Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel

Vastu võetud 24.07.2015 nr 32
RT I, 28.07.2015, 3
jõustumine 31.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel” (edaspidi meetme tegevus) raames investeeringute kavade koostamise korda ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Meetme tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”, Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”” ja Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a otsusega heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” eesmärkidega.

  (3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), preambuli punktidest 48 ja 49 ning artiklist 26, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (4) Meetme tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega.

  (5) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust taotlejatele ja partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

  (6) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) teaduse infrastruktuur on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks;
  2) hajusinfrastruktuur on teaduse infrastruktuur, mille komponendid asuvad erinevates füüsilistes kohtades, kuid moodustavad kokku ühtse süsteemi, millel on keskne/ühine teenus ja ühine juhtimisstruktuur;
  3) riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuur on moodustatud ühe asutuse poolt või mitme asutuse koostöös ja/või on seotud rahvusvahelise teaduse infrastruktuuri konsortsiumis osalemisega ning mida kasutatakse avalikes huvides, teenindades oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega valdkonna teadlasi, uurimus- ja arendusrühmi teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlussektoris. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri tegevusel on laiaulatuslik üleriigiline või rahvusvaheline mõju teaduse, ettevõtluse või ühiskonna arengule;
  4) Eesti teaduse infrastruktuuri teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuri objektidest;
  5) Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi vahehindamine on rakendusasutuse poolt korraldatav protseduur, millega hinnatakse Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide eesmärkide täitmist ja planeeritud tegevuste elluviimist;
  6) objekt on teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks vajalike vahendite, tingimuste, tegevuste ja teadmiste kogum või selle osa, mille kohta on esitatud investeerimisettepanek;
  7) ESFRI teekaart on Euroopa Komisjoni pika-ajaline abivahend otsuste tegemiseks, mis sisaldab loendit uutest või kaasajastamist vajavatest üle-euroopalise tähtsusega teaduse infrastruktuuridest. ESFRI on Euroopa Teaduse Infrastruktuuride Strateegiafoorum (European Strategy Forum for Research Infrastructures), mis on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan teaduse infrastruktuuride strateegiliseks loomiseks ja koostööks;
  8) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on määratletud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”;
  9) investeerimisettepanek on käesoleva määruse alusel esitaja poolt rakendusüksusele esitatud ettepanek teaduse infrastruktuuri loomiseks ja/või kaasajastamiseks;
  10) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  11) materiaalne vara on maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara;
  12) immateriaalne vara on vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Meetme tegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmist toetava teadustöö läbiviimisega seotud riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri terviklik väljaarendamine, lähtudes infrastruktuuri laiemast suunatusest teadusasutustele, ettevõtetele ja teistele partneritele, orienteeritusest rahvusvahelisele koostööle ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajaduste toetamise põhimõtetest.

  (2) Toetuse andmise tulemusel:
  1) on tagatud riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri funktsionaalsuse terviklik väljaarendamine ja arenduse lõpuleviimine, võimaldades seejuures infrastruktuuri pakutavate teenuste toimimine;
  2) on suurenenud Eesti atraktiivsus, konkurentsivõime ja nähtavus rahvusvahelises teaduse tööjaotuses;
  3) tagatud on teaduse infrastruktuuri ühiskasutus ning paraneb teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääs teadusaparatuurile, -seadmetele ja -informatsiooniallikatele, sealhulgas nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajaduste toetamiseks;
  4) rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teaduse infrastruktuuri kaudu on tagatud Eesti teadlastele vajalik teadustöö keskkond.

  (3) Toetust saavad projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel” väljundnäitaja „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv” sihttaseme saavutamisse.

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
[RT I, 05.08.2020, 1 - jõust. 01.09.2020]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme tegevuse eesmärgist tulenevalt on toetatavateks tegevusteks riiklikult oluliste teaduse infrastruktuuri üksuste projekteerimine, soetamine, kompleksne väljaarendamine või kaasajastamine, sealhulgas:
  1) teaduse infrastruktuuri abil pakutavate teenuste väljaarendamine või olemasolevate teenuste parendamine ja teenuste pakkumiseks vajalike tingimuste loomine, sealhulgas infrastruktuuri ühiskasutusreeglistiku väljatöötamine;
  2) laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ning täiendamine;
  3) teaduse infrastruktuuride projekteerimine, ehitamine või rekonstrueerimine ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ning täiendamine;
  4) kollektsioonide ja arhiivide, andmebaaside ja muu struktureeritud informatsiooni täiendamine ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ning täiendamine;
  5) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hajusinfrastruktuuri efektiivne edasiarendamine;
  6) teaduse infrastruktuuri rajamise, katsetamise, seadistamise või käivitamisega seotud tegevused;
  7) rahvusvaheliste teaduse infrastruktuuride, ja nende võrgustike (hajusate teaduse infrastruktuuride), mis paiknevad väljaspool programmipiirkonda, loomises ja nende töös osalemiseks vajalikud tegevused.

  (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.

  (3) Juhul kui toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 70 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
  2) kaudsed kulud 15% ulatuses otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
  3) teadusaparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade, vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, liisimise, kaasajastamise, paigaldamise, seadistamise ning teadusaparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, liisimise, kaasajastamise, paigaldamise, seadistamise ja tarnijapoolse esmase väljaõppe kulud;
  4) infotehnoloogiliste lahenduste ja andmesidevõrkude kulud, infosüsteemide väljaarendamisega seotud kulud, välja arvatud ühendmääruse § 9 lõike 5 punktis 3 toodud kulud;
  5) teadusinfrastruktuuri arendamise raames teadustöö läbiviimiseks kohandatud liiklusvahendi ost või kasutusrent;
  6) projekti raames soetatava teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete hooldusremondikulud, mis on vajalikud garantii säilimiseks kuni 2 aasta jooksul arvestades garantiiperioodi kehtima hakkamise kuupäevast;
  7) teadusliku otstarbega andmebaaside soetamise kulud ja juurdepääsumaksud (litsentsitasud) andmebaaside kasutamiseks;
  8) erialaspetsiifilise tarkvara soetamise kulud;
  9) kasutajate koolituste korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, seejuures võib infrastruktuuri kasutajate koolitamisega seotud kulusid katta kuni 10% ulatuses projekti eelarvest;
  10) infrastruktuuri rajamise või kaasajastamisega seotud kulud, sealhulgas projekteerimise, ehitamise, rekonstrueerimise, sisustamise kulud. Seejuures võivad objekti projekteerimise, ehitamise ja sisustamise kulud olla kuni 30% projekti eelarvest;
  11) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest;
  12) rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksude ja osalustasude kulud projektiperioodi jooksul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ning maksta liikmemaks ja kulud on projekti elluviimiseks vältimatult vajalikud;
  13) projekti raames rajatava või olemasoleva objekti sertifitseerimise või kvaliteedisüsteemide juurutamisega seotud kulud;
  14) teaduse infrastruktuuride kasutusvõimalustest teavitamise ja teavitusürituste korraldamise kulud, sh materjalide ettevalmistamisega seotud kulud;
  15) teavituskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
  16) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

  (2) Riigiabi puhul on § 6 lõike 1 punktides 1–7 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 26 punktile 5.

  (3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) erisoodustuselt tasutav maks;
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]
  2) amortisatsioonikulud;
  3) liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul;
  4) esinduskulud ja kingitused;
  5) teadustöö läbiviimisega otseselt seotud kulud;
  6) käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ga 2 ja §-ga 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, kuid see peab esimese avatud taotlusvooru projektide puhul jääma vahemikku 1. jaanuar 2015 – 31. detsember 2023 ja teise vooru projektide puhul vahemikku 1. jaanuar 2019 – 31. detsember 2023. Abikõlblikkuse alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
[RT I, 08.03.2023, 2 - jõust. 11.03.2023]

  (2) Juhul kui investeerimisettepaneku esitamise hetkel prognoositakse majandustegevuse suurt mahtu ja riigiabi raamistikus sätestatud taristu majandustegevuse mahu ületamist, siis ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne investeerimisettepaneku esitamist rakendusüksusele.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

§ 9.   Toetuse piirmäär ja osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest.

  (2) Omafinantseeringu miinimummäär on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (3) Partnerina kaasatavale ettevõttele eraldatav toetuse piirmäär on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

  (4) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

  (5) Investeeringute kavasse lisatud Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi loendisse kuuluvatele objektidele eraldatakse vähemalt 85% meetme tegevusele eraldatud toetuse mahust.

  (6) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 26 toodud tingimustele, sh abi osakaal ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.

3. peatükk Investeerimisettepanekute esitamine ja hindamine 

§ 10.   Investeerimisettepaneku esitamine

  (1) Investeerimisettepaneku esitajad võivad olla:
  1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused;
  2) valitsusasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused;
  3) riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 7 tähenduses riigi asutatud sihtasutus, mille tegevuseks on teadus- ja arendustegevus või teadus- ja arendustegevustele tugiteenuste osutamine.

  (2) Investeerimisettepaneku esitaja võib projekti kaasata partnereid. Partneriteks võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustele olla:
  1) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  2) eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (3) Investeerimisettepaneku esitaja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

  (4) Investeerimisettepanekute voorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.

  (5) Investeerimisettepanekuid kogutakse vähemalt kahes voorus.

  (6) Investeerimisettepanekute esmakordse kogumise kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 60 kalendripäeva.

  (7) Investeerimisettepanekute teistkordse kogumise kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja pärast Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide vahehindamist hiljemalt ühe aasta jooksul alates Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi kinnitamisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 60 kalendripäeva.

  (8) Investeerimisettepanekute kogumise alustamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.

  (9) Investeerimisettepanekud esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil elektroonilisel teel digitaalselt allkirjastatuna ja nõutud tähtajaks. Investeerimisettepaneku vorm võib olla iga vooru kohta erinev.

§ 11.   Nõuded investeerimisettepanekule

  (1) Investeerimisettepanek peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) igas investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ja ühe objekti kohta esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
  2) taotletud toetuse määr ei ületa käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatud toetuse määra;
  3) investeerimisettepanekus kirjeldatud tegevused planeeritakse lõpetada käesoleva määruse § 8 lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
  4) investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja katmise allikad;
  5) investeerimisettepanekus on kirjeldatud projekti toetatavate tegevuste elluviimise eeldatav ajakava;
  6) investeerimisettepanekus on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus projekti ning omafinantseeringusse;
  7) investeerimisettepanek sisaldab finantsanalüüsi juhul, kui tulu teeniva projekti maksumus ületab 1 miljonit eurot vastavalt ühendmääruse § 5 lõike 2 punktidele 1 ja 2;
  8) investeerimisettepanek sisaldab analüüsi selle kohta, mida seniste investeeringute põhjal on saavutatud, sealhulgas andmeid kasutajate ja teenustest saadava tulu kohta ning selgitust, kuidas on arvestatud varasemalt Eesti Teadusagentuuri teadustaristu komisjoni poolt antud soovitustega;
  9) investeerimisettepanek sisaldab analüüsi selle kohta, millised on infrastruktuuri investeerimisvajadused, et saavutada vajalik funktsionaalsuse tase perioodi lõpuks;
  10) investeerimisettepanek sisaldab tegevusplaani selle kohta, kuidas tagatakse infrastruktuuri laiem avatus ja kasutamine teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite poolt ning infrastruktuuri jätkusuutlikkus ja ülalpidamine pärast toetuse lõppemist;
  11) investeerimisettepanekus taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud sihtotstarbelisi riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
  12) investeerimisettepanekus kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
  13) investeerimisettepanek sisaldab investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurust ja nende katmise allikaid aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 4 punktile 9;
  14) juhul kui toetuse eest soetatud vara kasutatakse majandustegevuseks, sisaldab investeerimisettepanek vastavaid andmeid majandustegevuse ulatuse kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas osutatavate teenuste rahaline maht ületab 20% teadusuuringute taristu üldisest aastasest mahust;
  15) investeerimisettepanek sisaldab kavandatavate tegevuste mõju võrdsete võimaluste tagamisel;
  16) kinnitus selle kohta, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel;
  17) investeerimisettepanek sisaldab muid investeerimisettepaneku vormis palutud andmeid.

  (2) Lisaks taotluse menetlemise määruse § 2 lõikes 2 toodule tuleb investeerimisettepanekule lisada investeerimisettepaneku vormis loetletud teised dokumendid, kinnitused või andmed.

  (3) Investeerimisettepanek peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi kinnitusi:
  1) kinnitus selle kohta, et investeerimisettepaneku esitaja ja partner omavad vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
  2) kinnitus selle kohta, et investeerimisettepaneku esitaja ja partner omavad toetuse omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid ja näitavad ära selle allikad;
  3) kinnitus selle kohta, et investeerimisettepaneku esitaja ja partner on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja kohalike maksude ning sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused;
  4) kinnitus selle kohta, et ollakse teadlik nõudest, et projekti raames soetatud taristu toimimise või kasutamise eest ja arendustegevuse tulemusena majandustegevuses võetav tasu peab vastama turuhindadele. Turuhinna puudumisel peab tasu kajastama teenuse kogukulusid ja tavaliselt sisaldama marginaali, mis on kehtestatud sellise teenuse puhul kõnealuses sektoris ettevõtjate poolt tavapäraselt kohaldatavate marginaalide alusel või see lepitakse kokku turutingimustel peetud läbirääkimistel.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (4) Kui investeerimisettepaneku esitaja ja partner on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest, meetme tegevusest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab investeerimisettepaneku esitaja esitama sellekohase teabe.

§ 12.   Investeerimisettepaneku nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusüksusel õigus nõuda esitajalt selgitusi investeerimisettepanekus esitatud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

  (2) Investeerimisettepanek tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 esitatud nõuded ja ettepaneku esitaja vastab § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeerimisettepaneku esitaja nõuetele.

  (3) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse investeerimisettepaneku esitajale sellest esimesel võimalusel ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui see on asjakohane. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (4) Investeerimisettepanekut ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui see ei vasta käesoleva määruse §-s 11 esitatavatele kõikidele nõuetele ja § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning investeerimisettepaneku esitaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 määratud tähtaja jooksul selles esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (5) Juhul kui investeerimisettepanekut ei tunnistata nõuetele vastavaks, siis hindamisele see ei kuulu.

  (6) Nõuetele mittevastava investeerimisettepaneku kohta teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse ning sellest teavitatakse investeerimisettepaneku esitajat käesoleva määruse §-s 18 sätestatud korras.

§ 13.   Investeerimisettepaneku esitaja ja partneri kohustused

  Investeerimisettepaneku esitaja ja partner on kohustatud:
  1) tõendama, et investeerimisettepanekus esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  4) võimaldama kontrollida investeerimisettepaneku esitaja ja partneri ning investeerimisettepaneku vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata investeerimisettepanekus esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada investeerimisettepaneku kohta otsuse tegemist;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 14.   Hindamiskomisjoni ja meetme tegevuse juhtkomisjoni moodustamine

  (1) Investeerimisettepanekute hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni ja kehtestab selle töökorra. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte. Hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (3) Rakendusüksuse nõustamiseks, meetme tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks ja jälgimiseks meetme tegevuse kestmise perioodil moodustab SA Eesti Teadusagentuur meetme tegevuse juhtkomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu rakendusüksuse ja rakendusasutusega. Juhtkomisjoni ülesandeks on meetme tegevuse tulemuslikkuse ja projektide edenemise jälgimine projektide aruandluse põhjal, projektide ja meetme tegevuse paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine.

§ 15.   Investeerimisettepanekute hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

  (1) Investeerimisettepaneku hindamise korraldab rakendusüksus rakendusasutusega kooskõlastatud hindamisjuhendi ja hindamiskomisjoni töökorra alusel. Hindamisjuhendi koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab juhendi oma veebilehel hiljemalt investeerimisettepanekute kogumise vooru väljakuulutamise päeval.

  (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud investeerimisettepanekuid hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele (sh panustamine rahvusvahelistesse, riiklikesse ja valdkondlikesse strateegiatesse ja arengukavadesse; koostöö teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning ettevõtete vahel; panus teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurenemisse eelkõige erasektoris; koostöö konkreetse objekti raames; panustamine infrastruktuuri terviklikku väljaarendamisse, infrastruktuuri ühiskasutuse ja teadlaste, ettevõtjate ning teiste partnerite juurdepääsu toetamine), 30% koondhindest;
  2) projekti põhjendatus (sh investeeringute vajaduse analüüs, et saavutada täisfunktsionaalsus, dubleerimise vältimine teiste infrastruktuuridega, sünergia ja koostöö parandamine teiste infrastruktuuridega, valdkonna partnerite ja uurimisrühmade kaasatus, mõju läbivatele teemadele), 20% koondhindest;
  3) projekti eelarve realistlikkus ja kuluefektiivsus (sh eelarve ja finantsanalüüsi põhjendatus, kavandatavate tegevuste mõju kulude kokkuhoiule ja ressursside efektiivsele kasutamisele, taotleja finantsiline jätkusuutlikus ja võimekus täiendavate püsikulude katmiseks), 15% koondhindest;
  4) projekti teostatavus ning toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (sh projekti elluviimiseks vajalik teadus- ja juhtimisalane kompetents ja kogemus, koostöö, tegevusplaani ja ajakava realistlikkus, taotleja ja partnerite suutlikkus varasemate investeerimisprojektide elluviimisel), 15% koondhindest;
  5) projekti seos nutika spetsialiseerumise kasvualadega (sh infrastruktuuri objekti seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega), 10% koondhindest;
  6) projekti seos ESFRI teekaardi objektidega (sh infrastruktuuri objekti seos ESFRI teekaardi objektidega), 10% koondhindest.

  (3) Investeerimisettepanekuid hinnatakse lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele järgnevalt:
  1) punktides 1–4 nimetatud kriteeriumite puhul skaalal 0–4, sammuga 0,5 punkti;
  2) punktides 5 ja 6 nimetatud kriteeriumite puhul skaalal 0–4, sammuga 2 punkti.

  (4) Investeerimisettepanek jäetakse rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 toodud hindamiskriteerium on saanud keskmiseks hindeks vähem kui 50% maksimaalsest võimalikust hindest.

  (5) Investeerimisettepaneku hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Koondhinnete alusel moodustub pingerida.

  (6) Võrdsete tulemustega investeerimisettepanekute puhul eelistatakse investeerimisettepanekut, mille lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumile antud hinne on kõrgem. Kui sel juhul on investeerimisettepanekute tulemused võrdsed, eelistatakse investeerimisettepanekut, mille lõike 2 punktis 5 nimetatud kriteeriumile antud hinne on kõrgem. Kui ka sel juhul on investeerimisettepanekute tulemused võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku.

  (7) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib hindamiskomisjon teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul alates osalise rahuldamise ettepaneku esitamisest.

  (8) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusüksus seada hindamiskomisjoni ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusüksust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.

  (9) Täiendavaid tingimusi on rakendusüksusel õigus seada:
  1) toetuse ja teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
  2) toetuse andmise tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
  3) objekti ühiskasutuseks erinevate investeerimisettepanekute esitajate vahel (sealhulgas ekspluatatsioonikulude katmiseks);
  4) muu terviklahenduseni jõudmiseks.

  (10) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek rahuldamata ja investeeringute kava eelnõust välja. Sellest teavitatakse investeerimisettepaneku esitajat käesoleva määruse §-s 18 sätestatud korras.

  (11) Arvestades hindamiskomisjoni ettepanekut, koostab rakendusasutus investeeringute kava korralduse eelnõu ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

4. peatükk Investeeringute kava koostamine ja muutmine 

§ 16.   Investeeringute kava koostamine

  (1) Investeeringute kava koostatakse investeerimisettepanekute hindamise tulemusena moodustunud projektide loetelu alusel investeerimisettepanekute kogumise vooru eelarve mahu ulatuses või väiksemas mahus. Investeeringute kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mis sisaldab andmeid iga projekti kohta vastavavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule. Investeeringute kavasse pääsemine annab investeerimisettepaneku esitajale õiguse esitada rakendusüksusele taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 19.

§ 17.   Investeeringute kava muutmine

  (1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt meetme tegevuse juhtkomisjoni ettepanekutest, Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide vahehindamise tulemustest, meetme tegevuse vahendite tegelikust kasutamisest ja toetusega seotud mahtude täpsustumisest.

  (2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti eeldatava rakendamise alustamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel võib projekti investeeringute kavast välja arvata. Nimetatud tegevust võib algatada rakendusüksus või rakendusasutus.

  (3) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite olemasolul meetme tegevuse eelarves on rakendusasutusel õigus:
  1) kuulutada välja uus või suunatud investeerimisettepanekute kogumise voor või
  2) teha rakendusüksusele ettepanek kuulutada välja täiendava toetuse taotluste kogumise voor investeerimiskavaga kinnitatud objektidele või
  3) teha rakendusüksusele ettepanek suurendada toetust taotletud mahu piires nende projektide puhul, mille investeerimisettepanek või taotlus rahuldati vähendatud mahus.
[RT I, 11.06.2019, 2 - jõust. 14.06.2019]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 alusel toimuvasse taotlusvooru võivad taotlusi esitada need asutused, mis on toetust saanud ja mis vastavad vähemalt ühele alljärgnevale tingimusele:
  1) projekti tegevused on hangete tulemusel kallinenud;
  2) projekti tegevuste laiendamise vajadus tuleneb riigi strateegiliste eesmärkide täitmise vajadusest.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 viidatud investeerimisettepanekute esitamisel kohaldatakse käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 11, 12 ja 15 sätestatut.

  (6) Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele, muuhulgas juhul kui investeeringute kavasse arvatud projekti kohta ei ole esitatud taotlust või tehtud taotluse rahuldamise otsust, või kui see on vajalik taotluse rahuldamise otsuse muutmisettepaneku tõttu.

  (7) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 18.   Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord

  (1) Kui investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse. Kui investeeringute kavasse ei arvata riigiasutuse projekti, teavitab rakendusasutus seda riigiasutust vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikele 7.

  (2) Kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse investeerimisettepaneku esitajat viivitamatult pärast kavasse arvamata jätmise otsuse tegemist.

5. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 19.   Taotluse esitamine

  (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta.

  (2) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusüksusele hiljemalt kuue kuu jooksul alates investeeringute kava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt. Põhjendatud juhtudel võib taotluse esitamise tähtaega pikendada.

  (3) Toetuse taotleja esitab rakendusüksusele taotluse rakendusüksuse kinnitatud ja nende kodulehel avaldatud vormil. Taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna.

  (4) Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul on võimalik taotluse hilisem esitamine. Sellisel juhul esitab toetuse taotleja rakendusüksusele enne tähtaja saabumist põhjendatud avalduse taotluse hilisemaks esitamiseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul vaatab rakendusüksus taotleja avalduse läbi, hindab asjaolusid ning teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtaja mõistlikust pikendamisest.

§ 20.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja.

  (2) Taotleja ja partner peavad vastama käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 ja taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

§ 21.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  4) võimaldama kontrollida taotleja, taotluse ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 22.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmist infot:
  1) taotluses on arvestatud investeerimisettepanekus toodud eesmärke, tegevusi ja tulemusi, arvestab hindamiskomisjoni poolt seatud tingimusi ning kinnitatud toetuse summat;
[RT I, 11.06.2019, 2 - jõust. 14.06.2019]
  2) projekti toetatavate tegevuste elluviimise eeldatav ajakava;
  3) projekti kogueelarve tegevuste lõikes, eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ning puhastulu summad;
  4) esimese kalendriaasta maksete eeldatav ajakava, tegevuskava koos oodatavate tulemustega ning tegevuskava elluviimiseks vajalik eelarve tegevuste ja kuluridade kaupa;
  5) sisaldama muid taotlusvormis küsitud andmeid.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
  1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  2) teaduse infrastruktuuri ehitustööde korral ehituslik projektidokumentatsioon (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, hoone ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang), projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused (sh ehitusluba), omandi- või rendisuhteid kinnitavad dokumendid, keskkonnamõju hindamise tulemus kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Juhul kui taotluse esitamise ajal puudub ehituslik projektidokumentatsioon, siis on rakendusüksusel õigus nimetatud dokumentide esitamiseks seada hilisem tähtaeg;
  3) finantsanalüüs juhul, kui tulu teeniva projekti maksumus ületab 1 miljonit eurot vastavalt ühendmääruse § 5 lõike 2 punktidele 1 ja 2;
  4) kinnitus selle kohta, et taotleja on teadlik tingimusest, et kui toetust kasutatakse majandustegevuseks ning sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri kasutuse üldisest aastasest mahust, siis rakenduvad toetuse andmisel riigiabi reeglid;
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]
  5) kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest, meetme tegevusest või muudest sihtotstarbelistest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe;
  6) teisi taotlusvormis loetletud dokumente, kinnitusi või andmeid.

6. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 23.   Taotluste menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hinnangu andmisest, kas taotletav toetus on riigiabi, ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluste esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada.

  (3) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, viies läbi järgmisi toiminguid:
  1) vaatab taotlused läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada;
  2) kontrollib taotluse vastavust investeerimisettepaneku sisule, käesoleva määruse §-s 22 sätestatud nõuetele ning taotlusvormile ning taotleja ja partneri vastavust §-s 20 esitatud nõuetele;
  3) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, kellel on 10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja;
  4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 22 sätestatud nõuetele ning taotlusvormile ning taotleja ja partneri vastavust §-s 20 esitatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (5) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

  (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (7) Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta investeerimisettepanekule või see ei vasta hindamiskomisjoni seatud tingimustele ning toetuse saaja ei ole valmis taotlust muutma, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks.

  (8) Kui juhtkomisjoni hinnangul on taotluses tehtud muudatused aktsepteeritavad ning taotlus vastab investeerimisettepanekule, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse vastavaks tunnistamiseks.

  (9) Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole taotluses tehtud muudatused aktsepteeritavad ning taotlus ei vasta investeerimisettepanekule, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse mittevastavaks tunnistamiseks.

§ 24.   Taotluse rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis on taotluse menetlemise käigus tunnistatud nõuetele vastavaks ja milles sisalduv projekt on arvatud investeeringute kavasse.

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused lähtudes käesolevas määruses ja investeeringute kavas projektile seatud tingimustest.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt investeeringute kavas seatud tingimustele ning taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  2) eelarve aastate lõikes ja maksetaotluste esitamise tähtajad.

  (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel:
  1) taotlus ei vasta §-s 22 sätestatud nõuetele;
  2) taotlus ei ole esitatud vastavalt §-s 19 sätestatule;
  3) toetuse taotleja ei ole tähtaegselt esitanud nõutud dokumente või täiendavaid selgitusi;
  4) taotleja ei ole täitnud käesoleva määruse §-s 21 sätestatud kohustusi.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 25.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui soovitakse muuta projekti eelarvet tegevuste lõikes üle 10% kumulatiivselt.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist, välja arvatud käesoleva määruse § 17 lõikes 4 nimetatud juhul.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikele 3.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 26.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
  1) tegevus- ja finantsaruanne (edaspidi projekti aruanne);
  2) lõpparuanne.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

  (3) Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

  (4) Projekti aruandes ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
  2) projekti aruandlusperiood;
  3) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt);
  4) andmed projektile tehtud maksete ja tagasinõuete kohta, võrdlus rahastamiskavaga;
  5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev;
  7) muud aruandes nõutud andmed.

  (5) Rakendusüksusel on projekti aruande põhjal õigus põhjendatud juhtudel, kui toetuse saaja tegevus ei vasta investeerimisettepanekus esitatud projektile, projekti toetust vähendada või toetuse andmine lõpetada, kooskõlastades oma otsuse eelnevalt meetme tegevuse juhtkomisjoniga.

  (6) Käesoleva määruse § 28 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhtumite esinemise korral on rakendusüksusel õigus projekti toetust vähendada proportsionaalselt § 9 lõikes 5 toodud piirmääraga.

  (7) Kõik toetatud infrastruktuuri objektid, mis kuuluvad Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardile või soovivad taotleda teekaardile kandmist, peavad läbima teekaardi uuendamisega kaasneva vahehindamise. Meetme tegevuse juhtkomisjonil on õigus projektide aruannete alusel ja teekaardi vahehindamise tulemuste alusel teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepanekuid projektide toetuse vähendamiseks või toetuse andmise lõpetamiseks. Rakendusasutusel on õigus teekaardi vahehindamise tulemusi arvestades välja kuulutada investeerimisettepanekute kogumise voor või teha rakendusüksusele ettepanek täiendava toetuse taotluste kogumise vooru läbiviimiseks vastavalt käesoleva määruse § 17 lõikele 3.

  (8) Lõpparuanne esitatakse 2 kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuar 2024. Viimane makse projektile toimub pärast lõpparuande heakskiitmist juhtkomisjoni poolt ja kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lähtuvalt projektide sisulisest edenemisest ja eelarve täitmisest on rakendusüksusel õigus juhtkomisjoni ettepanekul vähendada projekti lõppmakse suurust või jätta lõppmakse tegemata. Viimane makse projektile toimub pärast lõpparuande heakskiitmist juhtkomisjoni poolt ja kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lähtuvalt projektide sisulisest edenemisest ja eelarve täitmisest on rakendusüksusel õigus juhtkomisjoni ettepanekul vähendada projekti lõppmakse suurust või jätta lõppmakse tegemata.
[RT I, 08.03.2023, 2 - jõust. 11.03.2023]

§ 27.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18–20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-dele 18–20.

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kinnitatud vormil. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab maksetaotluse tähtaegset esitamist, esitatakse taotlus rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna registriväliselt. Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, esitab ta maksetaotluse vähemalt kord kuue kuu tagant.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (4) Kui toetuse saaja on riigiasutus, siis kasutab ta kulude maksmiseks välisabi sildfinantseerimist kooskõlas rahandusministri 10. septembri 2014. a määrusega nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri”. Sel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

  (5) Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
  1) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
  2) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 ja kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikes 13;
  3) toetuse saajale, kes on riigiabi saaja, ühendmääruse §-des 19–20 toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses;
  4) ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 10% määratud toetusest.

  (6) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist mitte kauem kui 90 kalendripäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 15 kalendripäeva jooksul.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (8) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis võib rakendusüksus määrata puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (9) Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega hiljemalt 17. jaanuaril 2024. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist, kuid mitte hiljem kui 31. märts 2024.
[RT I, 08.03.2023, 2 - jõust. 11.03.2023]

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused, finantskorrektsioonid 

§ 28.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
  1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  2) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  3) iga-aastaselt teavitab rakendusüksust, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute taristu üldisest aastasest mahust, ning esitab rakendusüksusele selle kohta vastavad andmed;
  4) saadud riigiabi puhul teavitab rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemisest, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab toetuse taotlemise hetkel fikseeritud majandustegevuse mahtu;
  5) kinnitab, et on teadlik nõudest, et projekti raames soetatud taristu toimimise või kasutamise eest ja arendustegevuse tulemusena majandustegevuses võetav tasu peab vastama turuhindadele;
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]
  6) kinnitab, et saavutab taotluses, tegevuskavas ja finantsprognoosides kirjeldatud tulemused.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (2) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 29.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 30.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama investeerimisettepanekute ja taotluste kogumist ja menetlemist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms ning tagama hindamiskomisjoni ja meetme tegevuse juhtkomisjoni tehnilise teenindamise;
  2) sisestama taotluse (kui e-taotlemine ei ole võimaldatud), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele selle kohta ülevaateid;
  4) kooskõlastama rakendusasutusega rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1-3 nimetatud juhtudel;
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]
  5) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti aruanded ja lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud lõpparuande rakendusasutusele teadmiseks;
  6) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas toetuse saaja soovil eelnevalt kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
  7) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  8) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise häiretest;
  9) teostama järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmakse tegemise kuupäevast arvestades veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt, kas struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kestvuse nõude kohustus on täidetud ning kas struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 12 kohaselt mahaarvamisele kuuluv puhastulu on projekti abikõlblikest kuludes maha arvatud;
  10) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase kasutamise ja säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  11) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42 ning teostama kontrolli kooskõlas käesoleva määruse § 28 lõike 1 punktiga 3;
  12) säilitama riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil meetme raames viimane abi anti;
  13) muud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 31.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.