Teksti suurus:

Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.12.2018, 17

Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord

Vastu võetud 13.12.2018 nr 64

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 5 lõigete 4 ja 5 alusel.

§ 1.   Kohaldamisala

  Määrusega kehtestatakse mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord ning täpsustatakse nõuded pädevale mõõtjale ja tema mõõteprotseduurile, kelle erialast pädevust hindab akrediteerimisasutus.

§ 2.   Erialase pädevuse kriteeriumid

  Pädev mõõtja vastab järgmistele kriteeriumitele:
  1) järgib õigusaktis, mis sätestab mõõtmise läbiviimisel mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise kohustuse, kehtestatud nõudeid mõõtmisele;
  2) mõõtetegevuse eest vastutaval ja mõõtmisi läbiviival personalil on vajalikud oskused, teadmised ja väljaõpe ning nende vastutusala ja pädevusulatus on määratletud;
  3) väldib mõõtetegevusega seotud personali vastutusala määratlemisel võimalikke huvide konflikte;
  4) määratleb organisatsiooni juhtimisstruktuuri ja mõõtetegevusega seotud isikute koha organisatsioonis;
  5) kasutab sobivat mõõtemeetodit ja protseduuri, kusjuures mittestandardne mõõtemeetod on mõõtja hinnatud ja kinnitatud sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
  6) kehtestab proovivõtmisel proovivõtu plaani ning protseduuri, mis järgib väljakujunenud praktikat, ja rakendab neid proovivõtmisel;
  7) tal on vaba juurdepääs kõigile mõõtevahenditele ja abiseadmetele, mis on vajalikud mõõtmise korrektseks läbiviimiseks, sealjuures on kasutatav mõõtevahend ja abiseade nõuetekohaselt käsitsetud ja hooldatud;
  8) tagab, et mõõtmisteks kasutatav mõõtevahend on jälgitavalt kalibreeritud või taadeldud või kui õigusaktiga on lubatud kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, järgitakse seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemeetodit;
  9) tagab, et mõõtmiseks kasutatavad ruumid ja keskkonnatingimused võimaldavad korrektset mõõtmist, kahjustamata selle nõutavat kvaliteeti, sealjuures välimõõtmiste korral kajastatakse keskkonnatingimuste mõju mõõtemääramatuse hinnangus;
  10) kehtestab ja rakendab väljakujunenud praktikat järgiva protseduuri mõõteobjekti käsitsemiseks ja tuvastamiseks ning mõõtetulemuse ja asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks;
  11) kehtestab protseduuri mõõtemääramatuse hindamiseks, sealjuures esitatakse mõõtemääramatus laiendmääramatusena 95%-lisel tõenäosustasemel või mõõtmist reguleerivas asjakohases õigusaktis sätestatud tõenäosustasemel, ja rakendab mõõtemääramatuse hindamise protseduuri;
  12) tagab mõõtetulemuse dokumenteerimisel kogu informatsiooni esitamise täpselt, selgelt ja objektiivselt ulatuses, mis on nõutud mõõtemeetodi kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuse tõlgendamisel;
  13) säilitab mõõte- ja vaatlusandmed ning nende alusel tehtud arvutused ja otsustused, mõõteprotokollid ning väljastatud dokumentide koopiad enda määratud asjakohase perioodi jooksul, kui õigusakt ei sätesta teisiti;
  14) kehtestab ja rakendab mõõtmise kvaliteedi tagamise kontrollprotseduuri, kaasa arvatud tööetaloni ja etalonaine regulaarse kasutamise ning osaleb võimalusel perioodiliselt sobivas tasemekatses või võrdlusmõõtmises;
  15) kehtestab väljakujunenud praktikat järgiva mittevastavat mõõtetegevust ennetava või toimunud ebaõige mõõtetegevuse parandamise korra;
  16) tõendab oma tegevuse jätkuvat vastavust käesoleva määruse nõuetele, planeerides ja läbi viies väljakujunenud praktikat järgivate ja kehtestatud protseduurireeglitega enda määratud asjakohase perioodi jooksul siseauditeid, mille käigus mõõtja kontrollib oma tegevuse vastavust nõuetele;
  17) koostab ja rakendab mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks punktides 2–16 nõudeid hõlmava dokumentatsiooni, mis on mõõtetegevuses osalevale personalile kättesaadav.

§ 3.   Erialase pädevuse hindamise taotlemine

  (1) Erialase pädevuse hindamise taotleja (edaspidi taotleja) esitab akrediteerimisasutusele viimase väljatöötatud vormi kohase taotluse, mis sisaldab §-s 2 nimetatud kriteeriumite täitmise hindamiseks vajalikke ja taotletava pädevusulatuse andmeid ning taotleja kontaktandmeid.

  (2) Taotlusele lisatakse taotletavasse pädevusulatusse kuuluvate mõõtemeetodite loetelu ja mittestandardse mõõtemeetodi kirjeldus.

  (3) Akrediteerimisasutuse taotlusel esitab taotleja täiendavaid pädevuse hindamiseks vajalikke §-s 2 nimetatud dokumente, et tõendada enda vastavust käesoleva määruse nõuetele.

§ 4.   Erialase pädevuse hindamine ja tõendamine ning pädevusulatuse muutmine

  (1) Erialase pädevuse hindamisel teeb akrediteerimisasutus kindlaks mõõtja erialase pädevuse vastavalt §-s 2 sätestatud kriteeriumitele.

  (2) Akrediteerimisasutusel on õigus hindamine katkestada või lõpetada, kui taotleja ei võimalda läbi viia nõuetekohast hindamist või ei tasu tähtaegselt toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud tasu.

  (3) Eeldatakse, et kui erialase pädevuse hindamise protseduuri läbi viimisel on lähtutud standardi EVS-EN ISO/IEC 17011 või samaväärsetest nõuetest, on hindamisprotseduur vastavuses määruse nõuetega.

  (4) Erialase pädevuse hindamise positiivse tulemuse korral väljastab akrediteerimisasutus taotlejale mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse.

  (5) Erialast pädevust tõendavas tunnistuses esitatakse vähemalt järgmised andmed:
  1) mõõtja nimi, aadress ja e-post, vajadusel mõõtja struktuuriüksus;
  2) kinnitus mõõtja vastavuse kohta erialase pädevuse kriteeriumitele;
  3) mõõtevaldkond;
  4) viide õigusaktile, mis sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse nõude;
  5) tunnistuse registreerimisnumber;
  6) tunnistuse väljastamise kuupäev;
  7) tunnistuse kehtivusaeg;
  8) akrediteerimisasutuse juhi nimi ja allkiri;
  9) mõõteobjekt, mõõdetav parameeter ja mõõtemeetod;
  10) mõõtetegevuse eest vastutav isik.

  (6) Kui taotleja ei vasta lõikes 1 nimetatud nõuetele või ei täida lõikes 2 ja § 3 lõikes 3 nimetatud nõudeid, teeb akrediteerimisasutus taotleja osas erialast pädevust tõendava tunnistuse väljastamisest keeldumise otsuse.

  (7) Erialast pädevust tõendav tunnistus kehtib kaks aastat.

  (8) Pädeva mõõtja erialase pädevuse ulatuse muutmine pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse ajal toimub pädeva mõõtja esitatud § 3 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel akrediteerimisasutuse läbiviidud hindamise või §-s 6 sätestatud erakorralise hindamise tulemusena.

§ 5.   Erialaselt pädevaks tunnistatud mõõtja pädevuse tõendamise viis

  (1) Pädev mõõtja kasutab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma pädevuse tõendamisele viidates lauset „Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX”, kus „XXX” väljendab erialast pädevust tõendava tunnistuse numbrit, ning osundab, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud.

  (2) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel lõpetab viivitamatult mõõtja sellele viitamise.

§ 6.   Pädevusega mõõtja erakorraline hindamine

  Põhjendatud kahtluse korral viib akrediteerimisasutus läbi erakorralise hindamise, et kontrollida pädeva mõõtja vastavust §-s 2 toodud kriteeriumitele.

§ 7.   Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  Kui erialase pädevuse saanud mõõtja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tunnistab akrediteerimisasutus mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks või peatab selle kehtivuse mittevastavuse kõrvaldamist kinnitavate tõendite saamiseni.

§ 8.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json