Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.12.2012 otsus nr 203

Kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 05.12.2012

§ 1.  Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse punktiga 4⁴ järgmises sõnastuses:

„4⁴) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;”;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Kaitsevägi võib abistada politseid politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4, 5, 6 ja 8 sätestatud ülesannete täitmisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel. Kaitseväel ei ole abiandmisel politsei ja piirivalve seaduse 4. peatükis sätestatud vahetu sunni kasutamise õigust. Abiandmine on lubatud üksnes juhul, kui politseil puuduvad muud võimalused ülesande täitmiseks.

(3) Kaitseväe kaasamise korra käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

3) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab kaitseminister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud struktuuriüksuse kohta.”;

4) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaitseväe struktuuriüksused on eraldiseisvad staabid, väeüksused, Kaitseväe Logistikakeskus, Sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent ja kaitseväe erioperatsioonide üksus.”;

5) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Muud kaitseväe struktuuriüksused on Kaitseväe Logistikakeskus, Sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent ja kaitseväe erioperatsioonide üksus.”;

6) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on järelevalve teostamine kaitseväe distsipliini üle, süütegude menetlemine oma pädevuse piires ning lähtuvalt ohuhinnangust välisriigi kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, kaitseministri ja kaitseväe juhataja ning käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel määratud isikute kaitse ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.”;

7) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Vajaduse korral määrab kaitseminister käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kaitsealused isikud.

(1²) Kaitseminister kehtestab määrusega Sõjaväepolitsei kaitstavate isikute kaitse korraldamise alused ja teostamise viisid.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 22¹ järgmises sõnastuses:

„§ 22¹. NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent

(1) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises osalemine.

(2) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi töötaja, kes ei ole tegevteenistuses, võetakse tööle töölepingu alusel.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 22² järgmises sõnastuses:

„§ 22². Kaitseväe erioperatsioonide üksus

(1) Kaitseväe erioperatsioonide üksus on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja läbiviimine oma pädevuse piires ning muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.

(2) Erioperatsioon on osa kaitseväe tegevusest, mida teostab selleks moodustatud, varustatud ja väljaõpetatud üksus teiste üksuste toetuseks või eraldiseisvana, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja erinevaid meetodeid.”;

10) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem” tekstiosaga „, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem, kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem”;

11) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isikute kaitsel.”;

12) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Sõjaväepolitsei võib kohaldada politsei ja piirivalve seaduse §-des 7¹⁶, 7¹⁸, 7³¹ ja 7³⁴ sätestatud järelevalve erimeetmeid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks.

(2²) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

(2³) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:
1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet kohaldatakse vaid niikaua, kuni selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.”;

13) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „Käesolevas paragrahvis” tekstiosaga „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2”;

14) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

„(6) Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistujale, kes jätkab NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel, ei maksta avaliku teenistuse seaduse § 131 lõigetes 1 ja 1² sätestatud hüvitisi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikule nähakse töölepingus ette järgmised õigused:
1) jätkatakse töötasu maksmist vähemalt senise palga suuruses;
2) säilitatakse 35-kalendripävane põhipuhkus;
3) töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse viie aasta jooksul töölepingu sõlmimisest avaliku teenistuse staaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse alusel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud õigus säilib üksnes juhul, kui isik on katkematult NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel või kui töösuhte katkemine NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendis ei ületa 90 kalendripäeva.

(9) Kui Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistuja vabastati ametist koondamise tõttu ja temaga sõlmitakse tööleping NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töötamiseks pärast avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmist ja enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem temaga tööleping sõlmiti, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.”

§ 2.  Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (RT I, 10.07.2012, 2) § 42 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseväe koosseisus määratakse teenistuskohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning teenistuskohtade liigitus ameti- ja töökohtadeks.”;”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 ja § 2 jõustuvad 2013. aasta 1. aprillil.