Teksti suurus:

„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.06.2020
Avaldamismärge:RT I, 18.03.2020, 7

„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 29.10.2015 nr 47
RT I, 31.10.2015, 1
jõustumine 03.11.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.10.2016RT I, 02.11.2016, 105.11.2016
23.07.2018RT I, 02.08.2018, 105.08.2018
07.06.2019RT I, 11.06.2019, 514.06.2019
12.03.2020RT I, 18.03.2020, 101.04.2020

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine” tegevuse nr 1.2.1 „Õpetajate ja haridusasutuse juhtide koolitus” eesmärkide elluviimist.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lähtuvad Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärgist „Õpetajate, õppejõudude ja koolijuhtide õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja -liikides” ning toetavad „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkide ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020” eesmärgi „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega” saavutamist.

  (3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust taotlejatele ja partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust, mis on täitmata. Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) baaskoolitus – kutsestandardites kirjeldatud kompetentse arendavad ja riiklikest haridusprioriteetidest lähtuvad koolitused koos arendustegevustega, mida korraldavad ülikoolide kompetentsikeskused;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  2) haridusasutus – koolieelne lasteasutus (v.a lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid), üldhariduskool (sh täiskasvanute gümnaasium) ja kutseõppeasutus;
  3) haridusasutuse juht – haridusasutust juhtiv või juhtkonda kuuluv isik;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  4) haridusasutuste meeskond – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lõikes 1 loetletud koolipere ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lõikes 1 loetletud personal;
  5) kompetentsikeskus – Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis toimiv teadmuspõhine õppimist ja õpetamisalast oskusteavet koguv, arendav ja levitav keskus;
  6) [kehtetu - RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  7) lisaeriala ja ainedidaktilise pädevuse omandamine – täiendava aine, eriala õpetamise, pedagoogilise, eripedagoogilise ja ainedidaktilise pädevuse omandamine juba töötavate või elukutset vahetavate isikute poolt;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  8) [kehtetu - RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  9) täienduskoolitus – väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus;
  10) täiendusõpe – õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalset arengut toetavad arenduslahendused. Täiendusõpe on suunatud õpetajate ja koolijuhtide kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks;
  11) täiendusõppe prioriteedid – õpetajahariduse sidusrühmadega koostöös kokkulepitud prioriteedid, millest lähtutakse keskselt tellitud täiendusõppe korraldamisel;
  111) õpiüritus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  12) õpetaja – käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud haridusasutuses osalise või täiskoormusega õpetaja ametikohal töötav isik;
  13) õppejõud – kõrgkoolis õpetav isik.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetust antakse eesmärgiga võimestada haridusasutusi looma organisatsioonikultuuri, mis lähtub iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavast, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest.

  (2) Toetatavad tegevused panustavad järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) koolitusel osalenud õpetajate arv;
  2) koolitusel osalenud haridusasutuste juhtide arv;
  3) haridusasutuste meeskondade ühist õppimist toetavate õpiürituste arv.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektidele, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja väljundnäitajate saavutamisse.

  (2) Ühe projekti raames võib teha ühte käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevust.

  (3) Toetatavad tegevused on:
  1) õpetajate täiendusõpe prioriteetsetel teemadel, mille määratleb rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  2) õpetajate baaskoolitused ja baaskoolitustega seotud arendustegevused prioriteetsetel teemadel, mille määratleb rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  3) lisaeriala ja ainedidaktilise pädevuse omandamine;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  4) haridusasutuste arendusprojektid uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks;
  5) üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ümberkorraldamist või alustamist toetavad meeskonnakoolitused;
  6) kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis;
  7) haridusasutuste meeskondade ühist õppimist toetavad õpiüritused, mille teemad määratleb rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

  (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevused lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised §-s 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning §-s 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
  2) kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
  3) paragrahvi 6 lõike 3 punktide 1–3 ja 6 tegevustes koolituste kulu käesoleva määruse lisaga kehtestatud ühikuhindade alusel;
  4) paragrahvi 6 lõike 3 punktide 1, 2 ja 6 tegevustes seminaride kulu käesoleva määruse lisaga kehtestatud ühikuhindade alusel;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  5) abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses;
  6) teavitamiskulud;
  7) lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning välislähetuse päevaraha. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kehtestatud välislähetuse päevaraha määra ulatuses;
  8) teenuste kulud, sh uuringute, analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, IT-lahenduste, konverentsiteenuse, ekspertiisi kulud, v.a ühendmääruse § 9 lõike 5 punktis 3 toodud kulud;
  9) õppereiside ning õpiürituste kulud.

  (11) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel ning taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) materiaalse vara soetamise kulud;
  2) liiklusvahendi ostmise ja rentimise kulud;
  3) organisatsiooni üldise juhtimisega seotud kulud, sealhulgas juhtorganite tasud;
  4) [kehtetu - RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  5) esinduskulud ja kingituste kulud;
  6) sularahas tasutud kulud;
  7) ühikuhindades sisalduvate, kindlasummalise maksena või ühtse määra alusel hüvitatavate kulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  8) sisse ostetud teenusena projektitaotluse koostamise kulud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (4) Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 2015. aasta 1. septembrist kuni 2023. aasta 31. augustini.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud. Ühikuhindade alusel hüvitatavate tegevuste kulud on abikõlblikud alates käesoleva määruse jõustumisest.

  (3) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud taotlusvooru tähtpäevast.

  (4) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 14 kuud.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (5) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevust sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on 24 kuud.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (6) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

  (7) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 14 kuud.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (8) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 30 kuud.

§ 9.   Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse maksimaalne suurus:
  1) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevust sisaldava projekti puhul ühes taotlusvoorus 50 000 eurot taotluse kohta;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  2) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 sätestatud tegevust sisaldava projekti puhul ühes taotlusvoorus kuni 400 000 eurot taotluse kohta;
  3) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 4 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 10 000 eurot projekti taotluse kohta;
  4) paragrahvi 6 lõike 3 punktides 5 ja 7 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühes taotlusvoorus 5000 eurot taotluse kohta;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  5) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 6 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul kuni 1 500 000 eurot taotluse kohta.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (2) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul määratletakse taotletava toetuse maksimaalne suurus taotlusvooru väljakuulutamisel.

  (3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1–5 ja 7 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul on toetuse maksimaalne osakaal kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Toetusest moodustavad ESF vahendid 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (4) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 6 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul on toetuse maksimaalne osakaal kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest, millest ESF toetus moodustab kuni 85%, riiklik kaasfinantseering kuni 10% ja omafinantseering on vähemalt 5% abikõlblike kulude maksumusest.

  (5) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

  (6) Vähese tähtsusega abi puhul peab toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla:
  1) kõrgkoolid;
  2) eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle õppekavad vastavad haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” nõuetele;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  3) kutseõpetajate erialakoolituse puhul lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 viidatud taotlejatele kutseõppeasutused.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (2) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

  (3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul võivad olla taotlejaks õpetajatele taseme- või täiendusõpet pakkuvad avalik-õiguslikud ülikoolid.

  (4) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 4 ja 7 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla haridusasutused pidaja kirjalikul nõusolekul või haridusasutuste pidajad.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (5) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul võivad taotlejaks olla mitte varem kui 2014. aasta 1. jaanuarist ümberkorraldatud või uued, alates 2015. aasta 1. juunist asutatud üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused pidaja kirjalikul nõusolekul.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (51) Juhul, kui taotlusvoor kuulutatakse välja § 6 lõike 3 punktides 4 või 5 nimetatud tegevuse osas, võib taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus määratleda, millised määruse § 2 punktis 2 nimetatud haridusasutused võivad taotlusvoorus taotluse esitada.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (6) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul võivad olla taotlejaks Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Taotlejal on õigus tegevuste elluviimiseks kaasata partnereid. Partneriks saavad olla teised kõrgkoolid, üldhariduskoolid- ja kutseõppeasutused ning õpetajatele täiendusõpet pakkuvad mittetulundusühingud ning eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (7) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ning 2 toodud nõuetele.

  (8) Taotlejale ja partnerile komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (9) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (10) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

§ 11.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  3) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  4) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja ning partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha vajadusel kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
  6) kinnitama, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel;
  7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas, sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
  1) andmed toetuse saaja ja partneri kohta;
  2) partnerite kaasamise korral partneri kinnituskiri;
  3) volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
  4) muid taotlusvormis palutud andmeid.

  (2) Paragrahvi 6 lõike 3 punktide 4, 5 ja 7 nimetatud tegvustele esitatud projekti taotlus peab sisaldama lisaks paragrahvi lõikes 1 toodule järgmist:
  1) andmeid projekti kohta, sealhulgas projekti eesmärk, oodatavad tulemused, sihtrühmade kirjeldus, osalejate arv ning haridusasutuse arendusprojekti puhul kirjeldus, kuidas projekt toetab organisatsiooni arengukava;
  2) kui projekt sisaldab täienduskoolitust, väljundipõhine õppekava;
  3) projekti meeskonna haridustaseme ja kogemuse kirjeldus, mis tõendab projekti eduka läbiviimise võimekust.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (21) Juhul kui kindlasummalise makse puhul ületab kuluartikli summa 5000 eurot (ilma käibemaksuta), peab taotleja tõendama, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro (ilma käibemaksuta), esitab taotleja vastavad tõendid rakendusüksuse nõudmisel.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevustele esitatud projekti taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule järgmist:
  1) seos „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” ja taotleja arengukavadega;
  2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra ja tegevuste mõju analüüsiga;
  3) projekti tegevus- ja ajakava;
  4) projekti kogueelarve ja eelarve tegevuste lõikes koos seletuskirjaga, eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summad;
  5) projekti tulemused koos kompetentsikeskuse jätkusuutlikkust tagavate tegevuste kirjeldusega.

  (4) Taotlus peab olema esitatud taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud viisil ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil.

  (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muu hulgas taotlusvooru eelarvet, taotletava toetuse maksimaalset määra, ajakava, taotlusvooru täiendusõppe ja baaskoolituste teemasid vastavalt § 6 lõike 3 punktidele 1 ja 2 ja taotlejate ringi vastavalt § 10 lõikele 51. Rakendusasutus võib teha ettepaneku kuulutada välja taotlusvoor § 6 lõikes 3 nimetatud ühe või mitme toetatava tegevuse lõikes.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (11) Taotlusvoor võib olla tähtajaline (edaspidi tähtajaline taotlemine) või jooksev (edaspidi jooksev taotlemine). Jooksvat taotlusvooru rakendatakse § 6 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud tegevuse puhul.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (2) Taotlusvooru tingimustest, tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja taotletava toetuse maksimaalsest suurusest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.

  (3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.

  (4) Taotleja saab § 6 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud tegevustele uut toetust taotleda juhul, kui toetuse saajal on varasemad sama tegevuse raames toetatud projektid lõppenud ja lõpparuanded rakendusüksuse poolt kinnitatud.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks. Jooksva taotlemise korral esitatakse taotlusi jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (2) Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt struktuuritoetuse registri vahendusel.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegaset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest, hinnangu andmisest, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

  (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu 5 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (4) Taotluste menetlemise tähtaeg on tähtajalise taotlemise korral taotlusvooru sulgumise tähtpäevast 60 tööpäeva ja jooksva taotlemise korral 60 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (5) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud arvutusvea parandamiseks.

  (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

§ 16.   Taotleja, partneri ning taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes:
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  1) kontrollib taotleja, partneri ja taotluse vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu, vajadusel kaasates nendeks tegevusteks eksperte;
  2) informeerib viivitamatult taotlejat juhul, kui taotluses esineb puudusi ja annab ühe taotluse raames kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) lõpetab taotluse menetlemise juhul, kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotleja, partner ja/või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 10 ja §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni.

  (2) Rakendusüksus tagab hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise.

  (3) Vajadusel kaasab rakendusüksus hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kes peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Eksperdid kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

  (4) Hindamiskomisjoni töökorra, hindamislehe ning taotluste hindamismetoodika kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega.

  (5) Hindamiskomisjoni liikmed peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (6) Iga tegevuse raames esitatud taotluse hindamiseks moodustatakse vajadusel eraldi hindamiskomisjon. Hindamiskomisjonis toimub konsensuslik hindamine ja koostatakse üks hindamisleht.

§ 18.   Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 1–5 ja 7 nimetatud tegevustele esitatud projektidele järgmised:
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]
  1) projekti mõju meetme ja käesoleva määrusega kehtestatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele – 30% maksimaalsest koondhindest;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  2) projekti põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti kuluefektiivsus – 20% maksimaalsest koondhindest;
  4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.

  (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevustele esitatud projektidele järgmised:
  1) projekti mõju meetme ja käesoleva määrusega kehtestatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele – 25% maksimaalsest koondhindest;
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]
  2) projekti põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti kuluefektiivsus – 20% maksimaalsest koondhindest;
  4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – 10% maksimaalsest koondhindest;
  5) projekti tegevuste jätkusuutlikkuse põhjendatus – 20% maksimaalsest koondhindest.

  (3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 1–5 ja 7 nimetatud tegevuste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumidest ning käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevuste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval või taotlusvooru väljakuulutamise päeval kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

  (4) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Projekte hinnatakse 0,5 punkti sammuga.

  (5) Hindamiskriteeriumitele antud keskmised hindepunktid korrutatakse läbi vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale hindamiskriteeriumile vastav koondhinne. Projekti koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi hindamiskriteeriumite hindepunktid. Projekti koondhinnete alusel moodustub taotluste pingerida § 6 lõike 3 punktides 1–6 nimetatud tegevuste kaupa.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (6) Võrdsete koondhinnete puhul eelistatakse projekti, millel on kõrgem hinne lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumil „projekti põhjendatus”. Juhul kui projekti põhjendatust on hinnatud võrdselt, eelistatakse taotlust, mille lõike 1 punktis 4 või lõike 2 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi „toetuse taotleja suutlikus projekti ellu viia” hinne on kõrgem.

  (7) Juhul kui lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud üldise hindamiskriteeriumi hinne on väiksem kui 2,5 punkti, siis taotluse hindamine lõpeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluses kirjeldatud projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks, nt taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks.

  (9) Juhul kui tegevuse eelarves jääb rahalisi vahendeid kohustustega katmata, otsustab rakendusasutus, millise tegevuse eelarvet nimetatud vahendite võrra suurendatakse. Samuti võib rakendusasutus otsustada jätta kohustustega katmata vahendid käimasolevas taotlusvoorus kasutamata.

  (10) Jooksva taotlemise puhul lähtutakse projektide hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud hindamiskriteeriumidest ning lõigetes 3–5 ja 7 kirjeldatud hindamise ja koondhinde moodustamise põhimõtetest.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

§ 19.   Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Tähtajalisel taotlemisel kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ja mis on:
  1) saanud iga § 18 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 või § 18 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 toodud hindamiskriteeriumi hindeks vähemalt 2,00 punkti; § 18 lõike 1 punktis 2 või § 18 lõike 2 punktis 2 vähemalt 2,5 punkti, ning § 18 lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumide alusel koguhindeks vähemalt 8,5 punkti või § 18 lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumide alusel koguhindeks vähemalt 10 punkti ja
  2) jäänud taotlusvooru eelarve piiresse.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (11) Jooksval taotlemisel kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on:
  1) saanud iga § 18 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud hindamiskriteeriumi hindeks vähemalt 2,00 punkti, § 18 lõike 1 punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi hindeks vähemalt 2,5 punkti, ning § 18 lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumide alusel koguhindeks vähemalt 8 ,5 punkti ja
  2) jäänud taotlusvooru eelarve piiresse.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevuste elluviimisega alustamiseks;
  2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  3) toetuse maksmise tingimused.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesoleva määruse § 6 lõikes 4, § 16 lõikes 5, § 18 lõikes 7 sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõigetele 1 ja 11.
[RT I, 02.11.2016, 1 - jõust. 05.11.2016]

  (2) Lisaks lõikes 1 toodule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (3) Pingereas olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Juhul kui register ei võimalda otsuse edastamist, edastatakse otsus digitaalselt allkirjastatuna registriväliselt.

§ 21.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetuse summaga, kui on taotletud;
  3) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 20 lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata muuta ühe tegevusrea summat kuni 10 protsenti tegevusrea summast kalendriaasta jooksul võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada enne eelarvet erinevate kulude tegemist.

  (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka § 17 lõikes 1 sätestatud projektide hindamiskriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

  (31) Kindlasummalise maksena toetuse andmisel võib taotluse rahuldamise otsust muuta taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi tingimuste osas. Muuta ei ole lubatud projekti toetatavat tegevust, väljundit, tulemusnäitajat ja selle sihttaset, väljundnäitajat ja selle sihttaset ning kindlasummaliste maksete arvu ja suurusi. Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (7) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsused § 45 lõike 1 alusel järgmistel juhtudel:
  1) toetuse saaja ei ole alustanud toetuse kasutamist taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul;
  2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ette nähtud tingimustel;
  3) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud;
  4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. augustiks.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 ning § 7 lõikes 11 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 3. Ülejäänud § 7 lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt. Juhul, kui toetuse saaja on riigiasutus ning makstud abikõlblikud kulud on võrdsed või ületavad riigihanke piirmäära, esitatakse maksetaotlus kord kuus.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (4) Mitteriigiabi ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
  1) toetuse saajale, kes ei ole vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
  2) toetuse saajale, kes ei ole vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13.

  (5) Ettemakseid vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ühendmääruse §-des 19–20 sätestatud korras.

  (6) Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ettemakse taotlemisel menetleb rakendusüksus maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel esitatud maksetaotluses ning ettemakse kasutamise aruandes sisalduvate kulude abikõlblikkust ning kuludega seotud toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist kontrollib rakendusüksus mitte kauem kui 90 kalendripäeva alates maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande saamisest.

  (7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (8) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
  3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

  (10) Juhul, kui kulusid ei hüvitata kindlasummalise makse või maksete alusel, tehakse lõppmakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (11) Kindlasummaliste maksete puhul tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste tegemist ja tulemuste saavutamist. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Lõppmakse tehakse pärast projekti lõpparuande kinnitamist.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu vahearuandeid ja lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka rakendusüksuse nõudmisel.

  (3) Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab struktuuritoetuse registri kaudu või oma veebilehel.
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]

  (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (5) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sh projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
  2) projekti aruandlusperiood;
  3) andmed projekti eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta, sh läbiviidud tegevused, nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;
  4) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;
[RT I, 02.08.2018, 1 - jõust. 05.08.2018]
  5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

  (2) Toetuse saaja kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja ajal.

  (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) ettekirjutuse tegemist;
  2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms;
  2) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuse registri;
  3) seirama meetme tegevuste rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  4) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse tühistamist;
  5) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
  6) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
  7) eelnõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
  8) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  9) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
  10) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  11) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
  12) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil meetme raames viimane abi anti;
  13) koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7;
  14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmäärusele §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 24. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

  (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Lisa Koolituste ja seminaride standardiseeritud ühikuhinnad
[RT I, 11.06.2019, 5 - jõust. 14.06.2019]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json