Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2025 otsus nr 633

2026. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 10.12.2025

§ 1.  Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes)

  (1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes)

  (2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes)

12.01.2026 13:48
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud rea 13.48 teise lahtrisse tekst „Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine”, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 2 alusel.
13.01.2026 13:51
Korrastatud tehniliselt tabeli 3. ja 4. veeru arvuliste väärtuste väljakuva.

§ 2.  Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

  (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1) seaduse § 5 lõike 2¹ punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus;
  2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;
  3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus;
  4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 189,10-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 189,11 kuni 378,19 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 378,20 kuni 756,38 eurot korral 150 eurot õppekuus;
  5) seaduse § 12 lõike 1 ja § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus.

  (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse ja § 77¹ lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot.

  (3) Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

  (4) Tööturumeetmete seaduse § 23 lõike 1 alusel koosmõjus sama seaduse § 33 lõigetega 5–7 kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär on 14,3 eurot.

  (5) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 405 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 446 eurot kalendrikuus;
  2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 405 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 446 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule;
  3) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 477 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 525 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;
  4) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 2026. aasta 31. märtsini 360 eurot kalendrikuus ja alates 1. aprillist 396 eurot kalendrikuus;
  5) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
  6) seaduse § 139³ lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot kalendriaastas.

  (6) Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 886 eurot.

  (7) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2026. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 280 000 000 eurot;
  2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;
  3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Naudingute aed”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta augustist kuni 2026. aasta veebruarini; näituse omanik on The Phoebus Foundation;
  4) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta aprillini; näituse omanik on Staatliche Kunstsammlungen Dresden;
  5) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Toledo hiilgus. Katedraali kunstiaarded keskajast El Greconi”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta novembrist kuni 2026. aasta aprillini; näituse omanikud on Museo de Santa Cruz ja Primate Cathedral Toledo;
  6) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2026. aasta veebruarist kuni 2026. aasta augustini; näituse omanik on Gösta Serlachiuksen taidesäätiö;
  7) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2026. aasta septembrist kuni 2027. aasta aprillini; näituse omanikud on Museum Hessen Kassel Heritage, Bayerische Staatsgemäldesammlungen (Alte Pinakothek), Bayerische Staatsbibliothek, Herzog Anton Ulrich Museum, Herzog August Bibliothek, Musik- och Teaterbiblioteket Stockholm, Schloss Rastatt ja Schloss Wasserburg Anholt;
  8) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Michel Sittow Lõunas”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2026. aasta oktoobrist kuni 2027. aasta aprillini; näituse omanikud on Patrimonio Nacional ja Primate Cathedral Toledo.

  (8) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
  1) seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 3 766 000 000 eurot;
  2) seaduse § 61 lõike 4² alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot;
  3) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 14 300 000 000 eurot.

  (9) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmäär, millest alates peab välisleping olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.

§ 3.  Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

  (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T	– tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK	– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT	– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k	– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);
(AK – AT) ⚹ k	– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;
ÜK	– kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemisest tingitud tasandusfondi vähenemist kompenseeriv lisatoetus;
Cn	– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv, 65–84-aastaste eakate arv, 85-aastaste ja vanemate eakate arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, asendushooldusel ja järelhooldusel 2025. aasta 1. detsembri seisuga olevate laste arv, kellele kohaliku omavalitsuse üksus peab teenuse tagama, ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 2025. aasta 10. novembri seisuga, välja arvatud üksikainete ja eksternõpilased;
Pn	– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, 65–84-aastase eaka ning 85-aastase ja vanema eaka, asendushooldusel oleva lapse, järelhooldusel oleva lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes;
Hn	– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 78 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 11,2-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning kasvatatakse parameetrite väärtuse keskmise kasvu võrra. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa on määratud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliidu 2025. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõppdokumendi lisaga 1;
	– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, 65–84-aastaste eakate arvu ning 85-aastaste ja vanemate eakate arvu, asendushooldusel olevate laste arvu, järelhooldusel olevate laste arvu, munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga sellise näitaja puhul ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;
TM	– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks, mis on teisendatud konkreetsel aastal vastavaks 2026. aastal kehtivatele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määradele (8,5 protsenti pensionitulult ja 10,64 protsenti muult tulult). Perioodi eest 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2024. aasta 31. jaanuarini, millal kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu pensionitulult ei laekunud, arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele arvestuslikku tulumaksu 8,5 protsenti isikute riiklikult pensionitulult;
	– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 0,5 protsenti elamumaa ja maatulundusmaa ning 1,0 protsenti muu maa maksustamise hinnast 2025. aastal eurodes, millest on maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused, välja arvatud riiklike looduskaitsealade puhul. Seejuures arvestatakse maamaksu aastase kasvupiiranguga (50 protsenti);
VT	– püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus;
Veetee	– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites;
D	– arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta;
VElanik	– püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;
E	– arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta;
F	– arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest;
AMK	– asendushoolduse ja matusetoetuse tulubaasi üleandmise ülemineku kompensatsioon, mida antakse 487 200 eurot Tartu linnale ja 3500 eurot Muhu vallale;
EAMT	– elanike arvu muutusest tingitud tasandusfondi vähenemise mõju leevendamise toetus, mis on 20 protsenti vahest, mida kohaliku omavalitsuse üksus oleks saanud 2026. aastal tulu- ja kulutasandusest juhul, kui tema eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv ning eakate (alates 65. eluaastast) arv vastaks 2019. aasta 1. jaanuari seisule, võrreldes 2026. aasta 1. jaanuari seisuga tehtud arvutusega;
HRF	– hooldereformi toetus, millega tagatakse, et igal kohaliku omavalitsuse üksusel oleks reformi tulemusena lisandunud vahendeid tulubaasi prognoositavalt vähemalt 425 eurot kuus iga Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2025. aasta 31. detsembri seisuga üldhooldusteenusel oleva isiku kohta. Lisaks antakse 305 eurot kuus iga erihoolekandest üldhooldusele tulnud isiku kohta, kes kirjutati enne 2001. aastat erihooldekodusse sisse;
LKA	– riiklike looduskaitsealade maamaksu vähenemise kompensatsioon, mida arvestatakse 2025. aasta eest Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud maamaksu määra ja maamaksu aastasele kasvule kehtestatud piirangut (50 protsenti);
TBK	– tulumaksu määrade muudatusest tingitud tulude vähenemise kompensatsioon, mida antakse Harku vallale 1 271 000 eurot, Jõelähtme vallale 159 000 eurot, Keila linnale 107 000 eurot, Kiili vallale 558 000 eurot, Rae vallale 2 719 000 eurot, Saku vallale 624 000 eurot, Saue vallale 1 146 000 eurot, Tallinna linnale 3 418 000 eurot ja Viimsi vallale 1 391 000 eurot.

  (2) Riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (543 230 000 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus (9 225 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (16 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (304 388 eurot), raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot), vaimse tervise teenuse toetus (1 542 000 eurot) ning riigieelarve seaduse §-s 51 nimetatud riikliku ülesande kulude katmise hüvitised on toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (42 548 151 eurot) ja rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot).

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude ning toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
  1) toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise korraldamine 9,94 eurot;
  2) sünni registreerimine 18,23 eurot;
  3) sünni registreerimise menetluses tehtud automaatkande järgselt esmase sünnitõendi väljastamine ametniku poolt 4,92 eurot;
  4) surma registreerimine 11,05 eurot;
  5) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 8,3 eurot;
  6) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,97 eurot;
  7) isaduse omaksvõtu registreerimine 8,95 eurot;
  8) abielu registreerimine 46,84 eurot;
  9) lahutuse registreerimine 26,19 eurot;
  10) nime muutmise registreerimine 39,77 eurot;
  11) soo muutmise registreerimine 13,26 eurot;
  12) vaimuliku juhendamine 24,82 eurot;
  13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,97 eurot;
  14) perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine ning elukoha kande kehtetuks tunnistamine tulenevalt ebaõigetest andmetest rahvastikuregistris 12,93 eurot;
  15) õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine 19,89 eurot;
  16) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine ning muu perekonnasündmuse dokumendi, korduva tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 10,94 eurot.

  (4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel määrusega.

§ 4.  Riigieelarve liigendamise täpsusaste

  2026. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes.

§ 5.  Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine

  (1) Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades järgmist:
  1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti;
  2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:
918 400 + 2,04% ⚹ programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht.

  (2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.

§ 6.  Sõltumatute institutsioonide eelarved

  (1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud Riigikogu eelarvest moodustab Arenguseire Keskuse eelarve 820 662 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 162 573 eurot ja riigi valimisteenistuse eelarve 1 559 260 eurot.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ettevõtluskeskkonna programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab ohutusjuurdluse keskuse eelarve 246 196 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei eelarve 501 195 eurot.

§ 7.  Kaitsekulu

  Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 2,24 miljardit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programmi vahendid.

§ 8.  Tervisekassa eelarvepositsioon

  Tervisekassa seaduse § 36 lõike 1² alusel kinnitatav Tervisekassa eelarvepositsioon on järgmine:
  1) 2026. aastal –104,9 miljonit eurot;
  2) 2027. aastal –85,2 miljonit eurot;
  3) 2028. aastal –69,7 miljonit eurot;
  4) 2029. aastal –65,0 miljonit eurot.

§ 9.  Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohaliku omavalitsuse üksuste finantseerimine

  Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üleantud tee hoiukulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni.

§ 10.  Tulude laekumise korralduse erisus

  (1) Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi.

  (2) Kaitseministeerium võib tema käsutuses olevate kinnistute ning vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada Kaitseministeeriumi valitsemisalale põhitegevuseks vajalikku vara ja kaitseotstarbelisi varusid, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi.

  (3) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid võivad oma tegevuse jaoks kasutuses olnud vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada koolile põhitegevuseks vajalikku vara, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi.

  (4) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olev Eesti Lastekirjanduse Keskus võib tema valduses olevate pärandina saadud kinnis- ja vallasvara müügist laekunud vahendeid kasutada testamendis tehtud korralduste täitmiseks, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi.

  (5) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev Maaelu Teadmuskeskus võib oma tegevuse jaoks kasutuses olnud vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada Maaelu Teadmuskeskusele põhitegevuseks masinaid ja seadmeid, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi.

§ 11.  Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele

  Kaitseministeerium ja tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele, kasutades seejuures kohustuste võtmiseks vaid sellel otstarbel Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse kavandatud välistoetusi.