Teksti suurus:

Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.03.2015, 7

Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 12.03.2015 nr 32

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Verijärve maastikukaitseala2 kaitse-eesmärk

 (1) Verijärve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta Verijärve, seda ümbritsevat kultuur- ja loodusmaastikku ning ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike, sealhulgas:
 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130)3, vanad loodusmetsad (9010*) ja okasmetsad moreenkõrgendikel (9060);
 2) kahe liigi elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Võru maakonnas Võru vallas Kose alevikus ja Verijärve külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

 (2) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsa- või põllumajandustöödel ning õuemaal.

 (3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

 (4) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on Erästsaare sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi vana loodusmetsa arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine õppe- ja matkaradadele kaitseala tarbeks ning nende hooldamine;
 2) olemasolevate teede hooldustööd.

§ 11. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on Verijärve piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Verijärve piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide okasmetsad moreenkõrgendikel ja vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme, sealhulgas avamaastike säilitamine ning liikide elupaikade kaitse.

§ 14. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud kitsendusi.

 (2) Piiranguvööndis on lubatud väikeehitise püstitamine, mis ei nõua ehitusseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, ja karjaaedade rajamine. Eelmises lauses nimetamata ehitiste püstitamine olemasoleva hoonestuse tarbeks on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

 (3) Piiranguvööndis on lubatud biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit.

 (4) Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

 (5) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
 1) maastikuilme taastamiseks ja vaadete avamiseks raadamine metsamaal;
 2) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine külastusobjektidele kaitseala tarbeks ning nende hooldamine;
 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
 4) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

§ 15. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 2) maavara kaevandamine;
 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 4) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Juhul kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja puidu kokku- ja väljavedu lubada külmumata pinnaselt;
 5) uuendusraie.

§ 16. Vajalik tegevus

  Piiranguvööndi avamaastike ja vaadete säilitamiseks on seal vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrus nr 337 „Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Menetluse läbiviimine

  Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 114 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 20. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Verijärve maastikukaitseala territoorium võeti kaitse alla Võru Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1958. a otsusega nr 102 „Looduskaitse organiseerimisest Võru rajoonis“ ning 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 „Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis” kohaliku tähtsusega veekogu baasil. Võru Rajooni RSN Täitevkomitee 17. mai 1985. a otsusega nr 149 „Võru rajooni looduskaitse objektide arvelevõtmise ja mahakandmise kohta” liigitati Verijärv koos parkmetsaga kaitstavate maastiku üksikelementide hulka. Verijärve maastikukaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrusega nr 337. Verijärve maastikukaitsealale jääv Verijärve loodusala on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 487 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnaainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Mati Raidma
Keskkonnaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa Verijärve maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json