Riigikogu
seadus
terviktekst
avaldamine
avaldatud
, osaliselt 01.10.2016 ja 01.01.2017
2016-06-16
RT I
2016-07-05
2016
3
105072016003
2016-07-15
RT I2026-03-18+02:00202632118032026032
2030-01-01
mitte jõustunud
1
2020-06-27
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
118032026032
59
2026-05-11
Birgit Aitsam
1063489Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Energiamajanduse korralduse seadus
1
2017-06-14
RT I
2017-07-01
1
101072017001
2017-09-01
2018-06-06
RT I
2018-06-29
2
129062018002
2018-07-09
2018-11-21
RT I
2018-12-12
3
112122018003
2019-01-01
2019-11-06
RT I
2019-11-12
4
112112019004
2019-11-22
2020-06-17
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
2020-10-01
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
, osaliselt 25.10.2020, 01.01.2021 ja 01.01.2022; seaduses asendatud sõna „energiatõhususkohustus” sõnaga „energiasäästukohustus” vastavas käändes.
2022-05-04
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
2022-10-12
RT I
2022-10-22
3
122102022003
2022-11-01
2023-02-15
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
2023-06-20
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2024-06-12
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
, osaliselt 01.06.2025 ja 01.01.2030
2024-09-25
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
2026-02-25
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
1
Üldsätted
1
Seaduse reguleerimisala
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
1
Käesolevas seaduses sätestatakse:
1
abinõud riikliku energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks;
2
taastuvenergia edendamise põhimõtted;
3
energiatõhususe parandamise nõuded ja kohustatud osapooled nii avalikus kui ka erasektoris.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
2
Kehtetu -
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
3
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
2
Terminid
Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1
avaliku sektori asutus – hankija riigihangete seaduse tähenduses;
2
avaliku sektori rakendusasutus – energiasäästu poliitika elluviimisesse kaasatud riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vastutab energia ja süsinikdioksiidi maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide, eelarvepoliitika meetmete, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide ning koolitus- ja haridustegevuse elluviimise või jälgimise eest;
2
1) ]]>
biomasskütus – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja tahkekütus;
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
2
2) ]]>
biogaas – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline kütus;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
2
3) ]]>
metsa biomass – metsanduses toodetud biomass;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
2
4) ]]>
põllumajanduslik biomass – põllumajanduses toodetud biomass;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
3
energia – energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode;
4
energiaaudit – süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne;
5
energia jaemüügi ettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb energiat lõpptarbijatele;
6
energiajuhtimissüsteem – kogum üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad kavas, millega kehtestatakse energiatõhususe eesmärk ja strateegia selle eesmärgi saavutamiseks;
7
energia lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, välja arvatud tarned energia muundamise sektorile ja energiatööstusele;
7
1) ]]>
energiaostu riskirühm – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
7
2) ]]>
energiaostuvõimetu isik – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
7
3) ]]>
energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus-, metsandus-, kalandus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
8
energiasääst – säästetud energia hulk, mis määratakse, mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist olukorras, kus on tagatud võrdsed välistingimused, mis võivad mõjutada energiatarbimist;
9
energiatarnija – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab energia transpordi eest lõpptarbijale või tarbijapaigaldiseni;
10
energiateenus – füüsiline kasu, teenus või kaup, mis saadakse energia kombineerimisel energiatõhusa tehnoloogiaga või tegevusega, mis võib hõlmata teenuse osutamiseks vajalikke toiminguid, hooldust ja kontrolli, mida tehakse lepingu alusel ja mille puhul on tõestatud, et tavaolukorras aitab see parandada kontrollitavat ja mõõdetavat või hinnatavat energiatõhusust või säästa primaarenergiat;
11
energiateenuse osutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab energiateenuseid või rakendab muid energiatõhususe parandamise meetmeid lõpptarbija seadmetes või ruumides;
12
energiatõhusus – töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe;
13
energiatõhususe leping – lõpptarbija ja energiateenuse osutaja vaheline leping, mille täitmist kontrollitakse ja jälgitakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel lõpptarbija tasub energiateenuse osutamiseks tehtud investeeringute eest sõltuvalt lepingus kokkulepitud energiatõhususe parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest säästust;
14
energiatõhususe parandamine – energiatõhususe suurendamine tehnoloogiliste, käitumuslike või majanduslike muutuste abil;
15
energiavahendaja – nõudluspoole teenusepakkuja, kes ühendab mitmed lühiajalised tarbimiskoormused müümiseks otse või enampakkumisel organiseeritud energiaturgudel, milleks on elektribörs või börsiväline turg energia, võimsuse, bilansi- ja lisateenustega kauplemiseks mis tahes ajavahemikul, sealhulgas tärminlepingute turud, päev-ette-turud ja päevasisesed turud;
15
1) ]]>
hankimisala – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata metsa biomassi vastavust säästlikkuse kriteeriumidele;
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
15
2) ]]>
geotermiline energia – maapinna all soojusena salvestunud energia;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
16
jaotusvõrguettevõtja – jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses;
17
kasulik üldpõrandapind – hoone köetav pind, mis on hoone kõigi nende ruumide suletud netopindade summa, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat;
18
kaugkütte ja -jahutuse taristu – torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talitluslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse või jahutuse jaotamiseks, välja arvatud tarbijapaigaldised;
19
keskvalitsus – riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused;
20
koostootmine – soojusenergia ja elektrienergia või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
20
1) ]]>
lõppkasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab kütet, jahutust ja sooja tarbevett isiklikuks lõpptarbimiseks, või kesksest allikast kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega varustatava korteri või hoone elanikust või kasutajast füüsiline või juriidiline isik, kellel ei ole lepingut energiatarnijaga;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
20
2) ]]>
lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
21
lõpptarbija – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab energiat energiatarnijaga sõlmitud lepingu alusel;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
21
1) ]]>
mitmeotstarbeline hoone – rohkem kui ühe ehitise kasutusotstarbega elamu või mitteelamu, milles elab või mida kasutab lisaks lõpptarbijale lõppkasutaja;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
21
2) ]]>
muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus – vedel ja gaasiline kütus, milles sisalduv energia pärineb muust taastuvenergia allikast kui biomass;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
21
3) ]]>
mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse või energia hulka;
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
22
nutiarvesti – elektrooniline süsteem, mis on võimeline mõõtma energia tarbimist, andes kohtloetavast arvestist rohkem teavet, ning edastama ja vastu võtma andmeid elektroonilist sidevahendit kasutades;
23
nõudluse juhtimine – abinõud, mille eesmärk on mõjutada elektritarbimise mahtu ja ajalist jaotust, et vähendada esmast elektritarbimist ja lühiajalisi kõrgeid koormusi (tipu koormusi);
23
1) ]]>
oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija – lõpptarbija, kelle peamiseks äri- või kutsetegevuseks ei ole energia tootmine ja kes tarbib, salvestab või müüb oma kinnistul taastuvast energiaallikast toodetud energiat;
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
24
osalev isik – ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale vabatahtliku kokkuleppega kohustuse saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikameetmega;
24
1) ]]>
osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
25
poliitikameede – mõjutusvahend, mille Riigikogu, Vabariigi Valitsus või minister on ametlikult kehtestanud või rakendanud turuosalistele toetava raamistiku, nõude või stiimuli loomiseks, et pakkuda ja osta energiateenuseid ning rakendada muid abinõusid energiatõhususe parandamiseks. Poliitikameede võib olla regulatiivne mõjutusvahend, finants- või fiskaalinstrument, vabatahtlik tegevus või teavitustegevus;
26
primaarenergia – looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata, välja arvatud mitteenergeetilised kasutusalad;
26
1) ]]>
päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, kes väljastab kõikide energiakandjate kohta käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
26
2) ]]>
taastuvenergia müügileping – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvenergia ostmises otse tootjalt ning mis hõlmab muu hulgas elektrilepinguid elektrituruseaduse § 3 punkti 83 mõistes ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse müügilepinguid;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
26
3) ]]>
toetuskava – vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist ning mis hõlmab muu hulgas investeeringu- ja tegevustoetuseid;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
26
4) ]]>
toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev lähteaine, mis on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ning mille alla kuuluvad toidu- ja söödakultuuride jäägid, väikese tärklisesisaldusega rohttaimsed energiakultuurid, haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure, söödakultuurid ning tööstuslikud jäägid;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
26
5) ]]>
taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
26
6) ]]>
taastuvelektrienergia – elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
26
7) ]]>
taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab energiat tuuleenergiast (edaspidi tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (edaspidi päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav tootmisseade;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
26
8) ]]>
taastuvkütus – biokütus, vedel biokütus ja biomasskütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ning muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
26
9) ]]>
taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik – vesinik, mille tootmiseks kasutatakse üksnes taastuvaid energiaallikaid elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
27
tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni;
27
1) ]]>
tõhus koostootmine – soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
27
2) ]]>
tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit, samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
27
3) ]]>
tööstussektor – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) B, C ja F jakku ning K jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
28
volitatud isik – juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse arendada, juhtida või hallata energiapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse nimel;
29
väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;
30
üksikmeede – meede, mis aitab parandada energiatõhususe kontrollitavat ja mõõdetavat või hinnatavat paranemist ning mida rakendatakse poliitikameetme tulemusena;
31
üldine energiasäästukohustus – käesolevas seaduses sätestatud kohustus energiasäästu saavutamiseks või energiatõhususe parandamiseks energia tootmisel, ülekandel ja jaotamisel ning energia lõpptarbija juures;
32
ülekandevõrguettevõtja – põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses ja süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses.
2
Riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad
3
Riiklik energiatõhususe eesmärk ja tegevuskava
1
Kliimaministeerium (edaspidi energiasäästu koordinaator) seab riikliku energiatõhususe eesmärgi aastani 2020 ja koostab riikliku energiatõhususe tegevuskava.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetud eesmärgi seadmisel võetakse aluseks energia lõpptarbimine, lisaks arvestatakse:
1
Euroopa Liidu eesmärki, et 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul või 1086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;
2
käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud meetmeid energiatõhususe parandamiseks ja energiasäästu saavutamiseks;
3
riigi energiapoliitikat.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususe eesmärgist teavitab energiasäästu koordinaator Euroopa Komisjoni aruandega, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XIV lisa 1. osaga. Aruandes väljendatakse eesmärk ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitatakse, kuidas ja milliste andmete alusel see on arvutatud.
4
Energiasäästu koordinaator esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku energiatõhususe tegevuskava Euroopa Komisjonile.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikule energiatõhususe tegevuskavale lisatakse ajakohastatud hinnang eeldatava üldise primaarenergia tarbimise kohta aastal 2020. Hinnang peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL XIV lisa 1. osas sätestatule.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklik energiatõhususe tegevuskava peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL XIV lisa 2. osas sätestatule.
7
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku energiatõhususe tegevuskava osaks on käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia.
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikule energiatõhususe tegevuskavale ei kohaldata riigieelarve seaduses strateegiadokumendile sätestatud nõudeid ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses planeerimisdokumendile sätestatud nõudeid.
9
Vabariigi Valitsus seab riikliku energiatõhususe eesmärgi aastani 2030 ja kehtestab lõimitud riikliku energia- ja kliimakava, mille koostab energiasäästu koordinaator kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artiklites 3, 4 ja 6–12 sätestatud nõuetega.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
10
Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmärk võib olla püstitatud primaar- või lõppenergia:
1
tarbimise kohta;
2
säästu kohta;
3
energiamahukuse kohta.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
11
Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetud eesmärgi seadmisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 3 lõikes 1 nimetatud eesmärki.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
4
Riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia energiatõhususe parandamiseks
1
Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise, kogu riiki hõlmava rekonstrueerimise strateegia (edaspidi pikaajaline rekonstrueerimise strateegia) elamute ja mitteelamute rekonstrueerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega hoonefond ning hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
1
1)]]>
Pikaajaline rekonstrueerimise strateegia peab sisaldama:
1
statistilisel valimil põhinevat ülevaadet riigi territooriumil asuvatest sisekliima tagamisega hoonetest ja 2020. aasta 1. jaanuariks rekonstrueeritud hoonete osakaalust;
2
hoone tüübiga, hoone asukoha klimaatiliste tingimustega ning vajaduse korral hoone elukaarega sobivaks rekonstrueerimiseks kuluva hinnangulise ajavahemiku põhjal kindlaksmääratud kulutõhusaid rekonstrueerimislahendusi;
3
ülevaadet hoonete sihipärastest kulutõhusatest rekonstrueerimislahendustest ja poliitika edendamisest, mis toetab hoonete kulutõhusat, vajaduse korral järkjärgulist terviklikku rekonstrueerimist, ja väljatöötatud toetusmeetmetest;
4
ülevaadet kogu hoonefondi kõige vähem energiatõhusast osast ja turuosaliste huvide lahknemisest tingitud olukordadest ning nendest tulenevalt turutõrkeid välistavast poliitikast ja väljatöötatud toetusmeetmetest;
5
ülevaadet energiaostuvõimetuse leevendamiseks väljatöötatud toetusmeetmetest;
6
ülevaadet avalikule sektorile suunatud energiatõhususe poliitikast ja toetusmeetmetest;
7
ülevaadet riiklikest algatustest, mis edendavad teadmistepõhiseid lahendusi ja nutilahendusi ehituse ja energiatõhususe alal ning üksikute hoonete vaheliste või piirkondlike energiatõhususe lahenduste rakendamist;
8
energiasäästu ja sellega ühiskonnale kaasneva laiema majandusliku kasu tõenduspõhist hinnangut.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia ei ole strateegiadokument riigieelarve seaduse tähenduses ega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.
3
Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks meetmete ja mõõdetavate tulemuslikkusnäitajatega tegevuskava, pidades silmas järgmisi pikaajalisi eesmärke:
1
vähendada Euroopa Liidus aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 protsenti võrreldes 1990. aastaga;
2
tagada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega riiklik hoonefond;
3
hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
4
Tegevuskava sisaldab soovituslikke Eesti vahe-eesmärke 2030. aasta, 2040. aasta ja 2050. aasta 1. jaanuariks ning selgitusi, kuidas vahe-eesmärkide täitmine aitab saavutada Euroopa Liidu püstitatud energiatõhususe eesmärke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
5
Pikaajalises rekonstrueerimise strateegias püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalike investeeringute toetamise meetmete väljatöötamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1
võimaldada investorite juurdepääs hoonete energiatõhusust parandavale tegevusele ja pakkuda terviklahendusi potentsiaalsetele klientidele, koondades selleks ehitusprojektide lahendusi, kaasates investeerimisrühmi ja -platvorme ning konsolideerides väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid;
2
vähendada energiatõhususega seotud meetmete prognoositavat riski investorite ja erasektori jaoks;
3
võimendada erasektori investeeringuid või kõrvaldada turutõrkeid;
4
suunata investeeringuid üldkasutatavate hoonete fondi energiatõhusamaks muutmisse kooskõlas Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) juhistega;
5
luua kättesaadavad ja üldkasutatavad nõustamisvahendid.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
6
Pikaajalises rekonstrueerimise strateegias võib käsitleda tuleohutusega seotud riske, mis mõjutavad rekonstrueerimislahenduste energiatõhusust ja hoone eluiga.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
7
Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia lisana avaldatakse:
1
ülevaade strateegia rakenduskavast, kavandatavast poliitikast ja meetmetest;
2
kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
4
1. ]]>
Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia avalik konsultatsioon
Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia väljatöötamise käigus korraldab energiasäästu koordinaator avaliku konsultatsiooni huvirühmadega vähemalt kahel korral. Avalik konsultatsioon korraldatakse ja konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte koostatakse, lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud koostöö ja kaasamise korrast.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
3
Riiklikud meetmed energiasäästu saavutamiseks
5
Avaliku sektori asutuste hoonete energiatõhususe parandamine
1
Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator korraldab, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses oluliselt rekonstrueeritavale hoonele. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab Rahandusministeerium.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 3 protsendi piirmäär arvutatakse Eesti Vabariigi territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse poolt kasutatavate üle 250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulikust üldpõrandapinnast, mis iga aasta 1. jaanuariks ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel on prioriteetsed madalama energiatõhususega keskvalitsuse hooned, kui nende rekonstrueerimine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rekonstrueerimisnõue ei kehti ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 loetletud sisekliima tagamisega hoonete kohta, mille puhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav, ja relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvate riigikaitse eesmärke teenivate hoonete kohta, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned.
5
Kui ühel aastal rekonstrueeritakse rohkem kui 3 protsenti keskvalitsuse hoonete kasulikust üldpõrandapinnast, võib ülejäänud keskvalitsuse hoonete kasulikku üldpõrandapinda arvestada nii, nagu oleks see rekonstrueeritud kolme eelneva või kolme järgneva aasta jooksul.
6
Keskvalitsuse hoonete ühe aasta rekonstrueerimismäära võib vähendada sellise nõuetele vastava uue hoone võrra, mis on võetud kasutusse või omandatud eelneva kahe aasta jooksul lammutatud keskvalitsuse hoonete asemel või selliste hoonete asemel, mis on eelneva kahe aasta jooksul müüdud, lammutatud või kasutusest kõrvaldatud muude hoonete suurema kasutuse tõttu.
7
Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamiseks teeb keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud köetavate ja jahutatavate keskvalitsuse hoonete inventuuri. Inventuurist jäetakse välja hooned, mille kohta kehtib erand käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. Inventuuri aruanne sisaldab iga hoone kohta järgmisi andmeid:
1
kasulik üldpõrandapind ruutmeetrites või nende andmete puudumisel suletud netopind ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruse tähenduses;
2
energiatõhususarvu klass või kaalutud energia erikasutuse klass ja teave selle kohta, kas hoone vastab oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe miinimumnõuetele või mitte.
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 7 väljatoodud andmete puudumisel arvatakse inventuuris hoone miinimumnõuetele mittevastavaks.
9
Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator teeb käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud inventuuri aruande üldsusele kättesaadavaks.
10
Energiasäästu koordinaatori ülesanne on julgustada parimate praktikate jagamise kaudu avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaalmajadega tegelevaid asutusi:
1
võtma vastu energiatõhususe kava, mis on eraldiseisev või osa suuremast kliima- või keskkonnakavast ning sisaldab konkreetseid energiasäästu ja energiatõhususe eesmärke ja meetmeid, et järgida käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 sätestatud keskvalitsuse hoonete eeskuju;
2
rakendama energiajuhtimissüsteemi, sealhulgas energiaauditeid;
3
kaasama vajaduse korral energiateenuse ettevõtjaid ja sõlmima energiatõhususe lepinguid, et säilitada või parandada energiatõhusust.
6
Avaliku sektori asutuste energiatõhusad ostud
1
Keskvalitsus võib osta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid, niivõrd kui see on kulutõhus, majanduslikult teostatav, üldiselt jätkusuutlik ja tehniliselt sobiv ning piisava konkurentsi olemasolul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Suure energiatõhususe nõuet ei kohaldata ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 loetletud hoonete puhul.
2
kehtestab keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe nõuded määrusega.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust kohaldatakse keskvalitsuse poolt toodete, teenuste ja hoonete ostmiseks sõlmitavate lepingute suhtes, mille maksumus on riigihangete seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdne või sellest suurem.
RT I
2017-07-01
1
101072017001
2017-09-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kohustust kohaldatakse relvajõudude lepingute suhtes vaid sellises ulatuses, mis ei ole vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärgiga. Nimetatud kohustust ei kohaldata kaitseotstarbelise varustuse hankelepingute suhtes, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136).
5
Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamist, näeb avaliku sektori asutus ette, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.07.2017, lk 1–23), alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga tervikuna hõlmatud toodete paketi ostmisel on paketi energiatõhusus kokku olulisem kui paketi üksikute toodete energiatõhusus.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
6
Energiasäästu koordinaatori ülesanne on julgustada parimate praktikate jagamise kaudu avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, järgima keskvalitsuse eeskuju ja ostma üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid. Energiasäästu koordinaator julgustab avaliku sektori asutusi teenuste hangete korraldamisel hindama, kas on võimalik sõlmida pikaajalisi energiatõhusust andvaid lepinguid, mis aitaks saavutada pikaajalist energiasäästu.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2017-01-01
4
Energia tootmise ja tarnimise tõhususe parandamine
7
Energiatõhususe meetmed energia muundamisel, ülekandel ja jaotusel
1
Ülekandevõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja (edaspidi koos võrguettevõtja) määravad kindlaks oma võrgu energiatõhususe parandamise kulutõhusad meetmed ja vajalikud investeeringud ning nende kasutuselevõtu ajakava ning esitavad energiasäästu koordinaatorile nendest ülevaate.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2017-01-01
2
Energiasäästu koordinaator koostab ja avaldab oma veebilehel analüüsi, milles hinnatakse gaasi- ja elektrisüsteemi energiatõhususe parandamise võimalusi, eelkõige ülekande, jaotuse, koormuse reguleerimise ja koostalitlusvõime ning tootmisseadmete ühendamise alal.
3
Konkurentsiamet võtab gaasi- ja elektrivõrgu käitamise kohta elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate otsuste tegemisel arvesse võrguettevõtjate energiatõhususe meetmeid.
4
Konkurentsiamet arvestab elektrituruseaduses ja maagaasiseaduses nimetatud võrgutasude kooskõlastamisel võrgu energiatõhususe parandamiseks võetud meetmete maksumust, süsteemi tõhususe parandamises võrgukasutajate osalemist võimaldavate meetmete maksumust ning nõudluse juhtimist võimaldavate meetmete maksumust, sealhulgas nutiarvestitega seotud lisateenuste maksumust. Võrgutasu ei tohi takistada gaasi- ega elektrisüsteemi üldise tõhususe, sealhulgas energiatõhususe, parandamist, nõudluse juhtimist, turuosaliste osalemist bilansiturul ega lisateenuste hankimist.
8
Kütte ja jahutuse tõhususe edendamine
1
Energiasäästu koordinaator esitab Euroopa Komisjonile tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ning -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta aruande, mille koostamisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL VIII lisa.
2
Tõhusa koostootmise nõuded kehtestab
määrusega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL I ja II lisast.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2017-01-01
2
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul sellise energia kasutuselevõtuks sobivate piirkondade, kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsis võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
3)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsi eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune analüüs tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator riigi territooriumi hõlmava kütte ja jahutuse energiatõhusust edendavate meetmete majanduslikku põhjendatust, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), artikli 1 punktist 3. Analüüsi koostamisel võetakse aluseks kliimatingimused, meetmete majanduslik teostatavus ja tehniline sobivus. Analüüsi tulemus peab võimaldama kindlaks teha kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduse rahuldamiseks.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
1)]]>
Küte ja jahutus on tõhus, kui kütmise ja jahutamise uues kavandatud tootmislahenduses kasutatakse algselt kavandatud tootmislahendusest vähem primaarenergiat ning primaarenergia kogust on võimalik mõõta. Seejuures võetakse tootmislahenduse hindamisel arvesse kasutatava kütuse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks vajalikku energiat.
RT I
2018-06-29
2
129062018002
2018-07-09
4
Ettevõtja lähtub kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljatöötamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandest ja lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusest.
5
Riigieelarve seaduse § 19 lõike 3 kohase energeetika valdkonda reguleeriva arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest soodustada tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide, eelkõige tõhusat koostootmist kasutavate süsteemide kasutusvõimaluste rakendamist kohaliku ja piirkondliku soojusmajanduse arendamisel.
6
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele teabe andmise kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teave peab olema esitatud ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
7
Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe edastamise riigi sihtasutusele halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
9
Nõudluse juhtimine
1
Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel teavet nõudluse juhtimise võimaluste kohta energia hulgi- ja jaeturul.
2
Võrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel süsteemiteenuste, sealhulgas bilansi- ja reserviteenuste turgudele juurdepääsu tehnojuhised lõpptarbijale ja energiavahendajale.
3
Võrguettevõtja pakub võrguteenuse kasutajale energiatõhususe parandamiseks ja nõudluse juhtimiseks vajalikke nutiarvestitega seotud lisateenuseid ning avaldab sellekohase teabe oma veebilehel.
4
Võrguettevõtja järgib bilansi- ja muude süsteemiteenustega seotud nõuete täitmisel turuosalise elektrituruseaduse või maagaasiseaduse tähenduses ja energiavahendaja võrdse kohtlemise põhimõtet ning arvestab nende tehnilist suutlikkust.
10
Tõhusa koostootmisjaama kulude ja tulude hindamise analüüs
1
Ettevõtja koostab tööstusheite seaduse tähenduses käitise tõhusaks koostootmisjaamaks muutmise kulude ja tulude analüüsi, kui kavandab:
1
uut soojuselektrijaama, mille summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW;
2
olemasoleva soojuselektrijaama, mille summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW, olulist rekonstrueerimist;
3
üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega ja kasulikul temperatuuril heitsoojust tootva tööstuskäitise olulist rekonstrueerimist või ehitamist;
4
uut kaugkütte- ja kaugjahutusvõrku;
5
uut 20 MW ületava summaarse nimisoojusvõimsusega soojuselektrijaama olemasolevas kaugkütte- või kaugjahutusvõrgus;
6
olemasoleva soojuselektrijaama olulist rekonstrueerimist selliselt, et efektiivselt kasutada ära lähedal asuva tööstuskäitise heitsoojust.
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud oluline rekonstrueerimine tähendab rekonstrueerimist, mille maksumus ületab 50 protsenti uue samaväärse seadme investeerimiskuludest.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi peab kinnitama soojustehnikaalast või elektrotehnikaalast vähemalt volitatud inseneri kutsekvalifikatsiooni VIII või sellele vastavat taset omav isik.
4
Käitise tõhusaks koostootmisjaamaks muutmise kulude ja tulude analüüsi miinimumnõuded kehtestab
määrusega.
5
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud rekonstrueerimiseks ei peeta seadmete paigaldamist eesmärgiga koguda ja geoloogiliselt säilitada põletuskäitises tekkivat süsinikdioksiidi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 114–135).
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2017-01-01
5
Nõuded energiatarbimise mõõtmisele ja teabe esitamisele energiatõhususe parandamiseks
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
11
Kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimismahu mõõtmine
1
Energiatarnija tagab lõpptarbijale kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee teenuse osutamisega kaasneva soojusenergia mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
2
Energiatarnija paigaldab lõpptarbijale tema soojusvaheti või tarnimiskoha juurde arvesti kaugkütte- või kaugjahutusvõrgust või mitut hoonet teenindavast kesksest allikast tarnitava kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kulunud soojuse mõõtmiseks.
3
Lõppkasutaja korterelamusse või mitmeotstarbelisse hoonesse paigaldatakse kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mahu mõõtmiseks individuaalsed küttekulujaoturid või arvestid, kui nende paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Paigaldatavad arvestid ja kulujaoturid peavad olema kauglugemise funktsiooniga, kui selliste arvestite ja kulujaoturite paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.
4
Energiasäästu koordinaator korraldab lõppkasutaja korterelamutesse või mitmeotstarbelistesse hoonetesse individuaalse, sealhulgas kauglugemise funktsiooniga küttekulujaoturi või arvesti paigaldamise kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse hindamise.
5
võib kehtestada määrusega lõppkasutaja korterelamusse või mitmeotstarbelisse hoonesse individuaalsete küttekulujaoturite ja arvestite paigaldamise tingimused.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
12
Nõuded lõpptarbijale esitatavale arvele
1
Energiatarnija esitab lõpptarbijale arve elektrooniliselt ja vähemalt kord kuus, kui pole kokku lepitud teisiti. Kui tegemist on tarbijaga tarbijakaitseseaduse tähenduses, esitab energiatarnija arve tarbijakaitseseaduse § 4 lõigetes 6 ja 7 sätestatud viisil. Tasu ei võeta arvete esitamise ning elektroonilise ligipääsu eest arvetel esitatavale teabele ja tarbimisandmetele. Kordusarve esitamise eest on arve esitajal õigus tasu nõuda.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2017-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
Energiatarnija esitab lõpptarbijale koos arvega või arvel järgmise teabe:
1
kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;
2
kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud kütusesegu energialiikide kaupa, ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW, siis ka tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus;
3
kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid;
4
arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdlus viimase 12 kuu tarbimisega kliimale vastava korrigeerimisega;
5
viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõpptarbijate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tehniliste näitajate kohta;
6
kaebuse esitamise kord;
7
energiatarbimise võrdlus sarnase lõpptarbijaga või lõpptarbijate keskmisega.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
4
Kaugloetava arvesti olemasolul peab energiatarnija lõpptarbijale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kuus. Muul juhul esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2022-01-01
12
1. ]]>
Lõpptarbija kohustused lõppkasutajale arve esitamisel
1
Lõpptarbija tagab, et lõppkasutaja saab kõik arved ja arvetel esitatava teabe kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise kohta tasuta. Arved ja teave edastatakse lõppkasutajale tema valikul postiaadressil või e-posti aadressil või elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna kaudu või andmekandjal, kui lõppkasutaja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellega nõustunud.
2
Lõpptarbija jaotab korterelamus ja mitmeotstarbelises hoones kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise mõõtmise, jaotamise ja kulude arvestamise kulud lõppkasutajate arvetel kasumit mittetaotleval viisil.
3
Mõistlikud kulud, mis tulenevad sellest, et lõpptarbija annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks kolmandale isikule, ja mis hõlmavad tegeliku individuaalse tarbimise mõõtmist, jaotamist ja arvestamist, võib edasi kanda lõppkasutajatele.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
13
Energiateenuse osutajale esitatav teave
1
Lõpptarbija soovil esitab energiatarnija lõpptarbija määratud energiateenuse osutajale mõõtmisandmed, sealhulgas täiendava teabe varasema tarbimise kohta. Teabe esitamise eest ei võeta tasu, kui ligipääs mõõtmisandmetele ja varasema tarbimise andmetele toimub elektrooniliselt võrguettevõtja kehtestatud viisil või andmeplatvormi kaudu.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2017-01-01
2
Lõppkasutaja soovil esitab lõpptarbija käesoleva seaduse § 131 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teabe eelmise 12 kuu kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise andmete kohta lõppkasutaja määratud energiateenuse osutajale.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
13
1. ]]>
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee arvetel esitatav teave ning tarbimisandmed
1
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist kajastava arvesti ning küttekulujaoturi põhjal lõppkasutajale arvega esitatav teave peab põhinema tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
2
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist kajastava arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija poolt lõppkasutajale esitatud arve sisaldama lõppkasutaja arvestil põhineva tegeliku tarbimise või küttekulujaoturi näidu andmeid.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
3
Arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija esitama lõppkasutajale koos arvega või arvel järgmise teabe:
1
kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse ja jahutuse kogumaksumus ning küttekulujaoturi näidud;
2
kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud kütusesegu energialiikide kaupa, ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW, siis ka tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus;
3
kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid;
4
arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdlus viimase 12 kuu tarbimisega kliimale vastava korrigeerimisega;
5
viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tehniliste näitajate kohta;
6
kaebuse esitamise kord;
7
energiatarbimise võrdlus sarnase lõppkasutajaga või lõppkasutajate keskmisega.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
4
Lõpptarbija poolt lõppkasutajale esitatud arve, mis pole koostatud arvestil põhineva tarbija tegeliku tarbimise või küttekulujaoturi näidu alusel, peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas arvel esitatud summa arvutati, ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud teavet.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
5
Kaugloetava arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija lõppkasutajale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kuus. Muudel juhtudel esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2022-01-01
13
2. ]]>
Seadmete ja süsteemide tarnija esitatav teave
Seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ning süsteemide netotulu, kulu ja energiatõhususe kohta.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
13
3. ]]>
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarnija avaldatav teave
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarnija avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1
kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse ja jahutuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
2
tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
3
heitsoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
4
kaugkütte võrgupiirkonna tõhusus;
5
eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus koos eelneva kalendriaasta tarbimistihedusega.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
6
Energiasäästukohustus
1
Üldine energiasäästukohustus
14
Üldise energiasäästukohustuse maht
1
Üldise energiasäästukohustuse mahu kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud õigusaktis.
2
Üldise energiasäästukohustuse lähtemaht ajavahemikus 2014. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini on 1,5 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta. Keskmine lõpptarbijatele müüdud energiakogus määratakse aastate 2010–2012 põhjal.
2
1)]]>
Üldise energiasäästukohustuse maht ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini on 0,8 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta. Keskmine lõpptarbijatele müüdud energiakogus määratakse aastate 2016–2018 põhjal.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
2
2)]]>
Üldise energiasäästukohustuse maht igal kümneaastasel perioodil pärast 2030. aasta 31. detsembrit on keskmiselt 0,8 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
Keskmise lõpptarbijatele müüdud energiakoguse arvutamisel ei arvestata energiakogust, mida müüdi lõpptarbijatele transpordis kasutamiseks.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud üldise energiasäästukohustuse mahu arvutus esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 III lisas sätestatud nõuetega sama määruse alusel koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
15
Üldise energiasäästukohustuse vähendamine
1
Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud üldise energiasäästukohustuse lähtemahtu võib vähendada, kui:
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
1
rakendatakse väiksemas mahus üldist energiasäästukohustust, mille puhul on energiasäästukohustuse maht 1 protsent keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta aastatel 2014 ja 2015, 1,25 protsenti iga kalendriaasta kohta aastatel 2016 ja 2017 ning 1,5 protsenti iga kalendriaasta kohta aastatel 2018, 2019 ja 2020;
2
energiasääst saavutatakse energia muundamise, jaotuse ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;
3
riigis saavutatakse energiasääst üksikmeetme abil, mida on rakendatud alates 2008. aasta 31. detsembrist ja mis avaldab jätkuvalt mõju 2020. aastal ning mida on võimalik mõõta ja tõendada.
2
Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud üldise energiasäästukohustuse lähtemahust võib lahutada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate tööstuslike käitiste energia summaarse lõpptarbimise.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaldamise tulemusena võib üldise energiasäästukohustuse lähtemahtu vähendada kuni 25 protsenti ning nende kohaldamisest teavitab energiasäästu koordinaator Euroopa Komisjoni. Energiasäästu koordinaator teavitab Euroopa Komisjoni ka käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaldamise mõjust üldisele energiasäästukohustusele.
16
Üldise energiasäästukohustuse täitjad
1
Üldise energiasäästukohustuse täitjad on:
1
avaliku sektori rakendusasutus;
2
volitatud isik;
3
eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus;
4
jaotusvõrguettevõtja.
RT I
2018-06-29
2
129062018002
2018-07-09
2
Üldise energiasäästukohustuse täitmise jaotuse selle täitjate vahel (edaspidi energiasäästukohustuse jaotuskava) kehtestab
määrusega, lähtudes käesoleva seaduse §-des 14 ja 15, § 161 lõikes 2 ning §-s 21 sätestatust.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
Energiasäästukohustuse jaotuskava ettepaneku koostab energiasäästu koordinaator.
16
1. ]]>
Üldise energiasäästukohustuse rakendamine
1
Üldise energiasäästukohustuse täitmisel võib arvesse võtta energiasäästu poliitikameetmeid, mida rakendatakse 2020. aasta 31. detsembril või pärast seda, tingimusel et selliste meetmete tulemuseks on uued üksikmeetmed, mida rakendatakse pärast 2020. aasta 31. detsembrit.
2
Käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel kehtestatud üldise energiasäästukohustuse jaotuskavas määratakse üldise energiasäästukohustuse täitmiseks poliitikameetmed, mille rakendamisel nähakse ette erisusi energiaostuvõimetutele isikutele ja energiaostu riskirühma kuuluvatele isikutele või nendele suunatud teenuste pakkujatele, et leevendada energiaostuvõimetust.
3
Energiasäästu koordinaator esitab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 energiaostuvõimetuse leevendamise meetmete tulemuslikkuse ülevaate lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
17
Poliitikameetmete liigid
Poliitikameetmete liigid üldise energiasäästukohustuse täitmisel võivad olla muu hulgas järgmised:
1
saastetasud saasteainete heitmisel välisõhku ja aktsiisid, millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
2
rahastamiskavad riigieelarve seaduse tähenduses ja muud abinõud, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
3
õigusaktid, mis aitavad saavutada energiatõhusa tehnoloogia või energiatõhusate meetodite rakendamist ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
4
vabatahtlikud kokkulepped, sealhulgas halduskoostöö seaduse alusel sõlmitud kokkulepped, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
5
standardid ja tehnilised normid, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste, sealhulgas hoonete ja sõidukite energiatõhusust, välja arvatud siis, kui need on Euroopa Liidu õiguse alusel kohaldatavad;
6
energiamärgistuse süsteemid, välja arvatud need, mis on Euroopa Liidu õiguse alusel kohaldatavad;
7
koolitus ja haridus, sealhulgas energiaalase nõustamise programmid, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju.
18
Energiasäästumeetmete tulemuslikkuse arvestamine
1
kehtestab määrusega poliitikameetmete, üksikmeetmete ja nende raames elluviidavate tegevuste abil saavutatava energiasäästu arvutamise eeskirja (edaspidi energiasäästu eeskiri).
2
Energiasäästu eeskirjas nähakse ette:
1
energiasäästu arvutamise alused, sealhulgas ümberarvutustegurid primaarenergia säästust lõpptarbitava energia säästu arvutamiseks;
2
energiasäästu arvutamise nõuded, sealhulgas energiasäästu arvutamise metoodika;
3
energiasäästu arvutamise tulemuste esitamise nõuded;
4
energiasäästu arvutamise meetoditest teavitamise nõuded;
5
nõuded arvutustes kasutatavatele algandmetele;
6
poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkuse seire korraldamise alused;
6
1)]]>
üldise energiasäästukohustuse mahu arvutamise meetodid ja üldise energiasäästukohustuse täitmise aruandlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 V lisale;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
7
seaduses ettenähtud muud nõuded.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2016-10-01
2
Suure energiaettevõtte teabe andmise kohustus
19
Suur energiaettevõte
Suur energiaettevõte on käesoleva seaduse tähenduses järgmine nimetatud energiatarnija või energia jaemüügi ettevõtja:
1
jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, kelle aastane lõpptarbijatele energia edastamise maht on üle 100 GWh;
2
võrguettevõtja maagaasiseaduse tähenduses, kelle aastane lõpptarbijatele energia edastamise maht on üle 100 GWh;
3
võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, kelle aastane lõpptarbijatele energia edastamise maht on üle 100 GWh;
4
tahkekütuse jaemüügi ettevõtja, kelle aastane lõpptarbijatele müüdav tahkekütuse kogus on 100 GWh või rohkem;
5
vedelkütuste, välja arvatud mootorikütuste jaemüügi ettevõtja, kelle aastane lõpptarbijatele müüdav vedelkütuste kogus on 100 GWh või rohkem;
6
gaasi, välja arvatud torutranspordi kaudu edastava gaasi, jaemüügi ettevõtja, kelle aastane lõpptarbijatele müüdav gaaskütuse kogus on 100 GWh või rohkem.
20
Suure energiaettevõtte teabe andmise kohustus
1
Suur energiaettevõte esitab energiasäästu koordinaatori nõudmisel järgmise teabe:
1
lõpptarbijatele edastatud energiakogused;
2
lõpptarbijarühmade kaupa üldistatud statistiline teave ettevõtja energia edastamise teenust ostvate või saavate lõpptarbijate kohta, milles on muu hulgas kirjeldatud olulised muudatused võrreldes varem esitatud teabega;
3
ajakohane teave lõpptarbijate energia tarbimise kohta, muu hulgas võib energiasäästu koordinaator nõuda teavet tarbimise ajast sõltuvuse, lõpptarbijarühmade ja lõpptarbijate geograafilise asukoha kohta.
2
Teabe esitamisel tuleb tagada eraelulise teabe ja tundliku äriteabe puutumatus ja konfidentsiaalsus.
3
Teavet võib nõuda kuni kolme vahetult eelnenud kalendriaasta kohta.
4
Andmed eelnenud kalendriaasta kohta tuleb esitada juhul, kui energiasäästu koordinaatori päringule vastamise tähtaeg lõpeb pärast käimasoleva kalendriaasta 1. märtsi.
5
Energiasäästu koordinaatori päringule vastamise tähtaeg on 30 kalendripäeva päringu esitamisest arvates.
6
Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei nõuta teavet sagedamini kui üks kord aastas.
3
Energiasäästukohustuse jaotuskava
21
Energiasäästukohustuse jaotuskava
1
Käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud energiasäästukohustuse jaotuskavas määratakse:
1
üldise energiasäästukohustuse absoluutne maht ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
2
kehtetu -
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
3
avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst;
4
eraõiguslike juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, rakendatavad poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst;
5
riigile kinnisvarateenuseid osutava riigi äriühingu rakendatavad poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst;
6
muud poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst;
7
kõikide poliitikameetmete summaarne energiasääst;
8
poliitikameetmed, mille rakendamisel nähakse ette erisusi energiaostuvõimetutele isikutele ja energiaostu riskirühma kuuluvatele isikutele või nendele suunatud teenuste pakkujatele.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
2
Energiasäästukohustuse täitmiseks nõutav energiasääst määratakse lõpptarbitava energia säästuna.
3
Kehtetu -
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
5
Energiasäästukohustuse jaotuskavas võib ette näha:
1
kuidas poliitikameetmete rakendamisel määrata kindlaks energiaostuvõimetud isikud ja energiaostu riskirühma kuuluvad isikud või nendele suunatud teenuste pakkujad;
2
kui suures ulatuses toetada poliitikameetmest energiaostuvõimetuid isikuid ja energiaostu riskirühma kuuluvaid isikuid või nendele suunatud teenuste pakkujaid.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
22
Andmete kogumine energiasäästukohustuse jaotuskava koostamiseks
1
Üldise energiasäästukohustuse arvutamisel lähtutakse eelkõige Euroopa Liidu ja riiklikust statistikast.
2
Poliitikameetmete rakendamise tulemusena avalduva energiasäästu arvutab energiasäästu koordinaator, võttes arvesse poliitikameetme rakendaja esitatud teavet.
4
Energiasäästukohustuse täitmine poliitikameetmete abil
23
Nõuded poliitikameetmetele
1
Üldise energiasäästukohustuse täitmiseks rakendatav poliitikameede peab vastama järgmistele nõuetele:
1
poliitikameede peab aitama kaasa üldise energiasäästukohustuse täitmisele ja tagama energiasäästu saavutamise lõpptarbija juures;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
2
iga volitatud isiku, osaleva isiku või avaliku sektori rakendusasutuse kohustused on määratud poliitikameetme aluseks olevates õigusaktides või muudes dokumentides;
3
kavandatav energiasääst on arvutatud läbipaistval viisil;
4
poliitikameetmega kavandatavat energiasäästu väljendatakse energia lõpptarbimise või primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades energiasäästu eeskirjas sätestatud ümberarvutustegureid;
5
poliitikameetmega kavandatava energiasäästu arvutamisel rakendatakse energiasäästu eeskirjas sätestatud põhimõtteid ja meetodeid;
6
osalevad isikud esitavad igal aastal aruande poliitikameetme rakendamise tulemusena saavutatud energiasäästu kohta, välja arvatud juhul, kui see ei ole teostatav;
7
peab olema tagatud poliitikameetme tulemuslikkuse seire ja ette nähtud asjakohased võimalused poliitikameetme muutmiseks juhul, kui poliitikameetme rakendamise tulemusena ei saavutatud algselt kavandatud energiasäästu.
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatut kohaldatakse vaid käesoleva seaduse § 17 punktis 4 nimetatud poliitikameetmete puhul.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
24
Poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkuse seire
1
Energiasäästukohustuse jaotuskavas nimetatud poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkuse seiret korraldab energiasäästu koordinaator.
2
Volitatud isik, osalev isik ja avaliku sektori rakendusasutus teevad energiasäästu koordinaatoriga poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkuse seirel koostööd.
3
Poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkuse seire korraldamiseks loob energiasäästu koordinaator kontrollisüsteemi, mis tagab statistiliselt olulisele valimile energiatõhususe parandamise üksikmeetmetest tulemuslikkuse hindamise. Poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkuse seire korraldamise alused määratakse energiasäästu eeskirjas.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
1)]]>
Üksikmeetme tulemuslikkuse hindamine koosneb mõõtmisest, kontrollimisest ja tõendamisest, mida tehakse osalevast ja volitatud isikust sõltumatult.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
3
2)]]>
Poliitikameetme või üksikmeetmete tulemusena saavutatav energiasääst arvutatakse vastavalt energiasäästu eeskirjale.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
4
Energiasäästu koordinaator avaldab igal aastal andmed poliitikameetmete tulemusena saavutatud ja prognoositava energiasäästu kohta, välja arvatud osaleva isiku rakendatava poliitikameetme puhul.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei rakendata käesoleva seaduse § 17 punktis 1 nimetatud poliitikameetme puhul.
6
Kui poliitikameetmete või üksikmeetmete mõju kattub, peab energiasäästu koordinaator tagama, et energiasäästu ei arvestata mitmekordselt.
25
Poliitikameetme rakendamisel osaleva isiku aruanne
1
Osalev isik või kõigi poliitikameetme rakendamises osalevate isikute esindaja avaldab oma veebilehel üks kord kalendriaasta kohta poliitikameetme rakendamise aruande. Aruanne avaldatakse hiljemalt kolm kuud pärast kalendriaasta lõppu ja sellest teavitatakse energiasäästu koordinaatorit.
2
Poliitikameetme rakendamise aruandes esitatakse vähemalt järgmine teave:
1
poliitikameetme rakendaja nimi ja registrikood;
2
poliitikameetme nimetus;
3
poliitikameetme rakendamisse kaasatud asutuste nimetused ning isikute nimed ja registrikoodid;
4
energiateenuse osutajate osalemine poliitikameetme rakendamisel;
5
poliitikameetme rakendamisel elluviidud tegevuste üldistatud loetelu;
6
tegevuste tulemusena kavandatud, saavutatud ja prognoositav energiasääst;
7
teave poliitikameetme täpsustamise, muutmise või lõpetamise kohta.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud kavandatud, saavutatud ja prognoositav energiasääst peab olema arvutatud energiasäästu eeskirja kohaselt.
4
Energiasäästu
võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded osaleva isiku aruannetele.
26
Poliitikameetmete rahastamine
Poliitikameetmete rahastamine toimub riigieelarvest vastavalt riigi energiapoliitikale ja riigi eelarvestrateegiale.
7
Energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid
27
Nõuded energiaauditile ja energiajuhtimissüsteemile
1
Energiasäästu koordinaatoril on kohustus soodustada selliste energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kättesaadavust lõpptarbijale, mis on kvaliteetsed ja kulutõhusad ning mida teevad kvalifitseeritud eksperdid või akrediteeritud isikud sõltumatult.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eksperdil peab olema ehitiste energiatõhususe valdkonnas vähemalt energiaaudiitori kutsekvalifikatsiooni VI tase või kõrgem tase sõltuvalt auditeeritavast objektist või sõltumatu akrediteering vastavalt asjakohasele Euroopa või rahvusvahelisele standardile, mis tõendab kompetentsust sertifitseerida energia- või keskkonnajuhtimissüsteeme.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiaauditeid võivad teha asutusesisesed eksperdid või energiaaudiitorid tingimusel, et nad on pädevad käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa või rahvusvaheline standard on Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiaauditite kvaliteedi tagamiseks kehtestab
määrusega miinimumnõuded energiaauditile, sealhulgas energiajuhtimissüsteemi raames tehtavale energiaauditile. Kui energiaauditi objektiks oleva hoone kasutamise otstarbeks on ehitusseadustiku § 50 lõikes 7 sätestatud määruse alusel elamu, tuleb energiaauditi tegemisel juhinduda ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest.
6
Kui energiaauditite tegemist toetatakse Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, riigieelarvelistest või muudest finantseerimisallikatest, peab asjakohase toetusmeetme rakendusüksus või muu toetuse menetleja kontrollima energiaauditi vastavust käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel sätestatud nõuetele.
7
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiaauditite aruanded ei tohi sisaldada tingimusi, mis ei luba energiaauditite tulemusi edastada mis tahes kvalifitseeritud või akrediteeritud energiateenuse osutajale, välja arvatud juhul, kui lõpptarbija on edastamise vastu.
8
Energiasäästu koordinaator töötab välja programme, et julgustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid tegema energiaauditeid ja rakendama audititele järgnevaid soovitusi ning tutvustada energiajuhtimissüsteemi majanduslikku kasu. Energiasäästu koordinaator töötab välja programme, et suurendada kodumajapidamiste teadlikkust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiaauditite kasu kohta.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2016-10-01
28
Suurettevõtjate kohustus teha regulaarseid energiaauditeid
1
Ettevõtja, kes ei ole väikese ega keskmise suurusega ettevõtja, peab iga nelja aasta järel tegema käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud energiaauditi.
RT I
2019-11-12
4
112112019004
2019-11-22
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjal, kes rakendab sõltumatu asutuse poolt vastavalt asjakohasele Euroopa või rahvusvahelisele standardile sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust, kui ettevõtja tõendab, et asjaomane juhtimissüsteem hõlmab energiaauditit, mille aruanne vastab käesoleva seaduse § 27 lõike 5 alusel sätestatud miinimumnõuetele.
3
Nimekirja ettevõtjatest, kes peavad tegema käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud energiaauditi, koostab energiasäästu koordinaator ja avaldab selle oma veebilehel.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2016-10-01
8
Riigi tegevus energiatõhususe ja energiateenuste arendamisel
29
Energiatõhususe tegevusalade kvalifitseerimissüsteemide arendamine
1
Energiasäästu koordinaator analüüsib Eestis selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute tehnilise pädevuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse taset, kes:
1
osutavad energiateenuseid;
2
teevad energiaauditeid;
3
on energeetikajuhid;
4
paigaldavad hoone energiatõhusust mõjutavaid ehitustooteid.
2
Kui tuvastatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tase pole loetletud tegevusaladel piisav, teeb energiasäästu koordinaator kutseseaduse § 8 lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule ettepaneku kutsestandardi väljatöötamiseks. Ettepaneku tegemisel tagab energiasäästu koordinaator, et kutsestandardiga loodav kvalifitseerimissüsteem on avalikult kättesaadav, lõpptarbijale läbipaistev ja usaldusväärne ning aitab kaasa riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisele.
3
Energiasäästu koordinaator tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kvalifikatsioonisüsteemide võrdlemisel ja tunnustamisel tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud analüüsi käigus analüüsib energiasäästu koordinaator energiaauditi tegemiseks vajalike kvalifitseeritud ekspertide hulga piisavust ning vajaduse korral teeb pädevale asutusele ettepaneku koolituse korraldamiseks.
30
Energiatõhusust käsitleva teabe levitamine
1
Energiasäästu koordinaator avaldab läbipaistvat teavet olemasolevate energiatõhususmehhanismide, finantsraamistiku ja õigusaktide kohta oma veebilehel ning levitab seda sobivate infokanalite kaudu asjassepuutuvatele turuosalistele, nagu lõppkasutajad, ehitajad, arhitektid, insenerid, keskkonna- ja energiaauditi tegijad ning hoone energiatõhusust mõjutavate ehitustoodete paigaldajad.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
2
Energiasäästu koordinaator töötab välja ja avaldab juhendi, kuidas turuosalised võiksid krediidi- ja finantseerimisasutusi teavitada energiatõhususe parandamise meetmete rahastamises osalemise võimalustest, näiteks avaliku ja erasektori vahelise partnerlussuhte kaudu.
3
Energiasäästu koordinaator loob turuosalistele infoplatvormi energiatõhusust käsitleva adekvaatse ja sihipärase teabe jagamiseks energia lõppkasutajale.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
4
Energiasäästu koordinaator soodustab koos sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, teavitus-, teadlikkuse parandamise ja koolitusalgatusi, et teavitada elanikke energiatõhususe parandamise meetmetega kaasnevast kasust ja praktilistest üksikasjadest.
5
Energiasäästu koordinaator töötab välja infoplatvormi, et edendada kodumajapidamise ja väikeses mahus energiat tarbiva lõppkasutaja tõhusat energiakasutust käitumisharjumuste muutmise kaudu.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
31
Energiateenuste turu arendamine
Energiateenuste turu edendamiseks ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu soodustamiseks sellele turule rakendab energiasäästu koordinaator vajaduse korral järgmisi meetmeid:
1
levitab teavet, mis käsitleb energiateenuslepinguid ja tingimusi, mis peaksid sellistes lepingutes olema, et tagada energiasääst ja lõpptarbija ning lõppkasutaja õigused;
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-19
2
levitab teavet, mis käsitleb energiateenuste projektide toetamiseks mõeldud finantsinstrumente, stiimuleid, toetusi ja laene;
3
julgustab kvaliteedimärgiste väljatöötamist, muu hulgas ettevõtjate ühenduste poolt;
4
teeb avalikult kättesaadavaks loetelu olemasolevatest energiateenuse osutajatest, kes on kvalifitseeritud käesoleva seaduse § 29 kohaselt, ja uuendab seda regulaarselt;
5
toetab avalikku sektorit energiateenuste hankimisel, töötades välja energiatõhususe lepingute sõlmimiseks näidislepinguid, mis hõlmavad vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL XIII lisas loetletud elemente;
6
kehtetu -
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
7
toetab energiateenuste turu nõuetekohast toimimist, järgides põhimõtet, et turuosaliste juurdepääs energiateenuste turule põhineb läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.
32
Muud energiatõhususe edendamise meetmed
Energiasäästu koordinaator hindab õigusaktidega seotud ja muid tõkkeid energiatõhususe saavutamisel ning vajaduse korral võtab nende kõrvaldamiseks asjakohased meetmed.
8
1. peatükk]]>
TAASTUVENERGIA EDENDAMINE
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
1
TAASTUVENERGIA EESMÄRK
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
32
1. ]]>
Riiklik taastuvenergia eesmärk
1
Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
RT I
2022-10-22
3
122102022003
2022-11-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmise arvutamisel ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid ega nendest toodetud energiat, mis ei vasta käesoleva seaduse § 323 lõigetes 1–6 kirjeldatud põhimõtetele ega atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mille kasutamine ei ole kooskõlas jäätmehierarhiaga jäätmeseaduse tähenduses.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
3
Taastuvenergia osakaal riigi summaarses lõpptarbimises ei või olla väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus nimetatud lähteosakaal.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on taastuvenergia projektide ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajaliku loamenetluse kontaktpunktiks Kliimaministeerium.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
5
Aastaks 2030 on tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust vähemalt 42 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
2. ]]>
Taastuvenergia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted
1
Taastuvenergia osakaal arvutatakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimisena jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega ja seda väljendatakse protsendina.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
2
Taastuvenergia osakaalu arvutamiseks energia summaarses lõpptarbimises liidetakse järgmised elemendid:
1
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia (edaspidi ka taastuvelektrienergia) summaarne lõpptarbimine;
2
taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris;
3
taastuvenergia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
3
Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrienergiat ja vesinikku võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taastuvenergia summaarsete lõpptarbimiste arvutamisel arvesse ainult üks kord.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
3
1)]]>
Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud energia võetakse arvesse valdkonnas, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Koostöölepingu kaudu on võimalik kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus see kütus toodeti.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud koostööleping peab sisaldama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, millal koostööleping hakkab kehtima.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
5
Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ja iga kütuse energiasisaldust eraldi.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
6
Vee ja tuule abil toodetud elektrienergiat võetakse taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 II lisas sätestatud normaliseerimisvalemile.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
7
Taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud tööstuses, majapidamistes, teenustes, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses kütteks, jahutuseks ja tootmiseks kasutatud muu taastuvenergia kogus.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
8
Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa soojus- ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ning iga kütuse energiasisaldust eraldi.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
9
Soojuspumpade ja kaugjahutussüsteemide abil kütteks ja jahutuseks kasutatud ümbritseva keskkonna energiat kaugkütteseaduse tähenduses ning soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba ja kaugjahutussüsteemi käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Arvutused tehakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
10
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud selliste passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul väiksem energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
11
Energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvestatakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt energia summaarsest lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 protsenti.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
12
Taastuvenergia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1–62) sätestatud meetodeid ja mõisteid.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
13
Biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1
elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW;
2
elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on50–100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhusus;
3
elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur vähemalt 36 protsenti;
4
elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassist tekkiva süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
14
Biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
15
Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel taastuvenergia osakaalu arvutamisel, investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59 ja 594–596 sätestatud toetuse maksmisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuse keskkonnanõuetele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
16
Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku:
1
mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks või
2
mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse, või
3
mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
17
Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
18
Käesoleva paragrahvi lõigetes 16 ja 17 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
3. ]]>
Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkusele vastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
1
Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhtudel, kui põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, millel oli 2008. aasta 1. jaanuariks või on pärast seda vähemalt üks järgmistest staatustest:
1
põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud, ning loodusmetsad, täpsemalt metsad, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi, ent need ei ole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust, ning mis on vastavalt määratletud ja kaardistatud;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
suure elurikkusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata või mille on asjaomane pädev asutus tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud vastava maa-ala looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
maa-ala, mis on looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus;
4
maa-ala, mis on määratud selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse alaks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
5
üle ühe hektari suurune looduslik rohumaa;
6
üle ühe hektari suurune mittelooduslik rohumaa, mille on pädev asutus tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et toorainet on vaja koguda selle kui suure elurikkusega rohumaa seisundi säilimiseks;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
7
turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
8
nõmm.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
1
1)]]>
Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:
1
põllumajandusmaa jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele;
2
biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
1
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 2 ei kohaldata, kui tooraine hankimisega säilib maa-alal sama staatus kui 2008. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
2
Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui toodetud energia vastab:
1
metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele;
2
looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade, biomassi hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide ning metsaseaduses vääriselupaikade kohta sätestatud nõuetele;
3
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
3
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
1
metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kliimakokkuleppe osaline;
2
metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi varumisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestanud Pariisi kliimakokkuleppe artikli 5 kohaselt riigisisese või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse varumispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.06.2018, lk 1–25), artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui vastava riigi õigusaktid sisaldavad sätteid, mille kohaselt:
1
metsa biomassi varumine on seaduslik ja raiutud alad uuendatakse metsaseaduses sätestatud tingimuste kohaselt;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad on kaitstud, et säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et metsa biomassi varumine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
metsa biomassi varumisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
metsa biomassi varumine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
5
metsa biomassi varumine on kooskõlas lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, elurikkusele ja elupaikadele on võimalikult väike.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
5
Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud taastuvenergia osakaalu arvutamisel ja taastuvenergia tootmise eest toetuste maksmisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandil juhtimissüsteeme, millega tagatakse lõikes 4 nimetatud asjaolud ning metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
6
Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest:
1
märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-ala;
2
püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda;
3
üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) lisa 5 osas C sätestatud metoodikat, vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.
6
1)]]>
Käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tohib selliseid biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, arvestada ainult juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2030-01-01
7
Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelaks biokütuseks või biomasskütuseks.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
8
Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiale, mida võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse, ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.
9
Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW tahkete biomasskütuste puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energiat käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab sõltumata geograafilisest päritolust käesoleva seaduse § 323 lõigetes 1–6 kirjeldatud põhimõtetele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
9
1)]]>
Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:
1
suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 kraadi Celsiuse skaalal ja atmosfäärirõhul 1 baar;
2
suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
10
Ettevõtja tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel:
1
biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kontrollimiseks vajaliku massibilansisüsteemi rakendamise, mis tagab, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta;
2
auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks;
2
1) ]]>
auditi jaoks ettevõtte kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
asjakohaste tõendite olemasolu.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
10
1)]]>
Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
10
2)]]>
Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode käesoleva paragrahvi lõikes 101 nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
10
3)]]>
Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 101 nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
11
Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
12
Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
12
1)]]>
Ettevõtja säilitab kasutatud biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse kohta teabe, mis võimaldab kontrollida biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse käesolevas paragrahvis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavust kogu tarneahela ulatuses. Teavet säilitatakse viis aastat.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
13
Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-07-01
14
Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka Euroopa Liitu imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste suhtes.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
32
4. ]]>
Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted
1
Transpordisektori taastuvenergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana.
2
Tarbimisse lubatud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlusse võetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat.
3
Ringlusse võetud süsinikupõhised kütused on vedelad ja gaasilised kütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmetest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib.
4
Transpordisektori taastuvenergia sisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud taastuvenergiat, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektrienergiat.
5
Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvestatakse energiasisaldust järgmiselt:
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiasisaldus korrutatakse kahega;
2
maanteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse neljaga;
3
raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse 1,5-ga;
4
lennundus- ja merendussektorisse tarnitavate kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, energiasisaldus korrutatakse 1,2-ga.
6
Toidu- ja söödakultuurid on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed ja lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele.
7
Transpordikütuste energiasisalduse arvutamisel kasutatakse kütteväärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutatakse Euroopa standardiorganisatsiooni kütuste kütteväärtuste määramise standardeid. Kui Euroopa standardiorganisatsioon ei ole selliseid standardeid vastu võtnud, kasutatakse vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardeid.
8
Maantee- ja raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia osakaalu arvutamiseks korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisest arvates üle-eelmise aasta riigi keskmise taastuvelektrienergia osakaaluga megavatt-tundides ning esitatakse protsentides.
9
Kui elektrienergia tarniti maantee- või raudteesõidukisse vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvelektrienergiaks.
10
Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste saamiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvelektrienergia keskmist osakaalu, võttes arvesse üle-eelmise aasta andmeid.
11
Elektrienergiat, mis on tarnitud vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest elektrituruseaduse tähenduses, võib arvesse võtta kui taastuvelektrienergiat, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, juhul kui tootmisseade:
1
alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal;
2
ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia ei ole võetud võrgust.
12
Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud transpordikütuste tootmiseks võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvelektrienergiaks, kui see on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest, selle taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud ning on tagatud, et selle taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
2
OMA TARBEKS TOODETUD TAASTUVENERGIA TARBIMINE
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
32
5. ]]>
Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise tugiraamistik
1
Kliimaministeerium osaleb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asjaomaste asutustega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja hõlbustamise tugiraamistiku loomises.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse:
1
lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale;
2
projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ja meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks;
3
teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks;
4
hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;
5
oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia jaoks juurdepääsu andmist mittediskrimineerivatele asjakohastele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;
6
oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatult süsteemi üldkulude katmisesse.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
32
6. ]]>
Taastuvenergiakogukond
1
Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid ja diskrimineerivaid tingimusi.
2
Taastuvenergiakogukond on juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema väljatöötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb.
3
Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine.
4
Taastuvenergiakogukonnal on õigus:
1
taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa;
2
jagada kogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kogukonna sees, säilitades liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;
3
pääseda kas otse või koondununa kõikidele sobivatele energiaturgudele.
5
Taastuvenergiakogukonna energiamõõtepunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
8
2. peatükk]]>
PÄRITOLUTUNNISTUS
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
32
7. ]]>
Kütuse ja energia päritolutunnistus
1
Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuste süsteemi haldaja biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja kasvuhoonegaaside heite mahukust.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
Biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
Iga toodetud biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on üks megavatt-tund. Süsteemihaldaja võib jagada elektrienergia standardühiku murdosadeks, tingimusel et iga murdosa on vatt-tunni kordne.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
1)]]>
Võrguvälise energia tarneahel peab olema dokumenteeritud kogu tarneahela ulatuses. Süsteemihaldajal on õigus nõuda päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist päritolutunnistuse kustutajalt vastava dokumentatsiooni esitamist.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast kütuse või energia tootmist.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
5
Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa. Otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia korral kustutatakse päritolutunnistus pärast väljastamist automaatselt tarbija kasuks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
6
Päritolutunnistust võib võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
7
Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud päritolutunnistust.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
8
Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis oma tarbitud energia päritolu.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
8. ]]>
Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused
1
Päritolutunnistuse väljastamine, võõrandamine ja kustutamine riigi sees ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahel toimub käesoleva seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.
2
Päritolutunnistuse väljastamist saab taotleda järgmistel tingimustel:
1
Päritolutunnistuste süsteemihaldaja (edaspidi süsteemihaldaja) on avanud tootjale konto päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;
2
tootmisseade asub Eesti Vabariigi territooriumil;
3
tootmisseade on registreeritud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;
4
tootja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määrusega kindlaksmääratud teabe, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 329 nimetatud andmete päritolutunnistusel esitamiseks.
3
Biometaani ja elektrienergia kogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1
biometaan vastab maagaasiseaduse § 173 lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele;
2
biometaani kogus, mille tarbimist tõendatakse päritolutunnistustega, on mõõdetud jälgitavalt kalibreeritud või taatluskohustuse korral taadeldud mõõtevahendiga;
3
biometaani mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
1)]]>
Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks (ELT L 157, 20.06.2023, lk 11–19), sätestatud nõuetele.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
2)]]>
Võrgust eraldatud tootmisjaamas toodetud biometaanile väljastatakse päritolutunnistus käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuete kohaselt.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
5
Süsteemihaldajal on õigus saada päritolutunnistuse taotlejalt teavet, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
6
Süsteemihaldaja jätab päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud päritolutunnistuse kehtetuks, kui:
1
kütus või energia ei vasta käesoleva seaduse § 327 lõigetes 1 ja 2, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või elektrituruseaduse § 58 lõikes 2 toodud päritolutunnistuse väljastamise nõuetele;
2
tootja on esitanud valeandmed või keeldunud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel temalt nõutud andmete väljastamisest.
7
Päritolutunnistuse saab päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist kustutada Eestis tarbitud energia päritolu tõendamiseks.
8
Taastuvenergia võõrandamisel taastuvenergia müügilepinguga või muul viisil tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvenergiat omandas. Kui omandajaks on energia tarbija, tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi omandaja kasuks registris kustutada.
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
9
Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini.
10
Kalendriaasta biometaani tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 15. jaanuarini.
11
Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseisu kehtestab
määrusega.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
32
9. ]]>
Päritolutunnistusel esitatav teave
1
Päritolutunnistusel esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1
energia tootmisseadme asukoht, liik, installeeritud võimsus ja tootmisseadme kood;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
kuupäev, millal tootmisseade alustas tegevust;
3
info, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;
4
toodetud energiaühiku nimetus ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;
5
kütuse või energia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
6
päritolutunnistuse väljastamise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
1
1)]]>
Päritolutunnistuse väljastamisel esitatakse päritolutunnistusel kasvuhoonegaaside heite mahukus.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
Biometaani tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse biometaani tarbimise arvestamiseks vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuse täitmiseks ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 288 sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed:
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
1
kinnitus selle kohta, kas tooraine või kütus vastab säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 323, ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2
kütuse tootmise viis ja energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu;
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
kehtetu -
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
kasvuhoonegaaside heite mahukus;
5
kütuse alumine ja ülemine kütteväärtus;
6
märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse tähenduses.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
2
1)]]>
Kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud andmed ei sisaldu imporditud päritolutunnistusel biometaani tarbimise arvestamiseks vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuse täitmiseks ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 288 sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks, tuleb puuduvate andmete kohta esitada tõend.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia ühe megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
RT I
2024-07-04
1
104072024001
2024-07-14
1
tootmisseadme soojusvõimsus;
2
kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
3
koostootmisrežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
4
tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
5
käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
4
Vesiniku tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:
1
toodetud kütuse tüüp;
2
kütuse alumine kütteväärtus;
3
muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
5
Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvast energiaallikast toodetud vesinik käesoleva seaduse § 2 punkti 269 tähenduses või fossiilset päritolu vesinik.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
10. ]]>
Päritolutunnistuste haldamine
1
Süsteemihaldaja loob enda väljastatavate päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab kord kuus oma veebilehel andmed väljastatud, kasutatud, eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
; lõikes 1 nimetatud andmebaas luuakse 2022. aasta 31. detsembriks.
2
Päritolutunnistuste süsteemi haldamise kulu kaetakse taastuvenergia tasust ning see ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Süsteemihaldajal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks teenuste hinnakirja. Alla 50 kW nimivõimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
Süsteemihaldaja tunnustab teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt väljaantud päritolutunnistusi ainsa tõendina käesoleva seaduse § 327 lõigetes 5 ja 51 sätestatud asjaolude tõendamiseks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
4
Süsteemihaldaja võib päritolutunnistuse tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused selle õigsuses või usaldusväärsuses.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
5
Süsteemihaldaja teatab Euroopa Komisjonile päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumisest ja selle põhjendused. Kui Euroopa Komisjon leiab, et päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib ta nõuda, et süsteemihaldaja päritolutunnistust tunnustaks.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
6
Süsteemihaldaja ei tunnusta kolmandas riigis väljaantud päritolutunnistusi, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud Euroopa Liidu päritolutunnistuste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutunnistuste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub päritolutunnistusega hõlmatud energia vahetu importimine või eksportimine.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
7
Päritolutunnistust ei kasutata, et tõendada käesoleva seaduse §-s 321 nimetatud eesmärkide täitmist. Päritolutunnistuse võõrandamine koos kütuse või energia füüsilise ülekandmisega või sellest eraldi ei mõjuta riigi otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita käesoleva seaduse §-s 321 sätestatud eesmärke, või taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamist §-de 322 ja 324 kohaselt.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
8
Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
9
Segajääk on Eestis kalendriaastas tarbitud energia osakaal, mille päritolu on päritolutunnistustega tõendamata. Segajääk ja selle energiaallikate jaotus leitakse arvestuslikul teel süsteemihaldaja väljatöötatud metoodika alusel. Süsteemihaldaja avaldab segajäägi järgmise kalendriaasta 30. juuniks.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
9
1)]]>
Energiatarnija, kes müüb tarbijale elektrienergiat või gaasi, sealhulgas vesinikku ja biometaani, esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud koguse kohta ja päritolutunnistustega tõendamata koguse kohta, kohaldades võrgust tarbitud tõendamata kogusele süsteemihaldaja avaldatud segajääki.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
10
Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui:
1
kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest Euroopa Liidu riigiabi andmise reegleid järgides maha;
2
saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse;
3
toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras või
4
tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud kogused tarbija kasuks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
11
Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
12
Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimused ja korra.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
13
Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga, et edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist riigisiseselt toodetud taastuvatest energiaallikatest gaasi ja riigisiseselt tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, mis vastab käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, koguse ja omaduste andmeid.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
8
3. peatükk]]>
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
32
11. ]]>
Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektid
1
Järgmistel juhtudel taastuvenergia tootmiseks vajalike tegevuslubade menetluses õiguslikke huve kaaludes eeldatakse, et tootmiseks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete ehitamine ja käitamine on ülekaaluka avaliku huviga ning edendab rahva tervist ja ohutust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõigete 3 ja 5 ning veeseaduse § 42 lõike 1 punkti 3 tähenduses ning looduslikult esinevate linnuliikide isendite ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) IV ja V lisas nimetatud looma- ja taimeliikide isendite kahjustamisel:
1
tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal;
2
tuuleenergia tootmine merealal veeseaduse § 70 lõike 1 tähenduses;
3
ümbritsevast keskkonnast energia tootmine kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses;
4
biometaani tootmine.
2
Tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on meretuulepargi hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatis, kasutusluba, kasutusteatis ja muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuseks vajalik luba.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taastuvenergiat tootev ehitis ja salvestusseade peavad asuma väljaspool:
1
Natura 2000 võrgustiku ala ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud;
2
kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul saab taastuvenergia tootmiseks vajaliku tegevusloa anda vaid tingimusel, et tegevusel puuduvad alternatiivid ning tegevusega kaasnev kahju kaitsealustele looma- ja taimeliikidele ning looduslikele linnuliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülekaalukat avalikku huvi kohaldatakse ka niisuguse salvestusseadme, mis ei asu taastuvenergia seadmega samas asukohas, ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku tegevusloa menetluses.
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
32
12. ]]>
Taastuvenergia projektide keskkonnamõju hindamise erisus
1
Nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklit 6 kohaldatakse käesoleva seaduse § 3211 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhul ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses järgmistel tingimustel:
1
see asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastavat liiki taastuvenergia tootmiseks ning nimetatud alale on kehtestatud detailplaneering, või kui on koostatud eriplaneering, on selle menetluses läbitud detailse lahenduse etapp;
2
tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide kahjustamine on välistatud;
3
kahju kaitsealustele loomaliikidele ja looduslikele linnuliikidele on võimalik leevendada või hüvitada käesoleva seaduse §-des 3213 ja 3214 sätestatud korras nii, et liigi seisund säilib vähemalt samaväärsena;
4
kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei kohaldata tegevusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
32
13. ]]>
Taastuvenergia projektides leevendusmeetmete rakendamine
1
Käesoleva seaduse § 3211 või nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaldamisega kaasneva võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks võtab tegevusloa omaja asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel.
2
Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on tegevuse asukohas võetavad meetmed, et vältida liikidele kahju tekitamist. Leevendusmeetmed lisatakse tegevusloale ning need peavad olema sobivad ja piisavad, et tagada kavandavast tegevusest tuleneva kahju leevendamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 3214 lõikes 1 sätestatud juhul.
3
Käesoleva seaduse §-de 3211 ja 3212 kohaldamisel esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohased leevendusmeetmed koos meetmete toimivuse seiramise (edaspidi järelseire) tingimustega tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega.
4
Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, kooskõlastab tegevusloa andja tegevusloa eelnõus sisalduvad leevendusmeetmed ja järelseire tingimused Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet hindab kavandatud leevendusmeetmete ja järelseire sobivust ja piisavust ning kooskõlastab leevendusmeetmed 14 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta leevendusmeetmeid, mis ei taga kavandatavast tegevusest tuleneva kahju leevendamist, välja arvatud käesoleva seaduse § 3214 lõikes 1 sätestatud juhul.
5
Tegevusloa omaja jälgib järelseire käigus leevendusmeetmete sobivust ja piisavust, rakendab vajaduse korral lisameetmeid ja teavitab nii järelseire tulemustest kui ka lisameetmete võtmisest Keskkonnaametit.
6
Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, või kui leevendusmeetmete rakendamise vajadus on lõppenud, algatab tegevusloa andja Keskkonnaameti või arendaja ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
32
14. ]]>
Taastuvenergia projektides hüvitusmeetmete rakendamine
1
Kui käesoleva seaduse § 3211 või nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaldamisega kaasnevat võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse kahju osas, mida ei ole võimalik leevendada, tegevusloas käesoleva paragrahvi kohased hüvitusmeetmed.
2
Hüvitusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on liigile tekitatava kahju kompenseerimiseks võetavad meetmed ja need peavad kavandatava tegevusega tagama kaitsealuse liigi või loodusliku linnuliigi seisundi säilimise vähemalt samaväärsena.
3
Kui loakohane tegevus ohustaks liigi seisundi säilimist või parandamist, sätestatakse tegevusloa andmisel kõrvaltingimus, et tegevust, millega kaasneva kahju kompenseerimiseks tuleb võtta hüvitusmeetmeid, võib alustada pärast seda, kui loas sätestatud hüvitusmeetmed on ellu viidud.
4
Käesoleva seaduse §-de 3211 ja 3212 kohaldamisel esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitusmeetmed ning järelseire ja tegevuse käigus liikide isenditele tekitatavast kahjust teavitamise (edaspidi aruandluse) tingimused tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega. Hüvitusmeetmed ja järelseire tingimused peavad olema sobivad ja piisavad ning need lisatakse koos aruandluse tingimustega tegevusloale.
5
Hüvitusmeetmete sobivuse ja piisavuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest asjaoludest:
1
selle piirkonna sobivus, kus hüvitusmeetmeid ellu viiakse;
2
millisel määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele;
3
meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;
4
aeg, mis kulub hüvitusmeetmete elluviimiseks;
5
meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus.
6
Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, kooskõlastab tegevusloa andja hüvitusmeetmed ning järelseire ja aruandluse tingimused Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet hindab hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust ning kooskõlastab hüvitusmeetmed ning järelseire ja aruandluse tingimused 28 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta hüvitusmeetmeid, mis ei taga tegevusloa alusel elluviidava tegevusega kaitsealusele liigile või looduslikule linnuliigile kaasneva kahju korral liigi seisundi säilimist vähemalt samaväärsena.
7
Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevusloa omaja Keskkonnaametit. Kõrvaltingimus loetakse täidetuks, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastanud. Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastab Keskkonnaamet 14 päeva jooksul ja juhul, kui Keskkonnaamet ei ole tegevusloa andja, teavitab sellest tegevusloa andjat.
8
Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab tegevusloa andja menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks. Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, teeb ettepaneku tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks Keskkonnaamet. Täiendavad hüvitusmeetmed peavad eesmärgi saavutamiseks olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi põhjustada tegevusloa taotlejale ülemäärast koormust võrreldes varasemate hüvitusmeetmetega.
9
Hüvitusmeetmete lisamisega tegevusloale loetakse hüvitusmeetmetes kajastatud ulatuses looduskaitseseaduse § 55 lõigetes 5, 6, 61 ja 7 ning § 58 lõigetes 2 ja 5 sätestatud luba või nõusolek antuks.
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
32
15. ]]>
Taastuvenergia alad
1
Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või meres.
2
Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardi ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium.
3
Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
1
ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused, ja millele on tehtud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2
alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3
ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kaitsekategooria liigi elupaika või kasvukohta, kaitstavat looduse üksikobjekti ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid;
4
käesoleva lõike punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on jõutud veendumusele, et tuuleelektrijaama rajamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aladele;
5
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud lindude ja käsitiivaliste peamisi rändeteid;
6
alale tuuleelektrijaama rajamine ei põhjusta olulist piiriülest keskkonnamõju.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
16. ]]>
Taastuvenergia projekti menetlus
1
Taastuvenergia projekti menetlus sisaldab taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade ja teatiste menetlusi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohast keskkonnamõju hindamise menetlust.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload, milleks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud keskkonnakaitseload ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 80, jäätmeseaduse §-s 987, tööstusheiteseaduse § 134 lõikes 3 ja veeseaduse §-s 196 nimetatud registreeringud.
3
Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu liitumispunkti.
4
Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
17. ]]>
Taastuvenergia projekti menetluse alustamine
1
Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:
1
ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest;
2
ehitusseadustiku § 1131 lõike 12 tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.
2
Kui kavandatav tegevus eeldab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatule keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus, misjärel algab käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalase tegevusloa taotlusele lisada andmed leevendusmeetmete kohta.
3
Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.
4
Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust järgmiselt:
1
kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui sellel esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2
kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud aja jooksul.
5
Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
18. ]]>
Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine
1
Taastuvenergia projekti menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivaid norme käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
2
Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine.
3
Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:
1
ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine;
2
päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega ole vaja võtta lisaleevendusmeetmeid.
4
Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest arvates.
5
Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ning taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalane tegevusluba, teeb ehitusloa andja:
1
ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks ning esitab Keskkonnaametile enda koostatud eelhinnangu koos keskkonnamõju hindamise algatamise põhjuste ja vajalike uuringute loeteluga;
2
keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub tegevusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
19. ]]>
Taastuvenergia projekti menetluse kestus
1
Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1
kuni kaks aastat;
2
alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta;
3
taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.
2
Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1
kuni kolm aastat;
2
alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;
3
taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.
3
Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1
kuni üks aasta;
2
alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud;
3
taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.
4
Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:
1
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;
2
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3, lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud.
5
Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1
käesoleva seaduse § 3217 lõike 4 punktis 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2
taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;
3
taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;
4
projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.
6
Taastuvenergia projekti menetluses tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud menetlused.
7
Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja keskkonnamõju hindamise menetlus on lõppenud.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
20. ]]>
Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid
1
Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muu hulgas järgmisi asjaolusid:
1
kas kavandatav projekt võib põhjustada ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2
kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.
2
Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui:
1
projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2
käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;
3
käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on tõendatud.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest arvates. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
8
4. peatükk]]>
Biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse toetuskava kavandamine
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
32
21. ]]>
Biomassi astmeline kasutamine
1
Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse kõiki järgmisi tingimusi:
1
metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2
biokütus, vedel biokütus ja biomasskütus vastab käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele;
3
toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks.
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja kehtestab
määrusega.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata, kui:
1
biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;
2
kohalik tööstussektor käesoleva seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.
4
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud erandit rakendatakse, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:
1
metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev hooldamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2
sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3
sellise puidu raie, mille omadused kohaliku tööstussektori jaoks ei sobi.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
9
Riiklik järelevalve
33
Järelevalve teostajad
1
Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnaamet käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
2
Konkurentsiameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud lõpptarbijale esitatavale arvele esitatud nõuete täitmise üle.
3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine järgmiste käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle:
RT I
2018-12-12
3
112122018003
2019-01-01
1
käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud nõuded energiakoguse mõõtmisele;
2
käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatud nõue teha energiaauditeid.
4
Keskkonnaameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud nõuete täitmise ning §-s 3213 sätestatud leevendusmeetmete ja §-s 3214 sätestatud hüvitusmeetmete rakendamise üle.
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
10
Rakendussätted
34
Energiatõhususe eesmärgi saavutamise aruande esitamine
Kehtetu -
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2021-01-01
35
Energiatõhususe tegevuskava ja riikliku hoonete rekonstrueerimise strateegia esitamine
Kehtetu -
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
35
1. ]]>
Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esitamine
1
Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel.
2
Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
36
Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise kohustuse arvestuse algus
Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kohustust arvestatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist.
37
Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste aruande esitamise tähtaeg
Energiasäästu koordinaator esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud aruande hiljemalt kolm päeva pärast käesoleva seaduse jõustumist ning ajakohastab aruannet Euroopa Komisjoni nõudel iga viie aasta järel.
37
1. ]]>
Kauglugemise funktsiooniga arvestite paigaldamine
1
Alates 2021. aasta 25. veebruarist paigaldatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid peavad olema kauglugemise funktsiooniga.
2
Alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga.
RT I
2020-10-09
2
109102020002
2020-10-25
38
Energiaauditi tegemise tähtaeg
Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 kohase energiaauditi peavad ettevõtjad tegema hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist ning uuesti 2019. aasta 5. detsembriks ja seejärel vähemalt iga nelja aasta järel viimase energiaauditi kuupäevast arvates.
38
1. ]]>
Paragrahvi 3210 rakendamine
Käesoleva seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud andmebaas luuakse 2022. aasta 31. detsembriks.
RT I
2022-05-18
1
118052022001
2022-05-28
38
2. ]]>
Riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamise järelhindamine
Kliimaministeerium koostab hiljemalt 2030. aasta 1. juuniks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamise kohta.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
38
3. ]]>
Paragrahvide 3211–3214 kohaldamine
Käesoleva seaduse §-e 3211–3214 kohaldatakse ka kuni 2025. aasta 30. juunini algatatud planeeringute menetlusele.
RT I
2024-10-10
2
110102024002
2024-10-20
38
4. ]]>
Paragrahvide 3211, 3213 ja 3214 kohaldamine
Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse menetluses.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
38
5. ]]>
Paragrahvide 3216–3219 kohaldamine
1
Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1
taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ning esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning
2
kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.
2
Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1
keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2
taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3
taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.
3
Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole sellekohast taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1
ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2
taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3
taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.
4
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
38
6. ]]>
Paragrahvi 323 lõike 9 kohaldamine
Käesoleva seaduse § 323 lõikes 9 sätestatud kriteeriumi biomasskütust kasutavatele elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvatele käitistele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW, kohaldatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
39
Ehitusseadustiku muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
40
Elektrituruseaduse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
41
Seaduse jõustumine
1
Käesoleva seaduse §-d 18, 27 ja 28 jõustuvad 2016. aasta 1. oktoobril.
2
Käesoleva seaduse § 6, § 7 lõige 1, § 8 lõige 2, §-d 10–13, § 16 lõige 2 ja § 40 punktid 1–3 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.
3
Käesoleva seaduse § 323 lõige 13 jõustub 2023. aasta 1. juulil.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28