Teksti suurus:

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.10.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.10.2020, 3

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord

Vastu võetud 01.09.2014 nr 143
RT I, 02.09.2014, 11
jõustumine 05.09.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.04.2017RT I, 04.05.2017, 107.05.2017
13.09.2018RT I, 18.09.2018, 321.09.2018
02.10.2020RT I, 06.10.2020, 109.10.2020

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 13 lõike 5, § 29 lõike 8, § 46 lõike 2, § 47 lõike 1 ja § 48 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud rakenduskavade alusel toetuse andmiseks ja omafinantseeringu tõendamiseks kulude abikõlblikuks lugemise tingimused ja kord, maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) maksmise tingimused ja kord, protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatus, finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ning toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused ja kord.

  (2) Määruses sätestatud nõuded on aluseks toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks.

  (3) Toetuse andmise tingimustes võib kulude abikõlblikuks lugemise ja toetuse maksmise tingimusi ja korda täiendada ja täpsustada, arvestades määruses sätestatud nõudeid ja määrusega reguleerimata juhtudel kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

  (4) Määruses sätestatut kohaldatakse kuludele, mis tekivad toetuse saajal, partneril ja lõppsaajal.

2. peatükk Kulude abikõlblikkus 

1. jagu Kulude abikõlblikkuse üldtingimused 

§ 2.  Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

  (3) Kulu loetakse tekkinuks struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 6 nimetatud abikõlblikkuse perioodil, kui:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), artikli 67 lõike 1 punkti a tähenduses tegelikult tehtud ja makstud kulude alusel (edaspidi tegelik kulu) toetuse andmisel kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatav lõike 4 kohaselt;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b tähenduses standardiseeritud ühikuhinna ja sama artikli lõike 1 punkti c tähenduses kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel ja sama artikli lõike 1 punkti d tähenduses otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamisel ning sama määruse artikli 68a lõike 1 kohaselt ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel otseste personalikulude hüvitamisel (edaspidi kulude lihtsustatud hüvitamisviisid) ning struktuuritoetuse seaduse § 17 tähenduses ühise tegevuskava (edaspidi ühine tegevuskava) alusel toetuse ja riigiabi andmisel kulu aluseks olevad toetatavad tegevused tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (5) Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

§ 3.  Personalikulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:
  1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
  2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale;
  3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;
  4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
  5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
  6) koolituskulu;
  7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

  (2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõikele 5 või käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele.

  (4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

§ 4.  Mitteabikõlblikud kulud

  Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) laenuintress, välja arvatud, kui toetust antakse intressi- või garantiitasu toetusena;
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]
  2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis;
  3) kohtumenetluse menetluskulud, välja arvatud struktuuritoetuse seaduse §-s 20 nimetatud tehnilise abina (edaspidi tehniline abi) toetuse andmisel, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]
  4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]
  5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed;
  6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;
  61) organisatsiooni juhtimiskulu;
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]
  7) paragrahvi 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel;
  8) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle kümne protsendi projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui protsendimäär rahastamisvahendist toetuse andmisel võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti b kohaselt olla kõrgem;
  9) investeering infrastruktuuri ja kinnisvara ostusumma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavas projektis, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikes 2 nimetatud ulatuses;
  10) liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
  101) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]
  11) käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Kui rahastamisvahendist antakse lõppsaajale investeeringutoetust, lähtutakse käibemaksu arvesse võtmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikest 11;
  12) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

2. jagu Puhastulu arvestamine 

§ 5.  Projekti puhastulu arvesse võtmise kord abikõlblike kulude määratlemisel

  (1) Puhastulu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 1 tähenduses.

  (2) Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist üle 1 000 000 euro, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]
  1) projekti tulu on hinnatav enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  2) projektiga teenitakse puhastulu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
  3) prioriteetse suuna kaasrahastamise määra ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 5 kohaselt vähendatud.

  (3) Rakendusasutus teeb valiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikes 3 nimetatud valikuvariantide vahel ja sätestab toetuse andmise tingimuste õigusaktis puhastulu arvestamise korra.

  (4) Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist üle 1 000 000 euro, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikes 6 sätestatut, kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) projekti tulu ei ole hinnatav enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  2) projektiga teenitakse puhastulu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
  3) prioriteetse suuna kaasrahastamise määra ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 5 kohaselt vähendatud.

  (5) Paragrahvi lõikeid 2 ja 4 ei kohaldata projektile, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 7 punktide c kuni g alla ja sama määruse artikli 61 lõike 8 alla.

  (6) Tulu teenivale projektile, mida ei ole käsitletud lõigetes 2 ja 4 ning mille abikõlblikud kulud on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

3. jagu Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamine 

§ 6.  Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmise üldpõhimõtted

  (1) Kui Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist projektile antav toetus on kuni 100 000 eurot, antakse projektile toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 2a kohaselt üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, välja arvatud, kui riigiabi andmisel antakse toetust osakaaluna abikõlblikest kuludest või kui projekt või tegevus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaselt tervikuna riigihankena sisse ostetud.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (2) Kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamise tingimused ja kord sätestatakse toetuse andmise tingimuste õigusaktis või taotluse rahuldamise otsuses, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b−e, artikli 67 lõigetes 2a ja 5 ning artiklis 68 sätestatud tingimusi. Struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktis 3 nimetatud abifondi rakenduskavast toetuse andmisel arvestatakse ühtse määra väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1−41), sätestatud eritingimusi.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (3) Kulude lihtsustatud hüvitamisviise võib ühe projekti raames kombineerida juhul, kui igaüks neist hõlmab erineva toetatava tegevuse kulusid. Kui kulu on ühe viisi alusel hüvitatav kulu, siis ei või seda hüvitada teise viisi või tegelike kulude alusel.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (4) Ühise tegevuskava alusel antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 104 lõike 1 kohaselt toetust ainult standardiseeritud ühikuhinna ja kindlasummalise makse alusel.

  (5) Sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning riigisiseselt riigi tegevuste jaoks kasutatavaid kulu lihtsustatud hüvitamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktidele b−e ning artikli 68 punktile c.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

§ 7.  Standardiseeritud ühikuhinna alusel abikõlblike kulude hüvitamine

  (1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 kohaselt.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (2) Kulude hüvitamiseks standardiseeritud ühikuhinna alusel tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul standardiseeritud ühikuhinna väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs, välja arvatud § 6 lõikes 5 sätestatud juhul.

  (3) Lõikes 2 nimetatud analüüs peab olema erapooletu, sisaldama põhjendusi ja põhinema kas tegelikel abikõlblikel kuludel, hinnapakkumistel, statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel. Analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

  (4) Kui standardiseeritud ühikuhinna suurust, arvestust või selle rakendamise korda muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhinna alusel hüvitada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid.

§ 8.  Kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude hüvitamine

  (1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib ette näha kulude hüvitamist kindlasummalise makse või maksete alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikega 5.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse, ühise tegevuskava või struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud käskkirja alusel toetuse andmisel määratakse:
  1) kindlasummalise makse või maksete suurused toetuse saaja poolt esitatud eelarve alusel, hinnates eelnevalt projekti eelarves märgitud kulude abikõlblikkust vastavalt § 2 lõikele 2;
  2) tegevuse eesmärgid, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

§ 9.  Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude hüvitamine

  (1) Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha projekti kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 kohaselt.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (2) Kaudsete kulude hüvitamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõike 1 punkti a alusel tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs, mis peab olema erapooletu, sisaldama põhjendusi ja põhinema tegelikel kuludel. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

  (3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavat tegevust ei tehta, või mis suurenevad projekti tõttu, sealhulgas § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (5) Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud:
  1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
  2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
  3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
  4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud;
  5) ruumide rendikulud;
  6) valveteenuse kulud;
  7) maamaks;
  8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
  9) riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (6) Projekti administreerimiseks loetakse järgmised projekti toetatavate tegevuste tegemist abistavad tegevused:
  1) raamatupidamine;
  2) sekretäri- ja personalitöö;
  3) juriidiline nõustamine;
  4) vara haldamine;
  5) infotehnoloogiline tugitegevus;
  6) muu abistav töö.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (7) Tehnilise abina toetuse andmisel lõike 6 punkti 3 ei kohaldata.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

§ 10.  Projekti ülejäänud abikõlblike kulude hüvitamine otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel

  Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68b kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud, kui otsesed personalikulud leitakse §-s 101 nimetatud korras.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

§ 101.  Projekti otseste personalikulude hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel

  Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et projekti otsesed personalikulud võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 1 kohaselt.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

3. peatükk Toetuse maksmine 

1. jagu Maksetaotluse esitamine ja menetlemine 

§ 11.  Maksetaotluse esitamine

  (1) Maksetaotlus on toetuse saaja toetuse andmise tingimuste käskkirja, toetuse taotluse rahuldamise otsuse, ühise tegevuskava või rahastamisvahendi rakendamise lepinguga või rahastamisvahendi rakendamise käskkirjaga määratud toetuse väljamaksmise tahteavaldus, mis esitatakse nõutud teabe ja dokumentidega.

  (2) Maksetaotlus esitatakse toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastavalt lõikes 1 nimetatud õigusaktis, otsuses või lepingus kehtestatud toetuse andmise tingimustele struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu või registri väliselt.

  (3) Riigiasutus on kohustatud esitama maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

  (4) Riigiasutus ei pea esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente.

§ 12.  Maksetaotluse menetlemine

  (1) Paragrahvi 14 lõike 1 alusel esitatud maksetaotlust ja ettemakse kasutamise aruannet menetletakse mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning § 18 lõike 1 ja § 19 alusel esitatud maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg).
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (2) Juhul kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale.

  (3) Rakendusüksus kinnitab maksetaotluse registris hiljemalt kaks tööpäeva enne maksetaotluse menetlemise tähtpäeva. Nimetatud kaks tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.

  (4) Kui korraldusasutus leiab struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 4 kohase kontrolli käigus maksetaotluse andmetes puudusi või vajab kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt.

  (5) Kui korraldusasutus keelab struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel toetuse maksmise, esitab ta rakendusüksusele kirjalikult keelamise põhjenduse.

2. jagu Toetuse maksmise tingimused 

§ 13.  Toetuse maksmise üldtingimused

  (1) Toetust makstakse 31. märtsini 2024. a. Maksetaotlusi võib esitada rakendusüksusele 17. jaanuarini 2024. a.

  (2) Toetus makstakse välja vastavalt § 11 lõikes 1 nimetatud õigusaktis või lepingus nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest (edaspidi määratud toetuse osakaal) ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa, mida võib rakendada maksetaotluse põhiselt.

  (3) Kui toetus hõlmab nii struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud fondi vahendeid kui ka riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse toetuse väljamakse vastavalt fondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditele sätestatud proportsioonidele.

  (4) Kui toetus makstakse avaliku ja erasektori partnerlusprojektile, siis võetakse toetuse maksmisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 64 sätestatut.

  (5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist.

§ 14.  Tegelike kulude alusel toetuse maksmine

  (1) Tegelike kulude alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja maksetaotluse alusel järgmistel tingimustel:
  1) abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud või
  2) abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud.

  (2) Rakendusüksus võib lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik, välja arvatud, kui toetuse saaja on riigiasutus. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud.

  (3) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.

  (4) Lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset:
  1) toetuse saajale ajal, kui tal on § 18 või § 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata, või
  2) kui toetuse saaja on riigiasutus.

  (5) Kui makse tehakse lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist.

  (6) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise maksetaotluse menetlemise kuni lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmiseni.

§ 15.  Toetuse maksmine kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel

  (1) Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita.

  (2) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja tegevuse toimumist tõendavate dokumentide alusel, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on saavutatud või kui tegevus on tehtud. Vahemakseid tehakse standardiseeritud ühikuhinna rakendamise metoodikas nimetatud tingimustel.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

  (3) Kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja vaid määratud summas ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.

  (4) Paragrahvis 9 nimetatud ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks toetuse andmisel makstakse toetus välja tegelike otseste personalikulude alusel.

  (5) Paragrahvis 10 nimetatud ühtse määra alusel muude abikõlblike kulude katteks toetuse andmisel makstakse toetus välja tegelike otseste personalikulude alusel.

§ 16.  Ühise tegevuskava alusel toetuse maksmine

  Ühise tegevuskava alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja arvestades struktuuritoetuse seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud juhtkomitee arvamust.

§ 17.  Rahastamisvahendisse toetuse maksmine

  Rahastamisvahendisse makstakse toetus välja vastavalt rahastamisvahendi rakendamise lepingule või rahastamisvahendi rakendamise käskkirjale.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

3. jagu Ettemaksed 

§ 18.  Mitteriigiabi ettemakse

  (1) Struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud toetuse ettemakse (edaspidi mitteriigiabi ettemakse) võib teha järgmistel tingimustel:
  1) kuni 40 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsusega või toetuse andmise tingimuste õigusaktiga määratud toetuse summast, kuid mitte rohkem kui 90 kalendripäeva abikõlblike kulude toetuse osa tasumiseks prognoositud rahavajaduse summa või
  2) riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega riigihangete seaduse tähenduses hankelepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi ja töövõtjalt lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks finants- või krediidiasutuselt või kindlustusseltsilt saadud garantii alusel, kui garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem lõikes 13 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast ning see katab kogu ettemakse summa või
  3) kui ettemakse on üle 90 kalendripäeva, kuid mitte rohkem kui 365 kalendripäeva, ja selline ettemakse on tarnija või teenuse osutaja standardtingimus, garanteerib parima hinna või kindlustab projekti võtmeürituse korraldamiseks parima koha, kuni 100 protsenti selle ettemakse toetuse osast.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (2) Lõike 1 punkti 1 alusel ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.

  (3) Lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel võib teha ettemakse toetuse saajale ja § 14 lõike 2 kohaselt töövõtjale või tarnijale, juhul kui § 14 lõikes 3 nimetatud tingimus on täidetav.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (4) Mitteriigiabi ettemakse tegemise võimalus peab olema sätestatud toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes võib seada kitsendavaid tingimusi mitteriigiabi ettemakse tegemiseks.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda mitteriigiabi ettemakse tegemisest, isegi kui toetuse andmise tingimuste õigusakti või taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on lubatud mitteriigiabi ettemakse teha.

  (6) Lõike 1 punkti 1 alusel ei tehta mitteriigiabi ettemakset äriühingust toetuse saajatele.

  (7) [Kehtetu - RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (8) Mitteriigiabi ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotlusega järgmise teabe ja dokumendid:
  1) lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse taotlemisel ettemakse summa, mis põhineb taotluse rahuldamise otsusega või toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega;
  2) lõike 1 punkti 2 alusel ettemakse taotlemisel ettemakse summa, riigihangete seaduse tähenduses hankelepingu ja selle alusel koostatud ettemaksearve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokument;
  3) lõike 1 punkti 3 alusel ettemakse taotlemisel ettemaksearve, leping või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokument.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (9) Lõike 1 punkti 1 alusel saadud ettemakse kasutamise kohta on toetuse saaja kohustatud esitama rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos nõutud abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas või taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (10) Iga järgneva lõike 1 punkti 1 alusel saadud ettemakse saamiseks peab lõikes 9 nimetatud aruande põhjal olema eelnevatest samal alusel saadud ettemaksetest vähemalt 80 protsenti kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, välja arvatud, kui lõike 9 kohane tähtaeg pole saabunud.

  (11) Kui toetuse saaja ei täida lõikes 9 nimetatud kohustust, nõuab rakendusüksus lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole toetuse saaja esitanud lõikes 10 nimetatud ettemakse ulatuses aruannet, ja toetuse saaja on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel rakendatakse finantskorrektsiooni.

  (12) Kui toetuse saaja on lõike 1 punkti 1 kohaselt saanud mitteriigiabi ettemakse ning selle kasutamine on dokumentaalselt tõendamata:
  1) loetakse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks lõike 1 punkti 1 kohase ettemakse arvelt;
  2) makset § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta.

  (13) Lõike 1 punkti 2 alusel ettemakse saamisel esitab toetuse saaja rakendusüksusele vastavalt riigihangete seaduse tähenduses hankelepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele tööde, kaupade või teenuste üleandmist tõendavad dokumendid, millega tõendatakse ettemakse kasutamine projekti abikõlblikkuse perioodil, arvestades taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimusi ja tähtaegu.

  (14) Lõike 1 punkti 3 alusel ettemakse saamisel esitab toetuse saaja rakendusüksusele vastavalt arvel või lepingus esitatud tähtaegadele tööde, kaupade või teenuste üleandmist või ürituse toimumist tõendavad dokumendid, millega tõendatakse ettemakse kasutamine projekti abikõlblikkuse perioodil, arvestades taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimusi ja tähtaegu.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

§ 19.  Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale

  (1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse enne kulude abikõlblikkuse tõendamist lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 131 lõikes 4 nimetatud tingimustel (edaspidi riigiabi ettemakse).

  (2) Riigiabi ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse kulude tasumise prognoosi kohta, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe.

  (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal.

  (4) Toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses võib lõikes 3 nimetatud dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kui nimetatud tähtaeg saabub varem.

  (5) Riigiabi ettemaksete tõendamata summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast.

§ 20.  Nõuded riigiabi ettemakse saamiseks esitatavale garantiile

  Riigiabi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus, riik või rahastamisvahendi rakendaja;
  2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 19 lõikes 4 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast;
  3) garantii katab kogu ettemakse summa;
  4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s).

4. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 21.  Finantskorrektsiooni protsendimäärad

  (1) Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (3) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

  (4) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid olulises ulatuses selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, vähendatakse toetust 5 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (5) Kui toetust on makstud ühtse määra alusel ja finantskorrektsioon tehakse otseste tegelike personalikulude kohta, vähendatakse proportsionaalselt ka ühtse määra alusel makstud toetust.

  (6) Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside korral tuleb enne finantskorrektsiooni protsendimäära rakendamist määrata kindlaks tegevus või tegevuste kogum ja selle maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

§ 22.  Hanketeate avaldamise ja riigihanke osadeks jaotamise nõuete eiramine
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

  (1) Riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui:
  1) hankeleping on sõlmitud Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele hanketeadet esitamata, kui hanketeate esitamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav;
  2) hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine on riigihangete seaduse kohaselt nõutav;
  3) riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.

  (2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib kohaldada hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

  (3) Riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui:
  1) riigihangete seaduse §-s 74 nimetatud juhul ei ole hanketeadet registrile esitatud;
  2) riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.

  (4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul võib kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

  (5) Kui hankija ei ole riigihangete seaduse § 27 lõikes 2 sätestatu kohaselt riigihanke alusdokumendis põhjendanud riigihanke ühe menetluse raames osadeks jagamata jätmist, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 221.  Pakkumuste või taotluste esitamise ja riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemise tähtaegade eiramine

  (1) Kui pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem:
  1) 85 protsenti või enam või on tähtajaks antud viis päeva või vähem, välja arvatud, kui viis või vähem päeva on riigihangete seaduse kohaselt lubatud, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
  2) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 85 protsenti, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
  3) 30 protsenti või enam, kuid vähem kui 50 protsenti, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
  4) vähem kui 30 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (2) Piiratud ja avatud hankemenetluse, võistleva dialoogi, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja innovatsioonipartnerluse korral kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui:
  1) taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega on muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele teatavaks tehtud;
  2) riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses.

  (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib kohaldada hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui esialgne tähtaeg oli määratud nõuetekohaselt, kuid teavet tähtaja pikendamise kohta on avaldatud muul viisil kui hanketeates.

  (4) Kui ettevõtjad on taotlenud lisateavet riigihangete seaduse § 46 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu arvestades õigel ajal, kuid mis tahes põhjusel ei ole hankija edastanud lisateavet riigihanke alusdokumentide kohta hiljemalt kuus päeva või riigihangete seaduse § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõikes 5 nimetatud juhtudel hiljemalt neli päeva enne taotluste ja pakkumuste esitamise tähtpäeva ning hankija on jätnud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata, kui nii on riigihangete seaduses nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (5) Kui riigihanke alusdokumentide kättesaadavuse aeg moodustab riigihanke alusdokumentides ette nähtud pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajast:
  1) kuni viis päeva, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
  2) rohkem kui viis päeva, kuid vähem kui 50 protsenti, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
  3) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 80 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (6) Kui riigihanke alusdokumentidele ei ole elektrooniliselt tagatud piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu, välja arvatud, kui riigihangete seadusest tuleneb teisiti, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 222.  Menetluse ebaõige valik

  (1) Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mille sõlmimiseks puudus riigihangete seaduses alus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib hankelepingule kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, sealhulgas kui riigihangete registris on avaldatud riigihangete seaduse § 76 kohane vabatahtlik teade.

  (3) Kui võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks puudub riigihangete seaduses alus, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (4) Lõikes 3 nimetatud aluse olemasolul võib kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teistel ettevõtjatel, hankija on taganud menetluse täieliku läbipaistvuse, sealhulgas on kasutatud menetluse põhjendus kajastatud riigihanke alusdokumendis, hankija ei ole piiranud sobivate ettevõtjate, pakkujate või taotlejate arvu ja neid on koheldud võrdselt.

  (5) Kui hankija ei ole esitanud Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel riigihangete seaduse § 84 kohast aruannet, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (6) Kui riigihangete seaduse § 84 kohane aruanne on Euroopa Komisjonile esitatud, kuid selles oleva läbipaistmatu teabe või ebapiisava dokumentatsiooni tõttu ei saa järeldada, et hankelepingu sõlmimine on olnud õiguspärane, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 223.  Puudused riigihanke alusdokumentides ja nende kohaldamisel

  (1) Kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis:
  1) võimaldab vaid ühel ettevõtjal olla taotleja või pakkuja või esitada pakkumus ning ainsa ettevõtja osalemist ei õigusta tehniline eripära, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
  2) piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
  3) ei ole seotud hankelepingu esemega, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra;
  4) on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
  5) on vastuolus riigihangete seaduse § 88 lõikega 3 või 6 või § 139 lõigetega 3–5, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne.

  (2) Mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, või mitu ettevõtjat vastasid kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse:
  1) lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõike 7 punktis 1 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra;
  2) lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorra puhul kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (3) Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (4) Kui riigihanke alusdokumendis on allhankijate kasutamist piiratud mõttelisele osale hankelepingust ja selline piirang ei ole põhjendatud tulenevalt hankelepingu esemest, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (5) Kui riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi või pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (6) Kui konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on riigihanke alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriumi või läbiräägitava tingimuse miinimumtaset oluliselt muudetud, mistõttu oleks tulnud avaldada uus hanketeade, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (7) Hankelepingule kohaldatakse kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui:
  1) kvalifitseerimise tingimust on kasutatud pakkumuse hindamisel või samal ajal kvalifitseerimise tingimustes ja pakkumuste hindamisel;
  2) riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud hankelepingu või hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse tingimusi;
  3) riigihanke alusdokumendis avaldatud pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või on rakendatud avaldamata hindamiskriteeriumi või selle rakendamise täpsustavaid tingimusi või osakaale.

  (8) Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (9) Kui hankija on lükanud riigihangete seaduse § 115 alusel põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi, küsimata pakkujalt eelnevalt sama paragrahvi kohaselt selgitust või kui ta on seda küsinud ja saanud vastuse, aga ei suuda tõendada, et ta on esitatud selgitust kontrollinud ja tõendeid hinnanud, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (10) Kui hankija antud selgitusi või lisateavet kvalifitseerimise tingimuste või pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta ei ole avaldatud või edastatud kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest huvitatud ettevõtjatele, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 224.  Läbirääkimised ja pakkumuste muutmine

  (1) Kui pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on pakkujal või taotlejal võimaldatud pakkumust muuta, kui see on riigihangete seaduse kohaselt keelatud, ja selle tulemusel osutub see pakkuja edukaks, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (2) Kui avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi ja selle tulemusel on leping sõlmitud riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimustega võrreldes oluliselt muudetud tingimustel, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (3) Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses muudab hankija lepingu eset, pakkumuste hindamise kriteeriume või miinimumnõudeid nii, et muudatuste tulemusel sõlmitakse hankeleping selle ettevõtjaga temal tekkinud eelisseisundi tõttu, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 225.  Riigihanke vahendi kasutamise rikkumine

  (1) Kui riigihangete seaduse §-de 29–44 kohane riigihanke vahendi kasutamine ei vasta riigihangete seadusele ja sellel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (2) Lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui sellise vahendi riigihangete seadusele mittevastava kasutamise tulemusel on sõlmitud hankeleping pakkujaga, kellega ei oleks tulnud seda sõlmida.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 226.  Keelatud huvide konflikt ja kokkumäng

  (1) Kui riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel on esinenud huvide konflikt riigihangete seaduse § 4 punkti 8 tähenduses, mille tulemusel on osutunud edukaks huvide konfliktis oleva pakkuja pakkumus, kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (2) Kui ettevõtja on osalenud riigihangete seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud turu-uuringus või hanke ettevalmistamisel muul moel ning konkurentsi ärakasutamise, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtete rikkumise ärahoidmiseks ei ole hankija rakendanud meetmeid riigihangete seaduse § 10 lõigete 3 ja 4 kohaselt, välja arvatud, kui ettevõtja on hankemenetlusest kõrvaldatud riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punkti 7 alusel, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (3) Kui riigihankes osalemisel on selleks pädev asutus, sealhulgas kohus või Konkurentsiamet, tuvastanud konkurentide vahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse (edaspidi kokkumäng) ja kokkumängus osalenud ettevõtjaga on sõlmitud hankeleping, kohaldatakse hankelepingule järgmist finantskorrektsiooni määra:
  1) 100 protsenti, kui kokkumängus osales hankija, sealhulgas tema volitatud isik, või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik, abistades kokkuleppe sõlminud ettevõtjaid;
  2) 25 protsenti, kui riigihankes osalesid vaid kokkumängus osalenud ettevõtjad;
  3) kümme protsenti, kui riigihankes osales kokkumängus mitteosalevaid ettevõtjaid ja hankija või rakenduskava elluviimise korraldaja töötaja või ametnik ei osalenud kokkumängus.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 227.  Hankelepingu muutmine nõudeid rikkudes

  (1) Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on üle 50 protsendi algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja hankelepingu muudatuse väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

  (2) Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algse hankelepingu ja selle muudatuse väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 228.  Riigihangete seaduse muud rikkumised

  Kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

§ 23.  Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine

  (1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:
  1) otsustaja nimi;
  2) toetuse saaja nimi;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti;
  5) vähendatud või tühistatud summa, sealhulgas eraldi välja tuues toetuse ja omafinantseeringu summad;
  6) viide struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikest 1 tulenevale tagasimaksmise kohustusele ja tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa, kui toetus tuleb tagasi maksta;
  7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg;
  8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, asutuse tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;
  9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;
  10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse;
  11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus;
  12) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.

  (2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul registri vahendusel. Juhul kui registri vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada või kui projekt on läbi, saadetakse otsus elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel ning kantakse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates registrisse.

  (3) Finantskorrektsiooni otsus loetakse toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale saadetud lõikes 2 nimetatud viisil.

  (4) Kui esineb struktuuritoetuse seaduse §-s 45 nimetatud finantskorrektsiooni tegemise alus ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutuse nõusolekul jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata ja asendada see muu riikliku finantseeringuga.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (5) Lõiget 4 ei kohaldata, kui mitteabikõlblik kulu on seotud struktuuritoetuse seaduse § 50 lõike 1 punktis 2 nimetatud kuriteo toimepanemisega, mille suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

  (6) Lõikes 4 nimetatud juhul vähendatakse rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks registris projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest tuleb toetuse saajale teatada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 04.05.2017, 1 - jõust. 07.05.2017]

§ 24.  Toetuse tagasimaksmise ajatamine

  (1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist.

  (2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

  (3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutusega määrata pikema tagasimaksmise aja.

  (4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega.

  (5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 23 lõike 2 kohaselt.

  (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 6 alusel tunnistada kehtetuks toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast arvates.

5. peatükk Rakendussätted 
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

§ 25.  Määruse rakendamine

  (1) Paragrahvi 3 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2018. a tekkinud personalikuludele, välja arvatud, kui selliste kulude katteks on toetus välja makstud.

  (2) Paragrahvi 5 lõiget 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014. a, välja arvatud, kui projekti lõppmaksetaotluse või viimase ettemakse aruande menetlus on lõppenud ning jõustunud finantskorrektsiooni otsuse korral.

  (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud 100 000 euro piirmäära rakendatakse pärast 1. maid 2019. a avatud taotlusvoorus esitatud toetuse taotlustele või investeeringute kava koostamiseks avanenud voorus esitatud ettepanekule või taotlusele.

  (4) Kuni 31. augustini 2017. a kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, kohaldatakse selle tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (5) Paragrahve 221–228 kohaldatakse alates 1. septembrist 2017. a korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.
[RT I, 06.10.2020, 1 - jõust. 09.10.2020]

Lisa Tööajatabeli vorm

/otsingu_soovitused.json