HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Spordiseadus (lühend - SpS)

Spordiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2024, 16

Spordiseadus

Vastu võetud 06.04.2005
RT I 2005, 22, 148
jõustumine 01.01.2006, osaliselt vastavalt § 33 lõigetele 2 ja 3.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.03.2006RT I 2006, 14, 11106.04.2006
22.03.2006RT I 2006, 15, 11914.04.2006
21.12.2006RT I 2007, 4, 1901.09.2007
22.10.2008RT I 2008, 48, 26401.02.2009
20.02.2009RT I 2009, 15, 9301.04.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.05.2010RT I 2010, 29, 15120.06.2010
02.06.2010RT I 2010, 35, 19101.06.2011
17.06.2010RT I 2010, 44, 26201.09.2010
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014
13.06.2012RT I, 27.06.2012, 201.07.2012
14.11.2012RT I, 06.12.2012, 101.01.2013
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
05.11.2014RT I, 18.11.2014, 619.11.2014
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 101.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
25.11.2015RT I, 17.12.2015, 120.12.2015, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
15.06.2016RT I, 08.07.2016, 101.01.2017
14.06.2017RT I, 30.06.2017, 310.07.2017
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 101.01.2018
16.11.2017RT I, 23.11.2017, 101.01.2018
13.12.2017RT I, 28.12.2017, 7301.01.2018
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
17.02.2020RT I, 28.02.2020, 101.03.2020
08.02.2023RT I, 01.03.2023, 201.07.2024
12.06.2024RT I, 29.06.2024, 201.12.2024

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused, spordi finantseerimise alused, sealhulgas spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamise alused, dopinguvastaste reeglite järgimise nõuded, spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 2.   Spordi korraldamise ja edendamise ülesanne

  Sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil.

§ 21.   Maavalitsuse ülesanded spordi korraldamisel ning edendamisel
[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 3.   Spordi korraldamine vallas ja linnas

  Vallal ja linnal on kohustus:
  1) määrata kindlaks oma haldusterritooriumil spordiks vajalik maa-ala;
  2) kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks;
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]
  21) toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd;
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]
  3) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ning noorte püsilaagrites;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
  4) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele valla või linna ametiasutuse teenistujale;
  5) informeerida spordiehitise otstarbe muutmise kavatsusest Kultuuriministeeriumi.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 4.   Spordiorganisatsioonid

  Spordiorganisatsioonid käesoleva seaduse mõistes on:
  1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;
  2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid;
  3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;
  4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;
  5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis.

§ 5.   Spordikool

  Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

§ 6.   Treenerile esitatavad nõuded

  (1) Treener on kohustatud:
  1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
  2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.

  (2) Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

  (3) Treener võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 61.   Spordi andmekogu

  (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks.

  (2) Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse ning sporditulemuste alamandmekogust.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on spordi andmekogu eesmärk:
  1) koguda, väljastada ja avalikustada teavet, mis on vajalik treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sportijate ohutuse tagamiseks;
  2) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks;
  3) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks;
  4) koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks.

  (4) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks andmeid sportlasele väljamakstud sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse ja selle maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu kohta.

  (5) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid:
  1) spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed ning spordiorganisatsiooni selle esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, kes kuulub rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma;
  2) treeneri, treenerikutset taotleva isiku ja sportimist juhendava treenerikutseta isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta;
  3) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed;
  4) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi saaja andmed, §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse saaja andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu andmed;
  5) sportlase nimi, isikukood ja tema sporditulemus.

  (7) Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses.

  (8) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

  (9) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 62.   Sporditulemuste töötlemine

  Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal on spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ja avalikustada spordialaliidu väljastatud sportlase litsentsiga sportlase sporditulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 7.   Spordilähetus

  Spordiorganisatsioonil on õigus lähetada oma liikmeks olevaid või oma liikmeks oleva spordiorganisatsiooni liikmeks olevaid sportlasi, samuti treenereid, kohtunikke, spordiarste ning teisi spordi korraldamisega seotud isikuid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks väljapoole lähetatava alalise tegevuskoha asukohta, sealhulgas välisriiki, ning maksta nendele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha.

§ 8.   Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtt

  Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust.

§ 9.   Riigieelarvest spordi finantseerimise alused

  (1) Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

  (21) Sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile otsustab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (22) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (23) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
[RT I, 30.06.2017, 3 - jõust. 10.07.2017]

  (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 91.   Toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile treeneri tööjõukulu katmiseks

  (1) Riigieelarves nähakse ette toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks (edaspidi treeneri tööjõukulu toetus).

  (2) Treeneri tööjõukulu toetuse suuruse määramisel lähtutakse tema poolt spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis juhendatavate treeningrühmade treeningtundide summast.

  (3) Treeneri tööjõukulu toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib treeneri tööjõukulu toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise volitada halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

  (5) Treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
  1) toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi;
  2) toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore isikukood.

  (6) Treeneri tööjõukulu toetuse taotluste menetlemisel on õigus kasutada käesoleva seaduse §-s 61 nimetatud spordi andmekogu andmeid ning kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuandmete õigsust rahvastikuregistri kaudu.

  (7) Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ning treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2014, 8 - jõust. 19.11.2014]

  (8) Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kõige rohkem kolm aastat.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 92.   Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamine

  (1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal on õigus spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid hüvitatakse isikule, kes:
  1) on spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane;
  2) ei saa samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu ega töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada ühe või mitme spordiorganisatsiooni või spordikooli pidaja poolt kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas.
[RT I, 28.12.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

§ 10.   Riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad

  (1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks riiklikke spordistipendiume.

  (2) Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 15, 119 - jõust. 14.04.2006]

§ 101.   Sportlasestipendium

  (1) Sportlasestipendium on sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Sportlasestipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust.

  (2) Sportlasestipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, sportlasestipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.

  (3) Sportlasestipendiumi piirmäär on 12-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas. Sportlasestipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena.

  (4) Sportlasestipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt ja spordikoolilt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirmäära.

  (5) Sportlasestipendiumi maksja kannab andmed sportlasestipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud sportlasestipendiumi tagastamise kohta spordi andmekogusse.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära täitumisel teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja sportlasestipendiumi saajat ning temale sportlasestipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasestipendiumi saajal piirmäära ületav summa sportlasestipendiumi maksjale tagastada.

  (7) Sportlasestipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasest sportlasele makstavale sportlasestipendiumile.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 102.   Sportlasega sõlmitav leping

  (1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel sportimiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või teenuse osutamiseks sõlmitav muu võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping).

  (2) Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, makstakse sportlasele tasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 103.   Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang

  (1) Sportlasega võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt.

  (2) Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline tööleping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 104.   Sportlane kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja

  (1) Täisealine sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse üle otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta tema tervist ja ohutust.

  (2) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43–47 ja 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises.

  (3) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust.

  (4) Tööandja või töötaja võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 105.   Sportlasetoetus

  (1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses;
  2) sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents;
  3) sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisesse.

  (2) Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku sportlasega sõlmitavas lepingus.

  (3) Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlasetoetust käesoleva paragrahvi tähenduses maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool.

  (4) Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga.

  (5) Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ning sportlasetoetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogusse.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 106.   Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise erisused

  (1) Lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasestipendiumi maksta ei tohi.

  (2) Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära. Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksmisel vastavad mahaarvamised.

  (3) Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 11.   Dopinguvastaste reeglite järgimine

  (1) Sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja mis on vastu võetud vastavalt koodeksile.

  (2) Sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab talle selle eest spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu poolt määratud võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele.

  (3) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 111.   Spordivõistlustega manipuleerimise vastane riiklik kontaktpunkt

  (1) Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks luuakse riiklik kontaktpunkt (edaspidi kontaktpunkt), mis:
  1) kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet;
  2) koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust;
  3) võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi;
  4) edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele;
  5) teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega.

  (2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Kultuuriministeerium. Kultuuriminister võib kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

2. peatükk OLÜMPIAVÕITJA RIIKLIK TOETUS 

§ 12.   Olümpiavõitja riiklikule toetusele õigust omavad isikud

  (1) Olümpiavõitja riiklikku toetust määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel isikule, kes on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust:
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
  1) vanuse alusel – kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist või
  2) osalise või puuduva töövõime alusel – alates osalise või puuduva töövõime tuvastamisest töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (3) Paraolümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 13.   Olümpiavõitja riikliku toetuse finantseerimine ja olümpiavõitja riikliku toetuse suurus
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (1) Olümpiavõitja riiklikku toetust finantseeritakse riigieelarvest.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Olümpiavõitja riikliku toetuse suurus on Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Olümpiavõitja riikliku toetuse uus suurus ei või olla väiksem eelmise aasta olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 14.   Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemine
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (1) Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid:
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]
  1) avaldus;
  2) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  3) rahvusliku olümpiakomitee või paraolümpiakomitee teatis, millega tõendatakse vastavust käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
  4) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (3) Sotsiaalkindlustusametisse esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud ärakirjad.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Olümpiavõitja riiklike toetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu olümpiavõitja riikliku toetuse taotluse.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (5) Kui olümpiavõitja riikliku toetuse taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 15.   Taotluse läbivaatamine

  Sotsiaalkindlustusamet vaatab olümpiavõitja riiklike toetuste taotlemiseks esitatud dokumendid läbi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 16.   Olümpiavõitja riikliku toetuse suuruse arvutamine
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (1) Vanuse ja puuduva töövõime alusel makstava olümpiavõitja riikliku toetuse suuruseks on käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud olümpiavõitja riikliku toetuse suurus.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Osalise töövõime alusel makstava olümpiavõitja riikliku toetuse suuruseks on pool käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (3) Olümpiavõitja riikliku toetuse suurus arvutatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määramise algtähtajal kehtinud olümpiavõitja riikliku toetuse suuruse alusel. Käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud olümpiavõitja riikliku toetuse suuruse muutumise korral arvutatakse olümpiavõitja riiklik toetus ümber alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 17.   Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise tähtaeg
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (1) Olümpiavõitja riiklik toetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud olümpiavõitja riiklikule toetusele õiguse tekkimise päevast, kui olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates olümpiavõitja riiklikule toetusele õiguse tekkimise päevast.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) Olümpiavõitja riikliku toetuse hilisemal taotlemisel määratakse olümpiavõitja riiklik toetus taotlemise päevast.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (3) Vanuse alusel makstav olümpiavõitja riiklik toetus määratakse tähtajatult.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (4) Osalise või puuduva töövõime alusel makstav olümpiavõitja riiklik toetus määratakse osalise või puuduva töövõime kestuse ajaks.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (5) Isikule, kellele makstakse olümpiavõitja riiklikku toetust osalise või puuduva töövõime alusel kuni käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 1 sätestatud vanuseni, määratakse olümpiavõitja riiklik toetus vanuse alusel ilma uut avaldust nõudmata.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

§ 18.   Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise otsus
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (1) Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 19.   Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (1) Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
[RT I, 28.02.2020, 1 - jõust. 01.03.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

  (3) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUDED 

§ 20.   Spordiürituse korraldamise loa taotlemine

  (1) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva spordiürituse korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele spordiürituse korraldamise loa (edaspidi luba) saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
  1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;
  2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;
  3) osalevate klubide või koondiste nimed;
  4) eeldatav pealtvaatajate arv, iga võistkonna toetajate arv eraldi;
  5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;
  6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;
[RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
  7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;
  8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;
  9) kui võistluspaigas kavandatakse alkohoolse joogi jaemüüki, siis andmed selle korralduse kohta;
  10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;
  11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta.

  (2) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba, on:
  1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;
  2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
  3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega.

  (3) Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul loa taotluse kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21, 22 ja 24 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele.

§ 21.   Loa andmine

  Valla- või linnavalitsus annab loa kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest. Loas märgitakse:
  1) spordiürituse nimetus;
  2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood ja telefoninumber;
  3) võistluspaiga asukoht;
  4) spordiürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
  5) loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimused.

§ 22.   Loa andmisest keeldumine

  Valla- või linnavalitsus võib keelduda loa andmisest kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest, teatades sellest korraldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Valla- või linnavalitsus võib jätta loa andmata:
  1) kui loa taotluses ei esitatud nõutud andmeid või esinesid muud puudused ning puudusi ei kõrvaldatud tähtaja jooksul;
  2) kui loa taotlus ei ole esitatud õigeaegselt;
  3) kui korraldaja ei täida loa taotluse kooskõlastanud ametkondade kooskõlastamise tingimusi, mis peavad olema täidetud enne loa andmist.

§ 23.   Korraldaja kohustused

  Korraldaja on kohustatud spordiürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel:
  1) tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse;
  2) tagama piletimüügi korralduse range kontrolli, et eri võistlejate toetajad oleksid üksteisest eraldatud;
  3) korraldama sõidukite parkimise;
  4) tagama võistluspaigas avaliku korra ja heakorra;
  5) täitma loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimusi.

§ 24.   Kodumängude korraldamise loa taotlemine, loa andmine ja selle andmisest keeldumine

  (1) Kodumängude korraldaja esitab vähemalt üks kuu enne hooaja algust kodumängude korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele loa taotluse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi teadaolevate kodumängude kohta.

  (2) Kodumäng on jalgpalli, jäähoki ja korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi puhul mäng teise spordiklubi vastu oma koduväljakul või koduhallis, rahvuskoondise puhul mäng teise riigi koondise vastu Eesti Vabariigis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmine või selle andmisest keeldumine toimub käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 241.   Motospordiürituse korraldamise nõuded

  (1) Üksnes mootori jõul maismaal liikuvate sõidukitega sportimiseks ja selle edendamiseks loodud käesoleva seaduse § 4 punktis 3 nimetatud üle-eestiline spordialaliit näeb juhendiga ette, et nimetatud sõidukite selliste spordiürituste ja -tegevuste puhul, mis hõlmavad võidusõite, võistlusi, koolitust, katsetusi ja esitlusi piiratud ning tähistatud alal, sõlmib korraldaja või muu isik vastutuskindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe, mis katab kolmandale isikule, sealhulgas pealtvaatajale ja muule kõrvalseisjale, tekitatud kahju hüvitamise.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe olemasolu tagab spordiürituse või -tegevuse korraldaja.
[RT I, 29.06.2024, 2 - jõust. 01.12.2024]

4. peatükk VASTUTUS 

§ 25.   Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumine

  (1) Spordiürituse korraldamise eest ilma loata või korraldaja kohustuste eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 26.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27.   Täiendav toetuse määramine

  (1) Õigust toetusele vanuse alusel omavad lisaks käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele isikutele ka need isikud, kes on Eesti kodanikud ja on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal olümpiavõidu enne 1988. aastat, esindades NSV Liitu. Nimetatud isikute loetelu kinnitab Eesti Olümpiakomitee ettepanekul kultuuriminister käskkirjaga. Toetuse taotlemine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras, on neil õigus taotleda toetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (3) Isikule, kellel käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt tekib 2005. aasta 1. jaanuaril õigus olümpiavõitja riiklikule toetusele, määratakse olümpiavõitja riiklik toetus tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist, kui isik on esitanud taotluse ja vajalikud dokumendid hiljemalt 2005. aasta 1. novembriks.

  (4) Olümpiavõitja toetuse määr 2005. aastal on 10 000 krooni kuus.

§ 271.   Varem määratud toetuse väljamaksmine

  Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud toetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

§ 272.   Püsiva töövõime kaotuse alusel toetuse taotlemine ja määramine

  Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isikul, kellel on enne 2017. aasta 1. jaanuari tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, on õigus taotleda toetust ja see määratakse talle, lähtudes kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
[RT I, 17.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 28. – § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 33.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 12–19 ja 27 jõustuvad üldises korras.

  (3) Käesoleva seaduse § 6 lõige 2 jõustub 2006. aasta 1. septembril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json