riigimaa kui ka talude A42, Janingo (14), lit. G, lit. H ja Sameli (11) maa osas), 103, 104, 114 (ainult eraldised 3, 5 ja 9), 115 (ainult eraldised 1–10) ja 116 (ainult eraldised 1–11); Kadrina vallas Loobu metskonna kvartalid 1 (nii riigimaa kui ka Uuetoa (A44), A45, 1, 14, 2 ja Käspri (10) talude maa osas), 2 (ainult eraldised 1–3 ja 5–36; nii riigimaa kui ka talude Käspri (10), 13, 35 ja 8 maa osas), 3 (nii riigimaa kui ka talude 8, 4, 12, 9, Joosepirahva (7) ja Jaagu (3) maa osas), 4, 5 (nii riigimaa kui ka Pae (A41) talu maa osas), 6 (nii riigimaa kui ka Pae (A41) talu maa osas), 7 (nii riigimaa kui ka talude Jaagu (3), 6 ja A144 maa osas), 8 (nii riigimaa kui ka talude A144, A70, A73, A72, A71 ja A12 maa osas), 9, 10 (nii riigimaa kui ka talude A26a, lit. H, lit. J, A31, A9 ja A51 maa osas), 11, 12 (ainult riigimaa osas), 13, 14, 15 (nii riigimaa kui ka talude A51, A52, A53, A54, A9, A2, A21, A27 ja A26 maa osas) 16 (ainult riigimaa osas), 17 (ainult riigimaa osas), 18, 19, 21 (ainult eraldis 1), 22 (ainult eraldised 1 ja 2), 25 (ainult riigimaa osas), 26 (nii riigimaa kui ka talude A26, Kuusiku (A29), A30, A31, A11, A19, A20, A28, Mihklikõnnu (A33), A34 ja A35 maa osas), 78, 79 (ainult riigimaa osas) ja 80 (ainult eraldised 1–7 ja 9 täielikult ning eraldiste 8, 10 ja 12–14 kraavist põhja poole jäävad osad); Vihula vallas Loobu metskonna kvartalid 69, 75 ja 76 (ainult riigimaa osas) ja Käsmu metskonna kvartalid 198 (ainult eraldised 24–27 ja 29–33), 199 (ainult Joaveski–Vatku teest lõuna poole jääv riigimaa osa), 200 (ainult Joaveski–Vatku teest lõuna poole jääv riigimaa osa), 201 (nii riigimaa kui ka Jaani-Udekülli (19) ja Tooma (16) talu maa osas), 202 (Tooma (16), Jaani-Udekülli (19), A61, A60, Prassi Abrami (21), Preediku (22), Naano (20), Prassi Jakobi (17), Klaukse (18), Pitka (15), Nurme (15a), Papli (110) ja Lepa (111) talu maa osas), 203 (talude A61, Prassi Abrami (21), Lepa (111), Papli (110), Udeküll Preediku (22), Raja (113), Klaukse (18) ja Kivikatku (46) maa osas), 204 (ainult eraldiste 11–13 riigimaale jääv osa), 205, 206 (ainult riigimaa osas), 208 (ainult riigimaa osas), 209 (ainult riigimaa osas), 210, 211 (nii riigimaa kui ka Jaani-Udekülli (19), 21, 20, 18, Paemetsa Joosepi (A144), A70, A73, A72, A71, A12 ja A26a talu maa osas), 212 (nii riigimaa kui ka talude A26a, lit. H, lit. J, A31, A20, A51, A52, A53, A54, A9, A21, A2, A27, A26, A11 ja 81 maa osas), 213 (nii riigimaa kui ka talude A26, Kuusiku (A29), A30, A31, A11, A19, A27, A28, Mihklikõnnu (A33), A34, A10, Sillaotsa (A36), A15, Tammoja (A18) ja A16 maa osas);
7) Käsmu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Käsmu metskonna kvartalid 1, 2, 3 (ainult põhja-lõunasuunalisest kustutatud sihist lääne poole jääv osa), 4, 5 (ainult eraldised 1, 2, 8–11, 15–17 ja 20–26 täielikult ning eraldise 3 kustutatud sihist lääne poole jääv osa ja eraldiste 5 ja 18 pinnasteest lääne poole jääv osa), 9, 10, 14, 15, 16, 20, 21, 22, 26 (ainult elektriliinist kirde poole jääv osa), 27 (ainult riigimaa osas), 30 (ainult elektriliinist kirde poole jääv riigimaa osa);
8) Eru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Käsmu metskonna kvartalid 47 (ainult eraldise 14 pinnasteede vahele jääv osa), 48 (ainult eraldised 5, 24, 25, 26, 28 täielikult ning eraldise 4 pinnasteede vahele jääv osa ja eraldise 27 pinnasteest lääne poole jääv osa), 69 (ainult eraldise 14 teest ida poole jääv osa), 70 (ainult eraldised 3–8, 10, 12, 13 ja 15–17 täielikult ning eraldiste 9, 11 ja 14 pinnasteest ida poole jääv osa) ja 71 (ainult eraldiste 1, 2 ja 19 pinnasteest lääne poole jäävad osad);
9) Korjuse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Käsmu metskonna kvartalid 60 (ainult eraldised 16–18), 61 (ainult eraldised 23–34), 62 (ainult eraldised 23–32 täielikult ning eraldise 22 pinnasteest lõuna poole jääv osa), 63 (ainult eraldist 14 läbivast pinnasteest lõuna poole jääv riigimaa osa), 64 (ainult eraldise 30 pinnasteest lääne poole jääv osa), 75 (ainult riigimaa osas), 76, 77, 78, 79 (ainult eraldised 1–3 ja 10–15 täielikult ning eraldise 4 pinnasteest lääne poole jääv osa), 91 (ainult eraldised 17–20, 33 ja 34), 92 (ainult eraldised 1–27 ja 29–31), 93, 94, 95 (ainult eraldised 1–23), 96 (ainult eraldised 1–7), 109 (ainult eraldised 8, 9 ja 12 täielikult ning eraldiste 3, 4, 11, 14 ja 18 riigimaale jääv osa ja eraldise 19 pinnasteest põhja poole jääv osa), 110 (ainult eraldised 1 ja 3 täielikult ning eraldiste 2 ja 10 põhjapoolsemast pinnasteest põhja poole jääv osa);
10) Laviku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Käsmu metskonna kvartalid 95 (ainult eraldised 24–26), 96 (ainult eraldised 8–14; nii riigimaa kui ka Laaviku (45) talu maa osas), 97 (ainult eraldised 21–25; nii riigimaa kui ka Laaviku (45) talu maa osas), 111 (ainult eraldised 9–16), 112 (ainult eraldised 6–18), 113, 114, 115 (ainult Võsu jõest lääne poole jääv osa; nii riigimaa kui ka talude Laaviku (45) ja A80 maa osas), 130 (ainult eraldised 6 ja 12–21), 131 (ainult eraldised 2–22), 132, 133, 134, 135 (ainult Võsu jõest lääne poole jääv osa; nii riigimaa kui ka talude A79 ja A80 maa osas), 148 (ainult eraldised 7–9 täielikult ning eraldise 3 Ilumäe–Koljaku maanteest ida poole jääv osa ja eraldiste 12–14 pinnasteest põhja poole jäävad osad), 149 (ainult eraldised 1–13, 22 ja 23 täielikult ning eraldiste 14, 21 ja 24 pinnasteest põhja poole jääv osa), 150 (ainult riigimaa osas), 151, 152 ja 153 (ainult eraldised 1–5 ja 10–12; nii riigimaa kui ka talu A32 maa osas);
11) Juku sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Vihula vallas Käsmu metskonna kvartal 186 (ainult riigimaa osas);
12) Lahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Sagadi metskonna kvartalid 12 (ainult eraldised 8–11 täielikult ning eraldise 3 pinnasteest lõuna poole ja kustutatud sihist ida poole jääv osa ning eraldise 4 pinnasteest lõuna poole jääv osa), 13 (ainult eraldised 7 ja 8 täielikult ning eraldise 4 pinnasteest lõuna poole jääv osa), 25 (nii riigimaa kui ka talu A158 maa osas), 26 (ainult Võsu–Vergi maanteest lääne poole ja eraldist 11 läbivast pinnasteest lõuna poole jääv osa), 42 (nii riigimaa kui ka talu A158 maa osas) ja 43 (ainult Võsu–Vergi maanteest lääne poole jääv osa);
13) Koljaku-Oandu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Sagadi metskonna kvartalid 20 (nii riigimaa kui ka talude 40, 41, 36, 39, 37, 38 ja 34 maa osas), 21 (nii riigimaa kui ka talude Sepa (29), 31, 40, 41, 36, 39, 37, 38 ja 34 maa osas), 22, 27 (ainult eraldiste 3, 5 ja 11 pinnasteest ida poole jäävad osad), 28 (ainult eraldised 1–10, 12, 15–17 ja 20–22 täielikult ning eraldiste 14 ja 19 kustutatud sihist ida poole jäävad osad; nii riigimaa kui ka talude 34 ja 43 maa osas), 29 (nii riigimaa kui ka talude 43, Sepa (29), 42, 44, 118 ja 45 maa osas), 34 (ainult eraldised 6–8 ja 14–16 täielikult ning eraldise 5 kraavist ida poole jääv osa), 35 (nii riigimaa kui ka talude 45, 46, 140 ja Pärtli (116) maa osas), 36 (nii riigimaa kui ka talude 45, 46, 140, Pärtli (116), Kaarli (A176) ja Riso (28) maa osas), 44 (ainult eraldised 5, 7, 10, 11 ja 17–19 täielikult ning eraldise 6 kustutatud sihist ida poole jääv osa), 45 (nii riigimaa kui ka talude 27, Looritsa (26) ja Pärtli (114) maa osas), 46 (nii riigimaa kui ka Pärtli (114), Kaarli (176) ja Riso (28) talu maa osas), 47, 48 (ainult eraldised 10 ja 16–26 täielikult ning eraldiste 8 ja 15 pinnasteest lõuna poole jääv osa), 49 (ainult eraldised 4, 8–10 ja 12–17 täielikult ning eraldise 11 kustutatud sihist lõuna poole jääv osa), 50 (ainult eraldis 19 täielikult ning eraldiste 15 ja 20 riigimaale jääv osa), 51 (ainult riigimaa osas), 52, 53, 54 (ainult eraldised 1–5 ja 7–28), 55 (nii riigimaa kui ka talude A37 ja A47a maa osas), 56 (ainult riigimaa ja talude A141 ja A122 maa osas), 57 (nii riigimaa kui ka talu A122 maa osas), 58 (nii riigimaa kui ka talude A121 ja A181 maa osas), 59, 60, 61 (nii riigimaa kui ka talude A47a, A65, A57, A58 ja A60 maa osas), 63 (nii riigimaa kui ka talude A171 ja A176 maa osas), 64 (nii riigimaa kui ka talude A171, A176, A121, A120 ja A122 maa osas), 65 (nii riigimaa kui ka talude A121, A120 ja A122 maa osas), 66, 67, 68, 69 (nii riigimaa kui ka talude A58, A60 ja A124 maa osas), 72, 73, 74 (nii riigimaa kui ka talu A124 maa osas), 75 (ainult riigimaa osas), 76, 77 (ainult eraldised 16, 17, 20, 22–24, 30 ja 32–34 täielikult ning eraldise 12 kustutatud sihist lõuna poole jääv osa ja eraldise 15 elektriliinist lääne poole jääv osa), 82 (nii riigimaa kui ka talude A104, 7, 8 ja 9 maa osas), 83, 84, 85 (ainult eraldised 1 ja 3–17 täielikult ning eraldiste 2 ja 18 idapoolsemast kraavist lääne poole jäävad osad), 86 (ainult eraldised 1–6), 87 (ainult eraldised 1–7, 9, 10, 12, 14 ja 16–18 täielikult ning eraldise 8 kraavist põhja poole ja eraldiste 13 ning 15 kraavist ida poole jäävad osad), 88, 89, 90 (ainult eraldised 2–7 täielikult ning eraldiste 1 ja 8 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jäävad osad), 91 (ainult eraldis 16), 92 (ainult riigimaa osas), 93 (nii riigimaa kui ka talude 8 ja 9 maa osas), 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100 ja 101 (ainult eraldised 1, 2, 4, 5, 7 ja 8 täielikult ning eraldiste 3, 6 ja 9–12 pinnasteest lääne poole jääv osa);
14) Pedassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Sagadi metskonna kvartal 32 (ainult eraldised 13–15, 17, 20–23, 25 ja 28 täielikult ning eraldiste 16 ja 18 kustutatud sihist kagu poole jääv osa ja eraldise 24 ainult riigimaale jääv osa);
15) Mustoja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Vihula metskonna kvartalid 20, 21 (ainult riigimaa osas), 30, 31 (nii riigi kui ka talu A79a maa osas), 32–33 (nii riigimaa kui ka Raami talu maa osas), 34 (ainult eraldis 12 täielikult ning eraldise 15 riigimaale jääv osa), 58 (ainult eraldised 1 ja 3 täielikult ning eraldise 2 kustutatud sihist põhja poole jääv osa), 59 (nii riigimaa kui ka talu A79a maa osas), 60–61 (nii riigimaa kui ka Raami ja Kalda talu maa osas), 62 (nii riigimaa kui ka Puusepa talu maa osas), 63 (ainult riigimaa osas), 64 (ainult eraldiste 11–32 riigimaale jääv osa), 65 (nii riigimaa kui ka talude A44 ja A43 maa osas), 66 (nii riigimaa kui ka Puusepa ja Kalda talu maa osas), 67 (nii riigimaa kui ka Puusepa talu maa osas), 79 (ainult riigimaa osas), 80 (nii riigimaa kui ka talu A42 maa osas), 81 (ainult riigimaa osas) ja 82 (ainult riigimaa osas);
16) Vainopea sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Vihula vallas Vihula metskonna kvartalid 10, 11, 12, 13 (nii riigimaa kui ka talude A76, A78, A79 ja A80 maa osas), 14 (nii riigimaa kui ka talude A78 ja A80 maa osas), 15, 16, 17, 26, 27, 28, 29, 37, 38, 39, 40, 41, 43, 49, 50 (nii riigimaa kui ka kinnistu A80 maa osas), 51 (ainult eraldiste 1–4 ja 6 pinnasteest põhja poole jäävad osad), 52 (ainult eraldised 2–8 täielikult ning eraldiste 9 ja 11 põhjapoolsemast kraavist põhja poole jäävad osad ja eraldise 1 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), 53 (ainult eraldis 1 täielikult ning eraldiste 2 ja 8 kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa), 71 (ainult eraldised 3–6), 72 (ainult eraldised 1–20 ja 22–25 täielikult ning eraldise 21 ainult riigimaale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistu A80 maa osas) ja 73 (nii riigimaa kui ka kinnistu A80 maa osas);
17) Muuksi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Kuusalu vallas maa-ala Naveta (15) ja Naveta (16) talude maal, mille piir kulgeb Uuri–Pudisoo maantee ning klindialuse metsa ja loodusliku rohumaa vahelise piiri ristumiskohast mööda nimetatud metsa ja rohumaa vahelist piiri loode suunas kuni loodusliku rohumaa loodenurgani ning seejärel asimuudil 220o kuni klindinõlval asuva kiviaiani, edasi mööda seda kagu suunas kuni Uuri–Pudisoo maanteeni ning edasi mööda seda kuni klindialuse metsa ja loodusliku rohumaa vahelise piirini;
18) Mohni sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Loksa vallas Loksa metskonna kvartal 63 (Mohni saar), välja arvatud tuletorni maaeraldus;
19) Kuradi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Vihula vallas Käsmu metskonna kvartal 19;
20) Ulkkari sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Vihula vallas territoorium, mille piir kulgeb Adu (45) talu maa idanurgast mööda Adu (45), Miku-Mardi (46), Valguta (A140), 125, Rätsepa (A142) ja Pedari (A141) talu idapiiri, Sagadi metskonna kvartali 4 eraldise 9 idapiiri ning talu A159 ja Ranna (A143) talu idapoolseima lahustüki idapiiri nimetatud lahustüki kirdenurgani. Nimetatud punktist edasi on merel piir kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: Ranna (A134) talu idapoolseima lahustüki kirdenurgast punkti 59°37'52"N 25°59'27"E (6612088-612316), sealt punkti 59°37'24"N 26°00'10"E (6611242-613015) ning sealt Adu (45) talu idanurgani;
21) Älvi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Vihula vallas Älvi saar koos Looduse saare ning Suure ja Väikese Pasklooduga;
22) Kasispea sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Loksa vallas Eru Suurlood, Eru Keskmine lood ja Eru Väikelood.
23. Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine 1. aprillist kuni 15. juulini.
24. Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine. Lubatud on kooskõlas käesoleva kaitse-eeskirja
II osaga järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid
mittekahjustavad tegevused:
1) marjade ja seente korjamine;
2)
looduslike vooluveekogude hooldustööd;
3) loodusliku
veerežiimi taastamine rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul;
4)
ulukite arvukuse reguleerimine;
5) hooldustööd kaitstavate liikide
elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1994. a
määrusega nr 462 «Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II
kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe
nimekirjade kinnitamine» (RT I 1994, 94, 1610; 1996, 46, 890)
kehtestatud korras väljaantud loa alusel;
6) teede, õhuliinide
ja muude kommunikatsioonide hooldustööd rahvuspargi valitseja nõusolekul;
7)
karjääride rekultiveerimine;
8) õpperadade ja rahvuspargi
eksponeerimiseks vajalike ehitiste rajamine;
9) looduslike rohumaade
esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks niitmine ja
võsa raiumine;
10) punktis 25 nimetatud tegevus.
25. Sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 24 nimetatud tegevusele lubatud metsatööd (valikraie iseloomuga raied metsa loodusliku seisundi taastamiseks, loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamine, alade ülepõletamine) metsa juhtfunktsiooni täitmiseks vajalikul määral rahvuspargi valitseja kirjalikul tellimusel: Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis Loksa metskonna kvartali 18 eraldistes 1–11, kvartali 19 eraldistes 24–26, 29 ja 30 ja eraldise 27 pinnasteest põhja poole jäävas osas, kvartali 20 eraldistes 23–28 ja 31, kvartali 21 eraldistes 8, 9, 11, 14–22, 26 ja 27, kvartali 22 eraldistes 1–7, 9–15 ja 20, kvartali 25 eraldistes 8–11, 15 ja 16, kvartali 26 eraldistes 1, 3, 6–8, 12–15, 21 ja 31, kvartali 27 eraldistes 3, 7–12, 14–16, 20, 24 ja 25, kvartali 28 eraldistes 1–3, 5 ja 8–10, kvartali 29 eraldistes 7–9, 12 ja 16, kvartali 32 eraldistes 1, 2, 4–7, 10 ja 14, kvartali 35 eraldistes 1, 3, 7 ja 9, kvartali 36 eraldises 3, kvartali 37 eraldises 15, kvartali 38 eraldises 1, kvartalis 46, kvartali 47 eraldises 1, kvartali 51 eraldistes 1, 3, 6, 22, 23 ja 26–29, kvartali 53 eraldistes 20 ja 22, kvartali 54 eraldistes 15, 16, 28, 32 ja 34, kvartalis 58 ja kvartali 61 eraldistes 5 ja 18, Kolga metskonna kvartali 5 eraldistes 3–9, 15, 17–19, 22 ja 23, kvartali 9 eraldistes 5–9, 11, 21–23, kvartali 10 eraldistes 3, 5, 6, 9, 10, 12, 14 ja 15, kvartali 14 eraldistes 4, 6, 12, 21, 22 ja 26, kvartali 25 eraldistes 1, 4, 8–12, 23–27 ja 29, kvartali 35 eraldistes 1–4, kvartali 58 eraldises 13, kvartali 64 eraldistes 4, 10 ja 11, kvartali 65 eraldistes 3–5, 8–10 ja 13–25, kvartalis 66, kvartali 67 eraldistes 1, 2, 6–8 ja 12, kvartali 70 eraldistes 1–7, 10, 11, 15–19, 21 ja 23–29 ja kvartalis 71; Ulliallika sihtkaitsevööndis Kolga metskonna kvartali 77 eraldises 8, kvartali 83 eraldistes 4–16 ja kvartali 84 eraldistes 1–11, 16, 17 ja 22; Pärlijõe sihtkaitsevööndis Kolga metskonna kvartali 86 eraldistes 1, 2, 5, 6, 7, 10 ja 12–17, kvartali 87 eraldistes 7–13 ja 21–32 ja kvartali 88 eraldistes 9–15, 18 ja 20; Viru raba sihtkaitsevööndis Kolga metskonna kvartali 117 eraldistes 2–6 ja 10–19, kvartali 118 eraldistes 1–16, kvartali 128 eraldistes 1, 2, 5, 7–9, 11, 13, 15, 16, 19, 20 ja 22–27; Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndis Valgejõe metskonna kvartali 68 eraldistes 5–7, 9–14 ja 16–20, kvartali 69 eraldistes 3, 4, 10–12, 15–18 ja 22, kvartali 73 eraldistes 12 ja 15–18, kvartali 79 eraldistes 1–3, 8, 9 ja 14, kvartali 88 eraldistes 25 ja 26, kvartali 89 eraldises 7, kvartali 96 eraldistes 8, 13, 14 ja 15, kvartali 98 eraldistes 2–5 ja 7–11 ja kvartalis 99 (välja arvatud eraldises 9), Loobu metskonna kvartali 1 eraldistes 7, 10 ja 22–25, kvartali 2 eraldistes 10, 12, 14, 25, 26, 30 ja 31, kvartali 3 eraldistes 4, 9, 10 ja 18–22, kvartali 7 eraldistes 5, 7, 11, 14 ja 15, kvartali 8 eraldistes 9 ja 16, kvartali 10 eraldistes 11–20, 24 ja 25, kvartali 14 eraldistes 1–3, 6, 7, 12, 17–20 ja 29–31, kvartali 15 eraldistes 4, 6, 8, 21, 22 ja 25, kvartali 16 eraldistes 8–10, kvartali 17 eraldistes 5, 6, 10–20 ja 22–30, kvartalites 18 ja 25, kvartali 26 eraldistes 6–9, 12, 13, 15 ja 17–32 ning kvartalis 76; Käsmu metskonna kvartali 198 eraldistes 24, 25 ja 31–33, kvartali 199 eraldistes 12–19 ja 25–27 ning kvartalites 200, 204, 205, 206, 208 ja 209; Lahe sihtkaitsevööndis Sagadi metskonna kvartali 12 eraldistes 3, 4 ja 8, kvartali 13 eraldistes 4, 7 ja 8, kvartali 26 eraldistes 1–4, 10, 11 ja 17–21, kvartali 43 eraldistes 1–7 ja 11–16; Koljaku-Oandu sihtkaitsevööndis Sagadi metskonna kvartali 34 eraldistes 5–7 ja 14, kvartali 35 eraldistes 1, 3, 4 ja 5, kvartali 36 eraldistes 7–9, 11, 16 ja 17, kvartali 48 eraldistes 15–23, kvartali 49 eraldistes 4 ja 8–10, kvartali 50 eraldistes 15 ja 19, kvartali 51 eraldistes 4 ja 13–15, kvartali 52 eraldistes 7, 11, 12, 15, 16 ja 18–23, kvartali 53 eraldistes 1–7, 15–21 ja 23–26, kvartali 54 eraldistes 1–5, 7–17 ja 21–25, kvartali 55 eraldistes 1, 2 ja 7, kvartali 57 eraldistes 6, 7 ja 9–15 ning eraldise 8 kraavist lõuna poole jäävas osas, kvartali 58 eraldistes 2–7 ja 9–28, kvartali 59 eraldistes 1–13, kvartali 63 eraldistes 19–22, kvartali 64 eraldises 23 ning eraldise 18 põhja-lõunasuunalisest sihist ida poole ja ida-läänesuunalisest sihist lõuna poole jäävas osas, eraldise 19 sihist lõuna poole jäävas osas ja eraldise 22 sihist ida poole jäävas osas, kvartali 65 eraldistes 2–30, kvartalis 66, kvartali 77 eraldistes 12, 16, 17, 20, 22–24, 30 ja 32–34, kvartali 90 eraldistes 1–8, kvartali 91 eraldises 16, kvartali 92 eraldistes 5–10 ja kvartali 101 eraldistes 1–12; Käsmu sihtkaitsevööndis Käsmu metskonna kvartali 14 eraldistes 6–10, kvartali 15 eraldistes 14, 15, 24, 25 ja 28 ning eraldise 27 pinnasteest lääne poole jäävas osas, kvartali 16 eraldistes 1–5, 7–11 ja 14 ning eraldise 6 pinnasteest põhja poole jäävas osas, kvartalis 20, kvartali 21 eraldistes 1, 6, 7, 12, 13, 15 ja 16 ning eraldiste 8 ja 14 läänepoolsest pinnasteest ida poole jäävas osas, kvartali 26 eraldistes 1, 3–5 ja 10–14 ning kvartali 30 eraldistes 2–7 ja 9; Korjuse sihtkaitsevööndis Käsmu metskonna kvartali 60 eraldistes 16–18, kvartali 61 eraldistes 23–34, kvartali 62 eraldistes 22–32, kvartali 63 eraldistes 14, 19, 20, 23, 24, 27–30, 32 ja 33, kvartali 64 eraldises 30, kvartali 75 eraldistes 4–16 ja 18–23, kvartali 76 eraldistes 1–20, kvartali 77 eraldistes 1–10, 12 ja 27, kvartali 79 eraldistes 4 ja 11–15, kvartali 91 eraldistes 17–20, 33 ja 34, kvartalis 92, kvartali 93 eraldistes 1–4, 6, 16–19 ja 21–24, kvartali 94 eraldistes 17–19, kvartali 95 eraldistes 17–23, kvartali 96 eraldistes 1–7, kvartali 109 eraldistes 3, 4, 8, 9, 11, 12, 14, 18 ja 19 ja kvartali 110 eraldistes 3 ja 10; Vainopea sihtkaitsevööndis Vihula metskonna kvartalites 10 ja 11, kvartali 12 eraldistes 1–4, 6–14 ja 16–18, kvartali 17 eraldistes 5, 7–9, 12–16 ja 20, kvartali 26 eraldistes 1–5, kvartali 27 eraldistes 4–13 ja 16–18 ning eraldiste 3 ja 15 pinnasteest ida poole jäävas osas, kvartali 38 eraldistes 6 ja 12 ning eraldiste 4 ja 5 pinnasteest ida poole jäävas osas, kvartali 40 eraldistes 2 ja 4, kvartali 49 eraldistes 1, 7, 11 ja 17–19, kvartali 50 eraldistes 1, 5, 6 ja 8–14, kvartali 51 eraldistes 3 ja 4, kvartali 52 eraldistes 3, 5, 7 ja 8, kvartali 53 eraldises 2, kvartali 71 eraldises 4 ja kvartali 73 eraldistes 15–21; Mustoja sihtkaitsevööndis Vihula metskonna kvartalites 22, 21, 30–34, 58, 62–67 ja 79–82; Laviku sihtkaitsevööndis Käsmu metskonna kvartali 95 eraldistes 24–26, kvartali 96 eraldistes 8–14, kvartali 97 eraldistes 23–25, kvartali 111 eraldistes 9–16, kvartali 112 eraldistes 6–18, kvartalites 113, 114, kvartali 115 eraldistes 1, 2, 9–11, 17 ja 18, kvartali 130 eraldistes 6 ja 12–21, kvartali 131 eraldistes 2–22, kvartalites 132, 133, kvartali 134 eraldistes 1–18, kvartali 135 eraldistes 1–7, kvartali 148 eraldistes 3, 7–9 ja 12–14, kvartali 149 eraldistes 1–14 ja 21–24, kvartali 150 eraldistes 1–15, 17, 18 ja 20–22, kvartalites 151, 152 ja kvartali 153 eraldistes 1–5 ja 10–12; Sillaotsa sihtkaitsevööndis Valgejõe metskonna kvartali 24 eraldistes 1–3, 6–9 ja 11–24, kvartali 25 eraldistes 2, 4–6 ja 8–14 ning kvartalites 32, 33, 37, 38, 39, 49 ja 50.
26. Sihtkaitsevööndis on järgmised avalikult kasutatavad teed, mille teemaa sihtotstarve on transpordimaa (L):
Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis: Pikanõmme tee, mis läbib Loksa metskonna kvartaleid 21 ja 27, eraldab
kvartaleid 35 ja 36, 43 ja 44 ning läbib Kolga metskonna kvartaleid 2 ja 3; Hara–Pedaspea tee, mis läbib Loksa metskonna kvartaleid 47, 46 ja 51
ning Kolga metskonna kvartaleid 5, 10, 9, 15 ja 14;
Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndis: Aasu tee, mis läbib Loobu metskonna kvartaleid 1, 2, 3, 7, 8, 10, 14, 15, 18, 25 ja 26;
Koljaku-Oandu sihtkaitsevööndis: Pedassaare–Esku tee, mis läbib Sagadi metskonna kvartaleid 53, 54, 58, 66, 84, 95 ja 96; Ligedama tee, mis läbib Sagadi metskonna kvartaleid 63, 64, 65 ja 58;
Mustoja sihtkaitsevööndis: Mustoja–Söeaugu tee, mis läbib Vihula metskonna kvartaleid 33, 61, 66, 65 ja 64.
27. Sihtkaitsevööndi metsade juhtfunktsioon on looduskaitse (metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).
V. PIIRANGUVÖÖND
28. Piiranguvöönd on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
29. Piiranguvöönd on rahvuspargi piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.
30. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva
kaitse-eeskirja II osas keelatud ja järgmine keelatud tegevus:
1)
uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) jahipidamine, välja
arvatud ulukite arvukuse reguleerimine;
3) lõppraie lageraiena, välja
arvatud turberaie ja seisundijärgne lageraie;
4) maavarade ja
maa-ainese kaevandamine, välja arvatud: olemasolevate karjääride
ammendamine, maa-ainese, liiva, kruusa ning pae võtmine eramaal oma
tarbeks rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
5)
prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohalike olmejäätmete
ladustamine selleks planeeringuga ettenähtud kohtades ja oma kinnisasja
piires rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
6)
väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine: veekogude veepiirile lähemal kui
25 m, üleujutatud aladel ja külmunud pinnasel, metsamaal ja looduslikul
rohumaal;
7) ehitamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktides 31 ja
32 pole sätestatud teisiti;
8) skuutritega sõit Vergi-Vainopea
vahelisel rahvusparki jääval veealal, Koolimäe lahes (Lobineeme ja
Pedassaare neeme vahelisest joonest lõuna pool) ja Eru lahes
(Kasispea–Turbuneeme ja Adu teeristi ning Palganeeme vahelisest joonest
lõuna pool).
31. Rahvuspargi valitsejal on õigus anda nõusolek ehitamiseks maale (välja arvatud rannal ja kaldal), mille
sihtotstarbeks on katastriüksuse registreerimisel määratud:
1)
elamumaa (E);
2) ärimaa (Ä);
3) tootmismaa (T);
4)
mäetööstusmaa (K);
5) sotsiaalmaa (Ü);
6)
transpordimaa (L);
7) jäätmehoidla maa (J);
8)
riigikaitsemaa (R);
9) maatulundusmaa (M), kusjuures alaliikides
«looduslik rohumaa» ja «metsamaa» on lubatud anda nõusolek: ehitamiseks
tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega hajaasustusaladel,
taluhoonestuse taastamiseks, piirkonna elukorralduse jaoks erilist
tähtsust omavate objektide rajamiseks.
32. Rannal ja kaldal on vastavalt ranna ja kalda kaitse seaduse (RT I 1995, 31, 382)
paragrahvi 9 lõigetele 8 ja 9 keelatud hajaasustusaladel uute ehitiste
rajamine, välja arvatud rahvuspargi valitseja nõusolekul:
1)
taluhoonestuse taastamiseks ja väljaarendamiseks;
2) paadi- ja
võrgukuuride rajamiseks planeeringuga ettenähtud kohtadesse
väikehoonetena;
3) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ehitiste
rajamiseks;
4) maaparandussüsteemide, välja arvatud poldrite
rajamiseks;
5) veeliikluse objektide (sadamate ja lautrikohtade)
rajamiseks;
6) tehniliste kommunikatsioonide rajamiseks;
7)
seirejaamade ja hüdrograafiateenistuse objektide rajamiseks.
33. I kategooria kaitsealuse liigi kaitseks on kinnistute Tihumuru (39),
Ligatko (40), Ussisoo (38), Seljako (41), Tõldejõe (37), Ojaotsa (23),
Vetepere (42), 67, Kemba (35), Lilleoru (26), Liivapõllu (43), Perlioja
(A44), Oravapõllu (A45), Sartepõllu (46), Kolmeveski (49), Kolmemäe
(47), A57, A75, A104, A102, 70, A177, A71, A178, A170, A100, A49, A46,
A45, A47, A144, A3, A5, Sae (A1), Raudsilla Tõnu (A6), Raudsilla Juhani
(A5), A4, Sepa (A2), Marikoja (28), Köögipõllu ja Augu (30), 29,
Koobaste (31), Kalda (32), Kaldaaluse (44), Miiliaugu (43), Kalda (A45),
Söödi (38), Sepa (34), Seljaku (48), Kalamäe (39), Jaani (49), 50, Koka
(35), Uuetoa (41) ja Linnakopli (37) maal:
1) keelatud rahvuspargi
valitseja nõusolekuta kraavide hooldustööd ning
2) maa
kasutaja peab välistama kariloomade pääsu Pärlijõkke ja Pudisoo jõkke
ning nendesse suubuvatesse vooluveekogudesse.
34. Piiranguvööndi metsade juhtfunktsioon on looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse ja rahvuspargi maastikuilme säilitamine).
VI. KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID
35. Rahvuspargis asuvad järgmised
kaitstavad looduse üksikobjektid:
1) Ojakivi (Võsu vallas Sagadi
metskonna kvartali 35 eraldises 17);
2) Majakivi (Loksa vallas Loksa
metskonna kvartali 37 eraldises 11);
3) Painuva kivi (Loksa vallas
Turbuneeme küla lähedal meres);
4) Jaani-Mardi Suurkivi
(Loksa vallas Viinistu külas);
5) Jaani-Tooma Suurkivi (Loksa
vallas Kasispea külas Jaani-Tooma talu maal);
6) Tammispea
hiidrahn (Loksa vallas Tammispea külas Suurekivi talu maal);
7)
Kiviheinamaa Kärga kivi (Loksa vallas Kasispea külas Kesküla talu maal);
8)
Taneli kivi (Loksa vallas Madjukse talu maal);
9) Tiirukivi (Loksa
vallas Viinistu ja Turbuneeme küla vahel rannas);
10) Karu kivi
(Loksa vallas Kasispea külas Karo talu maal);
11) Odakivi (Loksa
vallas Pärispea külas rannas);
12) Purekkari rahn (Loksa
vallas Pärispea poolsaarel Purekkari neeme tipus);
13) Joomakivi
(Loksa vallas Viinistu külas Maalahe kirdekaldal);
14) Launiidu
kivi (Loksa vallas Viinistu külas Maalahe lõunaosas);
15)
Turbuneeme kivid (8 kivi) (Loksa vallas Turbuneeme küla tee ääres);
16)
Mustkivi (Loksa vallas Viinistu külas rannas);
17) Kullahansu
kivi (Loksa vallas Kolgakülas Lauri talu maal);
18) Pikametsa
Suurkivi (Loksa vallas Parksi külas Pikametsa talu maal);
19)
Tammispea rahnud (Loksa vallas Vihasoo–Tammispea tee ääres);
20)
Madlilepa rändrahn (Vihula vallas Käsmu metskonna kvartali 8 eraldises
2);
21) Matsikivi ehk Eremiit (Vihula vallas Käsmu metskonna kvartali
12 eraldises 13);
22) Saadumetsa Suurkivi (Vihula vallas Käsmu
metskonna kvartali 32 eraldises 9);
23) Vahakivi (Vihula vallas
Palmse külas Vahakivi talu maal);
24) Kloostrikivid (Vihula
vallas Käsmu metskonna kvartali 184 eraldistes 12 ja 13);
25)
Vana Jüri kivi (Vihula vallas Käsmu metskonna kvartali 8 eraldises 1);
26)
Kuhjakivi (Loksa vallas Viinistu külas rannas);
27) Lemeti kivi
(Vihula vallas Käsmu külas rannas);
28) Meremunk ja
Metsamunk (Vihula vallas Käsmu poolsaare läänerannikul);
29)
Näljakangrud (Vihula vallas Palmse külas Pärtjani talu maal);
30)
Altja Suurkivi (Vihula vallas Altja külas rannas);
31) Samuli
tammed (Kuusalu vallas Sameli talu maal);
32) Tsitre kivi (Kuusalu
vallas Tsitre külas Toomani talu maal).
36. Rahvuspargis asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide mis tahes kahjustamine on keelatud. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud ainult rahvuspargi valitseja nõusolekul.
37. Kinnisasja omanik või muu seaduslik valdaja, kelle kinnisasjal kaitstav looduse üksikobjekt paikneb, on kohustatud hoolt kandma kaitstava looduse üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrasoleku eest ning tagama juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile.
VII. LÕPPSÄTTED
38. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
39. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib rahvuspargi valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda keskkonnaministri poole.
|
|
Lahemaa rahvuspargi välispiiri kirjeldus
Lahemaa rahvuspargi välispiir (edaspidi piir) kulgeb Vihula vallas Soome
lahe rannikul Vihula metskonna kvartali 17 kirdenurgast mööda kvartalite
17, 43 ning 53 idapiiri lõuna suunas kuni Karula–Vainupea maanteeni ning
edasi mööda selle teemaa põhja- ja läänepiiri kuni Karula–Vihula–Sagadi
maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa põhjapiiri
lääne suunas kuni Sagadi Koolituskeskuse maaeralduse idapiirini ning
seejärel mööda seda lõuna ja lääne suunas kuni Sagadi mõisa juurest
lõunasse kulgevat teed ääristava alleeni ning edasi eelnenud piirilõigu
sirgjoonelist pikendust mööda kuni Sagadi Koolituskeskuse maaeralduse
läänepiirini. Edasi kulgeb piir mööda Sagadi Koolituskeskuse piiri
põhja, lääne ja uuesti põhja suunas kuni Palmse–Sagadi teeni ning mööda
selle teemaa põhjapiiri kuni Sagadi metskonna kvartali 172 ja Loobu
metskonna kvartali 52 vahelise piirini ning edasi mööda Loobu metskonna
kvartalite 52, 55 ja 57 idapiiri edela suunas kuni Võsu jõeni.
Edasi kulgeb piir mööda Võsu jõe vasakkallast Ojaäärse paisjärveni ning edasi mööda selle lõunakallast kuni Palmse–Sagadi tee teemaa põhjapiirini ning mööda seda kuni Viitna–Koljaku teeni. Edasi kulgeb piir edela suunas mööda kinnistu A75 loodepiiri mõttelist sirgjoonelist kirdesuunalist pikendust läbi kinnistute A122, A13 ja A37 kuni kinnistu A37 loodenurgani ning edasi mööda kinnistu A14 kirdepiiri loode suunas kuni kinnistu A18 kagupiirini, sealt edasi mööda teed edela suunas kuni Käsmu metskonna kvartali 208 eraldise 12 lõunanurgani ja edasi mööda kvartali 208 idapiiri ja kvartali 209 põhjapiiri kuni Loobu metskonna kvartali 64 läänepiirini. Edasi kulgeb piir mööda Loobu metskonna kvartali 64 lääne- ja lõunapiiri ja kvartali 69 põhja- ja idapiiri kuni kvartali 75 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda põlise riigimetsamaa ning kinnistute lit. B, lit. A ja Sakumetsa (A105) vahelist piiri (ületades Vihula ja Kadrina valla vahelise piiri ja jätkudes Kadrina vallas) ja põlise riigimetsamaa ning kinnistute A107, Tarikatko ja Liiva vahelist piiri kuni Tallinna–Narva maanteeni. Piir jätkub mööda Tallinna–Narva maantee teemaa põhjapiiri lääne suunas (ületades Kadrina ja Loksa valdade vahelise piiri ja jätkudes Loksa vallas) kuni vana Tallinna–Narva maantee teemaa põhjapiirini, mööda seda (läbides Valgejõe küla) uuesti Tallinna–Narva maantee teemaa põhjapiirini ning mööda seda (ületades Loksa ja Kuusalu valdade vahelise piiri ja jätkudes Kuusalu vallas) kuni Loksa maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Loksa maantee teemaa idapiiri põhja suunas kuni Kolga metskonna kvartali 110 eraldise 4 läänepiiril kulgeva Kolga mõisasse suunduva teeni ning edasi mööda seda loode suunas kuni kagusse suunduva teeni Kolga mõisakompleksi piiril ning edasi mööda seda kagu ja edasi edela suunas kuni Kolga kooli teeni.
Piir jätkub mööda nimetatud teed kuni Kolga jõeni, edasi mööda Kolga jõe paremkallast kuni Kolga–Muuksi–Kuusalu teeni ning edasi mööda nimetatud tee teemaa põhjapiiri kuni kvartali 51 eraldise 8 idapiiril kulgeva teeni ning edasi mööda seda kuni nimetatud kvartali eraldise 18 idanurgast edela suunas kulgeva kraavini ning edasi mööda seda edela ja kagu suunas kuni Uuri–Pudisoo teeni. Piir jätkub mööda nimetatud teed edela ja kagu suunas kuni kirde-edelasuunalise pinnasteeni Jüri (10) talu maal ning edasi mööda nimetatud teed ja selle sirgjoonelist pikendust edela suunas kuni Kahala järveni. Edasi kulgeb piir mööda Kahala järve kallast lõuna ja lääne suunas kuni Kahala järve suubuva kraavini kinnistu A40 maal ning edasi mööda seda lõuna, lääne ja edela suunas kuni Kahala–Kuusalu teelt Muuksi–Kuusalu teele kulgeva teeni ning edasi mööda seda põhja ja loode suunas kuni Muuksi–Kuusalu teeni. Piir jätkub mööda Kahala–Kuusalu tee teemaa põhjapiiri kuni Loo ojani ning mööda selle paremkallast kuni Soome lahe rannikuni.
Merel on piir määratud järgmiste punktide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega: Loo oja suue; 59°31'06"N 25°27'27"E (6598753-582506); 59°39'30"N 25°29'00"E (6614379-583623); 59°39'27"N 25°29'56"E (6614306-584502); Loksa linna edelapoolseim piiripunkt rannikul. Edasi kulgeb piir mööda Loksa linna piiri kuni üle Valgejõge kulgeva kirde-edelasuunalise elektriliinini ning edasi Loksa vallas mööda seda kirde suunas kuni punktini, kus nimetatud liin pöördub loodesse, sealt asimuudil 90° kuni põhja-lõunasuunalise elektriliinini ning edasi mööda seda põhja ja loode suunas kuni Loksa linna piirini ning edasi mööda seda kuni rannikuni. Merel on piir määratud järgmiste punktide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega: Loksa linna põhjapoolseim piiripunkt rannikul; 59°35'45"N 25°41'23"E (6607693-595428); 59°42'42"N 25°36'58"E (6620493-590964); 59°41'32"N 25°48'03"E (6618592-601417); 59°38'36"N 25°54'18"E (6613309-607436); 59°39'19"N 26°00'49"E (661481-613520); 59°37'36"N 26°05'24"E (6611764-617924); Vergi majaka rohelise sektori idapiir kuni veepiirini Vergi majaka juures. Edasi kulgeb piir Vihula vallas mööda rannajoont kuni Vergi sadama liitsihimajakate liitsihini ning edasi merel punktini 59°35'51"N 26°15'10"E (6608813-627214) ja sealt edasi Vihula metskonna kvartali 17 kirdenurgani Soome lahe rannikul.
Lahemaa rahvuspargi välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Käsmu, Sagadi, Vihula, Loobu, Valgejõe, Loksa ja Kolga metskondade 1991. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
|
|
Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri
[Kehtetu - RT I, 18.03.2014, 4 - jõust. 28.03.2014]
|
|
Ohepalu looduskaitseala välispiiri kirjeldus
[Kehtetu - RT I, 18.03.2014, 4 - jõust. 28.03.2014]
|
|
Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Viitna maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1971. a määrusega nr 300 «Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 26, 285) Lahemaa rahvuspargi osana.
2. Viitna maastikukaitseala on moodustatud Viitna järvede ja neid ümbritseva maastiku säilitamiseks, kaitseks ja tutvustamiseks.
3. Maastikukaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Viitna maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Maastikukaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks – kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
5. Maastikukaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Maastikukaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loobu metskonna 1991. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas Katastri Ameti kuni 1940. a väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud Nabudi järvel.
8. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaa omanikul omal maal või maavaldajal oma valduse piires.
9. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.
10. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal toimuvad vastavalt õigusaktidele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.
11. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe kinnitamine ja muutmine;
2)
maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine;
3) geoloogilised uuringud;
4)
sildade ja truupide rajamine;
5) rahvaürituste (osalejate arvuga üle
50 inimese) korraldamine väljaspool selleks planeeringuga ettenähtud
kohti;
6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
7)
ehitamine;
8) jahipidamine;
9) metsatööd.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
13. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Metsatööd kaitsealal nähakse ette vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga vastavalt kehtestatud metsa juhtfunktsioonile. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas. Keelatud on puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.
14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
16. Kaitsealal on 2 sihtkaitsevööndit:
1) Pikkjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Kadrina vallas Loobu metskonna kvartalid 140 (ainult eraldised
9–11) ja 145 (ainult eraldis 2);
2) Nabudi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Kadrina vallas Loobu metskonna kvartalid 155 (ainult eraldised
6–16 ja 20 täielikult ning eraldiste 19 ja 21 põhjapoolsest pinnasteest
põhja poole jääv osa) ja 156 (ainult eraldised 1–3, 6–12 ja 14–18
täielikult ning eraldise 5 pinnasteest lõuna poole jääv osa ja eraldiste
13, 19, 20 ja 27 pinnasteest põhja poole jääv osa).
17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine. Lubatud on kooskõlas kaitse-eeskirja II osaga järgmised
koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad
tegevused:
1) marjade ja seente korjamine;
2) ulukite arvukuse
reguleerimine kaitseala valitseja nõusolekul;
3) suplemine,
välja arvatud allveesport Viitna Pikkjärves;
4)
kommunikatsioonide hooldustööd;
5) teede ja radade
hooldustööd kaitseala valitseja nõusolekul;
6)
loodusliku veerežiimi taastamine kaitseala valitseja igakordsel
nõusolekul;
7) kaitseala eksponeerimiseks vajalike ehitiste rajamine.
18. Sihtkaitsevööndi metsade juhtfunktsioon on looduskaitse (metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).
19. Sihtotstarbe järgi on sihtkaitsevööndi maa kaitsealune maa (H).
IV. PIIRANGUVÖÖND
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
21. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva
kaitse-eeskirja II osa üldpõhimõtete alusel keelatud ja järgmine
keelatud tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2)
maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) lõppraie, välja arvatud
turberaie;
4) kalapüük, välja arvatud Viitna Linajärves;
5)
prügi ja heitmete ladustamine;
6) väetiste ja mürkkemikaalide
kasutamine metsamaal;
7) uute veekogude rajamine, veekogude kuju ja
veetaseme muutmine;
8) ehitamine ning uute teede, õhuliinide ja muude
kommunikatsioonide rajamine, välja arvatud Viitna motelli maaüksusele.
23. Piiranguvööndi metsade juhtfunktsioon on looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse ja kaitseala maastikuilme säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
24. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
25. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda keskkonnaministri poole.
|
|
Viitna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Viitna maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kadrina vallas
Tallinna–Narva maanteelt lõuna suunas mööda Loobu metskonna kvartalite
134 ja 141 idapiiri kuni põlise riigimetsamaa ja Väljaotsa (6) kinnistu
vahelise piirini ning edasi mööda riigimetsamaa ning kinnistute
Väljaotsa (6), Küttealuse (5), Kivistiku (A50) vahelist piiri kuni
Viitna–Kadrina maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Viitna–Kadrina maantee
teemaa lõunapiiri kuni põlise riigimetsamaa ja kinnistu 4 vahelise
piirini ning edasi mööda põlise riigimetsamaa ja kinnistute 4, A50, A5
Sillamäe, A31, A32, A33, A23 Alfi, Trilli (A22), A37, A30 ja Pilliroo
(A35) vahelist piiri kuni kinnistu Pilliroo (A35) loodenurgani. Edasi
kulgeb piir mööda pinnasteed loode ja põhja suunas läbi Loobu metskonna
kvartalite 156, 155, 149, 144, 139, 133, 132 ja 127 kuni Viitna–Arbavere
maantee lõunapiirini ning mööda seda kuni Loobu metskonna kvartali 127
eraldise 21 lõunapiirini ning mööda seda kuni Tallinna–Narva maanteeni.
Piir jätkub mööda Tallinna–Narva maantee teemaa lõunapiiri kuni kinnistu
A12 loodenurgani ning edasi mööda nimetatud kinnistu lääne-, lõuna- ja
idapiiri kuni Tallinna–Narva maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda
Tallinna–Narva maantee teemaa lõunaserva kuni Loobu metskonna kvartali
134 idapiirini.
Viitna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loobu metskonna 1991. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
Facebook
Twitter