Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.04.2025 otsus nr 542

Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seadus (merejulgeoleku tugevdamine)

Vastu võetud 09.04.2025

§ 1.  Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹⁰ järgmises sõnastuses:

„4¹⁰) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine;”;

2) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumisel.”;

3) paragrahvi 46 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 47” tekstiosaga „§-des 47 ja 47¹”;

4) seadust täiendatakse §-ga 47¹ järgmises sõnastuses:

„§ 47¹. Jõu kasutamine tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumiseks

(1) Kooskõlas rahvusvahelise õigusega võib Kaitsevägi Eesti merealal kasutada jõudu tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist lähtuva Eesti merealal asuvat elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku või teist veesõidukit või muud ujuvvahendit ähvardava suure mõjuga ohu tõrjumiseks, kui ühegi teise vahendiga, sealhulgas riikliku järelevalve meetmega ja vahetu sunniga, ei ole võimalik ohtu tõrjuda.

(2) Tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi, ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

(3) Enne jõu kasutamist hoiatab Kaitsevägi tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi juhti ja teavitab esimesel võimalusel lipuriiki.

(4) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse tõttu.

(5) Kaitseväel on õigus jõu kasutamisel muu hulgas tsiviilveesõiduk või muu tsiviilujuvvahend Eesti merealal peatada, ümber suunata või sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma ning juhul, kui ohu tõrjumine ühegi muu meetmega ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, see uputada.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.”;

5) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 4¹⁰ sätestatud juhtudel.”;

6) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 4¹⁰ sätestatud juhul kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.”.

§ 2.  Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seadust täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses:

„§ 14¹. Kaitseväe volitused

Kaitseväel on lisaks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule majandusvööndis kooskõlas rahvusvahelise õigusega õigus veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil kohaldada Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud meetmeid.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.