Lõimumist edendavate Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 13.04.2023 nr 4
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmustele” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).
(4) Määruse alusel ei toetata kultuuri- või spordisündmust (edaspidi sündmus), mida on toetatud riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord” ning kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetamise tingimused ja kord” alusel.
§ 2. Vähese tähtsusega abi
(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.
(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(5) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat abikava alusel viimase abi andmisest arvates.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada sündmuste elluviimise kaudu Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike sidusust Eesti kultuuriruumiga.
(2) Oodatavad tulemused on järgmised:
1) Ida-Virumaal on ellu viidud vähemalt 15 lõikes 1 sätestatud eesmärgile vastavat sündmust;
2) sündmustest on osa saanud eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed;
3) laienenud on Ida-Virumaa eri vanuse-, rahvus- ja keelegruppide osalemisvõimalused kultuuri- ja spordielus ning Ida-Virumaa piirkonna kultuuri- ja sporditegevus on mitmekesistunud.
(3) Toetatavad tegevused panustavad järgmiste mõõdikute ja väljundite saavutamisse:
1) rahastatud sündmuste arv;
2) ellu viidud sündmustel osalejate arv;
3) ellu viidud sündmuste meediakajastuste arv.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, väljundite ja tulemuse saavutamisse ning mille raames valmistatakse ette ja korraldatakse sündmusi Ida-Virumaal.
(2) Projekt peab koosnema vähemalt kolmest erinevast üldsusele kättesaadavaks tehtud sündmusest, millest vähemalt üks on üldsusele tasuta.
(3) Toetust ei anta projektile, mille raames korraldatud sündmus on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
(4) Toetatav sündmus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) sündmust korraldatakse Ida-Virumaal;
2) kolme sündmuse minimaalne osalejate arv kokku on 1500 ning ühe sündmuse minimaalne osalejate arv on 100;
3) sündmusele on juurdepääs erivajadustega inimestel;
4) sündmus on piiritletud toimumisaja ja -kohaga kultuuri- või spordivaldkonna sisuline tegevus;
5) kultuurisündmus on avalik sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada Eesti kultuuri;
6) spordisündmus on avalik sündmus, mis järgib selle spordiala eeskirja või tegevusjuhendi reegleid.
2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Kui taotleja registrijärgne asukoha aadress ei ole Ida-Virumaal, tuleb tal sündmuste ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasata partner.
(3) Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, asutus või organisatsioon, kes osaleb projekti tegevuste elluviimisel, projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel ning kelle registrijärgne asukoha aadress on Ida-Virumaal.
(4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole taotluse esitamise seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel, tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust ning taotluses nimetatud tegevustega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) tal ei ole taotluse esitamise seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
4) tal ei ole taotluse esitamise seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ja/või Kultuuriministeeriumi ees;
5) ta on korraldanud Eestis kultuuri- või spordisündmusi vähemalt viimased kaks majandusaastat enne taotluse esitamist ning tema sündmuste korraldamisega seotud majandustegevus ei ole nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud;
6) tema meeskonda kuulub projektijuht, kellel on vähemalt viieaastane kogemus vähemalt kolme kultuuri- või spordisündmuse korraldamisel.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Kõik projekti raames taotleja kavandatud sündmused ning nende ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ette nähtud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.
(2) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustama § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljundite ja tulemuste täitmisesse.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele.
(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta;
2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, andmed, sealhulgas roll projektis;
3) andmed projekti kohta sündmuste lõikes, sealhulgas projekti ja sündmuse nimi, eesmärk, sündmusel osalejate hinnanguline arv, projekti tegevuste kirjeldus ning elluviimise aeg ja koht, oodatavad väljundid ja tulemused, planeeritud teavitustegevused, taotletava toetuse summa ja eelarve;
4) projekti meeskonna kirjeldus sündmuste lõikes ning ülevaade taotleja kahel viimasel aastal korraldatud sündmustest, sealhulgas osalejate arvust;
5) projekti mõju kirjeldus Ida-Virumaa elanikkonnale, teave sündmuse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse tagamise kohta, sealhulgas erivajadustega inimestele;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.
(5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(6) Taotlusvooru saab iga taotleja esitada ühe taotluse.
3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 3 nimetatud eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning see on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:
1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) tõendatud algdokumendiga;
3) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 21 lõike 1 punktiga 3;
4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Mitteabikõlblik kulu on:
1) kinnisvara soetamise ning renoveerimise ja liiklusvahendi soetamise kulu;
2) tehnika soetamise kulu;
3) organisatsiooni liikmemaks;
4) mitterahaline kulu;
5) sularahas tasutud kulu;
6) trahv, kohtukulu, viivis;
7) kohtumenetluse kulu;
8) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise ja sündmuste ettevalmistamisega kaasnev kulu;
9) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
10) väljaspool Ida-Virumaad toimuva sündmuse korraldamise kulu;
11) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
12) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu, sealhulgas sündmuse kulu, mis sisaldub kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” alusel etendusasutusele määratud 2023. aasta tegevustoetuse arvestuse aluseks olnud repertuaariplaanis või hooajakavas;
13) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata 1. märtsist 2023, kuid ei või kesta kauem kui 31. oktoobrini 2024. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.
(4) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 10. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa
Taotletava toetuse minimaalne summa on 25 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk Taotluste menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või § 1 lõikes 4 või § 2 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub.
(6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-des 4–6 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille koosseis kooskõlastatakse enne Kultuuriministeeriumiga.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti mõju eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, projekti vajalikkus ja põhjendatus ning sündmuste ligipääsetavus – 30% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu, asjakohasus ja läbimõeldus – 10% maksimaalsest koondhindest;
3) planeeritud kulutuste põhjendatus, tõhusus, selgus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti elluviimisega saavutatav kogukondlik mõju, sealhulgas kohalike elanike ja asutuste kaasatus sündmuste ettevalmistamisel ja korraldamisel – 20% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti tegevuste elluviimise mõju piirkonna kultuuri- või spordivaldkonna arengule – 20% maksimaalsest koondhindest.
(3) Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on enne kooskõlastatud Kultuuriministeeriumiga ning koostatud lähtudes lõikes 2 nimetatud kriteeriumidest. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(4) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(5) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui esinevad § 2 lõikes 2 toodud asjaolud või kui see ei ole põhjendud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 4–6 või teistele määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha lõikest 1 erandi:
1) kui taotlusvooru taotluse esitanuid on rohkem kui 50;
2) muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sinna võib pöörduda ka vaiet esitamata.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja osade kaupa. 85% toetusest makstakse ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ning ülejäänud osa toetusest makstakse tegelike kulude ja lõpparuande alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel e-keskkonna kaudu.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, millal lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub.
(5) Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) paragrahvis 3 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui Euroopa Komisjon teeb samas asjas hiljem otsuse, on tal õigus nõuda ebaseaduslikku või väärkasutatud abi tagasi kümne aasta jooksul abi andmisest.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Ebaseadusliku abi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(6) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib mõistliku aja võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja arvestades Euroopa Komisjoni kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.
(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.
(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Selle korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ja ei ole võimalik rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) tagab erivajadustega inimeste juurdepääsu sündmuse toimumise kohale;
5) korraldab sündmuse eel ja ajal selle turunduskanalites ja toimumiskohas sündmusest teavitamise;
6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi. Kui toetus eraldatakse vähese tähtsusega abina, tuleb dokumentide ja muude tõendite säilitamisel lähtuda § 2 lõikest 5.
7) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
8) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
10) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
14) kasutab toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo ning alates 1. jaanuarist 2024 toetuse andja poolt kättesaadavaks tehtud kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta sümboolikat kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas trükistel ja reklaamil;
15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad § 15 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses;
5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid kumulatiivselt kuni 15% ulatuses;
6) taotleda tingimusel, et toetuse kogusumma ei muutu, taotluses toodud projekti eelarve kuluridade muutmist, kui muudatus on punktis 5 sätestatust suuremas mahus.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) teavitama avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalustest ja taotlemise korrast;
2) menetlema toetuse taotlusi, tegema otsuse, kas projekti toetada või mitte ning edastama määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;
3) selgitama huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse vähese tähtsusega abina;
6) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
7) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
8) tegema muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või selle rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;
4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
7) otsustada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine ning kaalutlusõigusele tuginedes § 20 kohane aluseta makstud toetuse tagasinõudmise ulatus;
8) teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
Piret Hartman
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
Facebook
Twitter