Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.03.2026 otsus nr 672
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)
Vastu võetud 25.02.2026
§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) vedelkütuste keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;
2) biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise korra.”;
2) paragrahvi 120 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõike 1 punktis 1”;
3) paragrahvi 120 lõike 2 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
4) seaduse 5. peatüki 4. jagu ja § 2351 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 249 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „2351,”;
6) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).”.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergiasalvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste seadmete, pumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, käsitatakse hoone tehnosüsteemina, kui need on hoone toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud.”;
2) seadustikku täiendatakse §-ga 842 järgmises sõnastuses:
„§ 842. Alla 100-kilovatise päikeseenergiaseadme ehitusteatis
Kui alla 100-kilovatise nimivõimsusega päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses käesoleva seadustiku § 36 lõike 5 alusel alustatud kontrolli tulemusel haldusakti § 36 lõikes 6 viidatud tähtaja jooksul, võib alustada ehitamist.”;
3) seadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta” osa „Hoone” muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
”;
4) seadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta” osa „Rajatis” allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised” rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW” muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
”;
5) seadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta” osa „Hoone” muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
”;
6) seadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta” osa „Ehitis” allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised” rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW” muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
”;
7) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).”.
§ 3. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 132 järgmises sõnastuses:
„132) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;”;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 342 ja 343 järgmises sõnastuses:
„342) V2G-süsteem – elektrisõidukist ja autolaadijast koosnev süsteem, mis võimaldab suunata elektrienergiat elektrivõrgust nii auto akusse kui ka vastupidi;
343) üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt – tavalaadimispunkt, mis ei ole avalik ja kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja vältel;”;
3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:
„(24) Käesoleva seaduse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetuse tervikuna või osalisel maksmisel saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.”;
4) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist ainult elektrienergiat tootvas käitises;”;
5) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 51 ei kohaldata, kui nimetatud elektrienergia vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele ja vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas;
2) selle tootmise käigus tekkinud süsihappegaas kogutakse ja säilitatakse.”;
6) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid;”;
7) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Liituja taotlusel väljastab võrguettevõtja üldsusele ligipääsmatule laadimispunktile tehnilised tingimused, mis tagavad laadimispunkti valmiduse:
1) kasutada V2G-süsteemi;
2) kasutada nutilaadimist;
3) liidestada V2G-süsteemi mõõtepunkti nutiarvesti reaalajalähedaste mõõtmistega.”;
8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).”.
§ 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 73 järgmises sõnastuses:
„73) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus-, metsandus-, kalandus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;”;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:
„152) geotermiline energia – maapinna all soojusena salvestunud energia;”;
3) paragrahvi 2 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„212) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus – vedel ja gaasiline kütus, milles sisalduv energia pärineb muust taastuvenergia allikast kui biomass;”;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses:
„241) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;”;
5) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„261) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, kes väljastab kõikide energiakandjate kohta käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi;”;
6) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 265–269 järgmises sõnastuses:
„265) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
266) taastuvelektrienergia – elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
267) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab energiat tuuleenergiast (edaspidi tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (edaspidi päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav tootmisseade;
268) taastuvkütus – biokütus, vedel biokütus ja biomasskütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ning muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus;
269) taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik – vesinik, mille tootmiseks kasutatakse üksnes taastuvaid energiaallikaid elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses;”;
7) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 272 ja 273 järgmises sõnastuses:
„272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit, samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks;
273) tööstussektor – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) B, C ja F jakku ning K jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted;”;
8) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul sellise energia kasutuselevõtuks sobivate piirkondade, kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi.
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsis võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsi eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune analüüs tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.”;
9) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele teabe andmise kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teave peab olema esitatud ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.
(7) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe edastamise riigi sihtasutusele halduskoostöö seaduses sätestatud korras.”;
10) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses:
„§ 133. Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarnija avaldatav teave
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarnija avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1) kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse ja jahutuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
3) heitsoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
4) kaugkütte võrgupiirkonna tõhusus;
5) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus koos eelneva kalendriaasta tarbimistihedusega.”;
11) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Aastaks 2030 on tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust vähemalt 42 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.”;
12) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud energia võetakse arvesse valdkonnas, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Koostöölepingu kaudu on võimalik kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus see kütus toodeti.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud koostööleping peab sisaldama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, millal koostööleping hakkab kehtima.”;
13) paragrahvi 322 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.”;
14) paragrahvi 322 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel taastuvenergia osakaalu arvutamisel, investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59 ja 594–596 sätestatud toetuse maksmisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuse keskkonnanõuetele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.”;
15) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses:
„(16) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku:
1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks või
2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse, või
3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.
(17) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks.
(18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 16 ja 17 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas.”;
16) paragrahvi 323 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud, ning loodusmetsad, täpsemalt metsad, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi, ent need ei ole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust, ning mis on vastavalt määratletud ja kaardistatud;”;
17) paragrahvi 323 lõike 1 punktides 2 ja 6 asendatakse läbivalt sõnad „bioloogilise mitmekesisusega” sõnaga „elurikkusega”;
18) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) nõmm.”;
19) paragrahvi 323 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „ülestöötamisega” sõnaga „varumisega” ja sõna „ülestöötamispiirkonnas” sõnaga „varumispiirkonnas”;
20) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.06.2018, lk 1–25), artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.”;
21) paragrahvi 323 lõike 4 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) metsa biomassi varumine on seaduslik ja raiutud alad uuendatakse metsaseaduses sätestatud tingimuste kohaselt;
2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad on kaitstud, et säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et metsa biomassi varumine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
3) metsa biomassi varumisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;”;
22) paragrahvi 323 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) metsa biomassi varumine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega;
5) metsa biomassi varumine on kooskõlas lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, elurikkusele ja elupaikadele on võimalikult väike.”;
23) paragrahvi 323 lõikes 9 asendatakse arv „20” arvuga „7,5”;
24) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:
1) suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 kraadi Celsiuse skaalal ja atmosfäärirõhul 1 baar;
2) suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.”;
25) paragrahvi 323 lõiget 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) auditi jaoks ettevõtte kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt;”;
26) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:
„(121) Ettevõtja säilitab kasutatud biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse kohta teabe, mis võimaldab kontrollida biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse käesolevas paragrahvis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavust kogu tarneahela ulatuses. Teavet säilitatakse viis aastat.”;
27) paragrahvi 327 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuste süsteemi haldaja biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja kasvuhoonegaaside heite mahukust.”;
28) paragrahvi 327 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, veeldatud biometaani”;
29) paragrahvi 327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on üks megavatt-tund. Süsteemihaldaja võib jagada elektrienergia standardühiku murdosadeks, tingimusel et iga murdosa on vatt-tunni kordne.”;
30) paragrahvi 327 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Võrguvälise energia tarneahel peab olema dokumenteeritud kogu tarneahela ulatuses. Süsteemihaldajal on õigus nõuda päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist päritolutunnistuse kustutajalt vastava dokumentatsiooni esitamist.”;
31) paragrahvi 327 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa. Otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia korral kustutatakse päritolutunnistus pärast väljastamist automaatselt tarbija kasuks.”;
32) paragrahvi 327 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis oma tarbitud energia päritolu.”;
33) paragrahvi 328 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Biometaani ja elektrienergia kogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega.
(4) Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) biometaan vastab maagaasiseaduse § 173 lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele;
2) biometaani kogus, mille tarbimist tõendatakse päritolutunnistustega, on mõõdetud jälgitavalt kalibreeritud või taatluskohustuse korral taadeldud mõõtevahendiga;
3) biometaani mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile.”;
34) paragrahvi 328 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks (ELT L 157, 20.06.2023, lk 11–19), sätestatud nõuetele.
(42) Võrgust eraldatud tootmisjaamas toodetud biometaanile väljastatakse päritolutunnistus käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuete kohaselt.”;
35) paragrahvi 329 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) energia tootmisseadme asukoht, liik, installeeritud võimsus ja tootmisseadme kood;”;
36) paragrahvi 329 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kütuse või energia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;”;
37) paragrahvi 329 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Päritolutunnistuse väljastamisel esitatakse päritolutunnistusel kasvuhoonegaaside heite mahukus.”;
38) paragrahvi 329 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Biometaani tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse biometaani tarbimise arvestamiseks vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuse täitmiseks ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 288 sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed:”;
39) paragrahvi 329 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kinnitus selle kohta, kas tooraine või kütus vastab säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 323, ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;”;
40) paragrahvi 329 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „viis” sõnadega „ja energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu”;
41) paragrahvi 329 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 329 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud andmed ei sisaldu imporditud päritolutunnistusel biometaani tarbimise arvestamiseks vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuse täitmiseks ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 288 sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks, tuleb puuduvate andmete kohta esitada tõend.”;
43) paragrahvi 329 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Vesiniku tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:
1) toodetud kütuse tüüp;
2) kütuse alumine kütteväärtus;
3) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvast energiaallikast toodetud vesinik käesoleva seaduse § 2 punkti 269 tähenduses või fossiilset päritolu vesinik.”;
44) paragrahvi 3210 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Alla 50 kW nimivõimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.”;
45) paragrahvi 3210 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Süsteemihaldaja tunnustab teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt väljaantud päritolutunnistusi ainsa tõendina käesoleva seaduse § 327 lõigetes 5 ja 51 sätestatud asjaolude tõendamiseks.”;
46) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Energiatarnija, kes müüb tarbijale elektrienergiat või gaasi, sealhulgas vesinikku ja biometaani, esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud koguse kohta ja päritolutunnistustega tõendamata koguse kohta, kohaldades võrgust tarbitud tõendamata kogusele süsteemihaldaja avaldatud segajääki.”;
47) paragrahvi 3210 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui:
1) kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest Euroopa Liidu riigiabi andmise reegleid järgides maha;
2) saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse;
3) toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras või
4) tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud kogused tarbija kasuks.”;
48) paragrahvi 3210 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga, et edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist riigisiseselt toodetud taastuvatest energiaallikatest gaasi ja riigisiseselt tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, mis vastab käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, koguse ja omaduste andmeid.”;
49) paragrahvi 3211 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „peatüki tähenduses on hoonestusluba,” tekstiosaga „paragrahvi lõike 1 tähenduses on meretuulepargi hoonestusluba,”;
50) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-dega 3215–3220 järgmises sõnastuses:
㤠3215. Taastuvenergia alad
(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või meres.
(2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardi ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium.
(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused, ja millele on tehtud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kaitsekategooria liigi elupaika või kasvukohta, kaitstavat looduse üksikobjekti ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on jõutud veendumusele, et tuuleelektrijaama rajamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aladele;
5) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud lindude ja käsitiivaliste peamisi rändeteid;
6) alale tuuleelektrijaama rajamine ei põhjusta olulist piiriülest keskkonnamõju.
§ 3216. Taastuvenergia projekti menetlus
(1) Taastuvenergia projekti menetlus sisaldab taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade ja teatiste menetlusi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohast keskkonnamõju hindamise menetlust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload, milleks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud keskkonnakaitseload ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 80, jäätmeseaduse §-s 987, tööstusheiteseaduse § 134 lõikes 3 ja veeseaduse §-s 196 nimetatud registreeringud.
(3) Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu liitumispunkti.
(4) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.
§ 3217. Taastuvenergia projekti menetluse alustamine
(1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:
1) ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest;
2) ehitusseadustiku § 1131 lõike 12 tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.
(2) Kui kavandatav tegevus eeldab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatule keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus, misjärel algab käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalase tegevusloa taotlusele lisada andmed leevendusmeetmete kohta.
(3) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.
(4) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust järgmiselt:
1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui sellel esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud aja jooksul.
(5) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks.
§ 3218. Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine
(1) Taastuvenergia projekti menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivaid norme käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
(2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine.
(3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:
1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine;
2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega ole vaja võtta lisaleevendusmeetmeid.
(4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest arvates.
(5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ning taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalane tegevusluba, teeb ehitusloa andja:
1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks ning esitab Keskkonnaametile enda koostatud eelhinnangu koos keskkonnamõju hindamise algatamise põhjuste ja vajalike uuringute loeteluga;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub tegevusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.
§ 3219. Taastuvenergia projekti menetluse kestus
(1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni kaks aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.
(2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni kolm aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.
(3) Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni üks aasta;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3, lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud.
(5) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1) käesoleva seaduse § 3217 lõike 4 punktis 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;
3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;
4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.
(6) Taastuvenergia projekti menetluses tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud menetlused.
(7) Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja keskkonnamõju hindamise menetlus on lõppenud.
§ 3220. Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid
(1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muu hulgas järgmisi asjaolusid:
1) kas kavandatav projekt võib põhjustada ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.
(2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on tõendatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest arvates. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates.”;
51) seadust täiendatakse 84. peatükiga järgmises sõnastuses:
„84. peatükk
Biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse toetuskava kavandamine
§ 3221. Biomassi astmeline kasutamine
(1) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse kõiki järgmisi tingimusi:
1) metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2) biokütus, vedel biokütus ja biomasskütus vastab käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;
3) toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata, kui:
1) biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;
2) kohalik tööstussektor käesoleva seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud erandit rakendatakse, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev hooldamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohaliku tööstussektori jaoks ei sobi.”;
52) seadust täiendatakse §-dega 384–386 järgmises sõnastuses:
㤠384. Paragrahvide 3211, 3213 ja 3214 kohaldamine
Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse menetluses.
§ 385. Paragrahvide 3216–3219 kohaldamine
(1) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ning esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning
2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.
(2) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.
(3) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole sellekohast taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.
§ 386. Paragrahvi 323 lõike 9 kohaldamine
Käesoleva seaduse § 323 lõikes 9 sätestatud kriteeriumi biomasskütust kasutavatele elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvatele käitistele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW, kohaldatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.”;
53) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).”.
§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduse § 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvist 24 jäetakse välja tekstiosa „§ 281 lõikes 6,”;
2) paragrahv 281 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 282 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 282. Taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erand
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 4 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise menetluses.”;
4) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 283 maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamisele sätestatud erandeid.”;
5) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 6 lõike 21 kohane eelhinnang hõlmab vaid taastuvenergiajaama ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.”;
7) paragrahvi 282 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise ulatust. Keskkonnamõju hinnates võrreldakse üksnes ajakohastamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju olemasoleva taastuvenergiajaama keskkonnamõjuga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega.
(5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks otsustaja määratud tähtajaks.”;
8) paragrahvi 282 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul isikutele ja asjaomastele asutustele elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ja vastused esitatud küsimustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.”;
9) paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
10) seadust täiendatakse §-ga 283 järgmises sõnastuses:
„§ 283. Keskkonnamõju hindamise erandid taastuvenergia projekti menetluses
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse keskkonnamõju hindamisele energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti menetluses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud juhul.
(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul.
(3) Otsustaja määrab arendajale tähtaja, et esitada programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaselt, koostada § 20 lõike 1 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning esitada see nõuetele vastavuse kontrollimiseks § 22 lõike 1 kohaselt.
(4) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.
(5) Taastuvenergia projekti menetluses keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõikeid 7 ja 8.
(6) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 tähtaja ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tegevuseks.
(7) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja.
(8) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutustele ja isikutele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse kümne tööpäeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need kümne tööpäeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta, arvestades lõikes 8 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid.
(10) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise programmis käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või nende arvestamata jätmist, vastab seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks otsustaja määratud tähtaja jooksul.
(11) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju hindamise programmi käesoleva seaduse § 18 lõike 2 kohast nõuetele vastavust kontrollib otsustaja kümne tööpäeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi saamist.
(12) Kui arendaja ei järgi käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 6, 7 või 10 või käesoleva seaduse § 22 lõike 9 kohaseid otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.”;
11) paragrahvi 56 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;
12) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).”.
§ 7. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks arvesse võetav biokütus ja biometaan peavad vastama energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.”;
2) paragrahvi 21 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) biometaan on füüsiliselt jõudnud lõpptarbimisse andva isikuni kas gaasivõrgu või konteinertranspordi kaudu;
2) lähteriigis väljastatud biometaani päritolutunnistus ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendus on liikunud lõpptarbimisse andva isiku omandusse ning tarbimisse andja on nendega tõendanud biometaani tarbimisse andmist Eestis;
3) biometaani tootmiseks ei ole teine Euroopa Liidu liikmesriik andnud investeeringutoetust ega muud toetust riikliku toetuskava kaudu;
4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.”;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:
„(44) Lõpptarbimisse antud Eestis toodetud biometaan võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui see on sisestatud gaasivõrku või füüsiliselt tarnitud Eesti maantee- või raudteetransporti.”;
4) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „maagaasiseaduse § 102 lõikes 1 nimetatud digitaalsest keskkonnast” tekstiosaga „energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist”;
5) paragrahvi 51 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tarnija lisab andmekogusse käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud andmed ja § 22 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe sõlminud tarnijate nimed ja registrikoodid, ülekantud statistika koguse megadžaulides ning statistilise ülekande tegemise ajavahemiku.”;
6) paragrahvi 51 lõike 6 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231”;
7) paragrahvi 51 lõike 6 punktis 5 asendatakse tekstiosa „ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231 sätestatud kohustuste” sõnadega „sätestatud kohustuse”;
8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).”.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkte 4 ja 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com