Struktuuritoetusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Vastu võetud 13.09.2018 nr 82
Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2 ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 5, § 21 lõike 6, § 22 lõike 4, § 29 lõike 8, § 46 lõike 2, § 47 lõike 1 ja § 48 lõike 7 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b tähenduses standardiseeritud ühikuhinna ja sama artikli lõike 1 punkti c tähenduses kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel ja sama artikli lõike 1 punkti d tähenduses otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamisel ning sama määruse artikli 68a lõike 1 kohaselt ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel otseste personalikulude hüvitamisel (edaspidi kulude lihtsustatud hüvitamisviisid) ning struktuuritoetuse seaduse § 17 tähenduses ühise tegevuskava (edaspidi ühine tegevuskava) alusel toetuse ja riigiabi andmisel kulu aluseks olevad toetatavad tegevused tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.”;
2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõikele 5 või käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.”;
3) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Tulu teenivale projektile, mida ei ole käsitletud lõigetes 2 ja 4 ning mille abikõlblikud kulud on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse projekti abikõlblikkuse perioodil.”;
4) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist projektile antav toetus on kuni 100 000 eurot, antakse projektile toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 2a kohaselt üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, välja arvatud, kui riigiabi andmisel antakse toetust osakaaluna abikõlblikest kuludest või kui projekt või tegevus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaselt tervikuna riigihankena sisse ostetud.
(2) Kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamise tingimused ja kord sätestatakse toetuse andmise tingimuste õigusaktis või taotluse rahuldamise otsuses, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b−e, artikli 67 lõigetes 2a ja 5 ning artiklis 68 sätestatud tingimusi. Struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktis 3 nimetatud abifondi rakenduskavast toetuse andmisel arvestatakse ühtse määra väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1−41), sätestatud eritingimusi.”;
5) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning riigisiseselt riigi tegevuste jaoks kasutatavaid kulu lihtsustatud hüvitamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktidele b−e ning artikli 68 punktile c.”;
6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 kohaselt.”;
7) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib ette näha kulude hüvitamist kindlasummalise makse või maksete alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikega 5.”;
8) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha projekti kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 kohaselt.”;
9) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68b kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud, kui otsesed personalikulud leitakse §-s 101 nimetatud korras.”;
10) määruse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
„§ 101. Projekti otseste personalikulude hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel
Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et projekti otsesed personalikulud võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 1 kohaselt.”;
11) paragrahvi 22 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et hankija ei ole riigihanke alustamiseks registrile teate esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
(3) Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
(4) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.”;
12) paragrahvi 22 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.”;
13) paragrahvi 22 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 22 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
(10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti.”;
15) paragrahvi 22 lõike 11 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest;
2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu;
3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3;
4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 85 nimetatud põhimõtteid;
5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;”;
16) paragrahvi 22 lõike 11 punktid 16–19 sõnastatakse järgmiselt:
„16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi;
17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus;
18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast;
19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide muutmisest kõiki huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud ettevõtjatel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.”;
17) paragrahvi 22 lõiked 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10 protsenti, kui ilmneb, et:
1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.
(14) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.”;
18) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses:
„5. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Määruse rakendamine
(1) Paragrahvi 3 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2018. a tekkinud personalikuludele, välja arvatud, kui selliste kulude katteks on toetus välja makstud.
(2) Paragrahvi 5 lõiget 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014. a, välja arvatud, kui projekti lõppmaksetaotluse või viimase ettemakse aruande menetlus on lõppenud ning jõustunud finantskorrektsiooni otsuse korral.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud 100 000 euro piirmäära rakendatakse pärast 1. maid 2019. a avatud taotlusvoorus esitatud toetuse taotlustele või investeeringute kava koostamiseks avanenud voorus esitatud ettepanekule või taotlusele.
(4) Kuni 31. augustini 2017. a kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, kohaldatakse selle tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.”.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõikes 21, § 17 lõigetes 1, 2 ja 3 ning §-des 19–21 asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskus” vastavas käändes;
2) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt ning salvestatakse kümne tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 4 ja perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse §-s 9 nimetatud registrisse (edaspidi register). Registris salvestatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames tehtud tagasinõudmise otsused.”;
3) paragrahvi 111 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid olulises ulatuses selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõutakse tagasi 5 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.”;
4) paragrahvi 112 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et hankija ei ole riigihanke alustamiseks registrile teate esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõude määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
(3) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingutele eraldatud toetusest, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu ja hankelepingud kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõude määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
(4) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist tagasinõude määra.”;
5) paragrahvi 112 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti täiendavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning kui täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist tagasinõude määra.”;
6) paragrahvi 112 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 112 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra.
(10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
1) 50 protsenti, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
2) 60 protsenti, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
3) 80 protsenti, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest.”;
8) paragrahvi 112 lõike 11 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest;
2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu;
3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3;
4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 85 nimetatud põhimõtteid;
5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;”;
9) paragrahvi 112 lõike 11 punktid 16–19 sõnastatakse järgmiselt:
„16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi;
17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus;
18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel nõuda toetus tagasi 100 protsenti suurenenud summast;
19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.”;
10) paragrahvi 112 lõiked 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Otsustaja nõuab sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5 või 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et:
1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.
(14) Otsustaja nõuab tagasi kuni 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist tagasinõude määra.”;
11) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lõikes 1 nimetatud rikkumise aruannet ei esitata Solidaarsusprogrammi fondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi puhul.”;
12) paragrahvi 19 täiendatakse 5. lausega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Liidu algatuste „Equal”, „Interreg” ja „Urban”, Euroopa territoriaalse koostöö ja ENPI aruannete esitamise piirmäär on 10 000 eurot.”;
13) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Kuni 31. augustini 2017. a kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus, kohaldatakse otsuse tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.
(5) Paragrahvi 7 lõikes 21, §-s 17 ning §-des 19–21 nimetatud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.”;
14) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 3. Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” muutmine
Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” § 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmisel võib lõiget 2 rakendada kooskõlas projektile kohalduva kulude lihtsustatud hüvitamisviisiga. Toetuse andmise tingimuste õigusaktis sätestatakse, millisel juhul võib taotluse rahuldamise otsust kohaldatava kulude lihtsustatud hüvitamisviisi puhul muuta.”.
Indrek Saar
Kultuuriminister peaministri ülesannetes
Toomas Tõniste
Rahandusminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 2 Rikkumistest teavitamise aruanne
Facebook
Twitter