Teksti suurus:

Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded

Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.12.2020, 5

Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1

Vastu võetud 29.04.2004 nr 38
RTL 2004, 56, 938
jõustumine 08.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.07.2004RTL 2004, 108, 172015.08.2004
14.12.2006RTL 2006, 91, 168524.12.2006
21.01.2009RTL 2009, 11, 13101.02.2009
09.07.2009RTL 2009, 56, 81716.07.2009
02.05.2013RT I, 08.05.2013, 111.05.2013
10.11.2015RT I, 13.11.2015, 116.11.2015
10.12.2015RT I, 19.12.2015, 101.01.2016
19.12.2019RT I, 23.12.2019, 1101.01.2020
13.12.2020RT I, 18.12.2020, 201.01.2021

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrus sätestab prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.

  (2) Määruse reguleerimisalasse ei kuulu:
  1) setete laotamine, kaasa arvatud reoveesetete ja süvendustööde muda või muu taolise pinnasmaterjali laotamine väetamiseks või maaparanduseks;
  2) omadustelt sobivate püsijäätmete kasutamine prügilas ehitusotstarbeks või maa-alade taastamis- ja täitmis- ning rekultiveerimistöödel;
  3) veekogust välja võetud tavajäätmete hulka kuuluva muda ladestamine sama veekogu äärde;
  4) tavajäätmete hulka kuuluva muda paigutamine pinnaveekogusse, kaasa arvatud selle sängi ja põhja pinnasesse;
  5) saastumata pinnase ladestamine;
  6) maavarade ja maa-ainese otsingul, kaevandamisel, töötlemisel ja ladustamisel tekkivate püsijäätmete ladestamine;
  7) loomakorjuste matmine.

§ 2.   Nõrgvesi ja prügilagaas

  (1) Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.

  (2) Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekkib prügilasse ladestatud jäätmetest.

§ 3.   Prügila käitaja

  (1) Prügila käitaja on isik:
  1) kes vastutab prügila töö korralduse ja seire eest;
  2) kes hooldab prügilat pärast prügila lõplikku sulgemist ja vastutab prügila järelhoolduse eest.

  (2) Käitajal peab olema prügila käitamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 ja jäätmeseaduse § 93 kohane keskkonnaluba (edaspidi prügilaluba) või tööstusheite seaduse kohane keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba).
[RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Prügila käitaja vahetumisel vastutavad kõik prügila tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad prügilas ladestatud jäätmetest lähtuvate negatiivsetest keskkonnamõjudest põhjustatud kahju eest solidaarselt.

§ 4.   Prügilast tuleneva keskkonnahäiringu vältimise või vähendamise põhimõte

  (1) Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

  (2) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.

2. peatükk PRÜGILA RAJAMISNÕUDED 

1. jagu Prügila kasutusiga ja prügila asukoha valik 

§ 5.   Prügila rajamine

  (1) Prügila rajamine on prügila asukoha ja prügila liigi kindlaks määramine, ehitusprojekteerimine ja ehitamine.

  (2) Prügila on rajatud, kui prügilale on väljastatud ehitise kasutusluba.

§ 6.   Prügila kavandatav kasutusiga

  (1) Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutuseaga.

  (2) Prügila kasutusiga on vähemalt 25 aastat.

§ 7.   Prügila asukoha valik

  (1) Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnaoht ja keskkonnahäiringud on võimalikult väikesed.

  (2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks juhindutakse prügila asukoha valikul muuhulgas:
  1) maa sihtotstarbest, planeeringust ja haldusjaotusest;
  2) riigi jäätmekavast;
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]
  3) maa-ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, sealhulgas põhjavee reostustundlikkusest tuleneva ohu suurusest;
  4) lennuohutusest tulenevatest nõuetest ning suurenenud ohust, mida tekitab prügila lennujaama läheduses;
  5) ohust, mida tekitab prügila põllumajandusmaade ja veekogude läheduses;
  6) prügila ja asustusalade, eriti tiheasustusalade vahemaast.

  (3) Lõikes 1 nimetatud keskkonnaohu ja negatiivse keskkonnamõju ülemäärast suurust eeldatakse:
  1) veehaarde sanitaarkaitsealal;
  2) ranna ja kalda ehituskeeluvööndis;
  3) üleujutuste ohuga alal;
  4) rahvusparkides, loodus-, maastiku- või muinsuskaitsealal ja kaitstavate looduse üksikobjektide ning kultuurimälestiste vahetus läheduses;
  5) tiheasustusalal;
  6) puhke- ja virgestusalal;
  7) väikese kandevõimega vajumis- või maalihkeohtlikul pinnasel;
  8) karstilehtrite alal.

§ 8.   Eeluuringud

  (1) Rajatava prügila mõju piirkonnas teeb prügila projekti arendaja kindlaks keskkonna seisundi nagu näiteks põhjavee kvaliteet, saasteainete sisaldus pinnases, välisõhu kvaliteet, millega võrreldakse hilisemaid seireandmeid ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide olemasolu.

  (2) Prügila projekti arendaja teeb kindlaks rajatava prügila mõjupiirkonnas asuvate pinnaveekaevude vee kvaliteedi ja välisõhu saastetaseme väärtused.

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Põhja- ja pinnavee algseisundi määramisel kasutatakse võimalusel riikliku seire andmeid.

§ 9.   Prügila mõju ehitisele

  (1) Prügila rajatakse teistest ehitisest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju nendele ehitistele ja ehitiste kasutamisele oleks tühine.

  (2) Lõikes 1 nimetatud vahemaa on vähemalt 300 m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral.

  (3) Lõiget 1 ja 2 ei kohaldata prügilaga seotud ehitisele.

  (4) Ehitis on prügilaga seotud, kui see on vajalik prügila teenindamiseks (näiteks kaalumaja ja juurdepääsutee).

§ 10.   Läbiva liinirajatise keeld

  Rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbivaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid ning ladestusalale õhuliine.

2. jagu Pinnase kaitse ja veekaitse 

§ 11.   Prügila aluse ja külgede omadused

  (1) Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse.
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

  (2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike meetmete kavandamisel lähtutakse prügila aluse ja ümbruse geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest iseärasustest.

  (3) Lõikes 1 nimetatud kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse pinnasega, millel on järgmised näitajad:
  1) filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m ohtlike jäätmete prügilal;
  2) filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥1 m tavajäätmeprügilal;
  3) filtratsioonimoodul ≤1,0×10–7 m/s ja paksus ≥ 1 m püsijäätmeprügilal.

  (4) Kui geoloogiline barjäär ei vasta lõikes 3 sätestatule, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse.

  (5) Lõikes 4 nimetatud tehisbarjääri paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

  (6) Tehisbarjääri rajamisel lähtutakse geoloogilise aluspinna stabiilsusest, jäätmelademe eeldatavast kujust ja massist ning rajatakse barjäär nii, et on välistatud geoloogilise aluspinna kahjustumine prügila vajumise tõttu.

§ 12.   Nõrgvee koguse vähendamise vajaduse arvestamine prügila rajamisel

  (1) Prügila rajatakse selliselt, et oleks võimalik täita selle määruse § 28 lõike 1 nõudeid.

  (2) Lõikes 1 nimetatud nõuete täitmiseks vajalike abinõude kavandamisel lähtutakse prügila omadustest ja kliimatingimustest.

§ 13.   Abinõud nõrgvee suunamiseks, kogumiseks ja puhastamiseks

  (1) Nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks kaetakse prügila põhi ja küljed vettpidavast tehismaterjalist kihi ja dreenkihiga.

  (2) Lõikes 1 nimetatud dreenkihi paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

  (3) Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse «Veeseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega heitvee puhastamisele sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse.

§ 14.   Pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitse nõuete leevendused

  (1) Keskkonnaamet (edaspidi amet) võib vabastada § 13 lõikes 3 nimetatud nõrgvee kogumise ja töötlemise kohustusest, kui on tehtud keskkonnamõju hindamine, milles on muuhulgas arvestatud asukoha ja prügilas potentsiaalselt ladestatavate jäätmete iseärasusi ning analüüsitud pinnase ja põhjavee kaitstust ilma nimetatud nõuete rakendamiseta, ning amet on hindamise aruannet arvestades veendunud, et pinnase ja põhjavee kaitse on ilma nimetatud nõuete rakendamiseta tagatud.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kui amet on andnud lõikes 1 nimetatud vabastuse või kui muul alusel on selge, et prügila keskkonnaoht on tavapärasest väiksem, võib amet teha leevendusi § 11 lõigetes 3–5 ja § 13 lõigetes 1 ning 2 sätestatud nõuetest.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Amet võib keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades lubada leevendusi §-des 11–13 sätestatud nõuetest püsijäätmete prügila osas või anda vabastusi nende nõuete täitmisest, välja arvatud § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Lõigetes 1–3 sätestatud leevendustest teavitab amet kohalikku omavalitsust nende lülitamiseks ehitusprojekti koostamise lähteandmetesse.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Selle määruse § 11 lõigete 3–6, § 12 lõike 1 ja § 13 lõigete 1–3 nõudeid ei rakendata selliste tavajäätmete ladestamisel, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad geoloogiauuringutel, maavarade kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel ning mis ladestatakse nii, et on välditud keskkonnareostus ja oht inimese tervisele.

3. jagu Muud nõuded 

§ 15.   Prügilagaasi käitlusnõuete arvestamine prügila rajamisel

  Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, varustatakse:
  1) gaasipüüde ja -kogumise seadmetega prügilagaasi kontrollimatu kogunemise ja väljaimbumise vältimiseks;
  2) teiste vajalike ehitiste ja seadmetega, mis on vajalikud § 29 lõigete 2 ja 3 nõuete täitmiseks.

§ 16.   Prügila maa-ala kontrollitavus

  (1) Prügila rajatakse viisil, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu prügila maa-alale käitaja teadmata.

  (2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks rajatakse prügila piirde ja lukustatavate väravatega, samuti sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladestamist.

§ 161.   Metallilise elavhõbeda vaheladustamine

  (1) Metallilise elavhõbeda kauemaks kui üheks aastaks vaheladustamise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
  1) metallilist elavhõbedat ladustatakse muudest jäätmetest eraldi;
  2) metallilise elavhõbeda mahutite säilitamisel reservuaaris peab reservuaar olema kaetud sobiva mõradeta ja vahedeta kattekihiga, olema metallilise elavhõbeda suhtes lekkekindel ning reservuaari maht peab olema ladustatava elavhõbedakoguse jaoks piisav;
  3) kui metallilise elavhõbeda mahutid on paigutatud hoidlasse, peab hoidla olema tehis- või looduslike tõketega, mis kaitsevad keskkonda elavhõbedaheidete eest, ja hoidla maht peab olema ladustatava elavhõbedakoguse jaoks piisav;
  4) hoidla põrand peab olema kaetud elavhõbedakindla hermeetikuga;
  5) hoidla põrand peab olema kallaku ja kogumiskaevuga;
  6) hoidla peab vastama siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” nõuetele.
[RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]
  7) hoidlas peavad olemas olema metallilise elavhõbeda käitlemiseks vajalikud kaitsevahendid;
  8) metallilise elavhõbeda mahutid ladustatakse nii, et igale mahutile oleks tagatud ligipääs.

  (2) Enne, kui hoidlat hakatakse kasutama metallilise elavhõbeda vaheladustamiseks, peab käitaja koostama hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab järgmist infot:
  1) plaanis kasutatud mõisted;
  2) hädaolukorra lahendamise korraldus;
  3) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur;
  4) hädaolukorra lahendamisel osalevate isikute ülesanded ja teabevahetuse korraldus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hädaolukorra lahendamise plaan peab olema kooskõlastatud Päästekeskuse ja ametiga. Käitaja peab kooskõlastatud hädaolukorra lahendamise plaani üle vaatama, vajadusel täiendama ja uuesti kooskõlastama vähemalt üks kord kahe aasta tagant.

  (4) Metallilise elavhõbeda vaheladustamiseks kasutatavate mahutite suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
  1) mahuti materjalina peab kasutatama süsinikterast (vähemalt ASTM A36) või roostevaba terast (AISI 304, 316L);
  2) mahutid peavad olema keevisliideteta ning korrosiooni- ja põrutuskindlad;
  3) mahutid peavad olema gaasi- ja vedelikukindlad;
  4) mahuti väliskiht peab olema ladustamistingimuste suhtes vastupidav;
  5) mahutil peab olema kulumiskindel (stantsitud) pitser, millel on märgitud käesoleva määruse § 24 lõikes 9 nimetatud dokumendis esitatud mahuti tunnusnumber, mahuti valmistamiseks kasutatud materjali nimetus, netokaal, tootja andmed ja valmistamise kuupäev;
  6) mahutile peab olema püsivalt kinnitatud plaat, millele on märgitud käesoleva määruse § 24 lõikes 9 nimetatud dokumendi tunnusnumber;
  7) mahuti peab olema projekteeritud nii, et suudab läbida kukkumise ja lekkekindluse katsed, mida on kirjeldatud ÜRO juhise «Soovitused ohtlike kaupade veoks. Katsete ja kriteeriumide käsiraamat» (UN Recommendations on the Transport of Dangerous Goods, Manual of Tests and Criteria) peatükkides 6.1.5.3 ja 6.1.5.4.

  (5) Mahutis piisava vaba mahu tagamiseks ja vältimaks mahuti lekke tekkimist või püsivat deformatsiooni, kui vedelik kõrge temperatuuri tõttu paisub, võib metallilise elavhõbeda mahuti suurim täitmise tase olla 80% mahust.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 17.   Prügilasse ladestavate jäätmete massi määramine

  (1) Prügilasse ladestamiseks üle antavate jäätmete mass määratakse prügilas kaalumise teel.

  (2) Kaal, mida prügilas kasutatakse jäätmete massi määramiseks, peab olema taadeldud vastavalt mõõteseaduses kehtestatud nõuetele.

  (3) Kui prügilasse ladestatavate jäätmete kaalumine ei ole tehnoloogiliste iseärasuste tõttu võimalik, määratakse jäätmete mass arvutuslikult.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul hindab amet enne metoodika kinnitamist selle põhjendatust ja kaasab vajadusel eksperte metoodika põhjendatuse hindamiseks. Sobiva arvutusmetoodika kinnitab amet prügilaloa või keskkonnakompleksloa andmisel või muutmisel.
[RT I, 13.11.2015, 1 - jõust. 16.11.2015]

3. peatükk JÄÄTMETE PRÜGILASSE VASTUVÕTMISE KRITEERIUMID 

§ 18.   Jäätmete prügilakõlblikkus

  (1) Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid.

  (2) Jäätmed on kõlblikud prügilasse ladestamiseks kui:
  1) need vastavad EL nõukogu otsusele 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 II lisa kohaselt (Euroopa Liidu Teataja L 011, 06.01.2003, lk 27–49);
  2) nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud selle määruse § 19 lõike 1 kohaselt;
  3) nende ladestamine seda liiki prügilasse on lubatud selle määruse §-de 20–22 kohaselt;
  4) nende ladestamine prügilasse ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

§ 181.   Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse hindamise tasandid

  Jäätmete prügilakõlblikkuse hindamiseks viiakse läbi jäätmete üldine iseloomustamine ja kontrollimine enne prügilasse ladestamist kolmel tasandil:
  1) jäätmete üldiseloomustus ning nende lühi- ja pikaajaliste leostumisomaduste või muude iseloomulike omaduste kindlaksmääramine standarditud analüüsi- ja katsemeetodite abil;
  2) jäätmete nõuetele vastavuse kontroll, mis on nende perioodiline kontrollimine lihtsamate standarditud analüüsi- ja katsemeetodite abil, et määrata kindlaks jäätmete vastavus prügilaloa või keskkonna kompleksloa tingimustele ja kindlatele kontrollikriteeriumidele, keskendudes üldiseloomustuses määratud põhimuutujatele ja iseloomulikele omadustele;
  3) kiirkontrollimeetoditega teostatav kohapealne kontroll, kas jäätmed vastavad saatedokumentidele ja on samad, mille nõuetele vastavust kontrolliti.
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

§ 182.   Jäätmete üldiseloomustus

  (1) Jäätmete üldiseloomustuse koostab jäätmetekitaja iga prügilasse ladestatava jäätmeliigi osas, et tagada jäätmete kõrvaldamise ohutus. Jäätmete üldiseloomustuse järgi määratletakse, millise prügilaliigi kriteeriumidele jäätmed vastavad.

  (2) Reeglipäraselt tekkivate jäätmete osas koostatakse üldiseloomustus jäätmevoo esmakordsel ladestamisele suunamisel, kuid jäätmetekitaja peab teavitama prügila käitajat protsessi või kasutatavate materjalide muutustest.

  (3) Reeglipäraselt tekkivad jäätmed on teatavat liiki ja ühesuguse koostisega jäätmed, mis tekivad reeglipäraselt samas protsessis ja jäätmeid tekitav protsess on hästi teada ning protsessis kasutatavad materjalid ja protsess ise on täpselt kindlaks määratud. Reeglipäraselt tekkivad jäätmed võivad pärineda ka eri käitistest, kuid tegemist on sama jäätmevooga, millel on ühised omadused (nt olmejäätmete põletamisel tekkiv koldetuhk).

  (4) Jäätmete üldiseloomustus sisaldab järgmisi põhiandmeid:
  1) jäätmetekitaja (ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, elukoht, isikukood) ja jäätmete tekkekoha aadress;
  2) teave protsessi kohta, milles jäätmed tekivad, kaasa arvatud kasutatavad peamised toorained, toodete kirjeldused ja iseloomustused;
  3) jäätmete töötlemise kirjeldus vastavalt jäätmeseaduse §-s 16 sätestatud nõuetele või põhjendus, miks niisugust töötlust ei peeta vajalikuks;
  4) andmed jäätmete koostise kohta ja asjakohastel juhtudel nende leostuvusomadused;
  5) jäätmete välimus (lõhn, värvus ja agregaatolek);
  6) jäätmete liik ja kood vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele;
[RT I, 19.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  7) ohtlike jäätmete korral nende omaduse kirjeldus vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96);
[RT I, 19.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  8) teave, mis tõendab, et jäätmed ei kuulu käesoleva määruse §-s 19 nimetatud ladestamiseks keelatud jäätmete hulka;
  9) prügila liik, kus võib jäätmed vastu võtta;
  10) vajaduse korral prügilas kasutatavad täiendavad ettevaatusabinõud jäätmete omadustest tulenevate keskkonnaohtude ja -häiringute vältimiseks;
  11) jäätmete ringlussevõtu või taaskasutamise võimalused.

  (5) Reeglipäraselt tekkivate jäätmete osas esitatakse lisaks lõikes 4 nimetatule järgmised andmed:
  1) üksikjäätmete koostise varieeruvus;
  2) iseloomulike omaduste ulatus ja varieeruvus;
  3) vajaduse korral jäätmete leostuvus, mis määratakse jäätmekaalutise leostuvate komponentide koguste ja nende sõltuvuse leotise pH väärtusest abil;
  4) muutuvad põhinäitajad, mida tuleb korrapäraselt katsetada.

  (6) Jäätmetekitaja või, kui see ei ole teada, siis jäätmekäitluse eest vastutav isik vastutab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 esitatud andmete õigsuse eest.

  (7) Jäätmete üldiseloomustuse koostamiseks vajaliku jäätmete koostise ja leostuvusomaduste väljaselgitamiseks tuleb neid katsetada ja analüüsida kasutades EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 3 sätestatud proovivõtu- ja katsetamismeetodeid.

  (8) Jäätmete üldiseloomustust ei pea koostama järgmistel juhtudel:
  1) jäätmed kuuluvad EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 2.1.1 esitatud nimistusse;
  2) prügilaloa või kompleksloa andja otsusel, kui kogu üldiseloomustamise koostamiseks vajalik teave on teada ja nõuetekohaselt tõendatud;
  3) kui teatavate jäätmeliikide katsetamine on ülemäära kulukas või tehniliselt komplitseeritud või asjakohased katsetamismenetlused ja vastuvõtukriteeriumid puuduvad. Sellisel juhul tuleb tagada piisav teave jäätmete kohta muul viisil.

  (9) Ilma katsetamata võib tavajäätmete prügilasse ladestada jäätmeseaduse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt töödeldud segaolmejäätmeid.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 183.   Ladestatavate jäätmete vastavuse kontroll

  (1) Kui reeglipäraselt tekkivad jäätmed on jäätmete üldiseloomustuse alusel loetud prügilakõlblikuks viiakse läbi vastavuse kontroll, et selgitada nende jäätmete vastavus üldiseloomustuses toodud andmetele ja prügilakõlblikkusele.

  (2) Vastavuse kontrolli läbiviimisel kontrollitakse vaid jäätmete üldiseloomustuses kindlaks määratud peamisi muutujaid, kasutades üht või mitut üldiseloomustuses kasutatud proovivõtu- ja katsetamismeetodit, arvestusega, et muuhulgas selgitatakse välja jäätmete leostuvusomadused. Proovivõtu- ja katsetamismeetodid on sätestatud EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 3.

  (3) Vastavuse kontrolli ei pea tegema käesoleva määruse § 182 lõike 8 punktides 1 ja 3 sätestatud juhtudel, arvestusega, et jäätmeid kontrollitakse muul viisil.

  (4) Vastavuse kontrolli viib läbi prügila käitaja vähemalt üks kord aastas või jäätmete üldiseloomustuses kindlaks määratud sagedusega. Prügila käitaja säilitab vastavuse kontrolli dokumentatsiooni vähemalt 3 aastat nende saamisest arvates.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 19.   Jäätmed, mille ladestamine prügilasse on keelatud

  (1) Prügilasse on keelatud ladestada:
  1) vedeljäätmeid;
  2) jäätmeid, mis on prügila tingimustes plahvatusohtlikud, oksüdeerivad, tuleohtlikud või söövitavad, nagu need on klassifitseeritud komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014 jäätmete ohtlike omadustega HP1–HP3 ja HP8;
[RT I, 19.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  3) tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid, nagu need on klassifitseeritud komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014 ja jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruses jäätmete ohtliku omadusega HP9;
[RT I, 19.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  4) jäätmeid, mis sisaldavad teadusuuringute või õppetegevuse käigus tekkinud määratlemata või uusi kemikaale, mille mõju inimese tervisele või keskkonnale ei ole teada (näiteks laborijäägid);
  5) jäätmeid, mille koostis ja päritolu ei ole teada, välja arvatud jäätmed, mille ladestuskõlblikkus on jäätmevaldaja poolt akrediteeritud laboris kindlaks tehtud;
  6) jäätmeid, mille kohta kõik andmed või osa vajalikest andmetest põhinevad akrediteerimata laboris tehtud analüüsidel ning neid andmeid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida kohapeal;
  7) jäätmeid, mille koodinumbreid ei ole kantud jäätme- või kompleksloale.

  (2) Vedeljäätmed on kõik vedelas olekus jäätmeid, kaasa arvatud reovesi, välja arvatud sete ja muda.

  (3) Vedeljäätmete ladestamiseks ei loeta jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha, mis on jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruses tähistatud koodinumbritega 10 01 97 ja 10 01 98, suunamist prügilaladestusalale hüdrotranspordi teel kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis.
[RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]

§ 20.   Püsijäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed

  (1) Püsijäätmeprügilasse ladestatakse üksnes püsijäätmeid jäätmeseaduse § 4 mõistes.

  (2) Ilma katsetamata võib püsijäätmete prügilasse ladestada EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 2.1.1 esitatud nimistus loetletud jäätmeid eeldusel, et jäätmed on ühte liiki ja pärit ühest tekkekohast. EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punkti 2.1.1 nimistus olevaid jäätmeid, kui nad on pärit samast tekkekohast, võib prügilasse ka koos ladestada.

  (3) Kui vaatluse põhjal või jäätmete päritolu teades tekib kahtlus, et tegemist ei ole püsijäätmetega jäätmeseaduse § 4 mõistes või ületavad jäätmete parameetrid käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirväärtusi või on jäätmed saastunud, tuleb neid katsetada, kasutades EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 3 nimetatud proovivõtu- ja katsetamismeetodeid.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmed on saastunud või sisaldavad muud materjali või muid aineid, nagu näiteks raskmetalle, asbesti, plasti, kemikaale, mis suurendab jäätmetega seotud riski, ei või neid püsijäätmete prügilasse vastu võtta ja jäätmed tuleb ladestada tavajäätmete või ohtlike jäätmete prügilasse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata jäätmeid võib ladestada püsijäätmete prügilasse tingimusel, et jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S=10 l/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi:

Komponent Piirväärtus, mg/kg kuivaine
kohta (L/S= 10 l/kg)
Arseen (As) 0,5
Baarium (Ba) 20
Kaadmium (Cd) 0,04
Kroomi (Cr) koguhulk 0,5
Vask (Cu) 2
Elavhõbe (Hg) 0,01
Molübdeen (Mo) 0,5
Nikkel (Ni) 0,4
Plii (Pb) 0,5
Antimon (Sb) 0,06
Seleen (Se) 0,1
Tsink (Zn) 4
Kloriid 800
Fluoriid 10
Sulfaat 1000
Fenooliindeks 1
Lahustunud orgaaniline süsinik (DOC) 500
Lahustunud tahkete ainete koguhulk (TDS)1 4000

1 Sulfaadi- ja kloriidi väärtuste asemel võib teise võimalusena kasutada TDSi piirväärtusi.


[RT I, 13.11.2015, 1 - jõust. 16.11.2015]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jäätmeid võib siiski pidada vastuvõtukriteeriumidele vastavaiks, kui sulfaadi leostuvus tasakaalutingimustel L/S = 10 l/kg juures ei ületa 6000 mg/kg, kuid seejuures selle sisaldus perkolatsioonitesti ehk läbivoolutesti esmases leotises (Co) jääb alla 1500 mg/l. Kui perkolatsioonitesti L/S = 0,1 l/kg, määratakse piirväärtused esialgse tasakaalu tingimustes, siis L/S = 10 l/kg juures määratakse piirväärtused kas loksutustesti või perkolatsioonitesti abil, kuid tingimustes, mis lähenevad lokaalsele tasakaalule.
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jäätmed ei vasta DOCi väärtustele jäätmete enese pH olemasoleva väärtuse juures, võib neid katsetada pH taseme 7,5–8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui määramise tulemus ei ole suurem kui 500 mg/kg.

  (8) Püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed ei tohi ületada järgmisi orgaaniliste ainete sisalduse piirväärtusi:

Näitaja Piirväärtus, mg/kg
Orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC) 30 000
Benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid (BTEX) 6
Polüklooritud bifenüülid (PCBd) 1
Mineraalõli (süsivesinikahela pikkusega C10–C40) 500
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) 40


  (9) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud TOCi suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg puhul materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5–8,0 juures, ei ületa 500 mg/kg.
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (10) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 sätestatud näitajate piirväärtuste ületamist:
  1) kuni 3 korda, välja arvatud lõikes 5 sätestatud DOCi piirväärtus ning lõikes 8 sätestatud BTEXi, PCB-de ja mineraalõlide sisalduse piirväärtused;
  2) kuni 2 korda lõikes 8 sätestatud TOCi piirväärtuse korral.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud erandite rakendamiseks annab Keskkonnaamet kirjaliku nõusoleku igal üksikjuhul eraldi, arvestades, et piirväärtuste ületamine ei kujuta riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale ja võttes arvesse:
  1) prügila ja selle ümbruse omadusi;
  2) prügila heiteid (kaasa arvatud nõrgvesi).
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 21.   Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed

  (1) Tavajäätmeprügilasse ladestatakse:
  1) segaolmejäätmeid;
  2) muu päritoluga tavajäätmeid;
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]
  3) ohtlikke jäätmeid, mis vastavad EL nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatud kriteeriumidele, selleks eraldatud eriladestusalalevõi ladestusala selleks määratud osale;
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]
  4) [Kehtetu – RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

  (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmeid ei ladestata biolagunevate jäätmete ladestusalale.

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

  (4) Tavajäätmete prügilasse ei või vastu võtta jäätmeid, kui neid ei ole jäätmeseaduse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt töödeldud või jäätmed on saastunud sel määral, et suureneb jäätmetega seotud risk ja vajalik on nende kõrvaldamine muudes rajatistes.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (5) Katsetamata tavajäätmeid ei või vastu võtta prügila eraldatud ladestusalale, kuhu ladestatakse stabiilseid mittereageerivaid ohtlikke jäätmeid.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (6) Stabiilsed mittereageerivad jäätmed on need, mille leostuvuse toime ei muutu pika aja jooksul ebasoodsaks prügila konstruktsioonitingimuste või võimalike õnnetuste tõttu:
  1) jäätmetes enestes toimuvate protsesside mõjul (nt biolagunemise tõttu);
  2) pikaajaliste välistingimuste, nt vee, õhu, temperatuuri, mehaaniliste mõjutuste toimel;
  3) muude jäätmete, sh jäätmetes toimuvate protsesside tulemusena tekkinud muude saaduste nagu näiteks nõrgvee ja gaasi mõjul.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (7) Sõmeraid tavajäätmeid ja ohtlikke sõmeraid jäätmeid, mis võetakse vastu stabiilsetele mittereageerivatele ohtlikele jäätmetele eraldatud ladestusalale, võib tavajäätmete prügilasse ladestada tingimusel, et jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S=10 l/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi:

Komponent Piirväärtus, mg/kg kuivaine kohta (L/S= 10 l/kg)
Arseen (As) 2
Baarium (Ba) 100
Kaadmium (Cd) 1
Kroomi (Cr) koguhulk 10
Vask (Cu) 50
Elavhõbe (Hg) 0,2
Molübdeen (Mo) 10
Nikkel (Ni) 10
Plii (Pb) 10
Antimon (Sb) 0,7
Seleen (Se) 0,5
Tsink (Zn) 50
Kloriid 15 000
Fluoriid 150
Sulfaat 20 000
Lahustunud orgaaniline süsinik (DOC) 800
Lahustunud tahkete ainete koguhulk (TDS)1 60 000
1 Sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel võib teise võimalusena kasutada TDSi piirväärtusi.



[RT I, 13.11.2015, 1 - jõust. 16.11.2015]

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmed ei vasta DOCi väärtustele jäätmete enese pH olemasoleva väärtuse juures, võib neid katsetada L/S = 10 l/kg ja pH taseme 7,5–8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 800 mg/kg.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (9) Ohtlikke sõmeraid jäätmeid võib tavajäätmete prügilasse ladestada juhul, kui nende leostuvus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud piirväärtustele ja on täidetud järgmised lisatingimused:

Näitaja Piirväärtus
Orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC) 5%
pH vähemalt 6.



[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud TOC väärtust ei saavutata, võib Keskkonnaamet lubada suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg korral materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5–8,0 juures, ei ületa 800 mg/kg.
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (11) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 9 nimetatud näitajate piirväärtuste ületamist kuni 3 korda, välja arvatud lõikes 7 sätestatud DOCi piirväärtus ning lõikes 9 sätestatud TOCi ja pH väärtused.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud erandite rakendamiseks annab Keskkonnaamet kirjaliku nõusoleku igal üksikjuhul eraldi, arvestades, et piirväärtuste ületamine ei kujuta riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale ja võttes arvesse:
  1) prügila ja selle ümbruse omadusi;
  2) prügila heiteid (kaasa arvatud nõrgvesi).
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (13) Kipsipõhiseid, põhiliselt kaltsiumsulfaadist (CaSO4) koosnevaid tavajäätmeid võib ladestada ainult tavajäätmeprügila eraldatud ladestusalale, kuhu ei ladestata biolagunevaid jäätmeid.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (14) Jäätmete suhtes, mis ladestatakse koos kipsipõhiste jäätmetega, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud DOCi ja lõikes 9 sätestatud TOCi piirväärtusi.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 22.   Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed

  (1) [Kehtetu - RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse jäätmeid tingimusel, et sõmerate jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S=10 l/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi:

Komponent Piirväärtus, mg/kg kuivaine kohta (L/S= 10 l/kg)
Arseen (As) 25
Baarium (Ba) 300
Kaadmium (Cd) 5
Kroomi (Cr) koguhulk 70
Vask (Cu) 100
Elavhõbe (Hg) 2
Molübdeen (Mo) 30
Nikkel (Ni) 40
Plii (Pb) 50
Antimon (Sb) 5
Seleen (Se) 7
Tsink (Zn) 200
Kloriid 25 000
Fluoriid 500
Sulfaat 50 000
Lahustunud orgaaniline süsinik (DOC) 1000
Lahustunud tahkete ainete koguhulk (TDS)1 100 000
1 Sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel võib teise võimalusena kasutada TDSi piirväärtusi.



[RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmed ei vasta DOCi väärtustele jäätmete eneste pH olemasoleva väärtuse juures, võib neid katsetada L/S = 10 l/kg ja pH taseme 7,5–8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 1000 mg/kg.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (4) Sõmeraid ohtlikke jäätmeid võib ohtlike jäätmete prügilasse ladestada juhul, kui nende leostuvus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirväärtustele ja on täidetud järgmised lisatingimused:

Näitaja Piirväärtus
Kuumutuskadu (LOI)1 10%
Orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC)1 6%
1 Võib kasutada kas LOI- või TOC-näitajat.



[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtust ei saavutata, võib Keskkonnaamet lubada suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg korral materjali enda pH olemasoleva väärtuse juures või pH väärtuse 7,5–8,0 juures, ei ületa 1000 mg/kg.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (6) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näitajate piirväärtuste ületamist kuni 3 korda, välja arvatud DOCi piirväärtus lõikes 2 ja LOI või TOCi väärtus lõikes 4.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erandite rakendamiseks annab Keskkonnaamet kirjaliku nõusoleku igal üksikjuhul eraldi, arvestades, et piirväärtuste ületamine ei kujuta riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale ja võttes arvesse:
  1) prügila ja selle ümbruse omadusi;
  2) prügila heiteid (kaasa arvatud nõrgvesi).
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 221.   Nõuded jäätmete ladustamisel maa-alustesse ladustamiskohtadesse

  (1) Jäätmete ladustamiseks maa-alustesse ladustamiskohtadesse koostab käitaja ladustamiskohale EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa A liite nõuetekohase kohaspetsiifilise ohutushinnangu, mis sisaldab maa-aluse ladustamise ohutuspõhimõtteid, vastuvõtukriteeriumeid ja võimalike probleemide käsitlust.

  (2) Maa-alusesse ladustamiskohta ei tohi ladustada jäätmeid, milles võivad pärast prügilasse ladustamist toimuda soovimatud füüsikalised, keemilised või bioloogilised muutused. Sellised jäätmed on loetletud EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa liite A punktis 2.1.

  (3) Püsijäätmed, tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed, mis on prügilakõlblikud käesoleva määruse § 18 lõike 2 kohaselt, võib ladustada maa-alustesse ladustamiskohtadesse vastavalt ladustamiskoha ohutushinnangus toodud tingimustele.
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 222.   Nõuded monoliitjäätmete kohta

  (1) Monoliitjäätmed on jäätmed, mis pärast nende ladestamist prügilasse moodustavad jäätmete reaktsioonivõime ja keemiliste reaktsioonide tulemusena mehaanilistelt omadustelt ühtlase ja monoliitse jäätmelademe.

  (2) Jäätmed, mis ei ole monoliitjäätmed on sõmerad jäätmed.

  (3) Monoliitjäätmetele kohaldatakse vastavalt prügilaliigile samu leostuvuse piirväärtusi ja muid kriteeriumeid nagu on sätestatud käesoleva määruse § 21 lõigetes 7 ja 9 ning § 22 lõigetes 2 ja 4.

  (4) Monoliitjäätmete katsetamisel piirväärtuste ja muude kriteeriumide määramiseks võetakse selleks vajalikud jäätmeproovid monoliitsest jäätmemassist.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 223.   Metallilise elavhõbeda koostis vaheladustamisel

  Metallilise elavhõbeda kauemaks kui üheks aastaks vaheladustamise korral peab selle koostis olema järgmine:
  1) puhtusaste suurem kui 99,9 massiprotsenti;
  2) koostis ei sisalda lisandeid, mis võiksid korrodeerida süsinikterast või roostevaba terast (nt lämmastikhappe lahust, kloriidisoolade lahuseid).
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 23.   Ladestatavate jäätmete lahjendamise ja segamise keeld

  Keelatud on jäätmete lahjendamine või segamine üksnes nende ladestamisnõuetele vastavuse saavutamise eesmärgil.

4. peatükk JÄÄTMETE VASTUVÕTMINE JA MUUD PRÜGILA KASUTUSNÕUDED 

§ 24.   Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine

  (1) Käitaja peab vahetult jäätmete prügilasse vastuvõtmisel või sama liiki jäätmekoormatest esimese koorma vastuvõtmisel § 181 alusel veenduma, et jäätmed vastavad selle määruse §‑s 18 sätestatud prügilakõlblikkuse nõuetele ning nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud määruse § 19 lõike 1 alusel.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks käitaja kontrollib:
  1) asjaomaseid dokumente nagu jäätmeveose saatelehte, jäätmete üldiseloomustust, ohtlike jäätmete üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja, välisriigist sisseveetud jäätmete korral asjaomaseid dokumente, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (Euroopa Liidu Teataja L 190, 12.07.2006 lk 1–98), ning ladestatavate jäätmete vastavust prügilaloas või kompleksloas märgitud koodinumbritele ja jäätmeliikidele;
[RT I, 23.12.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]
  2) visuaalselt prügila pääsla juures ja ladestuskohas jäätmete vastavust punktis 1 nimetatud dokumentides esitatud kirjeldustele.

  (3) Kui käitaja on veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku teatise. Teatisesse peab olema kantud:
  1) jäätmete vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg;
  2) jäätmeveose saatelehe või ohtlike jäätmete saatekirja number;
  3) jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
  4) vastuvõetud jäätmete kogus (kilogrammides või tonnides);
  5) jäätmeid üleandnud veoettevõtja (ettevõtte nimi, aadress, registrikood) või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;
  6) transpordivahendi registreerimisnumber;
  7) jäätmed kohale toimetanud füüsilise isiku nimi;
  8) andmed prügila käitaja (nimi, aadress, registrikood) kohta;
  9) teatise väljastanud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Lõikes 3 nimetatud teatis täidetakse kahes eksemplaris, millest üks antakse jäätmeid üleandnud isikule, teine eksemplar säilitakse vähemalt kolme aasta jooksul prügila käitaja tegevuskohas ning esitatakse järelevalveõiguslikule isikule tema nõudmisel.

  (5) [Kehtetu – RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (6) Kui jäätmete vastavus selle määruse §-le 18 on ebaselge, on käitajal õigus nõuda jäätmete üleandjalt akrediteeritud labori hinnangut jäätmete koostise kohta.

  (7) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata jäätmete vastuvõtmisest keeldumise teate ametile.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (8) Jäätmete vastuvõtmise keeldumise teade peab sisaldama: teataja nimi ja ametikoht;
  1) andmed käitaja kohta (käitaja nimi, asukoht);
  2) jäätmeid üleandnud veoettevõtja (ettevõte nimi, aadress, registri kood) või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;
  3) jäätmete üleandja transpordivahendi registreerimisnumber;
  4) kuupäev ja kellaaeg, millal jäätmeid üleandev isik soovis jäätmeid üle anda;
  5) jäätmete iseloomustus;
  6) jäätmete kogus (kilogrammides, tonnides);
  7) võimalusel andmed jäätmete päritolu kohta;
  8) jäätmeveose saatelehe number.

  (9) Metallilise elavhõbeda kohta koostab jäätmetekitaja dokumendi, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) jäätmetekitaja (ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, elukoht, isikukood);
  2) mahuti täitmise eest vastutav isik (nimi ja elukoht);
  3) mahuti täitmise aeg ja koht;
  4) elavhõbeda kogus;
  5) elavhõbeda puhtuseaste ja vajaduse korral lisandite kirjeldus, sealhulgas analüüsiaruanne;
  6) kinnitus, et mahuteid on kasutatud üksnes elavhõbeda transpordiks või ladustamiseks;
  7) mahutite tunnusnumbrid;
  8) käesoleva dokumendi tunnusnumber;
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
  9) muud märkused.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (10) Käitaja võtab vastu vaid sellist metallilist elavhõbedat, millel on kaasas käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud dokument ja on täidetud järgmised tingimused:
  1) metallilise elavhõbeda mahuti ja selle täitmine vastab käesoleva määruse § 161 lõigete 3 ja 4 nõuetele;
  2) metallilise elavhõbeda koostis vastab käesoleva määruse § 223 nõuetele;
  3) käitaja teostatud visuaalne kontroll on kinnitanud, et mahuti ei ole kahjustatud, ei leki ega ole korrodeerunud.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 25.   Jäätmeproov

  (1) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse ja jäätmeloa või kompleksloa tingimustele vastavuse kontrolliks võetavad proovid peavad olema kontrollitavatele jäätmetele võimalikult iseloomulikud.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (2) [Kehtetu – RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (3) Jäätmeproove analüüsitakse akrediteeritud laboris.

  (4) Jäätmeproove säilitatakse analüüse teinud laboris vähemalt üks kuu ja analüüsitulemusi vähemalt kolm aastat.

§ 26.   Ladestamine

  (1) Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise ja lihke suhtes.

  (2) Jäätmete veol ladestuspaika peab olema välistatud jäätmete lendumise võimalus.

  (3) Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m3.

§ 27.   Ladestatud jäätmete üle arvestuse pidamine ja aruandlus

  Käitaja peab jäätmete arvestusraamatut, kuhu märgib vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omadused, tekkeviisi, päritolu, jäätmetekitaja, olmejäätmete korral nende koguja, jäätmete prügilasse vastuvõtmise kuupäeva ja ohtlike jäätmete täpse asukoha ladestusalal.

§ 28.   Nõrgvee tekke vähendamine

  (1) Prügila kasutusajal ja järelhoolduse perioodil:
  1) vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust;
  2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse.

  (2) Amet võib vabastada püsijäätmete prügila käitaja lõikes 1 nimetatud nõuete täitmisest, kui on tehtud keskkonnamõju hindamine, millest tuleneb, et pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse on tagatud ka ilma nende nõuete järgimiseta ning amet on selles veendunud.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 29.   Prügilagaasi kogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine põletamisega

  (1) Käitaja korraldab prügilagaasi kogumise prügilates, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid.

  (2) Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (näiteks energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes.

  (3) Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse.

§ 30.   Prügila kontrollitus

  (1) Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast.

  (2) Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub pääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta.

  (3) Ebaseadusliku ladestamise avastamisel takistab käitaja ladestamist ja teavitab sellest kohe asjaomaseid keskkonnajärelevalveasutusi.

  (4) Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta. Väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.

  (5) Käitaja puudumisel lasuvad lõigetes 1–3 nimetatud kohustused prügila aluse maa omanikul.

5. peatükk PRÜGILA SULGEMISNÕUDED 

§ 31.   Prügila või selle osa sulgemine

  (1) Prügila suletakse, kui:
  1) prügila on saavutanud projektikohase mahu;
  2) prügilaloa kehtetuks tunnistamisel;
  3) sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti nõudest.

  (2) Prügila osa suletakse, kui
  1) ladestamisala on täidetud projektkõrguseni;
  2) sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti nõudest.

  (3) Prügila või selle osa võib sulgeda käitaja taotlusel ka muudel alustel, kui sulgemine ei ole vastuolus õigusaktidega, sealhulgas strateegiliste plaanide ja kavadega ning eelkõige riigi jäätmekavaga.
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

  (4) Prügila sulgemise otsuse tegemise menetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» avatud menetluse sätteid.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 32.   Menetluse algatamise teade

  (1) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud prügila sulgemise vajadusest teavitab amet viivitamata prügila teeninduspiirkonna maavanemaid ning valla- ja linnavalitsusi, samuti teisi isikuid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab ning avaldab prügila sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ning maakonna ajalehes.

  (2) Paragrahvi 31 lõikes 3 nimetatud prügila sulgemise taotlus esitatakse ametile, kes edastab taotluse 1 nädala jooksul selle saamisest arvates seisukohavõtuks prügila teeninduspiirkonna maavanematele ning valla- või linnavalitsustele ning teavitab taotlusest isikuid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab ning avaldab prügila sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ja maakonna ajalehes.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 33.   Sulgemiskava

  (1) Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, esitab käitaja ametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel suletava prügila keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse ametile koos sulgemiskavaga.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (21) Väiksema kui 1,5 ha suuruse prügila sulgemisel võib amet vabastada käitaja keskkonnamõju hindamise kohustusest.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Sulgemiskava sisaldab muu hulgas:
  1) sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused, sealhulgas jäätmelademe kattekihid, ja meetmed selle määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks;
  2) sulgemistööde ajakava;
  3) sulgemistööde arvestuslikku maksumust;
  4) prügila järelhoolduse toimingute loetelu.

  (4) Amet kinnitab nõuetekohase sulgemiskava.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 34.   Sulgemise otsus

  (1) Prügila sulgemise otsuse teeb amet pärast prügila lõplikku ülevaatust, kõikide käitaja esitatud aruannete hindamist ja asjaomaste isikute seisukohtade kaalumist.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Jäätmete ladestamine prügilasse on pärast sulgemisotsuse tegemist keelatud.

  (3) Sulgemisotsusega määratakse kindlaks:
  1) sulgemiskava täitmise tähtajad;
  2) käitaja järelhoolduse ajal, järelhoolduse tingimused ja ligikaudne kestus.

  (4) Prügila loetakse suletuks, kui amet on teinud otsuse prügila sulgemiseks ja tunnistanud prügilaloa või kompleksloa selles osas kehtetuks, mis annab õiguse prügilas jäätmeid ladestada.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (5) Prügila sulgemine ei vabasta käitajat vastutusest prügilast lähtuvatest negatiivsetest keskkonnamõjudest põhjustatud kahju eest.

§ 35.   Jäätmelademe katmine prügila sulgemisel

  (1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt:
  1) ohtlike jäätmete prügila – isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;
  2) tavajäätmeprügila – gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;
  3) püsijäätmeprügila – vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga.

  (2) Kui amet on teinud § 14 lõikes 1 nimetatud otsuse või kui keskkonnamõju hindamise aruande alusel on selge, et prügila ohustab keskkonda tavapärasest vähem, või on tegemist § 33 lõikes 21 nimetatud prügilaga, võib amet leevendada selle paragrahvi lõike 1 nõudeid.
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

  (3) Kui amet on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1 sätestatuga samaväärse tulemuse, võib amet lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 36.   Järelhoolduse kohustus

  (1) Käitaja teeb järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab ametile kord aastas § 40 kohase aruande.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud prügila endine käitaja või selle puudumisel prügila maaomanik.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

6. peatükk PRÜGILA SEIRENÕUDED JA ARUANDLUS 
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

1. jagu Käitaja seirekohustused, seirekohustuse täpsustamine ja seirekontroll 

§ 37.   Seire kohustuslikkus

  (1) Käitaja on kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.

  (11) Seire korraldamiseks on käitaja kohustatud koostama prügila proovivõtukava vastavalt standardis EVS-EN 14899:2006 «Jäätmete iseloomustus. Jäätmematerjalidest proovide võtmine. Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik» sätestatule.
[RTL 2009, 56, 817 - jõust. 16.07.2009]

  (2) Vabastuse korral nõrgvee kogumisest vastavalt § 14 lõikele 1 ei seirata nõrgvett.

  (3) Kui amet, lähtudes prügila ja selle asukoha iseärasustest, on veendunud, et prügila ei ohusta pinnavett, võib ta käitaja vabastada pinnavee seirest.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Kui prügilasse ei ole ladestatud rohkesti gaasi tekitavaid orgaanilisi aineid, võib amet vabastada käitaja gaasiseirest täielikult või osaliselt juhul, kui ta on veendunud, et vabastus ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 38.   Seirekohustuse määramine

  (1) Keskkonnaseirenõuded määrab amet prügila käitamiseks väljastatud prügilaloas või kompleksloas, lähtudes selle peatüki nõuetest.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (2) Põhjavee kvaliteedi- ja seirenõuete määramisel lähtub amet prügila asukoha hüdrogeoloogilistest iseärasustest ja eelseire käigus määratud põhjavee kvaliteedist.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 39.   Olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest teatamine

  Käitaja teatab seire käigus ilmnenud olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest viivitamata ametile.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 40.   Aruandlus

  Käitaja esitab vähemalt kord aastas ametile aruande järgmiste §-s 27 loetlemata andmetega:
  1) tagasi saadetud jäätmete hulk ja liigid;
  2) jäätmete prügilakõlblikkuse akrediteeritud labori hinnang (kui see on olemas);
  3) jäätmelademe kasvu andmed;
  4) prügilagaasi tekkimise andmed;
  5) põhjavee seisundi andmed;
  6) nõrgvee seisundi andmed;
  7) pinnavee andmed;
  8) milline on prügila keskkonnamõju ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendatakse.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

2. jagu Pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi ja jäätmelademe seire 

§ 41.   Meteoroloogilised andmed

  (1) Vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kasutatakse kas riiklikku ilmajaamade võrgustikku või tehakse kohapealseid vaatlusi.

  (2) Jäätmelademes nõrgvee tekke ja prügila võimaliku lekke hindamiseks käitaja poolt kogutakse prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid üks kord päevas:
  1) ööpäevane sademete hulk;
  2) õhutemperatuur kell 14.00;
  3) tuule suund ja tugevus kell 14.00;
  4) aurumine;
  5) õhuniiskus kell 14.00.

  (3) Järelhoolduse perioodil kogutakse lõikes 2 nimetatud andmeid, välja arvatud punktis 3 nimetatu, kalendrikuude kaupa kuu keskmisena nii kaua, kui amet seda nõuab.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Amet võib käitajale anda osalise või täieliku vabastuse lõikes 3 nimetatud kohustustest.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 42.   Pinnavee seire

  (1) Pinnavee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügila mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

  (2) Pinnavee omadused määratakse vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu.

  (3) Pinnaveest võetakse suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov.

  (4) Pinnavee omadused tehakse kindlaks:
  1) prügila kasutusajal vähemalt kord kvartalis;
  2) järelhooldeperioodil iga 6 kuu tagant.

§ 43.   Prügila ümbruskonna kaevude vee seire

  Kord aastas suurvee ajal määratakse ülemist põhjaveekihti avavate kaevude veekvaliteedi muutused võrreldes §-s 8 nimetatud eeluuringute käigus saadud ja muude varasemate mõõtmistulemustega.

§ 44.   Nõrgvee seire

  (1) Nõrgvee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügilast lähtuva nõrgvee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

  (2) Nõrgvee maht ja koostis määratakse eraldi igas kohas, kus vesi juhitakse prügilast välja, samuti kõigis nõrgvee kogumiskohtades.

  (3) Prügila kasutusajal määratakse nõrgvee maht kord kuus ja koostis kord kvartalis.

  (4) Järelhooldusperioodil määratakse nõrgvee maht ja koostis kord 6 kuu tagant.

  (5) Nõrgvee elektrijuhtivust määratakse nii prügila kasutusajal kui järelhooldeperioodil mitte harvem kui kord aastas.

§ 45.   Nõrgvee proovides mõõdetavad parameetrid

  (1) Nõrgvee proovides mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained määratakse kindlaks ladestatud jäätmete koostisest, jäätmete leostumisomadustest, nõrgvee arvatavast koostisest ja eeluuringutega kindlaks tehtud põhjavee kvaliteedist lähtudes, arvestades ühtlasi põhjavee liikuvust.

  (2) Tehakse nõrgvee proovide üldkeemiline analüüs ja määratakse nõrgvee elektrijuhtivus.

  (3) Määratakse kindlaks nõrgvee indikaatorparameetrid, mis võimaldaksid põhjavee kvaliteedi muutusi kiiresti avastada. Sellisteks indikaatornäitajateks võivad olla näiteks nõrgvee pH, hapendumus, lahustunud O2, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), fenoolide, raskmetallide, fluoriidide, arseeni (As), naftasaaduste ja süsivesinike sisaldus.

§ 46.   Prügilagaasi seire

  (1) Prügilagaasi seire peab võimalikult hästi iseloomustama prügila kõigis osades tekkivaid gaase.

  (2) Prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk tehakse kindlaks:
  1) prügila kasutusajal kord kvartalis;
  2) järelhooldusperioodil iga 6 kuu tagant.

  (3) Prügilagaasis määratakse analüüsitavad gaasid ladestatud jäätmete koostisest ja jäätmete leostumisomadustest lähtudes.

  (4) Metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisalduse mõõtmine on kohustuslik.

  (5) Järelhooldusperioodil kontrollitakse regulaarselt gaasieemaldussüsteemi tõhusust.

§ 47.   Proovide võtmise sageduse vähendamine

  Kui proovidest saadud andmed annavad alust arvata, et pikemad perioodid proovide võtmise vahel ei vähenda proovide esinduslikkust, võib amet pikendada § 42 lõikes 3, § 44 lõigetes 3 ja 4 ning § 46 lõikes 2 nimetatud perioode.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 48.   Jäätmelademe seire

  (1) Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal vähemalt kord aastas järgmisi andmeid:
  1) jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul;
  2) jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur jäätmelademe sees;
  3) jäätmete ladestamise viisid;
  4) ladestamiseks vaba maht.

  (2) Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel.

3. jagu Põhjavee seire 

§ 49.   Põhjavee proovide esinduslikkus

  (1) Seire käigus võetavad põhjavee proovid peavad võimalikult täpselt iseloomustama põhjavee kvaliteeti, mida prügila võib mõjutada.

  (2) Põhjavee proovid võetakse vähemalt ühes punktis prügila suhtes pealevoolu ja vähemalt kahes punktis prügila suhtes allavoolu.

  (3) Mõõtmiskohtade arvu võib suurendada, kui sellisele vajadusele viitab hüdrogeoloogiline eriuuring, samuti juhul, kui on vajalik, et oleks võimalik kiiresti tuvastada nõrgvee juhuslik pääs põhjavette.

§ 50.   Põhjavee taseme mõõtmise sagedus

  (1) Põhjavee taset mõõdetakse nii prügila kasutusajal kui ka järelhooldeperioodil 2 korda aastas.

  (2) Kui põhjavee tase kõigub rohkem kui 1,0 m võrra, mõõdetakse põhjavee taset kord kvartalis.

§ 51.   Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemise sagedus

  (1) Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemine peab olema piisavalt sage, et põhjavee reostumise või reostumise ohu korral oleks võimalik rakendada tõhusaid vett parendavaid abinõusid.

  (2) Kvaliteedi kindlaks tegemise sageduse määramisel juhindutakse põhjavee liikuvusest (näiteks liikumiskiirusest, -suunast, pinnase filtratsioonivõimest).

§ 52.   Põhjavee reostusnäitajate künnistasemed

  (1) Prügila asukoha hüdrogeoloogilisest ehitusest ja põhjavee kvaliteedist lähtudes määratakse prügilaloas prügila põhjavee reostusnäitajate künnistasemed, mille ületamine näitab põhjavee reostumise ohtu ja ühtlasi olulise negatiivse keskkonnamõju olemasolu §-de 4 ja 39 tähenduses.

  (2) Kui olemasolevate andmete põhjal pole võimalik künnistasemeid piisava täpsusega määrata, korraldab prügilaloa taotleja künnistasemete määramiseks keskkonnamõju hindamise.
[RTL 2004, 108, 1720 - jõust. 15.08.2004]

§ 53.   Künnistaseme ületamisest tulenevad kohustused

  (1) Kui proovi analüüs näitab künnistaseme ületamist, võetakse kohe teine proov.

  (2) Kui teine proov kinnitab künnistaseme ületamist, teavitab käitaja sellest kohe ametit ning, juhindudes prügilaloas või kompleksloas antud erakorralistest ohutusmeetmetest, võtab tarvitusele kõik võimalikud parendavad abinõud.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Seiretulemusi hinnatakse kontrolltabelisse kantavate näitajate põhjal näitajate kõikumiste järgi. Kontrolltabelisse märgitakse:
  1) reostusnäitaja;
  2) reostusnäitaja künnistase;
  3) kehtestatud reostusnäitaja piirväärtus;
  4) proovivõtu ja kontrollproovivõtu aeg;
  5) analüüsi tulemus;
  6) analüüsi teinud labor;
  7) märkused.

4. jagu Metallilise elavhõbeda vaheladustamishoidla seire ja andmete säilitamine 
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 531.   Elavhõbedaaurude seiresüsteem

  (1) Hoidla, kus metallilist elavhõbedat vaheladustatakse kauemaks kui üheks aastaks, peab olema varustatud elavhõbedaarude seiresüsteemiga, mille tundlikkus on vähemalt 0,02 mg elavhõbedat kuupmeetris. Andurid tuleb paigaldada põrandale ja lakke. Seiresüsteemi kuulub visuaalne ja akustiline häiresüsteem.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seiresüsteemi peab hooldama üks kord aastas.
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 532.   Hoidla kontroll

  (1) Volitatud isik kontrollib visuaalselt hoidlat ja mahuteid vähemalt üks kord kuus.

  (2) Kui tuvastatakse leke, võtab käitaja viivitamata kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida elavhõbedaheidet keskkonda ja taastada elavhõbedahoidla ohutus.

  (3) Igasugust leket loetakse oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks, millest tuleb teatada vastavalt käesoleva määruse §-le 39.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 533.   Andmete säilitamine

  Vähemalt kolm aastat pärast metallilise elavhõbeda vaheladustamise lõppu tuleb säilitada järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) teavet, mis tuleneb käesoleva määruse §-st 223, § 24 lõigetest 9 ja 10 ning §-dest 531 ja 532;
  2) vaheladustamise lõpetamisel teavet metallilise elavhõbeda hoidlast väljaviimise, lähetamise ja jäätmesaadetise sihtkoha ning kavandatava käitlemise kohta.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Olemasolevad prügilad 

§ 54.   Seaduslik prügila ja ebaseaduslik ladestamispaik

  (1) Seaduslik prügila on:
  1) kasutuselolev prügila, millel on käesoleva määruse § 3 kohane prügila käitaja;
  2) tegevuse lõpetanud prügila, mis on suletud käesoleva määruse § 34 kohase sulgemise otsuse või muul alusel.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

  (2) Ebaseaduslik jäätmete ladestamispaik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmete ladestamispaik.
26.10.2023 16:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 55.   Korrastatud prügila

  Korrastatud prügila on prügila, mis on jäätmete ladestamiseks suletud käesoleva määruse § 34 kohase sulgemise otsuse või muul alusel ja selles on tehtud sulgemistööd nagu jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine, jäätmelademe katmine haljastust või muud kasutust võimaldaval viisil.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 56.   Ebaseadusliku ladestamispaiga sulgemine
[Kehtetu – RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 57.   Korrastatud prügila ülevaatus ja korrastamata prügila korrastamine

  (1) Ameti korraldamisel ja prügila viimase käitaja või selle puudumisel maaomaniku osavõtul tehakse korrastatud prügila ülevaatusi, et selgitada, kas prügila võib põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

  (2) Kui lõikes 1 nimetatud ülevaatuse käigus või muul viisil selgub, et prügilal on oluline negatiivne keskkonnamõju, võetakse kasutusele meetmed selle vältimiseks ja vajaduse korral koostatakse käesoleva määruse § 33 kohane sulgemiskava.

  (3) Käesoleva määruse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse lõpetanud ja korrastamist vajava prügila kohta koostatakse käesoleva määruse § 33 kohane sulgemiskava.
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 58.   Kasutuseloleva seadusliku prügila uuringud
[Kehtetu – RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 59.   Prügila selle määruse nõuetega vastavusse viimise kava esitamise tähtaeg, sisu ja koostaja

  (1) Prügila selle määruse nõuetega vastavusse viimise kavas esitatakse asjakohased tehnilised lahendused, töö etapid ja ajakava, seire programm ja kava täitmise aruannete esitamise ajakava.

  (2) Vastavusse viimise kava esitatakse 3 kuu jooksul määruse jõustumisest.

  (3) Vastavusse viimise kava koostab käitaja ning kinnitab amet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Lõigetes 1–3 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne selle määruse jõustumist rakendatud.

§ 60.   Prügila sulgemise selle määruse nõuetega vastavusse viimise kava täitmata jätmine või oluliste puudustega täitmine

  Prügila sulgemise nõuetega vastavusse viimise kava täitmata jätmisel või oluliste puudustega täitmisel võib amet prügila sulgeda §-des 32–34 sätestatud korras.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 61.   Kasutuseloleva seadusliku prügila sulgemisjärgne hooldus
[Kehtetu – RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

§ 62.   Kasutuseloleva seadusliku prügila selle määruse nõuetele vastavusse viimise lõpptähtpäevad
[Kehtetu – RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

2. jagu Määruse rakendamise erijuhud ja jõustumine 

§ 63.   Paragrahvi 19 lõike 1 punkti 3 rakendamine nakkusttekitavate jäätmete ladestamisel

  Inimeste ja loomade tervishoiul ja sellega seotud uuringutel tekkivatele nakkusohtlikele jäätmetele, mis on liigitatud jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruses koodinumbriga 18 01 03* ja 18 02 02* tähistatud liigitustasandile, ei rakendata § 19 lõike 1 punkti 3 nõudeid kuni 31. detsembrini 2004. a tingimusel, et jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda.
[RT I, 19.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 64.   Paragrahvi 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 rakendamine põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha ladestamisel

  Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuhale ja põlevkivilendtuhale, mis on §-s 63 esitatud nimistus tähistatud koodinumbritega 10 01 97* ja 10 01 98*, ei rakendata § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuded kuni 15. juulini 2009. a.
[RTL 2004, 108, 1720 - jõust. 15.08.2004]

§ 65.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

  (2) Määruse § 18 lõike 2 punkt 1, § 21 lõike 1 punkt 2 ja § 22 lõige 2 jõustuvad 16. juulil 2004. a.


1Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999, lk 1–19), muudetud direktiiviga 2011/97/EL (ELT L 328, 10.12.2011, lk 49–52).
[RT I, 08.05.2013, 1 - jõust. 11.05.2013]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json