Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teaduse populariseerimise alategevuse „Teeme+” toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 01.07.2016 nr 47
RT I, 08.07.2016, 48
jõustumine 11.07.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse populariseerimine” alategevuse „Teeme+” (edaspidi meetme tegevus) avatud taotlusvooru raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Meetme tegevuse rakendamisel arvestatakse järgmiste arengukavade eesmärkidega:
  1) Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”;
  2) Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020”;
  3) Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korraldusega nr 59 heaks kiidetud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020”;
  4) Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2013. a korraldusega nr 572 heaks kiidetud „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”;
  5) Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a korraldusega nr 199 heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020””.

  (3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust taotlejatele ja partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust, mis on täitmata. Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja sihtgrupp

  (1) Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) valdkonna populariseerimine noorte seas, teadlikkuse tõstmine LTT valdkonnast ning huvi kasvatamine teadlas- ja insenerikarjääri vastu.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on:
  1) tõusnud LTT valdkonna erialade sisseastujate ja lõpetajate osakaal kõrghariduses;
  2) kasvanud LTT suunaga tegelevate huviringide arv, lisandunud on uusi üritusi;
  3) kasvanud LTT valdkonna tegevustes osalenute arv;
  4) tagatud võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks ning paranenud on sooline tasakaal LTT erialadel.

  (3) Rahastatavate projektide tulemusel tõuseb ülikoolides LTT valdkonda sisseastujate ja lõpetajate arv. Projektid on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega ning panustavad teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisse.

  (4) Projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse populariseerimine” alategevuse „Teeme+” väljundnäitaja „LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses” sihttaseme saavutamisse.

  (5) Tegevuse sihtgrupp on teadusasutused, -seltsid, -keskused, muuseumid, kohalikud omavalitsused, huviringid, huvikoolid, avatud noortekeskused, üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, ülikoolid, LTT valdkonnaga seotud mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted ning nendega koostööd tegevad teadlased, õppejõud, üliõpilased, insenerid, õpetajad, ringijuhendajad, noorsootöötajad. Lisaks on tegevuse sihtgrupiks LTT valdkonda tundvad lapsevanemad ja ettevõtjad, kes tegelevad nimetatud valdkonna teadmiste ja oskuste arendamise ning teadlas- ja insenerikarjääri populariseerimisega.

§ 3.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) LTT valdkond – loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tehnikaalad ning nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad);
  2) noor – 7- kuni 26-aastane füüsiline isik;
  3) huvitegevus – lühiajaline süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Huvitegevust võib läbi viia ka üldhariduskoolides, avatud noortekeskustes, muuseumides, teaduskeskustes jne, kus nendeks tegevusteks on loodud vastavad tingimused;
  4) loodus-, tehnoloogia ja täppisteaduste huviharidus (edaspidi teadushuviharidus) – LTT valdkonnas toimuv huviharidus, mis hõlmab formaalhariduse välist tegevust, on pikaajaline, süsteemne juhendatud tegevus vaba tahte alusel, mille eesmärk on tekitada huvi valdkonna vastu või omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal;
  5) loodus-, tehnoloogia ja täppisteaduste huviring (edaspidi teadusring) – huviring, mille valdkonnaks on LTT või/ja on ringi tegevus seotud nende valdkondadega interdistsiplinaarselt. Selle meetme tegevuse kontekstis peab ring toimuma kokku vähemalt 16 akadeemilist tundi õppeaasta jooksul õppetööga hõivatud ajal ning kestma projekti toel vähemalt kolmel õppeaastal;
[RT I, 16.08.2019, 28 - jõust. 19.08.2019, rakendatakse alates 12.04.2017]
  6) hindamiskomisjon – rakendusüksuse poolt rakendusasutuse ettepanekul moodustatud töörühm, mille ülesandeks on taotluste hindamine ning hindamise tulemuste kohta motiveeritud ettepanekute esitamine rakendusüksusele;
  7) õppevara – tegevuste läbiviimiseks soetatud vara (õppematerjalid, õpikud, e-õpikud, vahendid jne);
  8) huvitegevuse korraldaja – organisatsioon, mille raames huviring tegutseb.

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
[RT I, 05.08.2020, 1 - jõust. 01.09.2020]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Käesoleva meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) Tegevus 1: noortele LTT valdkonna teadmisi ja praktilist tegevust pakkuvate süsteemsete ürituste sarjade või suuremahulisemate tegevuste korraldamine teadusasutustes, -seltsides, -keskustes, muuseumites, üldhariduskoolides ning ettevõtetes ja mujal ning tegevusteks vajaliku õppevara soetamine;
  2) Tegevus 2: noortele suunatud LTT valdkonna teadmisi ja oskusi arendavate ning praktilist tegevust pakkuvate pikaajaliste süsteemsete teadushuviringide tegevuse käivitamine ja läbiviimine ning selleks vajaliku õppevara soetamine ning juhendajate koolitamine.

  (2) Tegevuste korraldamisse ja noorte juhendamisse peab olema kaasatud mõni järgnevatest spetsialistidest: teadlane, õppejõud, üliõpilane, insener, LTT valdkonda tundev lapsevanem, ettevõtja või õpetaja, ringijuhendaja; noorsootöötaja, kes tegeleb noorte seas LTT valdkonna teadmiste ja oskuste arendamisega või teadlas- ja insenerikarjääri populariseerimisega.

  (3) Tegevuste kestus on järgmine:
  1) toetatav tegevus 1 peab kestma projekti toel vähemalt kolmel õppeaastal;
  2) toetatav tegevus 2 peab kestma projekti toel vähemalt kolmel õppeaastal ja vähemalt kaks õppeaastat pärast projekti lõppu.

  (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
  2) kaudsed kulud 15% ulatuses otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
  3) abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses;
  4) projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud (sh seminaride ja koolituste korraldamise kulu; ruumide rendi- ja üürikulud; tehnika rendikulud; lähetus- ja transpordikulud; toitlustuskulud; majutuskulud, kulumaterjalid jm);
  5) projekti tegevusteks vajamineva õppevara soetamise (või rentimise) kulud (sh õppematerjalide väljatöötamine, seadmete, tarvikute, kulumaterjalide, projekti tegevusteks vajamineva tarkvara litsentside kulu jm);
  6) teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
  7) toetatavate tegevustega seotud infotehnoloogiliste lahenduste kulud, v.a ühendmääruse § 9 lõike 5 punktis 3 nimetatud kulud;
  8) vajalike hangete läbiviimisega seotud kulud sisseostetud teenusena, kui hange on õnnestunud;
  9) toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vältimatult vajalikud muud kulud.

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) amortisatsioonikulud;
  2) ehitus- ja remonditegevusega seotud kulud;
  3) liiklusvahendite ostmine, liising ja kasutusrent;
  4) kinnisasja ostmine;
  5) töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised;
  6) projekti elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
  7) päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ga 2, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2016. aasta 1. septembrist kuni 2022. aasta 31. augustini. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 9.   Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, millest kuni 75% on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja kuni 10% riiklik kaasfinantseering. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15%.

  (2) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 10 000 eurot ja maksimaalselt 100 000 eurot.

  (3) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

  (4) Vähese tähtsusega abi puhul peab toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetust võivad taotleda Eesti:
  1) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  2) riigiasutused;
  3) mittetulundusühingud;
  4) sihtasutused;
  5) kohaliku omavalitsuse üksused;
  6) ettevõtted.

  (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnereid. Projekti partneriks võivad olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud.

  (3) Partneri kaasamisel peab taotluses olema esitatud kaasamise põhjendus, partneri poolt ellu viidavad toetatavad tegevused peavad olema fikseeritud projekti tegevuskavas ning tema poolt tehtavad abikõlblikud kulud projekti eelarves. Lisaks võib partner panustada projekti omafinantseeringusse.

  (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ning 2 toodud nõuetele.

  (5) Taotlejale ja partnerile komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (6) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

§ 11.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) kinnitama, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel;
  5) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  6) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:
  1) andmed taotleja ja partneri(te) kohta (sh projekti tegevusega seotud ringijuhi CV);
  2) andmed taotleja varasemate kogemuste kohta ja/või isikute kohta, kes hakkavad tegevusi läbi viima. Informatsioon tegevuste seose kohta LTT valdkonna populariseerimisel;
  3) kirjeldus projekti juhtimise ja süsteemsete ürituste sarjade või suuremahuliste tegevuste või teadushuviringi(de) tegevuse korralduse kohta;
  4) tegevus- ja ajakava, sealhulgas projekti rakendamise algus;
  5) projekti kogueelarve koos seletuskirjaga, eristades sealhulgas abikõlblike kulude summad;
  6) partnerite kaasamisel on nimetatud partner ja tema panus projekti ning omafinantseeringusse;
  7) projekti tegevusplaan selle kohta, kuidas tagatakse teadushuviringi(de) jätkufinantseerimise skeem kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu (ei ole asjakohane tegevuse 1 puhul);
  8) kavandatava(te) tegevus(t)e eeldatav mõju sotsiaalmajanduslikule arengule, kultuurile ja keskkonnale, sh meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele ning säästvale arengule ning arvestamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajadustega, kus see on asjakohane.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Rakendusasutus võib teha ettepaneku kuulutada välja avatud taotlusvoor konkreetsete tegevuste kohta või eelarve osa kohta või suunatuna konkreetsele sihtrühmale.

  (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks taotleja esindusõigusliku isiku poolt struktuuritoetuse registri vahendusel.

  (2) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest; taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, nõuetele vastava taotluse hindamisest, hinnangu andmisest, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ka muudel juhtudel.

§ 16.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus viib taotluste nõuetele vastavuse kontrolli läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu.

  (2) Kui taotluses esineb puudusi, informeerib ta viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Kui taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

  (4) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (5) Rakendusüksus võib taotluse tehnilise kontrolli käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (7) Rakendusüksus ei tunnista taotlust nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (8) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, mille liikmed peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus.

  (2) Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Hindamisjuhendi koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva määruse §-st 17.

  (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi hinnatakse eraldi tegevuste lõikes.

  (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite, mille osakaalud koondhindest on järgmised, alusel:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna, meetme ja määruse eesmärkidele (10%);
  2) projekti teostatavus, sh projekti teostajate võimekus ja varasem kogemus (20%);
  3) projekti mõjuulatus, sh sihtgruppide kaasatus ja valitud tegevuste mõjusus ja asjakohasus ning projekti olulisus riiklike ja valdkondlike arengukavade ja strateegiate eesmärkide täitmisel, sh mõju võrdsetele võimalustele (20%);
  4) projekti tegevuste süsteemsus, sh tegevuste läbimõeldus ja omavahelised seosed ning mõju valdkonna sisesele koostööle (20%);
  5) projekti majanduslik efektiivsus, sh eelarve põhjendatus ja kulutuste seostatus eesmärkide saavutamisega (20%);
  6) projekti tegevuste jätkusuutlikkus (10%).

  (5) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna, meetme ja määruse eesmärkidele (10%);
  2) projekti teostatavus, sh projekti teostajate võimekus ja varasem kogemus (20%);
  3) projekti mõjuulatus, sh sihtgruppide kaasatus ja valitud tegevuste mõjusus ja asjakohasus ning projekti olulisus riiklike ja valdkondlike arengukavade ja strateegiate eesmärkide täitmisel, sh mõju võrdsetele võimalustele (10%);
  4) projekti tegevuste süsteemsus, sh tegevuste läbimõeldus ja omavahelised seosed ning mõju valdkonna sisesele koostööle (20%);
  5) projekti majanduslik efektiivsus, sh eelarve põhjendatus ja kulutuste seostatus eesmärkide saavutamisega (20%);
  6) projekti tegevuste jätkusuutlikkus (20%).

  (6) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud valikukriteeriumite puhul skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud valikukriteeriumitele antud keskmised hindepunktid korrutatakse läbi vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale valikukriteeriumile vastav hindepunkt. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumite hindepunktid. Selliselt arvutatakse koondhinded eraldi käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul. Hindamiskomisjonil on häälteenamusega võimalik koondhindeid tervikuna 0,5 palli võrra muuta. Koondhinnete alusel moodustuvad eraldi pingeread tegevuse 1 ja tegevuse 2 kohta.

  (8) Projektidele, mille kaalutud keskmine hinne on alla 50% maksimaalsest võimalikust, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse.

  (9) Juhul kui hindamiskomisjoni esitatud taotluste pingeridades on mitmel taotlusel võrdne koondhinne, on eelis taotlusel, mille käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 punktis 4 nimetatud kriteeriumile antud hinne on kõrgem. Kui sellisel juhul on taotluste tulemused võrdsed, eelistatakse taotlust, mille käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 punktis 3 nimetatud kriteeriumile antud hinne on kõrgem. Kui ka sellisel juhul on taotluste tulemused võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr.

  (10) Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste pingeread eraldi tegevuste 1 ja 2 kohta. Iga taotluse kohta esitatakse hindamisleht koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluses kirjeldatud projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks, nt taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Täiendavate tingimuste seadmisel peab rakendusüksus küsima taotlejalt nõusolekut.

  (11) Taotluse osalise rahuldamise ettepaneku võib hindamiskomisjon teha juhul, kui toetuse summa vähendamine või tegevuste muutmine ei mõjuta negatiivselt taotluses sisalduva projekti eesmärkide saavutamist. Ettepaneku tegemisel tuuakse hindamislehel ettepaneku põhjendused ja toetuse summa.

§ 18.   Taotluse rahuldamine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva määruse § 17 lõike 7 alusel toimunud hindamise käigus tekkinud pingereale ja taotlusvooru eelarvele.

  (2) Hindamiskomisjoni töö tulemuse põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
  2) rahuldada taotlus osaliselt või
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevuste elluviimisega alustamiseks;
  2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  3) toetuse maksmise tingimused.

  (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teavet võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 19.   Taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 6 lõikes 4, § 16 lõikes 8 ja § 17 lõikes 8 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 18 lõikele 1.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta või kui taotlus ei ületanud hindamisel lävendit.

  (3) Käesoleva määruse § 17 lõike 7 alusel moodustatud pingereas olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetuse summaga, kui on taotletud;
  3) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse käesoleva määruse § 19 lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras, arvestades sealjuures ka käesoleva määruse § 9 lõiget 3.

  (2) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ning vajadusel esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse.

  (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 loetletud juhtudele on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
  1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed;
  2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
  3) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet rohkem kui 10% kinnitatud eelarve mahust eelarveaasta jooksul.

  (4) Juhul kui toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 toodud alusel, esitab ta koos taotlusega ka uue eelarve.

  (5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata muuta projekti eelarvet kuni 10% kinnitatud eelarve mahust eelarveaasta jooksul tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada enne erinevate kulude tegemist.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.

  (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (8) Rakendusüksus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks.

  (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsused § 45 lõike 1 punkt 3 alusel.

7. peatükk Toetuse maksmine 

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse välja ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kinnitatud vormil. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab maksetaotluse tähtaegset esitamist, esitatakse taotlus rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna registriväliselt. Maksetaotlus esitatakse vähemalt kord kuue kuu tagant ja mitte tihedamini kui kord kuus. Juhul kui toetuse saaja on riigiasutus ning makstud abikõlblikud kulud on võrdsed või ületavad riigihanke piirmäära, esitatakse maksetaotlus kord kuus.
[RT I, 20.10.2017, 15 - jõust. 23.10.2017]

  (4) Mitteriigiabi ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
  1) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
  2) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13.

  (5) Ettemakseid vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ühendmääruse §-des 19–20 sätestatud korras.

  (6) Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ettemakse taotlemisel menetleb rakendusüksus maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel esitatud maksetaotluses ning ettemakse kasutamise aruandes sisalduvate kulude abikõlblikkust ning kuludega seotud toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist kontrollib rakendusüksus mitte kauem kui 90 kalendripäeva alates maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande saamisest.

  (7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (8) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 3 ning eelkõige juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
  3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

  (10) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
  1) tegevusaruanne (edaspidi projekti aruanne);
  2) lõpparuanne.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

  (3) Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

  (4) Projekti aruandes ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
  2) projekti aruandlusperiood;
  3) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt);
  4) andmed projektile tehtud maksete ja tagasinõuete kohta, võrdlus rahastamiskavaga;
  5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev;
  7) muud aruandes nõutud andmed.

  (5) Rakendusüksusel on projekti aruande põhjal õigus põhjendatud juhtudel, kui toetuse saaja tegevus ei vasta esitatud projektile, projekti toetust vähendada või toetuse andmine lõpetada.

  (6) Lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. Viimane makse projektile toimub pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
  1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  2) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  3) kinnitab, et on saavutanud taotluses, tegevuskavas ja finantsprognoosides kirjeldatud tulemused.

  (2) Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotluste kogumist ja menetlemist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms ning tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
  2) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele selle kohta ülevaateid;
  3) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsusest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
  4) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti aruanded ja lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud lõpparuande rakendusasutusele teadmiseks;
  5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas toetuse saaja soovil eelnevalt kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
  6) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise häiretest;
  8) teostama järelkontrolli juhuvalimi alusel valitud projektidele veendumaks, et projekti kaasabil käivitatud huviring tegutseb ning et käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud;
  9) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  10) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
  11) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil meetme raames viimane abi anti;
  12) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.