ERAÕIGUSMittetulundusühingud ja sihtasutused

Teksti suurus:

Sihtasutuste seadus (lühend - SAS)

Sihtasutuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.12.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.03.2014
Avaldamismärge:RT I, 18.12.2012, 32

Sihtasutuste seadus

Vastu võetud 15.11.1995
RT I 1995, 92, 1604
jõustumine 01.10.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.06.1996RT I 1996, 42, 81101.10.1996
25.03.1998RT I 1998, 36, 55201.05.1998
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
20.01.1999RT I 1999, 10, 15501.01.2000
20.06.2000RT I 2000, 55, 36512.07.2000
06.06.2001RT I 2001, 56, 33607.07.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
16.12.2004RT I 2004, 89, 61307.01.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
23.11.2006RT I 2006, 55, 41201.01.2007
06.12.2006RT I 2006, 61, 45601.01.2007
04.06.2008RT I 2008, 27, 17710.07.2008
29.01.2009RT I 2009, 13, 7801.07.2009
21.10.2009RT I 2009, 51, 34915.11.2009
29.10.2009RT I 2009, 54, 36301.01.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
09.12.2010RT I, 17.12.2010, 2001.01.2011, kehtides majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algasid 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
05.12.2012RT I, 18.12.2012, 319.12.2012

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Sihtasutuse mõiste

  (1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.

  (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

§ 2.  Tegevuse piirangud

  (1) Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele.

  (2) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (21) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud laenukeeldu rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud laenu tagamise keelu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega sihtasutusele tekkinud kahju.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (22) Käesoleva paragrahvi 1.–21. lõikes sätestatut kohaldatakse krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

  (4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.

§ 3.  Nimi

  (1) Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.

  (2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.

  (3) Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit «sihtasutus».

  (4) Sihtasutuse dokumentidel peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.

  (5) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (6) Sihtasutusel võib olla ainult üks nimi.

  (7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

  (8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 4.  Asukoht

  Sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub sihtasutuse juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

2. peatükk SIHTASUTUSE ASUTAMINE 

§ 5.  Asutajad ja asutamise tingimused

  (1) Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt.

  (2) Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.

  (3) Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel.

  (4) Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti.

  (5) Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele.

  (6) Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku seisundit.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 6.  Asutamisotsus

  (1) Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida:
  1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress;
  2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid;
  3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus;
  4) juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid.

  (2) Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja.

  (3) Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-des 41–42 sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist.

§ 7.  Sihtasutuse asutamine testamendi alusel

  (1) Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.

  (2) Kui testamendiga ei ole määratud testamenditäitjat, kes peab tagama sihtasutuse registrisse kandmise, määrab kohus selleks hooldaja, kellel on testamenditäitja õigused ja kohustused.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud testamendis sisalduv asutamisotsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele, võib testamenditäitja või hooldaja vajaduse korral määrata sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti need asutamisotsuse ja põhikirja tingimused, mida ei ole määratud testamendiga.

  (4) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus teostada kuni juhatuse ja nõukogu määramiseni vastavalt sihtasutuse põhikirjale asutamisotsusest tulenevaid õigusi ja valitseda üleantud vara.

  (5) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning tasu ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus.

  (6) Testamenditäitja või hooldaja volitused lõpevad, kui sihtasutus on registrisse kantud või kui selle registrisse kandmine on muutunud võimatuks.

§ 8.  Sihtasutuse põhikiri

  (1) Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
  1) sihtasutuse nimi;
  2) sihtasutuse asukoht;
  3) sihtasutuse eesmärk;
  4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
  5) soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
  6) sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
  7) sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral;
  8) juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
  81) juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana;
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]
  9) nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
  10) audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
  11) põhikirja muutmise kord;
  12) kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
  13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
  14) vara kasutamise ja käsutamise kord;
  15) muud seaduses sätestatud tingimused.

  (2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

  (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.

§ 9.  Soodustatud isikud

  Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist.

§ 10.  Sihtasutuse asutamine

  (1) Sihtasutuse asutamisel peavad asutajad sihtasutuse nimel tegutsemiseks kasutama sihtasutuse kavandatavat nime koos täiendiga «asutamisel».

  (2) Kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse üle kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse asutatav sihtasutus kinnistusraamatusse ja muusse registrisse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendiga.

  (3) Sihtasutusele raha üleandmiseks avavad asutajad asutatava sihtasutuse nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendit kasutades pangaarve, mida võib sihtasutuse nimel käsutada pärast sihtasutuse registrisse kandmist.

  (4) Kui sihtasutust registrisse ei kanta, võib sihtasutuse nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti sihtasutuse nimele avatud pangaarvet käsutada üksnes kohtuotsusega määratud korras. Kohus teeb otsuse asutaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida asutamata jätmise põhjus ning sissemakse teinud isikud ja maksete suurus ning kes on millises ulatuses sissemakseid teinud.

§ 11.  Registrisse kandmise avaldus

  (1) Sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse esitab juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2–5, 8, 9, 101 ja 11 nimetatud andmeid, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

  (11) Sihtasutus teatab registrile avalduse esitamisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Tegevusalast registrile teatamisel või majandusaasta aruandes selle näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

  (2) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama sihtasutust ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik sihtasutust ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Vara üleandmist sihtasutusele tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui üle antakse kinnisasi või registrisse kantav vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või muust registrist.

  (4) Notariaalselt kinnitatud avaldus esitatakse koos kande tegemiseks vajalike dokumentidega registripidajale avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

§ 12.  Registrisse kandmata jätmine

  Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse, kui selle asutamisotsus, põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele või kui avaldus registrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamisotsuse tegemisest. Avalduse tagasilükkamise korral peab registripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 13.  Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus sihtasutuse asutamisel

  (1) Sihtasutuse asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt sihtasutuse asutamisel valeandmete või ebatäielike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega või muude kohustuste rikkumisega sihtasutusele tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel vastutavad lisaks asutajatele ka isikud, kelle arvel sihtasutus asutati. Isik ei vabane vastutusest sõltumata sellest, kas ta asjaoludest teadis või mitte, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud asutaja.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib sihtasutuse võlausaldajate kohta üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti sihtasutuse pankrotimenetluses.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel sihtasutuse registrisse kandmisest.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 14.  Register ja sellesse kantavad andmed

  (1) Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
  1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
  2) nimi;
  3) asukoht ja aadress;
  4) eesmärk;
  5) juhatuse liikme andmed;
  6) pankrotihalduri andmed;
  7) likvideerija andmed;
  8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
  9) asutamisotsuse tegemise aeg;
  10) põhikirja muutmise aeg;
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]
  101) majandusaasta algus ja lõpp;
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]
  11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
  12) lõpetamine;
  13) ühinemine ja jagunemine;
  14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
  15) registrist kustutamine;
  16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
  17) kande kuupäev;
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]
  18) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning muud märkused.

  (2) Registrisse kantud andmete muutumisel peab juhatus esitama avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.

  (21) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud organi koosoleku protokoll, mis sisaldab andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud organi liikmed.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (22) Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule ja allkirjastamisele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Registrile kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut.

  (4) Registrile esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Avaldus võib sisalduda asutamisotsuses.

  (5) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registrile elektrooniliselt äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel justiitsministri määrusega kehtestatud korras.
[RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010]

§ 15.  Enne registrisse kandmist tehtud tehingud

  (1) Enne sihtasutuse registrisse kandmist asutatava sihtasutuse nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle sihtasutusele alates registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.

  (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle sihtasutusele, kui nõukogu kiidab selle tehingu heaks.

3. peatükk SIHTASUTUSE JUHTIMINE 

§ 16.  Organid

  Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.

§ 17.  Juhatus

  (1) Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest.

  (2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

  (3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

  (4) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

  (5) Kui põhikirjaga on määratud soodustatud isikute ring, ei tohi juhatuse liikmeteks olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.

  (6) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjaga võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (7) Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

  (8) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
[RT I 2004, 89, 613 - jõust. 07.01.2005]

§ 18.  Juhatuse esindusõigus

  (1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada sihtasutust ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.

  (3) Juhatuse liikmed on sihtasutuse nimel tehingute tegemisel kohustatud sihtasutuse suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada sihtasutust tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi nõukogu.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 19.  Juhatuse liikmete määramine

  (1) Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik valitava isiku nõusolek.

  (2) Juhatuse liikme registrist kustutamise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema volitatud isik.

  (3) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 20.  Juhatuse asendusliige

  Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus väljalangenud juhatuse liikme asemele nõukogu või huvitatud isiku nõudel määrata uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus sihtasutuse arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 21.  Juhatuse liikme tagasikutsumine

  (1) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
[RT I 2009, 51, 349 - jõust. 15.11.2009]

  (2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida.

  (3) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
[RT I 2009, 51, 349 - jõust. 15.11.2009]

§ 22.  Juhatuse liikme tasustamine

  (1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega.

  (2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele sihtasutuse poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja sihtasutuse majandusliku olukorraga.

  (3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

  (5) Kui välja kuulutatakse sihtasutuse pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 23.  Juhatuse liikmete vastutus

  (1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

  (2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

  (3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui sihtasutuse põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

  (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

  (5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 24.  Nõukogu ülesanded

  Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

§ 25.  Nõukogu pädevus

  (1) Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, eelkõige selliste tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
  1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või
  2) kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline kahju.

  (5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.

  (6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (7) Nõukogu otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.

  (9) Nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või nõukogu otsusega.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 26.  Nõukogu liikmed

  (1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

  (2) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Põhikirjaga võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada registripidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus registrile viie päeva jooksul teate nõukogu koosseisu muutumise aja ja põhikirjalise aluse kohta. Teatele lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid ja volituste alguskuupäevad ning mittetulundusühingute seaduse § 781 6. lõikes nimetatud juhul ka aadressid, samuti uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 27.  Nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine

  (1) Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord sätestatakse põhikirjas.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Nõukogu liige määratakse viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat volituste tähtaega.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
[RT I 2009, 51, 349 - jõust. 15.11.2009]

§ 28.  Nõukogu liikme määramine ja tagasikutsumine kohtu poolt

  (1) Kui seaduse või põhikirjaga ettenähtud nõukogu liikmed puuduvad, määrab need kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel.

  (11) Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Kohtu määratud nõukogu liikmel on õigus sihtasutuse arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Kohus kutsub nõukogu liikme huvitatud isiku nõudel või omal algatusel tagasi, kui see on ette nähtud põhikirjaga, või muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil sihtasutuse huvide oluline kahjustamine.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 29.  Nõukogu koosolek

  (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

  (2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.

  (3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoritel õigus koosolek ise kokku kutsuda.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 30.  Nõukogu otsus

  (1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

  (11) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

  (12) Nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (13) Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

  (3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

  (4) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

§ 301.  Nõukogu otsuse kehtetus

  (1) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele ja tühisusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust.

  (2) Lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 38 sätestatud alustele on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid.

  (3) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib ka kõigi asutajate kohta, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 31.  Nõukogu liikmete tasustamine

  (1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib nõukogu liikmele maksta tasu.

  (2) Nõukogu liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti nõukogu liikmega lepingu sõlmimisel tuleb tagada, et nõukogu liikmele sihtasutuse poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannete ja sihtasutuse majandusliku olukorraga.

  (3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta nõukogu liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

  (5) Kui välja kuulutatakse sihtasutuse pankrot ja nõukogu liikme leping lõpeb, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 32.  Nõukogu liikmete vastutus

  (1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

  (2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

  (3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui sihtasutuse põhikirjas või kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

  (5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

4. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL 

§ 33.  Raamatupidamine

  Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

§ 34.  Majandusaasta aruanne

  (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Juhatus esitab aruande kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruande nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks, kui audiitorkontroll on vastavalt seadusele, sihtasutuse põhikirjale või nõukogu otsusele kohustuslik.
[RT I, 17.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011, kehtides majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algasid 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem.]

  (21) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab nõukogu. Nõukogu liige võib sihtasutuselt nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, kui nõukogu liige on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne nõukogu koosoleku toimumist.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

  (3) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

  (4) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt ja audiitorkontrolli kohustuslikkuse korral koos vandeaudiitori aruandega kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
[RT I, 17.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011, kehtides majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algasid 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem.]

§ 341.  Majandusaasta aruande esitamata jätmine

  (1) Kui sihtasutus ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

  (2) Kui sihtasutus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda sihtasutuse võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest sihtasutuse vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse sihtasutus registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

  (3) Kui sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning sihtasutuse võlausaldajad ei ole taotlenud sihtasutuse likvideerimist, võib registripidaja sihtasutuse registrist kustutada, järgides käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatut.

  (4) Kohtumäärus sihtasutuse registrist kustutamiseks jõustub määruse sihtasutusele kättetoimetamisest. Sihtasutusel on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Sihtasutuse registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.

  (5) Kui sihtasutuse võlausaldaja või sihtasutus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul sihtasutuse likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja sihtasutuse sundlõpetamise.

  (6) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.
[RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008]

§ 35.  Audiitor

  Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

§ 36.  Audiitori nimetamine

  (1) Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra.

  (2) Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.

  (3) Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Kui põhikirjaga on soodustatud isikute ring määratud, ei või audiitoriks olla ka soodustatud isik, samuti temaga võrdset majanduslikku huvi omav isik.

  (4) Juhatus esitab registrile audiitorite nimekirja, milles peavad olema märgitud audiitorite nimed ja isikukoodid ning nende audiitortegevuse õiguslik alus. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata audiitori kohus juhatuse või huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni nõukogu poolt. Kohus määrab ka enda määratud audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 361.  Audiitori asendamine ja tagasikutsumine kohtu poolt

  (1) Juhatus, nõukogu või vähemalt 1/10 sihtasutuse asutajatest või vähemalt kolm asutajat, kui sihtasutuses on alla 30 asutaja, võivad kohtult taotleda nõukogu nimetatud audiitori asendamist, kui on kahtlusi nõukogu nimetatud isiku sõltumatuses. Kohus kuulab ära ka nõukogu nimetatud audiitori.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse võib esitada kahe nädala jooksul audiitori nimetamisest arvates.

  (3) Kohus otsustab enda määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

§ 37.  Audiitori volituste tähtaeg

  Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada registripidajale.

§ 38.  Erikontroll

  (1) Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist ära võimaluse korral ka sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed.

  (2) Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid ja vandeadvokaadid. Nende tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (21) Kohus võib huvitatud isiku nõudel või omal algatusel erikontrolli läbiviija asendada, kui sel isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses.

  (3) Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma sihtasutuse ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumisel võib erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, avalduse juhatuse või nõukogu liikmete teabe andmiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks.

  (4) Erikontrolli läbiviimisega seotud kulude jaotamise erikontrolli nõudja ja sihtasutuse vahel otsustab kohus erikontrolli tulemuste järgi. Kui nõue oli esitatud põhjendamatult nõudja tahtluse või raske ettevaatamatuse tõttu, vastutavad nõudjad erikontrolliga sihtasutusele tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (5) Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad kohtule.

  (6) Kontrolli tulemuste põhjal otsustab kohus, kas ja milliseid abinõusid peab kasutama sihtasutuse tegevuse vastavusse viimiseks sihtasutuse eesmärgiga.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 39.  Sihtasutuse tegevuse avalikustamine

  (1) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruandega, samuti vandeaudiitori aruande, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

  (2) Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus kõigil huvitatud isikutel.

  (3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet, võib õigustatud isik nõuda oma õiguste teostamist kohtu korras.

5. peatükk SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE 

§ 40.  Asutamisotsuse ja põhikirja tühistamine või muutmine enne sihtasutuse registrisse kandmist

  (1) Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib asutaja asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta põhikirja. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad asutamisotsuse tühistada või seda muuta või põhikirja muuta ainult kõik asutajad ühiselt.

  (2) Kui üks mitmest asutajast on surnud või lõppenud või muul põhjusel ei saa või ei soovi asutaja õigusi teostada (välja langenud), ei või teised asutajad asutamisotsust tühistada. Asutamisotsust või põhikirja võivad teised asutajad muuta ainult sihtasutuse eesmärki järgides.

  (3) Kui on ilmnenud registrisse kandmise takistused, võib juhatus nende kõrvaldamiseks või muutunud asjaolude arvessevõtmiseks muuta asutamisotsust ja põhikirja, järgides sihtasutuse eesmärki. Juhatus peab enne asutamisotsuse ja põhikirja muutmist sellest asutajatele teatama.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 41.  Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist

  (1) Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja sihtasutuse põhikirja muuta üksnes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut järgides. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad põhikirja muuta kõik asutajad ühiselt.

  (2) Nõukogu võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes siis, kui:
  1) kõik asutajad on surnud või lõppenud;
  2) asutajad ei ole mõistliku aja jooksul muutnud põhikirja muutunud asjaolude arvessevõtmiseks või
  3) see õigus on nõukogule põhikirjaga antud.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Asutaja või nõukogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

  (4) Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

§ 42.  Põhikirja muutmise kanne

  Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

6. peatükk LÕPETAMINE 

§ 43.  Lõpetamise alused

  Sihtasutus lõpetatakse:
  1) asutajate otsusega, kui see asutajate õigus on ette nähtud põhikirjas;
  2) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 44.  Lõpetamine nõukogu otsuse alusel

  Nõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.

§ 45.  Pankrotiavalduse esitamine

  Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud sihtasutusele hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 46.  Sundlõpetamine

  (1) Sihtasutus lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel:
  1) kui sihtasutuse tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud nõuetele või sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele;
  2) kui sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline;
  3) kui nõukogu ei ole teinud põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust või juhatus ei ole esitanud seaduses ettenähtud lõpetamisavaldust;
  4) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud alustel.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 47.  Lõpetamise avaldus

  (1) Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.

  (2) Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus, lisatakse see avaldusele.

  (3) Kui sihtasutus lõpetatakse kohtumääruse alusel, saadab kohus määruse registrile kande tegemiseks.

  (4) Sihtasutus loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest registrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtumääruse jõustumisega.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 48.  Likvideerimine

  (1) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Likvideerimismenetluses peab sihtasutuse nimele lisama märkuse «likvideerimisel».

§ 49.  Likvideerijad

  (1) Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

  (2) Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis.

  (4) Sihtasutuse asutaja, teise likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija.

  (5) Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 50.  Likvideerija kanne

  (1) Esimeste likvideerijate registrisse kandmise avalduse esitab juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise registrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Kui likvideerija nimetatakse kohtumäärusega, saadab kohus registripidajale määruse kande tegemiseks.
[RT I 2006, 61, 456 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Registrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.

§ 51.  Likvideerijate õigused ja kohustused

  (1) Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta asutajate omavahelisi õigussuhteid, asutajate suhteid sihtasutusega ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.

  (3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel.

  (4) Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

§ 52.  Likvideerijate esindusõigus

  Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Kohtumääruse või põhikirjaga nimetatud likvideerijad võivad sihtasutust esindada üksnes ühiselt, kui kohtumääruse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada sihtasutust üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 53.  Võlausaldajatele teatamine

  (1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

  (2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest.

§ 54.  Nõuete esitamine ja rahuldamine

  (1) Võlausaldajad peavad kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates teatama likvideerijatele kõigist oma nõuetest sihtasutuse vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat sihtasutust kohtus hageda.

  (2) Likvideerijad rahuldavad sihtasutusele teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest.

  (3) Kui sihtasutusele teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha.

  (4) Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või sihtasutuse vara selleks õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 55.  Pankrotiavalduse esitamine likvideerimisel

  Kui likvideeritava sihtasutuse varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. 

§ 56.  Vara jaotamine

  (1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, jaotatakse vara õigustatud isikute vahel võrdsetes osades.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Kui sihtasutus lõpetatakse füüsilisest isikust asutajate otsusel, läheb likvideerimisel järelejäänud vara üle neile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara läheb füüsilistest isikutest asutajatele üle võrdsetes osades, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele läheb üle likvideerimisel järelejäänud vara, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärkidele vastavalt.

  (4) Sihtasutuse sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.

  (5) Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist sihtasutuse lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 57.  Registrist kustutamine ja täiendav likvideerimine

  (1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks.

  (2) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

  (3) Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue sihtasutuse vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui sihtasutust ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 58.  Sihtasutuse registrist kustutamine

  (1) Sihtasutuse lõppemisel kustutatakse sihtasutus registrist sihtasutuse enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel.

  (2) Kui sihtasutuse likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle registrist kustutamiseks, on registripidajal õigus sihtasutus registrist kustutada.

  (3) Sihtasutust ei või registrist kustutada Maksu- ja Tolliameti kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. Maksu- ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole sihtasutuse vastu nõudeid. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu- ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 59.  Dokumentide säilitamine

  (1) Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.

  (2) Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.

  (3) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

  (4) Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võivad tutvuda asutajad. Sihtasutuse võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 60.  [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

7. peatükk ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE 

1. jagu Ühinemine 

§ 61.  Ühinemise mõiste

  (1) Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) võib ühineda teise sihtasutusega (ühendav sihtasutus) nende põhikirjades ettenähtud juhtudel. Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks.

  (2) Sihtasutused võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue sihtasutuse. Ühinevad sihtasutused loetakse sel juhul lõppenuks.

  (3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

  (4) Ühinemise korral läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Uue sihtasutuse asutamise korral läheb ühinevate sihtasutuste vara sellele üle.

  (5) Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega.

  (6) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks vaja pädeva asutuse luba.

§ 62.  Ühinemisleping

  (1) Ühinemiseks sõlmivad sihtasutuste juhatused ühinemislepingu, milles tuleb märkida sihtasutuste nimed ja asukohad ning ühinemise tagajärjed ühendatava sihtasutuse töötajatele. Ühinemislepingus peab sisalduma kokkulepe ühendatava sihtasutuse vara ühendavale sihtasutusele tervikuna üleandmise kohta.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.

  (3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 63.  Ühinemisotsus

  (1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõigi ühinevate sihtasutuste nõukogud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.

  (2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 631.  Ühinemisotsuse vaidlustamine

  Kohus võib sihtasutuse asutaja, nõukogu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega, ühingulepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 64.  Võlausaldajate kaitse

  (1) Ühendav sihtasutus avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse asukoha registrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud sihtasutuste võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale sihtasutusele oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates.

  (2) Ühendav sihtasutus peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest arvates tagama ühinevate sihtasutuste võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 65.  Avalduse esitamine registrile

  (1) Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]
  1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
  2) ühinemisotsus;
  3) ühinemise luba, kui see on nõutav.
  4) [kehtetu - RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Ühendava sihtasutuse juhatus võib esitada avalduse ka ühendatava sihtasutuse ühinemise registrisse kandmiseks.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 66.  Ühendava sihtasutuse nimi

  Ühendav sihtasutus võib jätkata tegevust ühendatava sihtasutuse nime all.

§ 67.  Ühinemise kanne

  (1) Ühinemine kantakse ühendava sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate sihtasutuste asukoha registritesse. Ühendatava sihtasutuse asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse.

  (2) Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb üks registripidaja. Vajaduse korral teeb teise asukoha registripidaja avaldusi menetlevale registripidajale vajalikud dokumendid kättesaadavaks.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

§ 68.  Kande õiguslik toime

  (1) Ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava sihtasutuse avalduse alusel.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava sihtasutuse registrist.

  (3) Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava sihtasutuse asukoha registrisse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Ühineva sihtasutuse juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt ühinemisega sihtasutusele, selle asutajatele või sihtasutuse võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava sihtasutuse asukoha registrisse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 69.  Ühinemine uue sihtasutuse asutamisega

  (1) Ühinemisele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 61–68 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.

  (2) Ühinevatele sihtasutustele kohaldatakse ühendatava sihtasutuse kohta sätestatut ja asutatavale sihtasutusele ühendava sihtasutuse kohta sätestatut. Sihtasutused loetakse ühinenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisel.

  (3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad sihtasutused.

  (4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse § 62 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.

  (5) Ühineva sihtasutuse juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks registrisse.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

  (6) Ühinevate sihtasutuste juhatused esitavad ühise avalduse uue sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse.

2. jagu Jagunemine 

§ 70.  Jagunemise mõiste

  (1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Sihtasutus võib jagunemisel osaleda ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel.

  (2) Jaotumise korral annab jagunev sihtasutus oma vara üle omandavatele sihtasutustele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus. Jaotumise korral jagunev sihtasutus lõpeb.

  (3) Eraldumise korral annab jagunev sihtasutus osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale sihtasutusele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus.

  (4) Sihtasutus võib jaguneda ainult sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuse jagunemisel.

  (5) Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks vaja pädeva asutuse luba.

§ 71.  Jagunemisleping

  (1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate sihtasutuste juhatused jagunemislepingu. Jagunemislepingus tuleb märkida:
  1) jagunemises osalevate sihtasutuste nimed ja asukohad;
  2) igale omandavale sihtasutusele üleantava vara nimekiri;
  3) jagunemise tagajärjed töötajatele.

  (2) Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.

  (3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 72.  Jagunemisotsus

  (1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõigi jagunemises osalevate sihtasutuste nõukogud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.

  (2) Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 721.  Jagunemisotsuse vaidlustamine

  Kohus võib sihtasutuse asutaja, nõukogu liikme või juhatuse liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 73.  [Kehtetu - RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 74.  Avalduse esitamine sihtasutuste registrile

  (1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödudes jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]
  1) jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
  2) jagunemisotsus;
  3) jagunemise luba, kui see on nõutav.
  4) [kehtetu - RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et jagunemise otsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 75.  Omandava sihtasutuse nimi

  Jaotumise korral võib omandav sihtasutus jätkata tegevust jaguneva sihtasutuse nime all.

§ 76.  Jagunemise kanne

  (1) Jagunemine kantakse jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud kõigi omandavate sihtasutuste asukoha registritesse. Omandavate sihtasutuste asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

  (2) Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb üks registripidaja. Vajaduse korral teeb teise asukoha registripidaja avaldusi menetlevale registripidajale vajalikud dokumendid kättesaadavaks.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

§ 77.  Kande õiguslik toime

  (1) Jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse läheb jaguneva sihtasutuse kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele sihtasutustele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava sihtasutuse avaldusel.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Jaotumise korral lõpeb jagunev sihtasutus jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse. Registripidaja kustutab jaguneva sihtasutuse registrist.

  (3) Jaotumise korral jagamata jäänud vara jagatakse omandavate sihtasutuste vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas.

  (4) Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 78.  Vastutus jaguneva sihtasutuse kohustuste eest

  (1) Enne jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tekkinud jaguneva sihtasutuse kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad sihtasutused solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.

  (2) Jagunemisel osalev sihtasutus, kellele kohustust jagunemislepingus ei määratud, vastutab jaguneva sihtasutuse kohustuse eest, kui selle täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

  (3) Jagunemisel osalev sihtasutus avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha registrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate sihtasutuste võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Jagunemisel osalev sihtasutus peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest arvates tagama võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt jagunemisega sihtasutusele, asutajatele või sihtasutuse võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates jagunemise kandmisest jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

§ 79.  Jagunemine uue sihtasutuse asutamisega

  (1) Jagunemisele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 70–78 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.

  (2) Asutatavatele sihtasutustele kohaldatakse omandavate sihtasutuste kohta sätestatut.

  (3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev sihtasutus.

  (4) Jagunemisel uue sihtasutuse asutamisega koostavad jaguneva sihtasutuse juhatus või sihtasutust esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse § 71 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Jagunemiskavale lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.

  (5) Jaguneva sihtasutuse juhatus esitab avalduse uute sihtasutuste ning jagunemise kandmiseks registrisse.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

  (6) Registripidaja kannab iga uue sihtasutuse registrisse, seejärel kannab registripidaja jagunemise registrisse ja teeb iga uue sihtasutuse juurde märke, millal jagunemine registrisse kanti.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 80.  Sihtasutuste seaduse kohaldamine vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele

  (1) Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib sihtasutusi asutada ainult sihtasutuste seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse sihtasutuste seaduses sätestatut.

  (2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid, kohaldatakse nende sihtasutusena registrisse kandmiseni käesoleva seaduse § 1 lõikes 1, §-s 2, § 3 lõikes 5, §-des 4 ja 17, § 18 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3, §-des 20–23, §-s 33, § 34 lõigetes 1 ja 3, §-des 38, 43–51, § 52 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2, §-des 53–60 sätestatut; registrisse kandmisel kohaldatakse neile käesolevat seadust tervikuna. Kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri on vastuolus sihtasutuse seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Paragrahvides 16–32 ja 40–42 sätestatut kohaldatakse vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid niivõrd, kui nende põhikirjadest ei tulene teisiti.

  (3) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel on liikmed, kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-des 91–96 sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste majandusaasta aruande kinnitab vastavalt põhikirjale selleks pädevust omav organ. Sellistele ühendustele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 24 sätestatut.

  (5) Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 81.  Ühinemine ja jagunemine

  (1) Registrisse kantud sihtasutuste ühinemine ja jagunemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Registrisse kantud sihtasutus ei või ühineda registrisse kandmata vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühendusega.

  (2) Sihtasutusena registrisse kandmata vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste ühinemine ja jagunemine ei ole lubatud.

§ 82.  Registrisse kandmise avaldus

  (1) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ning Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris (edaspidi ettevõtteregister) registreeritud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslik ühendus, mis vastab sihtasutuste seaduse nõuetele, kantakse sihtasutusena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema avalduse alusel.

  (2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida sihtasutuse kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus.

  (3) Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri peab sihtasutusena registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga.

  (4) Paragrahvi 80 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjas muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete muutmine toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.

§ 83.  Märked registrites

  (1) Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel tehakse registri pidaja teate alusel ettevõtteregistri kandesse vastav märge.

  (2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel tehakse registrisse märge sihtasutuse varasema registreerimise kohta ettevõtteregistris, näidates ära endise registrinumbri.

§ 84.  Registrist kustutamine

  Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste suhtes, mida ei ole 1998. aasta 1. oktoobriks sihtasutusena registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-s 95 sätestatut.

§ 85.  Sihtasutuse nimi

  (1) Sihtasutuse kandmisel registrisse teeb registripidaja järelepärimise ettevõtteregistri pidajale ettevõtteregistris sama või sarnase nime registreerituse kohta.

  (2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui see nimi või nimega eksitavalt sarnane nimi on registreeritud ettevõtteregistris teise vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse poolt enne taotlejat.

§ 851.  Elektroonilise aruandluse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 34 lõike 4 teises lauses sätestatut kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
[RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008]

§ 852.  Majandusaasta perioodi registrisse kandmine

  Registris olevate sihtasutuste majandusaasta alguse ja lõpu kannab registripidaja registrisse põhikirja järgi ilma kandeavalduse ja kandemääruseta. Kandele ei kohaldata äriseadustiku § 61 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teist lauset ning selle eest ei võeta riigilõivu.
[RT I, 18.12.2012, 3 - jõust. 19.12.2012]

§ 86.  Raamatupidamise seaduses tehtavad muudatused ja täiendused

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 87.  Rakendamise määrused

  Justiitsminister võib anda määrusi registriosakondade tegevuse korraldamiseks.

§ 88.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. oktoobril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json