Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.05.2022 otsus nr 104
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 04.05.2022
§ 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
Ӥ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse:
1) abinõud riikliku energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks;
2) taastuvenergia edendamise põhimõtted;
3) energiatõhususe parandamise nõuded ja kohustatud osapooled nii avalikus
kui ka erasektoris.”;
2) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
”21) biomasskütus – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja tahkekütus;”;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:
”151) hankimisala – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata metsa biomassi vastavust säästlikkuse kriteeriumidele;”;
5) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 212 ja 213 järgmises sõnastuses:
”212) muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud
vedelad ja gaasilised transpordikütused – vedelad või gaasilised kütused, mida
kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus
tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass;
213) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse või energia
hulka;”;
6) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
”231) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija – lõpptarbija, kelle peamiseks äri- või kutsetegevuseks ei ole energia tootmine ja kes tarbib, salvestab või müüb oma kinnistul taastuvast energiaallikast toodetud energiat;”;
7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 261 järgmises sõnastuses:
”261) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses;”;
8) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse tekstiosa ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL, millega kehtestatakse energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, 18.06.2010, lk 1–12)” tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.07.2017, lk 1–23)”;
9) seadust täiendatakse 81. ja 82. peatükiga järgmises sõnastuses:
”81. PEATÜKK
TAASTUVENERGIA EDENDAMINE
1. JAGU
TAASTUVENERGIA EESMÄRK
§ 321. Riiklik taastuvenergia eesmärk
(1) Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmise arvutamisel ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid ega nendest toodetud energiat, mis ei vasta käesoleva seaduse § 323 lõigetes 1–6 kirjeldatud põhimõtetele ega atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mille kasutamine ei ole kooskõlas jäätmehierarhiaga jäätmeseaduse tähenduses.
(3) Taastuvenergia osakaal riigi summaarses lõpptarbimises ei või olla väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus nimetatud lähteosakaal.
§ 322. Taastuvenergia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted
(1) Taastuvenergia osakaal arvutatakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimisena jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega ja seda väljendatakse protsendina.
(2) Taastuvenergia osakaalu arvutamiseks energia summaarses lõpptarbimises
liidetakse järgmised elemendid:
1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia (edaspidi ka
taastuvelektrienergia) summaarne lõpptarbimine;
2) taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris;
3) taastuvenergia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris.
(3) Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrienergiat ja vesinikku võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taastuvenergia summaarsete lõpptarbimiste arvutamisel arvesse ainult üks kord.
(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade toodetud elektrienergia kogus, välja arvatud elektrienergia kogus, mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.
(5) Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ja iga kütuse energiasisaldust eraldi.
(6) Vee ja tuule abil toodetud elektrienergiat võetakse taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 II lisas sätestatud normaliseerimisvalemile.
(7) Taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud tööstuses, majapidamistes, teenustes, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses kütteks, jahutuseks ja tootmiseks kasutatud muu taastuvenergia kogus.
(8) Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa soojus- ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ning iga kütuse energiasisaldust eraldi.
(9) Soojuspumpade ja kaugjahutussüsteemide abil kütteks ja jahutuseks kasutatud ümbritseva keskkonna energiat kaugkütteseaduse tähenduses ning soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba ja kaugjahutussüsteemi käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Arvutused tehakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud selliste passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul väiksem energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele.
(11) Energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvestatakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt energia summaarsest lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 protsenti.
(12) Taastuvenergia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses(EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1–62) sätestatud meetodeid ja mõisteid.
(13) Biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud
tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike
2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest
nõuetest:
1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus
on alla 50 MW;
2) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus
on 50–100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või
ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses
(EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete
jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud parima võimaliku tehnikaga
saavutatav energiatõhusus;
3) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus
on üle 100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või
ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise
netokasutegur vähemalt 36 protsenti;
4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassist tekkiva süsinikdioksiidi
kogumist ja säilitamist.
§ 323. Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted
(1) Põllumajanduslikust biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest
toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud
osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:
1) põllumajanduslikku biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei
toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks
või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul,
kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega
vastuolus;
2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei
toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala,
kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine
ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela
biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb
kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele.
(2) Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest
toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud
osakaalu arvutamisel arvesse, kui toodetud energia vastab:
1) metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele;
2) looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade, biomassi
hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide
ning metsaseaduses vääriselupaikade kohta sätestatud nõuetele;
3) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses
sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa
biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama
järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
1) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsioon on Pariisi kliimakokkuleppe osaline;
2) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsioon on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile
teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse
ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et
biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus
kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud
panuse võrra, või on kehtestanud Pariisi kliimakokkuleppe artikli 5 kohaselt
riigisisese või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas
süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et
teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused
ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused.
(4) Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva
metsa biomassist toodetud biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva
seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui
vastava riigi õigusaktid sisaldavad sätteid, mille kohaselt:
1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse
poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad,
on kaitstud;
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse
säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab
metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad,
võetakse energiat käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu
arvutamisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala
tasandi juhtimissüsteeme, millega tagatakse, et:
1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse
poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad,
on kaitstud, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei
olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse
säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab
metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.
(6) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala,
mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest
seisunditest:
1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud
või veest küllastunud maa-ala;
2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala,
millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 30 protsendi,
või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda;
3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused
puud võrade liitusega 10–30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni
jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru
enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) lisa
5 osas C sätestatud metoodikat, vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike
1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.
(7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
(8) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiale, mida võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse, ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.
(9) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energiat käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab sõltumata geograafilisest päritolust käesoleva seaduse § 323 lõigetes 1–6 kirjeldatud põhimõtetele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
§ 324. Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted
(1) Transpordisektori taastuvenergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana.
(2) Tarbimisse lubatud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlusse võetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat.
(3) Ringlusse võetud süsinikupõhised kütused on vedelad ja gaasilised kütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmetest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib.
(4) Transpordisektori taastuvenergia sisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud taastuvenergiat, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektrienergiat.
(5) Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvestatakse
energiasisaldust järgmiselt:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud
lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiasisaldus
korrutatakse kahega;
2) maanteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse
neljaga;
3) raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse
1,5-ga;
4) lennundus- ja merendussektorisse tarnitavate kütuste, välja arvatud
toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, energiasisaldus korrutatakse 1,2-ga.
(6) Toidu- ja söödakultuurid on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed ja lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele.
(7) Transpordikütuste energiasisalduse arvutamisel kasutatakse kütteväärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutatakse Euroopa standardiorganisatsiooni kütuste kütteväärtuste määramise standardeid. Kui Euroopa standardiorganisatsioon ei ole selliseid standardeid vastu võtnud, kasutatakse vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardeid.
(8) Maantee- ja raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia osakaalu arvutamiseks korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisest arvates üle-eelmise aasta riigi keskmise taastuvelektrienergia osakaaluga megavatt-tundides ning esitatakse protsentides.
(9) Kui elektrienergia tarniti maantee- või raudteesõidukisse vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvelektrienergiaks.
(10) Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste saamiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvelektrienergia keskmist osakaalu, võttes arvesse üle-eelmise aasta andmeid.
(11) Elektrienergiat, mis on tarnitud vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest
elektrituruseaduse tähenduses, võib arvesse võtta kui taastuvelektrienergiat,
kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelate
ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, juhul kui tootmisseade:
1) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest
vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal;
2) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada,
et vastav elektrienergia ei ole võetud võrgust.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud transpordikütuste tootmiseks võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvelektrienergiaks, kui see on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest, selle taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud ning on tagatud, et selle taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.
2. JAGU
OMA TARBEKS TOODETUD TAASTUVENERGIA TARBIMINE
§ 325. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise tugiraamistik
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asjaomaste asutustega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja hõlbustamise tugiraamistiku loomises.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse:
1) lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute
ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud
taastuvenergiale;
2) projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ja meetmeid rahastamisele
juurdepääsu hõlbustamiseks;
3) teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid
takistusi, sealhulgas üürnike jaoks;
4) hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;
5) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud
oma tarbeks toodetud taastuvenergia jaoks juurdepääsu andmist mittediskrimineerivatele
asjakohastele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;
6) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia
võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatult süsteemi üldkulude katmisesse.
§ 326. Taastuvenergiakogukond
(1) Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid ja diskrimineerivaid tingimusi.
(2) Taastuvenergiakogukond on juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema väljatöötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb.
(3) Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine.
(4) Taastuvenergiakogukonnal on õigus:
1) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa;
2) jagada kogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat
kogukonna sees, säilitades liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;
3) pääseda kas otse või koondununa kõikidele sobivatele energiaturgudele.
(5) Taastuvenergiakogukonna energiamõõtepunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega.
82. PEATÜKK
PÄRITOLUTUNNISTUS
§ 327. Kütuse ja energia päritolutunnistus
(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel tõendamaks, et biometaan, vesinik, veeldatud gaas, elektri-, soojus- või jahutusenergia on toodetud taastuvast energiaallikast või süsinikuneutraalselt.
(2) Biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud.
(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.
(4) Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast kütuse või energia tootmist.
(5) Päritolutunnistust kasutatakse tarbijale tarnitud ja tarbitud energiaühiku taastuvast energiaallikast tootmise tõendamiseks mõõtepunktis. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.
(6) Päritolutunnistust võib kasutada või võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.
(7) Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud päritolutunnistust.
(8) Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis tema mõõtepunktis kasutatud päritolutunnistusi. Nende alusel saab tarbija tõendada, et tema tarbitud energia on toodetud taastuvast energiaallikast.
§ 328. Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused
(1) Päritolutunnistuse väljastamine, võõrandamine ja kustutamine riigi sees ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahel toimub käesoleva seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.
(2) Päritolutunnistuse väljastamist saab taotleda järgmistel tingimustel:
1) Päritolutunnistuste süsteemihaldaja (edaspidi süsteemihaldaja)
on avanud tootjale konto päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;
2) tootmisseade asub Eesti Vabariigi territooriumil;
3) tootmisseade on registreeritud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;
4) tootja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud
määrusega kindlaksmääratud teabe, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 329 nimetatud andmete päritolutunnistusel esitamiseks.
(3) Energiakogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse ja kustutatakse, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega.
(4) Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui biometaan vastab maagaasiseaduse § 173 lõike 2 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele, biometaani kogus ja kvaliteeditingimustele vastavus on mõõdetud mõõteseaduse § 5 lõikes 1 toodud nõuetele vastavalt ning toodetud biometaani mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka biometaanile, mis on toodetud ülekandevõrgust eraldatud tootmisjaamas.
(5) Süsteemihaldajal on õigus saada päritolutunnistuse taotlejalt teavet, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
(6) Süsteemihaldaja jätab päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab
väljastatud päritolutunnistuse kehtetuks, kui:
1) kütus või energia ei vasta käesoleva seaduse § 327 lõigetes
1 ja 2, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või elektrituruseaduse § 58 lõikes 2 toodud
päritolutunnistuse väljastamise nõuetele;
2) tootja on esitanud valeandmed või keeldunud käesoleva paragrahvi lõike
5 alusel temalt nõutud andmete väljastamisest.
(7) Päritolutunnistuse saab päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist kustutada Eestis tarbitud energia päritolu tõendamiseks.
(8) Taastuvenergia müümisel tarbijale tuleb tarnijal vastav kogus päritolutunnistusi registris kustutada isiku kasuks, kellele taastuvenergiat müüdi ja kelle tarbimise kohta energia päritolu tõendatakse.
(9) Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini.
(10) Kalendriaasta biometaani tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 15. jaanuarini.
(11) Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 329. Päritolutunnistusel esitatav teave
(1) Päritolutunnistusel esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) taastuvenergia tootmisseadme asukoht, liik ja installeeritud võimsus
ning energiaühiku tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus ja tootmisseadme
kood;
2) kuupäev, millal tootmisseade alustas tegevust;
3) info, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust
riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;
4) toodetud energiaühiku nimetus ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;
5) kütuse või energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu;
6) päritolutunnistuse väljastamise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.
(2) Biometaani ja veeldatud gaasi tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel
esitatakse:
1) teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel biokütuste ja vedelate biokütuste
säästlikkuse kohta;
2) kütuse tootmise viis;
3) maakasutuse kategooria ja emissioon;
4) kasvuhoonegaaside heite mahukus;
5) kütuse alumine ja ülemine kütteväärtus;
6) märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse
seaduse tähenduses.
(3) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud taastuvelektrienergia ühe megavatt-tunni
kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia
kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
andmetele ka järgmised andmed:
1) tootmisseadme soojusvõimsus;
2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
3) koostootmisrežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
5) käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud
primaarenergia sääst.
§ 3210. Päritolutunnistuste haldamine
(1) Süsteemihaldaja loob enda väljastatavate päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab kord kuus oma veebilehel andmed väljastatud, kasutatud, eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta.
(2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamise kulu kaetakse taastuvenergia tasust ning see ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Süsteemihaldajal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks teenuste hinnakirja.
(3) Süsteemihaldaja tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt väljaantud päritolutunnistusi ainsa tõendina käesoleva seaduse §-s 328 sätestatud asjaolude tõendamiseks.
(4) Süsteemihaldaja võib päritolutunnistuse tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused selle õigsuses või usaldusväärsuses.
(5) Süsteemihaldaja teatab Euroopa Komisjonile päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumisest ja selle põhjendused. Kui Euroopa Komisjon leiab, et päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib ta nõuda, et süsteemihaldaja päritolutunnistust tunnustaks.
(6) Süsteemihaldaja ei tunnusta kolmandas riigis väljaantud päritolutunnistusi, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud Euroopa Liidu päritolutunnistuste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutunnistuste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub päritolutunnistusega hõlmatud energia vahetu importimine või eksportimine.
(7) Päritolutunnistust ei kasutata, et tõendada käesoleva seaduse §-s 321 nimetatud eesmärkide täitmist. Päritolutunnistuse võõrandamine koos kütuse või energia füüsilise ülekandmisega või sellest eraldi ei mõjuta riigi otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita käesoleva seaduse §-s 321 sätestatud eesmärke, või taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamist §-de 322 ja 324 kohaselt.
(8) Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel.
(9) Segajääk on Eestis kalendriaastas tarbitud energia osakaal, mille päritolu on päritolutunnistustega tõendamata. Segajääk ja selle energiaallikate jaotus leitakse arvestuslikul teel süsteemihaldaja väljatöötatud metoodika alusel. Süsteemihaldaja avaldab segajäägi järgmise kalendriaasta 30. juuniks.
(10) Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha või kui saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras.
(11) Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(12) Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimused ja korra.”;
10) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:
Ӥ 381. Paragrahvi 3210 rakendamine
Käesoleva seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud andmebaas luuakse 2022. aasta 31. detsembriks.”;
11) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).”.
§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 19 lõike 14 punktis 22 asendatakse tekstiosa ”päritolutunnistuse kasutamisega maagaasiseaduse § 103” tekstiosaga ”biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse § 327”.
§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1231 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
”(32) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest kütustest, peab alates 2022. aasta 15. juunist olema vähemalt 70 protsenti võrreldes fossiilkütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukusega energiaühiku kohta.”;
2) paragrahvi 1232 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Kui tarnijad otsustavad täita käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse ühiselt, tuleb selle kohta sõlmida kokkulepe vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna kaudu.”;
3) paragrahvi 1232 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 1234 järgmises sõnastuses:
Ӥ 1234. Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korraldamine
(1) Tarnija võib käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse osaliselt või täielikult täita vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna kaudu omandatud kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga.
(2) Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur.
(3) Kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.
§ 4. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punkt 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”92) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks antav rahaline toetus, turutingimustest soodsam laen, käendus, garantii või muu riigiabi või vähese tähtsusega abi;”;
2) paragrahvi 3 punkt 221 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 58 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ”käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistus” tekstiosaga ”energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistus”;
4) paragrahvid 581 ja 582 tunnistatakse kehtetuks;
5) seadust täiendatakse §-ga 583 järgmises sõnastuses:
Ӥ 583. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijad
(1) Tarbija võib tarbida oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.
(2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.
(3) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbija tootmisseadme omanik võib olla kolmas isik ning selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib hallata kolmas isik. Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijaks.”;
6) paragrahvi 592 lõikes 1 ja lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ”§-s 581 nimetatud päritolutunnistuste” tekstiosaga ”energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri, soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste”;
7) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
”(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta avaldatakse teave põhivõrguettevõtja veebilehel.”;
8) paragrahvi 925 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”2009/28/EÜ” tekstiosaga ”(EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)”;
9) paragrahvi 925 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Seejuures käsitatakse tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvenergiakogust, nagu oleks see toodetud eraldi tootmisseadmega, mis alustas tegevust samal hetkel, kui võimsus suurenes.”;
10) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 12 asendatakse tekstiosa ”käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste” tekstiosaga ”energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistuse”;
11) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)”.
§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”12) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kui soojuse tootmiseks on kasutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat või ümbritseva keskkonna energiat;”;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
”13) ümbritseva keskkonna energia on looduslik soojusenergia ja keskkonda
piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus
õhus ning pinna- või reovees;
14) heitsoojus on tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris
kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia.”;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse,
tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse või jääksoojuse osakaal lõpptarbimises
kalendriaasta lõikes;
2) kaugkütte võrgupiirkonna tõhusus.
(4) Tõhus kaugkütte võrgupiirkond käesoleva seaduse tähenduses on võrgupiirkond, kus kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsiooni.”;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
”(42) Kaugküttepiirkonnas võib tarbija lõpetada kaugkütte tarbimise ning toota oma tarbeks soojust taastuvast energiaallikast, kui kaugkütte võrgupiirkond ei ole tõhus.”;
5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
”1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).”.
§ 6. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduse § 103, § 23 lõige 32 ja § 485 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 03.01.2022, 1) § 1 punkt 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”58) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Hoone laiendamine kuni 33 protsenti on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes laiendatava hoone esialgu kavandatud maa-alusest ja maapealsest mahust. Hoone mahu arvutamisel lähtutakse ehitisregistrisse kantud andmetest.”;”.
§ 8. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 91 asendatakse tekstiosa ”maagaasiseaduse §-s 103” tekstiosaga ”energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327”;
2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
”(43) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist
pärit biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse
täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) biometaan on jõudnud füüsiliselt tarnijani;
2) lähteriigi biometaani tootjal ja sihtriigi tarbimisse andjal on sõlmitud
biometaani tarneleping;
3) biometaani tootmiseks ei ole liikmesriik riigiabi andnud;
4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja
arvatud.”;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7 protsenti.”;
4) paragrahvi 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ”biokütuse” sõnaga ”, biometaani”;
5) paragrahvi 91 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kütuse tootmine tarbimisse lubamisel diislikütuse ja biodiislikütuse või diislikütuse ja parafiinse diislikütuse proportsionaalse segamise teel paakautosse on lubatud juhul, kui toodetud kütuses sisalduva biodiislikütuse sisaldus ei ületa seitset mahuprotsenti ning kütuse tootja tõendab järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele.
(2) Proportsionaalse segamise teel kütuse tootmiseks tohib kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse§ 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud nõuetele vastavat parafiinset diislikütust ning diislikütust ja biodiislikütust, millele kohaldatavad nõuded on esitatud käesoleva seaduse lisas.
(3) Kütuse tootja tagab, et vähemalt korra kalendrikuus võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda proovi, et selgitada välja parafiinse diislikütuse ja diislikütuse seguna kuni seitsmeprotsendise mahuga biodiislikütuse ja diislikütuse seguna toodetud kütuse vastavus käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele ning väljastada kütusele vastavussertifikaat.
(4) Kui proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse algkomponendid
on võrreldes proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse sõltumatult akrediteeritud
vastavushindamisasutuse viimasena analüüsitud prooviga muutunud, tagab kütuse
tootja, et vähemalt korra nädalas kuni järgmise käesoleva paragrahvi lõikes
3 nimetatud proovi võtmiseni võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus
proportsionaalse segamise teel toodetud kütusest proovi ja analüüsib seda proovi,
et selgitada välja kütuse:
1) tiheduse, oksüdatsioonistabiilsuse, mangaanisisalduse ning ajavahemikul
1. detsembrist kuni 1. märtsini hägustumispunkti ja külmfiltriummistuspunkti
vastavus nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse segamise seadmega
biodiislikütust;
2) tiheduse vastavus nõuetele, kui diislikütusesse lisati proportsionaalse
segamise seadmega parafiinset diislikütust.
(5) Proovi võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus paakautost, millesse kütus segamise teel toodeti. Kui paakautost proovi võtmine ei ole võimalik, võtab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi paakautosse kütuse tootmiseks kasutatud identsetest lähteainetest ja samasuguses proportsioonis sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutuses segamise teel toodetud kütusest.
(6) Kütuse tootja säilitab kütuseproovi 60 päeva selle võtmise päevast arvates. Proovi puutumatuse tagamiseks pakendab sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus proovi ning see pitseeritakse või plommitakse. Sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus märgib pakendile kulumis- ja veekindlas kirjas proovi tunnuskoodi, kuupäeva, proovivõtja nime ja allkirja.
(7) Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise ning proportsionaalse segamise seadme kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:
”§ 92. Proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele mittevastavus
(1) Kui sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, teavitab kütuse tootja sellest viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit. Teates esitab kütuse tootja selgituse toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse oluliste asjaolude kohta.
(2) Kütuse tootja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata kütuse käitlejat, kellele kõnealune kütus tarniti ja korraldab sellise kütuse müügilt eemaldamise.
(3) Kütuse tootja peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul viivitamata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmise selle seadmega, millega nõuetele mittevastav kütus toodeti.
(4) Kui kütuse tootja on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kütuse tootmise peatanud, selgitab ta välja toodetud kütuse nõuetele mittevastavuse põhjused, võtab kasutusele meetmed nende põhjuste edaspidiseks välistamiseks ning teavitab põhjustest ja lahendustest Maksu- ja Tolliametit.
(5) Kütuse tootja võib jätkata proportsionaalse segamise teel kütuse tootmist ja tarbimisse lubamist, kui sõltumatult akrediteeritud vastavushindamisasutus tuvastab, et proportsionaalse segamise teel toodetud kütus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning tootja on sellest teavitanud Maksu- ja Tolliametit.”;
7) seadust täiendatakse §-ga 332 järgmises sõnastuses:
”§ 332. Proportsionaalse segamise teel nõuetele mittevastava kütuse tootmine
(1) Käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1–6 sätestatud nõude rikkumise
või § 92 lõigetes 1–3 või 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.”;
8) seadust täiendatakse lisaga järgmises sõnastuses:
”
Lisa
Proportsionaalse segamise teel tootmiseks kasutatava diislikütuse ja biodiislikütuse lubatavad parameetrid
|
Näitaja |
Diislikütus |
Biodiislikütus (FAME) |
|
Tsetaaniarv |
Min 51 |
Min 51 |
|
Tihedus 15 °C juures, kg/m3 |
820–839 |
860–900 |
|
PAH, massi% |
Max 8 |
0 |
|
Väävlisisaldus, mg/kg |
Max 10 |
Max 10 |
|
Mangaanisisaldus, mg/l |
Max 2 |
– |
|
Leekpunkt, °C |
Min 55 |
Min 101 |
|
10% destillatsioonijäägi koksiarv, massi% |
Max 0,3 |
– |
|
Tuhasisaldus, massi% |
Max 0,009 |
Max 0,02 |
|
Veesisaldus, massi% |
Max 0,01 |
Max 0,02 |
|
Tahkete osiste sisaldus, mg/kg |
Max 24 |
Max 24 |
|
Korrosiivsus |
Klass 1 |
Klass 1 |
|
FAME, mahu% |
0 |
– |
|
Oksüdatsioonistabiilsus, g/m3 |
Max 10 |
– |
|
Oksüdatsioonistabiilsus Rancimat meetodil, h |
Min 20 |
Min 8 |
|
Määrimisvõime, µm |
Max 460 |
– |
|
Viskoossus suveperioodil 40 °C, mm2/s |
2–4 |
3,5–5 |
|
Viskoossus talveperioodil 40 °C, mm2/s |
1,5–3,5 |
3,5–5 |
|
Destilleerunud osa 180 °C, mahu% |
<8,0 |
– |
|
Destilleerunud osa 250 °C, mahu% |
<60,0 |
– |
|
Destilleerunud osa 340 °C, mahu% |
>95,0 |
– |
|
Destilleerunud osa 350 °C, mahu% |
>90,0 |
– |
|
95 mahu% destilleerumistemperatuur,°C |
<350 |
– |
|
Külmfiltriummistuspunkt (CFPP), °C |
<–5 |
<–5 |
|
Hägustumispunkt (CP), °C |
– |
<0 °C, kui monoglütseriidide sisaldus <0,6 massi% |
Nõuetele vastavuse kontrollimisel ja lahkarvamuste lahendamisel tuleb diislikütuse puhul kasutada kvaliteedistandardis EVS-EN 590 ja biodiislikütuse puhul kvaliteedistandardis EVS-EN 14214 sätestatud katsemeetodeid ja tingimusi.
Suveperiood on ajavahemik 1. maist kuni 30. septembrini ning talveperiood ajavahemik 1. detsembrist kuni 1. märtsini.
Ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. novembrini ja 1. märtsist kuni 30. aprillini on proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse valmistamiseks lubatud kasutada nii suve- kui ka talveperioodile vastava viskoossusega diislikütust ja biodiislikütust.”.
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 5 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter