Turvategevuse eeskiri
Vastu võetud 16.05.2024 nr 13
Määrus kehtestatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) nõuded turvaplaanile ja selle koostamisele;
2) nõuded turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;
3) nõuded turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale;
4) nõuded turvateenistuja kutsesobivusele ja kehalisele ettevalmistusele;
5) nõuded turvateenistuja terviseseisundile (edaspidi tervisenõuded) ja terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele (edaspidi tervisekontroll);
6) turvateenistuja tervisetõendi andmekoosseis ja samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu;
7) nõuded turvateenistuja töötõendile, vormiriietusele ja turvavarustusele;
8) nõuded turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele;
9) nõuded turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.
(2) Siseturvakorraldajale, siseturvatöötajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3–8 sätestatud nõudeid.
2. peatükk Turvaplaan
§ 2. Turvaplaani andmed
(1) Turvaplaanis esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) turvaobjekti kirjeldus;
2) turvaobjekti valve- ja kaitselahenduste kirjeldus ja põhjendus;
3) turvateenistujate arv turvaobjektil, turvateenistujate tööülesanded ja nende erialase koolituse vajadus ning turvamise korraldus;
4) turvaobjektil kasutatavate relvade, erivahendite ja turvavarustuse loetelu;
5) turvaplaani koostaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber ja elektronposti aadress;
6) turvaplaani elluviimise eest vastutava turvajuhi ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber, elektronposti aadress.
(2) Kui turvaettevõtja tagab korda avalikul üritusel esitatakse turvaplaanis lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele:
1) osavõtjate eeldatav arv;
2) Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste asjaomaste asutustega koostöö korraldus;
3) andmed, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnavolikogu määrusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuetest;
4) spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuete andmed vastavalt spordiseadusele.
§ 3. Turvaplaani koostamine
(1) Turvaettevõtja koostab turvaplaani ja esitab selle turvamise tellijale enne turvamist. Turvaplaan võib olla osa turvamiseks sõlmitavast lepingust.
(2) Turvaplaani allkirjastab turvajuht.
3. peatükk Turvaauditi aruanne
§ 4. Turvaauditi aruande andmed
Turvaauditi aruandes esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) turvaauditi eesmärk ja selle tellija ootused;
2) turvaauditialuse objekti kirjeldus;
3) ohuhinnang turvaauditialusele objektile;
4) turvaauditialusel objektil seni rakendatud valve- ja kaitselahenduste kirjeldus, sealhulgas ülevaade objekti sündmustest ning hinnang valve- ja kaitselahenduste piisavusele;
5) põhjendatud soovitused ohuhinnangus kirjeldatud ohu ennetamiseks ja selle tagajärgede vähendamiseks turvaauditialusel objektil;
6) turvaauditi läbiviija ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja elektronposti aadress;
7) turvaauditi läbiviimisse kaasatud asjatundja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, ja elektronposti aadress;
8) turvaauditi tellija ees- ja perekonnanimi või äriühingu ärinimi ja esindaja ees- ja perekonnanimi.
§ 5. Turvaauditi aruande koostamine
(1) Enne turvaauditi läbi viimist esitab turvaauditi läbiviija selle tellijale kirjalikult kava, milles kirjeldatakse turvaauditi:
1) tegevusi ja töökorraldust;
2) võimalikke teabeallikaid;
3) esialgset ajaraami.
(2) Turvaauditi aruande koostab ja allkirjastab turvajuht.
4. peatükk Turvateenistuja väljaõpe
§ 6. Turvateenistuja väljaõpe
(1) Turvateenistuja väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse standardist.
(2) Turvateenistuja väljaõpet ja täienduskoolitust korraldatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud turvaettevõtja (edaspidi turvateenistuja väljaõppe korraldaja) kehtestatud õppekava alusel. Turvateenistuja väljaõppe miinimumnõuded ja õpiväljundid on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(3) Valvetöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 24 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet. Valvetöötaja õppe läbinule väljastatakse tõend osalemise kohta.
(4) Turvatöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvatöötaja õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta.
(5) Turvajuhi õpe on kutseeksamiks ettevalmistav koolitus nõutava mahuga vähemalt 80 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 48 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvajuhi õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta.
(6) Turvateenistuja väljaõppe läbimisel võib hinnata turvateenistuja varasemat õpi- ja töökogemust. Pärast õpi- ja töökogemuse hindamist võib turvateenistuja väljaõppe lugeda osaliselt või täielikult läbituks.
(7) Turvateenistuja varasema õpi- ja töökogemusega arvestamise korra kehtestab turvateenistuja väljaõppe korraldaja.
(8) Turvateenistuja väljaõppe korraldaja hindab vähemalt üks kord viie aasta jooksul väljaõppe korraldust, õppekeskkonda ja turvateenistuja koolitaja taset ning koostab selle kohta aruande.
§ 7. Turvateenistuja täienduskoolitus
(1) Kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks läbib turvateenistuja igal aastal turvateenistuja täienduskoolituse, mille maht on vähemalt 16 akadeemilist tundi.
(2) Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus sisaldab vähemalt kuue akadeemilise tunni ulatuses praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kohta.
(3) Turvateenistuja, kes täidab tööülesannet, milleks on vaja lisateadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, läbib enne tööülesande täitmist vastava erialase koolituse.
§ 8. Turvateenistuja koolitaja
(1) Turvateenistuja koolitajal peavad olema turvateenistuja väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Turvateenistuja koolitaja läbib vähemalt üks kord viie aasta jooksul erialase täienduskoolituse.
5. peatükk Turvateenistuja kutsesobivus ja kehaline ettevalmistus
§ 9. Nõuded turvateenistuja isikuomadustele ja kehalisele ettevalmistusele
(1) Turvateenistuja peab:
1) olema aus ja seaduskuulekas;
2) oskama teha meeskonnatööd;
3) olema kohusetundlik ja otsustusvõimeline;
4) olema hea suhtleja ja analüüsivõimeline.
(2) Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehaline ettevalmistus peab võimaldama tal oma tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu.
(3) Turvaettevõtja kontrollib turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust vähemalt üks kord aastas.
6. peatükk Turvateenistuja tervisenõuded ja tervisekontroll
§ 10. Turvateenistuja üldised tervisenõuded
(1) Turvateenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma turvateenistuja tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.
(2) Lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning tööülesannetest, jaotatakse turvateenistujad kahte tervisenõuete gruppi:
1) I grupp – turvatöötaja ja turvamise turvajuht;
2) II grupp – valvetöötaja.
(3) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord;
2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö;
3) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
4) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
5) muu töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht;
6) sidevahendite kasutamine;
7) töö kuvariga.
(4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule järgmistes tingimustes:
1) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
2) relva ja erivahendi kandmine ja kasutamine;
3) ebaühtlane füüsiline koormus.
§ 11. Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavad tervisehäired
(1) Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb turvateenistuja terviseseisundit hinnates järgida, on esitatud käesoleva määruse lisas 2.
(2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab turvateenistujana töötamise.
(3) Kui töötervishoiuarst tuvastab turvateenistujal perioodilises tervisekontrollis meditsiinilise vastunäidustuse, võib isik jätkata turvateenistujana töötamist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) töötervishoiuarst on andnud loa;
2) töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud;
3) turvateenistuja vahetu juhi hinnangu kohaselt ei ole turvateenistujal esinenud oma tööülesannete täitmisel takistusi.
§ 12. Turvateenistuja terviseseisundi kontrolli tegija
(1) Turvateenistuja tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja.
(2) Turvaettevõtja ja tegevusloaga töötervishoiuteenuse osutaja sõlmivad tervisekontrolli tegemiseks lepingu.
§ 13. Turvateenistuja tervisekontrolli perioodilisus
(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse turvateenistujal enne töökohustuste täitmisele asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
(2) Turvateenistujaks sooviv isik ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud:
1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele ning tehtud § 14 lõikes 4 loetletud uuringud, või
2) Kaitseressursside Ameti arsti või töötervishoiuarsti juures politseiametniku, päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse nõuetele.
(3) Turvateenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.
(4) Kui turvateenistujal esineb meditsiiniline näidustus, võib töötervishoiuarst perioodilise tervisekontrolli sagedust tihendada.
(5) Turvaettevõtja võib saata turvateenistuja perioodilisse tervisekontrolli varem kui üks kord kolme aasta jooksul järgmistel juhtudel:
1) turvateenistuja põhjendatud taotluse alusel;
2) turvateenistuja vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel;
3) turvateenistuja pikaajalise töövõimetuse tõttu.
§ 14. Turvateenistuja tervisekontrolli kord
(1) Turvateenistuja saadab tervisekontrolli turvaettevõtja.
(2) Turvateenistujaks sooviv isik võib läbida eelneva tervisekontrolli omal soovil turvaettevõtja saatmiseta enne turvateenistujana tööle asumist.
(3) Tervisekontrolli läbiv isik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardil esitatud andmete õigust, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 3 ja esitab selle tervisekontrollis töötervishoiuarstile.
(4) Tervisekontrolli käigus tehakse lähtuvalt töökeskkonna risikianalüüsist, tööülesannete iseloomust ja vastavalt vajadusele järgmised uuringud:
1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere ja veresuhkru analüüs;
2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine;
3) toonaudiomeetria;
4) elektrokardiogramm eelnevas tervisekontrollis ning elektrokardiogramm perioodilises tervisekontrollis mehel alates 40. eluaastast ja naisel alates 50. eluaastast;
5) koormuskardiogramm perioodilises tervisekontrollis alates 50. eluaastast;
6) spiromeetria;
7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine;
8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine.
(5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on turvateenistujale hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha.
(6) Töötervishoiuarst võib saata turvateenistuja tema terviseseisundi täpsustamiseks tegema uuringut, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud.
(7) Tervisekontrolli käigus nõustatakse turvateenistujat töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab turvateenistujale tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.
(8) Tervisekontrolli läbinud isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 4 ja mis sisaldab otsust turvateenistujana töötamise sobivuse kohta.
(9) Töötervishoiuarst väljastab tervisetõendi tervisekontrolli läbinud isikule või teda uuringutele saatnud turvaettevõtjale.
§ 15. Tervisekontrolli kulude hüvitamine
Tervisekontrolli kulud tasub turvaettevõtja, kes turvateenistuja tervisekontrolli saatis.
7. peatükk Turvateenistuja töötõend, vormiriietus ja turvavarustus
§ 16. Turvateenistuja töötõend
Turvateenistuja töötõendil on järgmised andmed:
1) turvateenistuja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning foto;
2) turvateenistuja ametinimetus „valvetöötaja”, „turvatöötaja” või „turvajuht”;
3) turvaettevõtja ärinimi.
§ 17. Turvateenistuja vormiriietus
(1) Turvateenistuja vormiriietusel on:
1) embleem, millel on turvaettevõtja ärinimi või kaubamärgina registreeritud logo;
2) nimesilt, millel on turvateenistuja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus „valvetöötaja”, „turvatöötaja” või „turvajuht”.
(2) Turvateenistuja vormiriietusel ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nimesilti, kui vormiriietusel on nähtaval kohal turvateenistuja töötõend.
(3) Turvateenistuja vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda teise turvaettevõtja või siseturvakorraldaja turvateenistuja, kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme ning riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ametniku vormiriietusega.
§ 18. Turvateenistuja turvavarustus
(1) Turvateenistuja turvavarustus on:
1) kaitsevest, mis kaitseb keha löögi eest;
2) kaitsevest, mis kaitseb keha kuuli eest;
3) kaitsekindad, mis kaitsevad marrastuse või bioloogilise ohuteguri eest;
4) relva ja erivahendi kandmise varustus.
(2) Turvaettevõtja väljastab turvateenistujale ja turvamise turvajuhile turvaobjekti turvaplaani kohaselt turvateenistuja turvavarustuse. Kui turvatöötja või turvamise turvajuht kannab tulirelva väljastab turvaettevõtja talle kaitsevesti, mis kaitseb keha kuuli eest.
(3) Turvateenistuja kannab relva ja erivahendit hoidikus või kabuuris.
8. peatükk Turvategevuse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine
§ 19. Turvategevuse dokumendid
Turvategevuse dokumendid on:
1) isiku kinnipidamise akt;
2) vallasaja hoiule võtmise akt;
3) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt;
4) ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta;
5) häireteate ülevaade;
6) turvamiseks sõlmitud leping;
7) turvaplaan;
8) turvaauditi aruanne;
9) turvateenistuja väljaõppe õppekava;
10) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ning osalejate nimekiri;
11) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta;
12) turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne.
§ 20. Isiku kinnipidamise akt
Isiku kinnipidamise akt sisaldab lisaks turvategevuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatule järgmisi andmeid:
1) hoiule võetud esemed ja ained ning nende arv või hinnanguline kogus ning nende Politsei- ja Piirivalveametile üleandmise või seaduslikule valdajale tagastamise andmed;
2) tunnistaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning telefoninumber.
§ 21. Vallasasja hoiulevõtmise akt
Vallasasja hoiulevõtmise akt sisaldab lisaks turvategevuse seaduse § 23 lõikes 5 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid:
1) vallasasja hoiulevõtmise põhjus;
2) füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kirjeldus;
3) hoiule võetud vallasasja hoiukoht;
4) vallasja tagastamist või Politsei- ja Piirivalveametile üleandmist käsitlevad andmed.
§ 22. Turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt
Turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt sisaldab järgmisi andmeid:
1) akti koostamise kuupäev, kellaeg ja koht;
2) akti koostanud turvateenistuja ees- ja perekonnanimi;
3) salvestisel tuvastatud süüteo tunnustega teo kirjeldus ja toimepanemise kuupäev, kellaaeg ja koht;
4) süüteo tunnustega teo toimepannud isiku kirjeldus;
5) tehnilise vahendi salvestise viide.
§ 23. Ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta
Ettekanne turvaobjektil toimunud sündmuse kohta sisaldab järgmisi andmeid:
1) ettekande koostamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
2) ettekande koostanud turvateenistuja ees- ja perekonnanimi;
3) sündmuse kirjeldus, kuupäev, kellaaeg ja toimumise koht;
4) sündmuse mõju turvaobjektile ning sellel asuvale varale ja isikule;
5) sündmuse lahendamise kirjeldus.
§ 24. Häireteate ülevaade
Häireteate ülevaade sisaldab järgmisi andmeid:
1) häireteate edastamise kuupäev, kellaaeg ja viis;
2) häireteate aluseks oleva turvaobjekti nimetus ja aadress;
3) häireteates nimetatud sündmuse kirjeldus ja koht;
4) teave häireteatele reageerimise kohta.
§ 25. Turvategevuse dokumentide säilitamine
Turvategevuse dokumente säilitatakse järgmiselt:
1) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt, turvaplaan, turvaauditi aruanne – kuus kuud alates dokumendi koostamisest;
2) ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta ja häireteate ülevaade – üks aasta alates dokumendi koostamisest;
3) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ja osalejate nimekiri ning dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta – üks aasta alates turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse toimumisest;
4) turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne – viis aastat alates hindamise aruande koostamisest.
9. peatükk Turvategevuse asjaoludest teadaandmine
§ 26. Turvamisest Politsei- ja Piirivalveametile teadaandmine
(1) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada eelmise kuu turvaobjektist, mis on lisandunud mehitatud turvaobjektide hulka või mille mehitatud turvamine on lõpetatud.
(2) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teada järgmised andmed:
1) turvaobjekti nimetus ja aadress;
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg, või äriühingu ärinimi ja registrikood, kellega on või on olnud sõlmitud turvamiseks leping;
3) turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.
(3) Kui turvaobjekt on Eesti riigilippu kandev laev, annab turvaettevõtja lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–3 nimetatule Politsei- ja Piirivalveametile teada järgmised andmed:
1) laeva nimi ja registrinumber;
2) laeva omaniku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja aadress.
10. peatükk Nõuded suure varalise väärtusega veose turvamisele
§ 27. Suure varalise väärtusega veose turvamise tingimused
(1) Turvakohver käesoleva määruse tähenduses on kohver või kohvrisüsteem, mis on toodetud sularaha või väärtpaberi veoks ja tagab ründe korral ohu esmase tõrje või muudab veetava sularaha või väärtpaberi kasutuskõlbmatuks.
(2) Soomustatud sularahaveosõiduk käesoleva määruse tähenduses on sõiduk, mis on kohandatud sularaha või väärtpaberi veoks ning millel on globaalne navigatsioonisüsteem ja asjakohane sidevahend, mis võimaldab võtta mis tahes ajal ühendust sularaha või väärtpaberi vedaja kontaktisikuga ja Häirekeskusega hädaabinumbril 112 ning mille juhikabiini soomus pole läbitav tsiviilkäibes lubatud laskemoonaga.
(3) Suure varalise väärtusega veos käesoleva määruse tähenduses on sularaha või väärtpaberi veos, mille väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri.
(4) Suure varalise väärtusega veoga seotud turvategevus käesoleva määruse tähenduses on turvategevuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud turvamine.
(5) Suure varalise väärtusega veose turvamise tingimused määratakse turvategevuse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud turvamiseks sõlmitavas lepingus.
(6) Suure varalise väärtusega veost veab vähemalt:
1) kaks tulirelvaga turvateenistujat või
2) üks tulirelvaga turvateenistuja, kes kasutab turvakohvrit.
(7) Kui suure varalise veose väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri vähemalt 25 korda, veab seda vähemalt kaks tulirelvaga turvateenistujat, kes kasutavad turvakohvrit või soomustatud sularahaveosõidukit.
(8) Kui suure varalise veose väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri vähemalt 100 korda, võib seda vedada ainult kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.
§ 28. Euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt
Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt on Politsei- ja Piirivalveamet.
11. peatükk Rakendussätted
§ 29. Turvateenistuja tervisekontrolli üleminekusäte
Kui turvateenistuja on läbinud turvatöötaja tervisekontrolli enne 1. juulit 2024 kehtib tema tervisetõend selle kehtivusaja lõpuni.
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal.
Lauri Läänemets
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
Lisa 1 Turvateenistuja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid
Lisa 2 Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu
Lisa 3 Tervisekontrolli kaart
Lisa 4 Tervisetõendi vorm
Facebook
Twitter