Teksti suurus:

Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.03.2023
Avaldamismärge:RT I, 18.05.2022, 20

Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.05.2022 nr 7

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (3) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

  (4) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) loovuurimus – loometegevusel põhinev multidistsiplinaarne uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovkomponent ja uurimuslik osa moodustavad loovuurimuse terviku, mis vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, olles uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav. Loovuurimus sisaldab vähemalt ühte loomevaldkonda, mis võib olla kunst, disain, muusika, audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, arhitektuur või kirjandus;
  2) projekt – kindlaksmääratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga omavahel seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  3) taotleja – toetuse taotluse (edaspidi taotlus) esitanud Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus;
  4) partner – käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud asutus või isik, keda taotleja kaasab projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal ning kellel võivad tekkida selle käigus kulud;
  5) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on luua projekti kaudu uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse.

  (2) Toetuse kasutamise tulemusel valmib loomepraktika või teos, loomeprotsess (näiteks tehnoloogiate, materjalide, mudelite, prototüüpide arendused), toode või teenus ning nende loomisel tekkinud uut teadmist edasi andev ja avav kirjalik analüüs.

§ 4.   Toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse loovuurimus.

  (2) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artiklist 3 ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (3) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 5.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja võib olla Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kes võib olla:
  1) teadus- ja arendusasutus;
  2) riigiasutus;
  3) rakenduskõrgkool;
  4) mittetulundusühing ja sihtasutus;
  5) kohaliku omavalitsuse üksus;
  6) äriühing.

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
  2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
  4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
  5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
  6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees;
  7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
  8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele;
  9) taotleja projekti meeskonda peab kuuluma projektijuht, kes omab või omandab doktorikraadi.

§ 6.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

  (2) Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.

  (3) Taotletud toetus ei tohi olla suurem, kui määruse § 10 lõikes 1 sätestatud summa.

  (4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 5 toodud nõuetele vastavuse kinnitus ning koopia taotleja ja projektis osaleva partneri vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust;
  3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles;
  4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles;
  5) projekti elluviimise periood;
  6) projekti teaduslik taust ja multidistsiplinaarsus;
  7) projekti uurimisprobleem ja -eesmärk, uurimismetoodika koos uurimisküsimuste ja/või hüpoteesi(de)ga, oodatavad tulemused, tööplaan koos riskide maandamise meetmete ja varuplaaniga, ajakava, eelarve ja teostajad, sealhulgas partnerid ja meeskond, taristu ja tehnoloogia;
  8) projekti eeldatavad tulemused, nende olulisus ühiskonnale, sealhulgas teaduslik olulisus ja võimalikud jätkamissuunad;
  9) projekti tulemuste eeldatav mõju ja potentsiaalne rakendatavus projekti eesmärgi põhjal Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse arendamiseks;
  10) selgitus uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani kohta;
  11) selgitus eetikanõuete järgimise kohta uurimistöö elluviimisel ning asjaomase eetikakomitee loa olemasolu või vajalikkuse kohta;
  12) selgitus andmehaldusplaani kohta, sealhulgas projekti käigus tekkivate andmete ning nende haldamise, säilitamise ja avalikustamise kohta;
  13) kirjeldus projekti meeskonna kvalifikatsiooni kohta ning tõend projektijuhi vastavuse kohta käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktis 9 sätestatud nõudele;
  14) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava toetuse summa;
  15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

  (5) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 7.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

  (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegemiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni 31. detsembrini 2023.

  (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel:
  1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;
  2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle perioodi lõppu;
  3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.

  (4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

  (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

  (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 9.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas:
  1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
  2) on tõendatud algdokumentidega;
  3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega;
  4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse käigus.

  (3) Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks.

  (4) Otsene kulu jaguneb personali- ja teadustöö kuluks:
  1) personalikulu on projektijuhile ja põhitäitjale projekti elluviimisega otseselt seotud ülesande täitmise eest makstav töötasu koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadusest tulenevate hüvitistega;
  2) teadustöö kulu on lähetuskulu, sisseostetava teadus- ja arendusteenuse, insenertehnilise ja disainlahenduse, projekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kasutamise ja kaitsmisega seotud kulu ning muu projekti tegemiseks vajalik otsene kulu, lähtudes projekti eripärast.

  (5) Üldkulu on toetuse saaja projekti haldamise kulu, mis moodustab toetuse summast kuni 10%.

  (6) Mitteabikõlblik kulu on järgmine:
  1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu;
  2) mitterahaline kulu;
  3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;
  4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;
  5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
  6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;
  7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
  8) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
  9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;
  10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu;
  11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.

§ 10.   Toetuse summa ja osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta on 40 000 eurot.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% projektide abikõlblike kulude maksumusest.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 11.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 4 ning § 4 lõikes 3 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (5) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.

§ 12.   Taotluse sisuline hindamine

  (1) Projektide valimiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (2) Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi hääleõiguseta eksperte.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §‑s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

  (4) Hindamine toimub toetuse andja kinnitatud hindamisjuhendi järgi.

  (5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
  1) olulisus Eesti kultuurile, ühiskonnale ja/või majandusele;
  2) teaduslik põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas eesmärgid, meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu;
  3) teaduslik olulisus ja eeldatavate tulemuste potentsiaalne rakendatavus, lähtudes uurimisvaldkonna eripärast;
  4) projekti meeskonna kvalifikatsioon, sealhulgas loovuurimuse tase ja tulemused; rahvusvahelise ja/või multidistsiplinaarse koostöö ja/või uurimisprojektide kogemus; publikatsioonide arv ja tase;
  5) projekti kuluefektiivsus;
  6) teadusandmete haldamine, sealhulgas loomine, kogumine, säilitamine, kaitsmine ja avalikustamine;
  7) teaduseetika ja eetilised riskid.

  (6) Hindamisjuhend sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume, nende hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde ning võrdsete koondhinnetega projektide eelistamise metoodikat.

  (7) Toetuse andja avalikustab hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (8) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13.   Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
  1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja
  2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
  1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

  (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

  (9) Kui taotleja, kelle taotluse rahuldamiseks on hindamiskomisjon teinud kultuuriministrile ettepaneku, toetusest loobub, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale hindamisjuhendi põhjal.

§ 14.   Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

  (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 15.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita;
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 

§ 17.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18.   Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks e-keskkonnas.

  (2) Vahearuanne peab sisaldama vähemalt:
  1) ülevaadet projekti abikõlblikkuse kuupäevast kuni 31. detsembrini 2022 tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest;
  2) põhjendusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;
  3) toetuse kasutamise aruannet 31. detsembri 2022 seisuga, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

  (3) Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt:
  1) kirjalikku analüüsi, mis võtab kokku käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud loovuurimuse eesmärgi, probleemipüstituse, meetodi ja tulemused, loovuurimuse jätkamissuunad, sealhulgas tulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks;
  2) loovuurimuse tutvustamise ja/või avalikustamise tegevusi;
  3) toetuse kasutamise aruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

  (4) Toetuse andja menetleb vahe- ja lõpparuannet kuni 40 tööpäeva nende esitamisest arvates.

  (5) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist.

  (6) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg peatub.

  (7) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil, samuti esitama kõik nõutud dokumendid.

  (8) Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

§ 19.   Projekti tulemuste avalikustamine

  (1) Projekti tulemuste publitseerimisel lisatakse järgmine teave: „Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest“.

  (2) Projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb toetuse saaja avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.

  (3) Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.

  (4) Projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb toetuse saaja ETIS-e kaudu avalikult kättesaadavaks.

  (5) Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja koostöös Eesti Teadusagentuuriga kolme kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel.

7. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 20.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
  3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
  4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
  5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
  7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;
  8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
  1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
  2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;
  3) toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või § 3 lõikes 2 toodud tulemust ning mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest tuleneva tagajärjega.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

  (4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

  (5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

  (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.

  (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

  (9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

  (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

  (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

  (12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui neli kuud.

  (13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.

  (14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

  (15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

  (16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 21.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
  2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
  3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
  4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;
  5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
  6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
  7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
  8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
  9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
  10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
  12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
  13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi.

§ 22.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
  3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
  4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 23.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud:
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja jooksul;
  2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
  3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  4) kontrollima projekti elluviimist;
  5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e‑keskkonnas;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 24.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus:
  1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
  2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
  5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
  6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
  7) kontrollida toetuse kasutamist;
  8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
  10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

Tiit Terik
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json