Teksti suurus:

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020 - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.04.2018, 1

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020

Vastu võetud 10.04.2018 nr 12

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse ” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

 (2) Toetust antakse kooskõlas „Elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkidega.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgses koolis ning võimalusel tavaklassis osaliselt või täielikult.

 (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuste väljundnäitajasse, milleks on haridusliku erivajadusega õpilaste integreerimiseks toetust saavate koolide arv.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldusele nr 386 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldusele nr 386 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ning toetuse suurus ja määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja § 2 lõikes 2 nimetatud oodatav tulemuse saavutamisse.

 (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele:
 1) kooli kinnistul ning hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalike ehitustööde tegemine;
 2) kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajaliku sisustuse ja seadmete ost ja paigaldus;
 3) hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike õppe- ja abivahendite ning õppematerjalide ost ja paigaldus.

 (3) Meetme raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusalase pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks.

§ 6.  Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

  Käesoleva määruse raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

  Projekti abikõlblikkuse periood on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2018 ja lõpp hilisem kui 31. august 2022.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised taotleja või partneri pidamisel olevas koolis käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud kulud:
 1) projekteerimine;
 2) ehitusprojektidele ekspertiiside tegemine;
 3) omanikujärelevalve;
 4) ehitustööd;
 5) vallasvara ost ja paigaldus;
 6) muinsuskaitse eritingimuste koostamise, uuringute ja järelevalve kulud;
 7) projektile toetuse andmise avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised, televisioonisaated ja reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.

 (3) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
 1) üld- ja personalikulud;
 2) ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
 3) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine.

§ 9.  Toetuse osakaal ja toetuse suurus

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti abikõlblikest kuludest.

 (2) Toetuse taotlejale on määratud taotletava toetuse ülempiir, mille seadmisel on arvestatud üldhariduskoolides 10. novembri 2017. a seisuga õppivate põhikooliõpilaste arvu ning mis ei saa kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale olla väiksem kui 30 000 eurot. Taotletava toetuse ülempiiri võimalike taotlejate lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja. Juhul, kui projekti on kaasatud partner, saab partner olla kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja.

 (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele.

 (3) Taotleja või partner peab olema ehitatava taristu omanik või omama taristu kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni.

 (4) Taotlejal ja partneril on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus, peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 3) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul, sh taristu kasutusõiguse tõendamiseks;
 4) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja ning partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha vajadusel kohapealset kontrolli;
 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 6) kinnitama, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel;
 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
 1) andmed toetuse saaja ja partneri kohta;
 2) partnerite kaasamise korral partneri kinnituskiri;
 3) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
 4) taristu kasutusõigust tõendav dokument, kui taotleja ei ole ehitatava taristu omanik;
 5) muud taotlusvormis palutud andmed.

 (2) Projekti taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule järgmist:
 1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti eesmärk ja oodatavate tulemuste kirjeldus, kuidas projekt toetab koolides kaasava hariduse põhimõtete rakendamist;
 2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra kirjeldusega ja tegevuste mõju analüüsiga;
 3) projekti tegevus- ja ajakava projektiga hõlmatud koolide kohta;
 4) projekti kogueelarve ja eelarve tegevuste lõikes koos selgitustega.

 (3) Taotlus tuleb esitada struktuuritoetuse registri keskkonnas oleval vormil.

 (4) Taotluses nimetatud taotletava toetuse summa ei tohi ületada taotlejale kehtestatud toetuse ülempiiri.

 (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele või projektis nimetatud koolide hoonetes samadeks tegevusteks toetust samal ajal või viimase 5 aasta jooksul mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine 

§ 13.  Taotluse esitamine

 (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 1. juulini 2020.

 (2) Taotluse esitab rakendusüksusele taotleja esindusõiguslik isik struktuuritoetuse registri vahendusel. Taotleja võib esitada ühe taotluse, välja arvatud käesoleva määruse § 18 lõikes 6 nimetatud juhul. Ühes taotluses nimetab taotleja ära kavandatavad tegevused kõigis taotlusega hõlmatud koolides.

§ 14.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluse kohta.

 (2) Kui taotlust ei esitata käesoleva määruse § 13 lõikes 1 toodud tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

 (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks ja läbirääkimisteks kasutatud aja võrra.

 (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.

§ 15.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes:
 1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu;
 2) juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

 (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.

 (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

 (2) Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

 (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 17.  Taotluste analüüs ja läbirääkimised taotlejatega

 (1) Enne lõplikku hindamist peavad vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget analüüsima iga taotlust.

 (2) Analüüsi käigus on hindamiskomisjonil õigus esitada taotlejatele küsimusi. Küsimuste ja vastuste vahendamise hindamiskomisjoni ja taotlejate vahel korraldab rakendusüksus.

 (3) Analüüsi tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel hindamiskomisjoni esildised taotluste korrigeerimiseks. Esildiste koostamisel lähtutakse eesmärgist saavutada läbi toetuse andmise antud piirkonnas parim võimalik hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste optimaalsus.

 (4) Rakendusüksus teavitab taotlejaid hindamiskomisjoni märkustest ja esildistest.

 (5) Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt kahe kuu jooksul teavituse esitamisest.

 (6) Rakendusüksus kontrollib korrigeeritud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 nimetatud tingimustele.

§ 18.  Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti tegevuste eesmärgi vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile – 30% koondhindest;
 2) projekti tegevuste põhjendatus – 50% koondhindest;
 3) projekti kuluefektiivsus – 20% koondhindest.

 (2) Hindamine ning läbirääkimised viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

 (3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel.

 (4) Iga hinnatava taotluse kohta täidavad vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmed konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

 (5) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.

 (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus.

§ 19.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

 (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast.

 (2) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 käesoleva määruse § 15 lõikes 5 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

 (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

 (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 21.  Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2;
 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus, kui on taotletud.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist vm registrist või andmeallikast.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rahuldamise otsuse muutmist lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatule ka juhul, kui ühe tegevusrea summa muudatus ületab 15% tegevusrea otsusega kinnitatud mahust. Muudel juhtudel on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust muudatusest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30, ühendmääruse § 14 lõike 1 punktist 1, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.

 (3) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.

 (4) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (5) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise tulemuste saavutamist ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse.

 (3) Rakendusüksus kehtestab aruannete vormi, mille kooskõlastab eelnevalt rakendusasutusega.

 (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel projekti tulude ja kulude finantsanalüüsi.

 (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) korraldama taotlusvooru ja vajadusel läbirääkimiste läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
 2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
 3) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
 4) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
 5) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
 6) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
 7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
 8) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikele 3 dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 9) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
 10) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Mailis Reps
Minister

Tea Varrak
Kantsler