Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” muutmine

Vastu võetud 15.07.2014 nr 29

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse muutmine

Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) seminaride ja koolituste korraldamist, et arendada säästva kalanduse alast teadlikkust;”;

2) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja viimane lause;

3) paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse sõna „Pinnaveekogude” sõnaga „Siseveekogude”;

4) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Veemajanduse programmis on toetuse maksimaalne suurus projekti kohta 1 000 000 eurot ilma käibemaksuta.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Reoveekäitluse ega joogiveevarustuse alamprogrammist ei toetata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (v.a sademeveekanalisatsioon) rekonstrueerimist ega rajamist üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel.”;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) elanikkonnalt ohtlike jäätmete, sh eterniidijäätmete (v.a probleemtoodete jäätmed) kogumine ja käitlemine nõutud tegevuslube omavas kohalikule omavalitsusele või kohalike omavalitsuste moodustatud juriidilisele isikule kuuluvas ohtlike jäätmete kogumiskohas, jäätmejaamas, ümberlaadimisjaamas või jäätmekäitluskeskuses juhul, kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsuste moodustatud juriidiline isik.”;

7) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

„5) elanikkonnalt suuregabariidiliste jäätmete kogumine ja käitlemine nõutud tegevuslube omavas kohalikule omavalitsusele või kohalike omavalitsuste moodustatud juriidilisele isikule kuuluvas ohtlike jäätmete kogumiskohas, jäätmejaamas, ümberlaadimisjaamas või jäätmekäitluskeskuses juhul, kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsuste moodustatud juriidiline isik;
6) biojäätmete kompostimisväljaku rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
7) jäätmejaamade teeviitade soetamine ja paigaldamine.”;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Toetatakse poolkoksiprügilate ja radioaktiivsete jäätmete hoidla järelhooldust.”;

9) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaitstavate või väheuuritud elupaikade ning looma-, taime- ja seeneliikide, kultuuriväärtusega loodusobjektide ja ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;”;

10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Pärast poollooduslike elupaikade taastamist peab toetuse saaja tagama taastatud aladel hoolduse viie aasta jooksul.”;

11) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) metsapuutaimede tootmine;”;

12) paragrahvi 6 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 6 lõiget 7 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine.”;

14) paragrahvi 6¹ lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi parendamist, välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist, kiirgusohutuse tagamist ja kemikaalide käitlemisega seotud riskide vähendamist.”;

15) paragrahvi 6¹ lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) transpordist põhjustatud välisõhu saaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine;”;

16) paragrahvi 6¹ lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste kasutamise rakendusuuringud;”;

17) paragrahvi 6¹ lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 6¹ lõike 6 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) päikeseenergial ja maasoojuspumbal põhineva lokaalküttesüsteemi rajamine, kui puudub võimalus kaugküttevõrguga liitumiseks ja soojuspumba käitamisel kasutatakse rohelist energiat;”;

19) paragrahvi 6¹ lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) korteriühistute kergel kütteõlil töötava katelseadme üleviimine taastuvale kütusele.”;

20) paragrahvi 6¹ lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Euroopa Liidu ja Eesti keskkonna- ning kemikaalipoliitikast tulenevate nõuete täitmiseks toetatakse järgmisi toiminguid:
1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine, andmekogude koostamine või ühildamine;
2) väikese või keskmise suurusega ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise võimaluste uurimine, ohutumate asendusvõimaluste väljatöötamine, asjakohaste toimikute koostamine ja hindamine, sellest ülevaate andmine avalikkusele;
3) ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest toodetest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite määramine ja hindamine.”;

21) paragrahvi 6² lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) korrastamata karjäärialade, kus kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 51 lõikes 1 ja §-s 56 sätestatud kohustus, korrastamine;
2) korrastamata turbaalade, kus kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 51 lõikes 1 ja §-s 56 sätestatud kohustus, korrastamine;”;

22) paragrahvi 6² lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) allmaakaevandustes, kus kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ning ei kehti enam maapõueseaduse § 51 lõikes 1 ja §-s 56 sätestatud kohustus, kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine.”;

23) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada ressursside tõhusamat kasutamist, saaste vähendamist, keskkonnahoidlikke uuendusi, hädaolukordadeks valmistumist ning nendega seotud oskusteabe ja analüüsivõimekuse suurendamist.

(2) Ressursside tõhusama kasutamisega seoses toetatakse:
1) tööstuses, ehituses või teeninduses ressursside (sh soojus-, elektrienergia või vee) säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist;
2) ressursiauditite tegemist.

(3) Saaste tekke ja heite vähendamise käigus toetatakse:
1) tootmises heite- või jäätmeteket vähendavate või ringlusse võttu suurendavate terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist;
2) rakenduslikke teadus- ja arendustöid selliste tehniliste meetmete väljatöötamiseks, mis vähendavad saasteainete teket või sattumist õhku, vette või pinnasesse;
3) Euroopa Liidu määruse nr 1221/2009 kohase keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise skeemi EMAS rakendamist ja registreerimist;
4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 66/2010 kohase ökomärgise taotlemist;
5) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite rakendamist, nagu toote elutsükli analüüs, terviklik tootepoliitika, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rakenduste väljatöötamine;
6) majanduslike meetodite väljatöötamist keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

(4) Uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise, levitamise ja rakendamisega seoses toetatakse:
1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamist, kohaldamist konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamist;
2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamist BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades;
3) infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul.

(5) Keskkonnahoidlike uuenduste väljatöötamise või juurutamise käigus toetatakse tegevust, mis on kasutusele võtja jaoks uuenduslik ning mille kasutuselevõtu tagajärjel väheneb saaste teke või heide, tõhustub ressursikasutus, väheneb jäätmeteke või kasvab jäätmete ringlussevõtt või luuakse eeldused vastavate uudsete lahenduste kasutuselevõtuks.

(6) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel toetatakse nende hädaolukorra lahendamise plaanis kindlaks määratud asutuste tegevust suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.”;

24) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on toetada Eesti elanike keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamist ning ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist.

(2) Programmi eesmärgi täitmiseks saab taotleda toetust järgmisteks toiminguteks:
1) organisatsioonis, sealhulgas haridusasutuses, mitteformaalse keskkonnajuhtimissüsteemi (rohelise kontori põhimõtete) rakendamine, sealhulgas hetkeolukorra kaardistamine (keskkonnamõju hindamine), tegevuse kavandamine (keskkonnapoliitika sõnastamine), plaanitu elluviimine, eesmärkide täitmise hindamine, tegevuskava uuendamine. Abikõlblikud kulud on töötubade korraldamine, tööpere või koolipere koolitus, väikesemahulised investeeringud, nagu prügikastide ost jäätmete liigiti kogumiseks, juhendavate siltide ja viitade valmistamine, ressursikasutuse mõõdikute paigaldamine, kompostimisvõimaluse loomine, jalgrattahoidja soetamine ja muud otseselt projektiga seotud põhjendatud kulutused;
2) teavituskampaania korraldamine keskkonnaprobleemi leevendamiseks käitumis- või tarbimisharjumuste muutmise kaudu;
3) messide, festivalide, loodusõhtute ja muude sarnaste ettevõtmiste, mis on suunatud keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele või ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimisele, korraldamine. Abikõlblik on kas ainult keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgi täitmiseks vajalike õppekäikude ja töötubade korraldamine või kuni 50% ettevõtmise kogueelarvest;
4) teabekandja, sh meediatoote, uuringu, m-lahenduse, mis on suunatud ressursisäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele või ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimisele, loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine;
5) meediatoote loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine Keskkonnaministeeriumi veebilehel nimetatud tingimustel;
6) haridusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältava Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimiseks. Projekti kohustuslikud elemendid on kohalike ja globaalsete olude seostamine, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, keskkonnateema lõimitus eri eluvaldkondadega, uurimuslik töö, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine;
7) üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammide läbiviimiseks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Abikõlblik kulu on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on täpne kirjeldus loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise kohta, sealhulgas seotud tegevus, sihtrühm, kasutamise intensiivsus;
8) üldharidussüsteemi õpilastele õppeprogrammi elluviimine loodus- või keskkonnahariduskeskuses, keskkonnakaitse ja -kasutusega seotud ettevõttes või mittetulundusühingus. Projektis osaleb üks haridusasutus ja taotleja saab olla ainult sama asutus või selle pidaja. Iga klassikollektiiv või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni kaheks õppekäiguks. Abikõlblik kulu on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 300 eurot ühe klassikollektiivi või lasteaiarühma kohta ning aktiivõppeprogrammi elluviimise kulu. Projekti kohustuslik lisa on vastu võtva keskuse, asutuse või mittetulundusühingu digiallkirjastatud kinnitus vastuvõetava õpilasrühma suuruse, programmi aja ja temaatika kohta. Taotlus menetletakse lihtsustatud menetluse korras, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
9) üldharidussüsteemi õpilastele õppeprogrammi elluviimine loodus- või keskkonnahariduskeskuses, keskkonnakaitse ja -kasutusega seotud ettevõttes või mittetulundusühingus. Taotluse kohustuslik lisa on haridusasutuste esindusvolitus, mille alusel haridusasutus volitab taotlejat projekti ellu viima ja loobub ise võimalusest taotleda SA-lt KIK toetust § 8 punktis 8 sätestatud tegevuseks. Transpordikulu piirmäär kuni kahe õppevisiidi sihtkohta ja tagasi sõiduks ühe klassikollektiivi või lasteaiarühma kohta on kokku kuni 300 eurot. Taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
10) kuni kolm õppepäeva kestva laagri korraldamiseks gümnaasiumi loodusvaldkonna õppesuuna ning looduse valdkonna huvikooli välipraktikumide, mis käsitlevad ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist, elluviimiseks 180 euro ulatuses osaleva õpilase kohta. Taotlusi hinnatakse lihtsustatud menetluse korras ja taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas.”;

25) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejad, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitsealast tegevust, v.a § 6¹ lg 6 p 5 nimetatud meetme korral, või koolitustegevust keskkonnateadlikkuse projektide korral.

(2) Jäätmekäitluse programmis saab taotleja olla kohaliku omavalitsuse üksus, kui kohalik omavalitsus on vastu võtnud jäätmekava, kehtestanud jäätmehoolduseeskirja, ning kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest ja seal on korraldatud jäätmevedu. Nõue ei kehti § 4 lõike 3 punktis 4 loetletud tegevuse korral.”;

26) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist saab toetust taotleda ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikele 1 vastav vee-ettevõtja.

(8) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon ei ole kohaliku omavalitsuse omandis ning seda opereerib vee-ettevõtja, millest vähem kui 50% on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, võib veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist toetust taotleda ka kohaliku omavalitsuse üksus.”;

27) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõna „kolm” sõnadega „vähemalt kaks”;

28) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Selliste kiireloomuliste taotluste finantseerimisel, mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks, ei arvestata §-des 2–8 sätestatud piirangutega.”;

29) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kiireloomulised taotlused edastab SA KIK Keskkonnaministeeriumile hindamiseks esimesel võimalusel.”;

30) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„2) projekti teostatavus (20% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (20% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavat vee-ettevõtjat;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinnaveekogumitele ja põhjaveele.”;

31) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„2) projekti teostatavus (20% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (20% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning süsteemi haldavat vee-ettevõtjat;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogivee kvaliteedile, varustuskindlusele ja põhjavee reostusohu vähendamisele.”;

32) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogiveehaardele, veekogumile, põhjaveele ja inimese tervisele.”;

33) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Poolkoksiprügilate ja radioaktiivsete jäätmete hoidla järelhoolduse taotluste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriume.”;

34) paragrahvi 22¹ lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78);”;

35) paragrahvi 22¹ lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.07.2013, lk 1–45);”;

36) paragrahvi 22¹ lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) Euroopa Komisjoni teatis „Keskkonna- ja energialase riigiabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1–55);”;

37) paragrahvi 22¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:

„7) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8);
8) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17);
9) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25. juuni 2014, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.07.2014, lk 1–75).”;

38) paragrahvi 22¹ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui SA KIK antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, järgitakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).”;

39) paragrahvi 22² tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses toetuse saaja taotlusest ilmneval keskkonnaalasel otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem.

(2) Toetuse abil rajatud vesiehitised ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt kümme aastat.”;

40) paragrahvi 23 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel.

(2) Sihtfinantseerimise lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. Toetuse kasutamine, kasutamise kontrollimine, aruandlus ja nõuete rikkumise korral toetuse vähendamine või tagasinõudmine toimub sihtfinantseerimise lepingu alusel.

(3) Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib SA KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas või keeldub olulise rikkumise korral lepingu sõlmimisest.”;

41) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;”.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.