Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2020 Avaldamismärge: RT I, 18.03.2020, 11 Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide võrgu korrastamine perioodil 2014–2020 Vastu võetud 21.06.2016 nr 44 RT I, 25.06.2016, 53 jõustumine 28.06.2016 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 16.04.2018 - RT I, 20.04.2018, 1 - 23.04.2018 19.02.2019 - RT I, 01.03.2019, 4 - 04.03.2019 12.03.2020 - RT I, 18.03.2020, 1 - 01.04.2020 Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” elluviimiseks, sealhulgas eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. (2) Toetust antakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga ja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” (edaspidi EÕS) koolivõrgu programmi ning rakendusplaani aastateks 2015–2018 lisa „Haridustaristusse investeerimise põhimõtted” eesmärkidega. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on tagada igas maakonnas HEV õpilastele suunatud õppe kättesaadavus nüüdisaegses õppekeskkonnas. Toetust antakse investeeringuteks HEV õpilaste koolide õppe- ja õpilaskodu hoonetesse eesmärgiga korrastada koolivõrk vastavalt EÕS koolivõrgu programmi lisale 3. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (2) Toetust saavad projektid peavad panustama EÕS koolivõrgu programmi mõõdikute „HEV koolide arv (riigi- ja KOV koolid)”, „Haridusvaldkonna pinnakasutuse optimeerimine”, „Ruutmeetreid õpilase kohta üldharidusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel (m²)” ning meetme väljundnäitaja (kaasajastatud pind ruutmeetrites) sihttasemete saavutamisse. (3) Käesoleva määruse alusel projektidele antud toetuste oodatava tulemusena on loodud nüüdisaegsed, universaalse disaini põhimõtteid järgivad õppe- ja elamistingimused HEV õpilastele vähemalt kolmes maakonnas. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] § 3. Meetme rakendusüksus ja -asutus (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). [RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020] § 4. Terminid () Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) HEV õpilane – erituge vajav õpilane, kes õpib toimetuleku- või hooldusõppe õppekaval; [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 2) HEV koolivõrk – erituge vajavatele õpilastele, kes õpivad toimetuleku- või hooldusõppe õppekaval, suunatud koolid; [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 3) HEV kool – kooli põhimääruse järgi HEV õpilastele suunatud üldhariduskool; 4) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 5) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 6) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 7) universaalne disain – toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajadusel abiseadmeid kindlatele puudega inimeste rühmadele. § 5. Vaide esitamine () Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuste ja väljundnäitajate sihttaseme saavutamisse ja mille raames rekonstrueeritakse olemasolevat hoonet või ehitatakse uusehitis või sisustatakse õppe- või õpilaskodu hoone nüüdisaegse seadmete, sisustuse, õppe- ning töövahenditega. (2) Toetust ei anta projektile, milles käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele: 1) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 2) detailplaneeringute koostamise läbiviimine; 3) hoone energiaauditi teostamine; 4) projekteerimine; 5) ehitusprojektide ekspertiiside tegemine; 6) muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 7) olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ehitise audit vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. septembri 2015. a määrusele nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”, kui puudub hoone ehituslik projektdokumentatsioon vähemalt eelprojekti mahus; 8) omanikujärelevalve; 9) autorijärelevalve; 10) projektijuhtimine; 11) hangete läbiviimine; 12) ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd, mänguväljakute, õuesõppeklasside, spordirajatiste ning teede, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine); 13) õppekava täitmiseks ning kooli ja õpilaskodu pidamiseks vajaliku seadmete, sisustuse, õppe- ja töövahendite ost ja paigaldus; 14) kunstiteose ostmine ja sellega kaasnevad põhjendatud kulud vastavalt kunstiteose tellimise seadusele; 15) projektile toetuse andmise avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised, televisioonisaated, reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”; 16) jäätmeseaduse §-s 30 mõistes vahetult projektiga seotud jäätmete taaskasutamise kulud. (3) Mitteabikõlblikud on lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatutele: 1) üld- ja personalikulud; 2) transpordivahendite ostmise või rentimise kulud; 3) hooldusremondi (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks) kulud; 4) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamise kulud. (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (5) Käesoleva meetme raames toetatavad projektid ei teeni puhastulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 1 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikkuse perioodil ega pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood () Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused peavad algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni 31. augustini 2023. [RT I, 01.03.2019, 4 - jõust. 04.03.2019] § 9. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Projektile antakse toetust kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. (2) Projektile antava toetuse suurim summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. Minimaalne toetuse summa on 50 000 eurot. 3. peatükk Investeeringute kava koostamine § 10. Investeeringute kava koostamine (1) EÕS koolivõrgu programmi lisas 3 toodud HEV õpilaste koolide üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide nimekirja alusel teeb Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja (edaspidi koolivõrgu juht) koostöös koolipidajaga investeerimisettepaneku HEV õpilastele hoonete ehitamiseks või rekonstrueerimiseks (edaspidi ettepanek) ning esitab selle ekspertkomisjonile hinnangu saamiseks. Ettepanek esitatakse rakendusasutuse kehtestatud vormil. [RT I, 01.03.2019, 4 - jõust. 04.03.2019] (2) Ettepanek peab sisaldama lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) projekti kirjeldus, sh kaasajastatava või ehitatava pinna suurus (ruutmeetrites); 2) projekti tegevuste eeldatav ajakava ja hankeplaan; 3) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning vajadusel omafinantseeringu suurus), mis on koostatud põhjendatud maksumushinnangu alusel; 4) vastav teave, kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 5) olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ehitise audit vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. septembri 2015. a määrusele nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”, kui puudub hoone ehituslik projektdokumentatsioon vähemalt eelprojekti mahus; 6) toetuse abil ehitatava hoone ruumiprogramm või eskiis või detailsem ehituslik projektdokumentatsiooni arhitektuurne osa (asendiplaan, korruste plaanid, vaated, ruumide eksplikatsioon) olemasolu korral; 7) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad vastavalt standardi „EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid” ülesehitusele. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertkomisjoni moodustab ja selle töökorra kinnitab rakendusasutuse juht. Vajadusel kaasatakse hindamisse väliseid eksperte. Ekspertkomisjoni liikmed ja kaasatud välised eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele. (4) Ekspertkomisjon hindab esitatud ettepaneku vastavust käesoleva määruse §-s 11 toodud valikukriteeriumitele hiljemalt ühe kuu jooksul ettepaneku esitamisest ning esitab põhjendatud arvamuse kas positiivse või negatiivse koondhinnanguga. Ekspertkomisjon võib positiivse koondhinnangu puhul teha koolivõrgujuhile soovitusi projekti tegevuste muutmiseks. Negatiivse koondhinnangu puhul võib koolivõrgujuht esitada korrigeeritud ettepanekuid. (5) Ekspertkomisjoni positiivse hinnangu alusel koostab rakendusasutus investeeringute kava koostamise või täiendamise eelnõu. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (6) Investeeringute kava koostamise või täiendamise eelnõu sisaldab andmeid iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule. (7) Rakendusasutus esitab investeeringute kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (8) Investeeringute kava kinnitamisest teavitab rakendusasutus rakendusüksust ning rakendusüksus investeeringute kavas sisalduvate projektide taotlejaid viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (9) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] § 11. Projekti valikukriteeriumid (1) Projektide valikukriteeriumid on: 1) projekti tegevuste mõju meetme ning prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele ja projekti põhjendatus (osakaal koondhindest 25%); 2) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus (osakaal koondhindest 25%); 3) projekti mõju läbivatele teemadele (osakaal koondhindest 25%); 4) majanduslik efektiivsus (osakaal 25%). (2) Projektide hindamiseks kinnitab rakendusasutuse juht oma käskkirjaga hindamismetoodika. (3) Ekspertkomisjon hindab esitatud ettepaneku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valikukriteeriumitele ning esitab põhjendatud arvamuse kas positiivse või negatiivse hinnanguga valikukriteeriumite lõikes. Ekspertkomisjon võib positiivse hinnangu puhul teha koolivõrgu juhile soovitusi projekti tegevuste muutmiseks. Negatiivse hinnangu puhul võib koolivõrgu juht esitada korrigeeritud ettepaneku. Kui projekt on vähemalt ühe valikukriteeriumi lõikes saanud negatiivse hinnangu, siis projekti investeeringute kava eelnõusse ei lisata. (4) Ekspertkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusasutus. § 12. Investeeringute kava muutmine (1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti eeldatava rakendamise alustamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel, võib projekti investeeringute kavast välja arvata. Nimetatud tegevust võib algatada rakendusasutus, toetuse saaja või rakendusüksus. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (2) Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele, muuhulgas juhul kui investeeringute kavasse arvatud projekti kohta ei ole esitatud taotlust või tehtud taotluse rahuldamise otsust, või kui see on vajalik ettepaneku või taotluse rahuldamise otsuse muutmisettepaneku tõttu. Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada. (3) Investeeringute kava muudatuse kinnitab ekspertkomisjoni hinnangu alusel ning valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] § 13. Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord () Kui ekspertkomisjoni negatiivse hinnangu alusel ja valdkonna eest vastutava ministri või Vabariigi Valitsuse otsusel projekti ei arvata investeeringute kavasse, teavitab rakendusasutus sellest koolivõrgu juhti ja vajadusel ekspertkomisjoni. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 4. peatükk Toetuse taotlemine § 14. Taotluse esitamine (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta. (2) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusüksusele. (3) Toetuse taotleja esitab taotluse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] § 15. Nõuded taotlejale (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. Taotlejaks saab olla investeeringute kavas nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktides 1 ja 5 toodud nõuetele. § 16. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus sisaldab investeeringute kavas nimetatud projekti; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletava toetuse summa ei ole suurem, kui on märgitud investeeringute kavas. (2) Taotlus esitatakse registri vahendusel. Taotluse andmeväljad lisaks registri kohustuslikele andmeväljadele kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutusega. (3) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule taotleja kinnituse esitatud andmete õigsuse kohta. (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. § 17. Toetuse taotleja kohustused () Toetuse taotleja on kohustatud: 1) vastama rakendusüksusele toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele; 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli; 3) teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist; 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 5) andma riigihanke korraldamise Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud kompetentsikeskusele, kui vastav kompetentsikeskus on määratud ja hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 18. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 19. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1 ning 5 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli. § 20. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas eeldatav tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks ja lõpetamiseks; 2) toetuse väljamaksmise tingimused; 3) vajadusel muud vajalikud taotluse põhised kõrvaltingimused. (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel või juhul, kui taotlejat või taotlust ei tunnistata käesoleva määruse alusel vastavaks. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. (7) Taotlejale tehakse teatavaks tema taotluse kohta tehtud otsus 3 tööpäeva jooksul struktuuritoetuse registri vahendusel. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. (1^1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rahuldamise otsuse muutmist lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatule ka juhul, kui ühe tegevusrea summa muudatus ületab 15% tegevusrea otsusega kinnitatud mahust. Muudel juhtudel on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust muudatusest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui soovitavad muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või investeeringute kavaga. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel. (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvestades taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse esitamisest. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatult tihedamini, ja projekti lõpparuande. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel. (2) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab aruande struktuuritoetuse registri kaudu. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (3) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 2) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 3) andmed projekti progressi kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, läbiviidud hanked, saavutatud projekti väljundid ja tulemused; 4) andmed projekti eelarve täitmise kohta; 5) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 6) projekti lõpparuandes esitatakse põhjendused finantsanalüüsi uuendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta; 7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (4) Kohustuse või nõude täitmata jätmisest teavitatakse Rahandusministeeriumit perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud korras. § 23. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. (2) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 20 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7. (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (5) Ettemakseid võib kohaliku omavalitsuse üksusele põhjendatud juhtudel teha järgmiselt: 1) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12 või 2) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ja ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (6) Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ettemakse taotlemisel menetleb rakendusüksus maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel esitatud maksetaotluses ning ettemakse kasutamise aruandes sisalduvate kulude abikõlblikkust ning kuludega seotud toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist kontrollib rakendusüksus mitte kauem kui 45 kalendripäeva alates maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande saamisest. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. (9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (10) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. [RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 7. peatükk Poolte õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja õigused ning kohustused (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele; 2) informeerib kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest objekti omandisuhetes; 3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljundid ja tulemused ning tagab projektiga valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega; 4) esitab vajadusel rakendusüksusele ettepaneku olemasoleva objekti lahenduse muutmiseks, sealhulgas ümber projekteerimiseks, et saavutada eeldatud tulemus; 5) esitab rakendusüksuse nõudmisel finantsanalüüsi; 6) kohustub andma riigihanke korraldamise kompetentsikeskusele, kui see on määratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ja hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ning hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda. (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt: 1) informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) hangete alast eelnõustamist vastavalt rakendusüksuse protseduuridele. (3) Toetuse saajale antakse tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. § 25. Rakendusüksuse ülesanded () Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 1) [kehtetu - RT I, 20.04.2018, 1 - jõust. 23.04.2018] 2) seirama projektide edenemist ja vajadusel esitama rakendusasutusele nende kohta ülevaateid; 3) korraldama toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande, vajadusel lastes seda toetuse saajal täiendada; 4) eelnõustama toetuse saajaid riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele; 5) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 6) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest; 7) teostama järelkontrolli projektidele vatsavalt rakendusüksuse protseduuridele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et tagatakse kestvuse nõude täitmine ja vara kasutatakse sihtotstarbeliselt; 8) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud dokumentide ja tõendite kestvuse tagamise nõudest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 9) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 40; 10) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi. § 26. Rakendusasutuse õigused () Rakendusasutusel on õigus: 1) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks; 2) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega toetuse saaja juures; 4) vajadusel teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. § 27. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.