Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse reglement (lühend - VVR)

Sisukord

Vabariigi Valitsuse reglement - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2011, 233

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Vabariigi Valitsuse reglement

Vastu võetud 13.01.2011 nr 10
RT I, 19.01.2011, 4
jõustumine 01.02.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.12.2011RT I, 29.12.2011, 22801.01.2012

Määrus kehtestatakse „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 18 lõike 6 ja § 27 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Vabariigi Valitsuse reglement sätestab Vabariigi Valitsuse töö kavandamise, Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatavad küsimused, eelnõude ja muude küsimuste ettevalmistamise, Vabariigi Valitsuse istungite läbiviimise, valitsuskomisjonide moodustamise ja lõpetamise, valitsuskommunikatsiooni ning Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise ja ametist lahkumise.

§ 2.  Vabariigi Valitsuse töö kavandamine

 (1) Vabariigi Valitsus kavandab oma tööd tegevusprogrammi abil.

 (2) Tegevusprogrammi koostab Riigikantselei peaministri juhiste ja ministrite ettepanekute alusel.

 (3) Tegevusprogrammi kinnitab Vabariigi Valitsus peaministri ettepaneku alusel.

§ 3.  Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatavad küsimused

 (1) Vabariigi Valitsusele esitatakse arutamiseks ja otsustamiseks:
 1) seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõud;
 2) Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
 3) seisukohad ja ülevaated Euroopa Liidu asjade kohta;
 4) olulise tähtsusega sise- või välispoliitilised küsimused;
 5) muud seadusest või teistest õigusaktidest tulenevad Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvad küsimused.

 (2) Minister võib oma pädevusse kuuluvaid küsimusi esitada Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja seisukoha kujundamiseks. Otsuse küsimuse istungi päevakorda arvamise kohta teeb peaminister.

 (3) Peaminister võib nõuda ministrilt tema pädevusse kuuluvate küsimuste esitamist Vabariigi Valitsusele arutamiseks.

 (4) Riigikantselei määrab Euroopa Liidu koordinatsioonikogu ettepanekul Euroopa Liidu asjad, mis tuleb esitada Vabariigi Valitsusele.

2. peatükk Eelnõude ja muude küsimuste ettevalmistamine 

§ 4.  Koostöö ja kaasamine

 (1) Ministri otsustatava või Vabariigi Valitsusele esitatava küsimuse ettevalmistaja teeb aegsasti koostööd ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning vajaduse korral teiste asjaomaste avalik-õiguslike institutsioonide ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega.

 (2) Eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse kaasatakse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise hea tava avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

§ 5.  Mõjude hindamine

 (1) Seaduseelnõude, strateegiliste arengukavade ja „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 201 lõigetes 1 ja 2 nimetatud Eesti seisukohtade ettevalmistamisel, samuti ministri otsustatava või Vabariigi Valitsusele esitatava muu olulise küsimuse väljatöötamisel tuleb hinnata nende mõjusid.

 (2) Mõjude hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodikast, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 6.  Kooskõlastamine

 (1) Enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu küsimuse esitamist Vabariigi Valitsusele tuleb see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Samuti tuleb eelnõu kooskõlastada üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega, kui eelnõu puudutab kohaliku omavalitsuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust.

 (2) Ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid ei pea kooskõlastamiseks esitama.

 (3) Rahandusministeerium annab õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste korral hinnangu ka nende rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude kohta.

 (4) Kooskõlastamisel kontrollib asjaomane ministeerium muu hulgas ka oma valitsemisalasse kuuluvas osas eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisel tehtud mõjude hindamist.

 (5) Seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõud esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile pärast nende kooskõlastamist lõikes 1 nimetatud korras ning kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist.

 (6) Euroopa Liidu asjad arutatakse enne nende esitamist Vabariigi Valitsusele läbi Euroopa Liidu koordinatsioonikogus, mille täpsemad ülesanded, õigused, koosseisu ja töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 7.  Kooskõlastamise tähtaeg

 (1) Eelnõu või muu küsimuse kooskõlastamiseks antakse piisav tähtaeg, mis on vajalik asja sisuliseks läbivaatamiseks. Eelnõu või muu küsimus kooskõlastatakse või jäetakse põhjendatult kooskõlastamata üldjuhul viieteistkümne tööpäeva jooksul, Justiitsministeeriumis üldjuhul kahekümne tööpäeva jooksul. Põhjendatud juhtudel võib kooskõlastamiseks esitaja poolt või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta.
[RT I, 29.12.2011, 228 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Euroopa Liidu asjad kooskõlastatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul.

 (3) Ministri määruse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg on üldjuhul kümme tööpäeva.
[RT I, 29.12.2011, 228 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Kui kooskõlastaja ei ole lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu või muud küsimust kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu või muu küsimus kooskõlastatuks.

§ 8.  Kooskõlastamisel esitatud ettepanekute arvestamine ja eriarvamuste lahendamine

 (1) Eelnõu ja muud küsimuse ettevalmistamiseks vajalikud dokumendid parandatakse kooskõlastamisel esitatud ettepanekute põhjal. Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamuste korral arutatakse need läbi ettepaneku esitanud ministeeriumiga ja püütakse koos jõuda ühisele seisukohale.

 (2) Kui lõikes 1 nimetatud viisil ei jõuta ühisele seisukohale, siis arutavad ministeeriumidevahelised eriarvamused läbi ja püüavad neid lahendada kantslerid. Kui kantslerid ei jõua vaidlusalustes küsimustes ühisele seisukohale, tuleb need läbi arutada asjaomaste ministrite vahel.

 (3) Kooskõlastamisel ilmnenud ministeeriumidevahelised eriarvamused esitatakse Vabariigi Valitsusele alles seejärel, kui asjaomased ministrid ei ole ühisele seisukohale jõudnud. Ettevalmistaja lisab Vabariigi Valitsusele esitatavatele dokumentidele selgituse, mis kirjeldab eriarvamust, selle lahendamise käiku ja eriarvamusele jäänud ministrite seisukohti.

 (4) Peaminister võib eriarvamuste lahendamiseks asjaomased ministrid enne istungit kokku kutsuda, et püüda jõuda ühisele seisukohale.

§ 9.  Arvamuse kujundamine Riigikogus algatatud eelnõu kohta

  Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks saadetud Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu edastab Riigikantselei seisukoha esitamiseks asjaomastele ministeeriumidele, määrates ühtlasi vastutava ministeeriumi ja seisukoha esitamise tähtpäeva.

§ 10.  Dokumentide vastavus nõuetele

 (1) Vabariigi Valitsusele esitatavale eelnõule või muule küsimusele lisatakse Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu.

 (2) Vabariigi Valitsusele esitatavale eelnõule või muule küsimusele lisatakse seda selgitav sisukokkuvõte.

 (3) Vabariigi Valitsusele esitatav õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega, vastama seadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele ning olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektne.

 (4) Seaduse eelnõule lisatakse seletuskiri, mis vastab seaduse eelnõu seletuskirja nõuetele, muude eelnõude või küsimuste seletuskirja koostamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud normitehnilised nõuded määruse eelnõu seletuskirja kohta.

 (5) Peale lõigetes 1–4 ettenähtud dokumentide lisatakse või tehakse muul moel kättesaadavaks muud dokumendid, mis on vajalikud küsimuse otsustamiseks.

 (6) Kui Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõus või muus küsimuses on vaja teha sisulisi, keelelisi või normitehnilisi parandusi, teeb need Riigikantselei koostöös eelnõu või muu küsimuse ettevalmistajaga või asjaomane ministeerium.

§ 11.  Küsimuste esitamine Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks

 (1) Vabariigi Valitsusele esitatavad eelnõud ja muud küsimused tuleb esitada piisavalt varakult, et enne arutelu oleks võimalik need mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt seitse kalendripäeva enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumise päeva.

 (2) Euroopa Liidu asjad esitatakse Riigikantseleile vähemalt neli kalendripäeva enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumise päeva, seisukohad Euroopa Liidu kohtumiste ja arutelude päevakorras olevate küsimuste kohta esitatakse Riigikantseleile vähemalt kaks kalendripäeva enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumise päeva.

 (3) Kui küsimuse Vabariigi Valitsusele esitaja soovib küsimuse kiiret arutamist Vabariigi Valitsuse istungil ja esitab dokumendid lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajast hiljem, tuleb dokumentide esitamisel põhjendada, miks on vajalik küsimuse kiire arutamine, miks ei olnud võimalik eelnõu esitada piisavalt varakult ja millised võivad olla tagajärjed, kui küsimust ei arutata kiireloomulisena.

 (4) Eelnõud ja muud küsimused esitab Vabariigi Valitsusele peaminister või asjaomane minister. Riigikantselei pädevuses olevad küsimused võib peaministri volitusel esitada Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks riigisekretär.

 (5) Minister võib otsustada, et Vabariigi Valitsusele esitatavaid dokumente võib allkirjastada tema volitatud kõrgem ametnik või et need kinnitatakse ministeeriumi digitaalse templiga. Selliselt allkirjastatud või kinnitatud dokumente käsitatakse ministri esitatud dokumentidena. Peaministri esitatavad dokumendid võib allkirjastada riigisekretär või tema volitusel Riigikantselei kõrgem ametnik.

 (6) Küsimuse Vabariigi Valitsusele esitaja võib Vabariigi Valitsusele esitatavad dokumendid tunnistada „Avaliku teabe seaduses” sätestatud alustel ja korras asutusesiseseks kasutamiseks.

 (7) Riigikantselei tagab Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõude ja muude küsimuste nõuetekohase ettevalmistamise ja korraldab vajaduse korral otsustamisele eelnevat ministeeriumidevahelist koostööd.

 (8) Eelnõud ja muud küsimused arutatakse enne nende Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamist läbi kantslerite nõupidamisel, mille kutsub kokku ja mida juhib riigisekretär.

§ 12.  Kandidaatide esitamine Euroopa Liidu institutsioonidesse, komiteedesse ja asutustesse

  Kandidaadid Euroopa Liidu institutsioonidesse, komiteedesse ja asutustesse esitatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks järgmiselt:
 1) Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitab peaminister;
 2) Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi, kohtujuristide kandidaadid ja üldkohtu kohtuniku kandidaadi esitab välisminister kooskõlastatult justiitsministriga, kuulanud ära Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri ja riigisekretäri arvamuse;
 3) kontrollikoja liikme kandidaadi esitab rahandusminister, kuulanud ära riigikontrolöri arvamuse;
 4) majandus- ja sotsiaalkomitee seitsme liikme kandidaadid esitab sotsiaalminister kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga ja teiste asjaomaste ministritega, kuulanud ära asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ettepanekud;
 5) regioonide komitee seitsme liikme kandidaadid esitab regionaalminister, kuulanud ära üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude arvamuse;
 6) Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja tehnikakomitee liikme kandidaadi esitab haridus- ja teadusminister kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga;
 7) Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuuri nõuandva komitee liikme kandidaadi esitab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult välisministriga.

§ 13.  Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamine

 (1) Peaminister võib kokku kutsuda Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamise (valitsuskabineti nõupidamine).

 (2) Valitsuskabineti nõupidamise päevakorra otsustab peaminister.

 (3) Riigikantselei tagab valitsuskabineti nõupidamisel osalejatele päevakorrapunkti arutamiseks vajalike dokumentide kättesaadavaks tegemise ja nõupidamise kokkuvõtte koostamise.

 (4) Valitsuskabineti nõupidamine on kinnine ning nõupidamise kokkuvõtted tunnistatakse „Avaliku teabe seaduses” sätestatud alustel ja korras asutusesiseseks kasutamiseks, kui nõupidamisel ei otsustata teisiti.

3. peatükk Vabariigi Valitsuse istung 

§ 14.  Vabariigi Valitsuse istungi kokkukutsumine

  Vabariigi Valitsuse istungi kutsub kokku peaminister.

§ 15.  Istungi toimumise aeg ja koht

 (1) Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad neljapäeviti algusega kell 10 Vabariigi Valitsuse asukohas Tallinnas Stenbocki majas, Rahukohtu 3.

 (2) Peaministri otsusel võib Vabariigi Valitsuse istungi toimumise aega ja kohta muuta.

 (3) Peaministri otsusel võib Vabariigi Valitsuse istungi viia läbi sidevahendite kaudu. Vabariigi Valitsuse liikmete seisukohtade ning õiguskantsleri ja tema ülesannetesse kuuluvais asjus ka riigikontrolöri arvamuse väljaselgitamise korraldab Riigikantselei.

§ 16.  Vabariigi Valitsuse istungi päevakord

 (1) Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kinnitab peaminister.

 (2) Peaminister kinnitab päevakorra üldjuhul üks päev enne istungi toimumist.

 (3) Peaminister võib pärast istungi päevakorra kinnitamist lisada sellesse täiendavaid küsimusi ja päevakorrast küsimusi välja arvata.

 (4) Peaministri otsusel võib lõpetada küsimuse istungiks ettevalmistamise Riigikantseleis. Sellest teavitatakse asja ette valmistanud ministeeriumi.

 (5) Riigikantselei teeb Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra ja päevakorrapunkti arutamiseks vajalikud dokumendid viivitamata ministritele ja teistele asjaomastele isikutele kättesaadavaks.

§ 17.  Vabariigi Valitsuse istungil osalemine

 (1) Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust.

 (2) Vabariigi Valitsuse istungist võtab peale Vabariigi Valitsuse liikmete sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör.

 (3) Minister võib Vabariigi Valitsuse istungilt puududa ainult peaministri nõusolekul, välja arvatud Riigikogu või Euroopa Liidu Nõukogu istungil osalemise korral, millest teavitatakse Riigikantseleid.

 (4) Minister, kellel ei ole võimalik Vabariigi Valitsuse istungil osaleda, tagab, et tema seisukohti esitab peaministri määratud asendav minister. Kui ministrile ei ole asendajat määratud, tagab minister, et tema seisukohti esitab vajaduse korral teine minister.

§ 18.  Otsuste tegemine Vabariigi Valitsuse istungil

 (1) Vabariigi Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul.

 (2) Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate Vabariigi Valitsuse liikmete häälteenamusega.

 (3) Kui ükski Vabariigi Valitsuse liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (4) Peaministri, samuti asjaomase ministri, justiitsministri või rahandusministri põhjendatud taotlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi.

§ 19.  Istungi protokoll ja salvestis

 (1) Vabariigi Valitsuse istungeid protokollib ja salvestab Riigikantselei.

 (2) Vabariigi Valitsuse istungi protokoll koostatakse ja tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt ning sellest teavitatakse istungist osavõtjaid hiljemalt protokolli allakirjutamisele järgneval tööpäeval.

 (3) Salvestistega võivad riigisekretäri või tema volitatud isiku loal tutvuda ametnikud oma ametiülesannete täitmiseks.

§ 20.  Vabariigi Valitsuse õigusaktide allakirjutamine ja nendest teavitamine

 (1) Vabariigi Valitsuse määrusi võib anda elektrooniliselt.

 (2) Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval.

 (3) Riigikantselei teavitab Vabariigi Valitsuse õigusaktist pärast selle allakirjutamist viivitamata õigusakti eelnõu ettevalmistanud ministeeriumi ja teisi riigiasutusi või ametiisikuid, kelle teavitamine on õigusaktiga ette nähtud või kellele tulenevad Vabariigi Valitsuse õigusaktist konkreetsed kohustused.

§ 21.  Seaduse eelnõude, Euroopa Liidu asjade ja muude küsimuste Riigikogule esitamine ning Vabariigi Valitsuse esindamine Riigikogus

 (1) Vabariigi Valitsuses heakskiidetud seaduse eelnõu, Euroopa Liidu asja või muu küsimuse ja seletuskirja esitab Riigikogule Riigikantselei.

 (2) Vabariigi Valitsus otsustab seaduse eelnõu või Riigikogu otsuse eelnõu heakskiitmisel, kes ministritest esindab Vabariigi Valitsust eelnõu menetlemisel Riigikogus.

 (3) Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse eelnõus Riigikogu menetluse käigus tehtavad põhimõttelise tähtsusega muudatused esitab eelnõu esindav minister seisukoha kujundamiseks Vabariigi Valitsusele.

 (4) Vabariigi Valitsuse kirjaliku arvamuse Riigikogus algatatud eelnõu kohta esitab Riigikogu juhtivkomisjonile Vabariigi Valitsuse määratud minister. Kui Vabariigi Valitsus loobub arvamuse andmisest, teatab sellest Riigikogu juhatusele riigisekretär.

§ 22.  Eelnõu Riigikogu menetlusest tagasivõtmine

 (1) Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu Riigikogu menetlusest tagasivõtmine otsustatakse esindava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse istungil.

 (2) Kui Vabariigi Valitsus ei jõua eelnõu Riigikogu menetlusest tagasivõtmise kohta seisukohta kujundada, võib esindav minister peaministri nõusolekul eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtta. Minister esitab sellekohase informatsiooni järgmisele Vabariigi Valitsuse istungile.

4. peatükk Valitsuskomisjonid 

§ 23.  Valitsuskomisjoni moodustamine ja lõpetamine

 (1) „Vabariigi Valitsuse seaduse” alusel moodustatakse Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks valitsuskomisjon. Valitsuskomisjoni moodustamiseks teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse liige.

 (2) Uue valitsuse ametisse astumisel loetakse lõikes 1 nimetatud valitsuskomisjonid lõppenuks, kui valitsus ei otsusta ametisse astumisest kolme kuu jooksul teisiti.

5. peatükk Valitsuskommunikatsioon 

§ 24.  Valitsuskommunikatsioon

 (1) Riigikantselei tagab koostöös ministeeriumidega avalikkuse ühtse ja avatud teavitamise Vabariigi Valitsuse otsustest ja tegevusest.

 (2) Ministeeriumid teavitavad aegsasti Riigikantseleid oma valitsemisalas Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvatest küsimustest, mis vajavad avalikkuse teavitamist.

 (3) Riigikantselei võib anda valitsuskommunikatsiooni korraldamiseks juhiseid.

6. peatükk Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumine ja ametist lahkumine 

§ 25.  Peaministrikandidaadi ja ametist lahkuva peaministri toetamine

 (1) Vabariigi Presidendilt Vabariigi Valitsuse moodustamise ülesande saanud peaministrikandidaadi toetamise tagab Riigikantselei. Ministeeriumid tagavad selleks vajaliku abi ja teabe.

 (2) Riigikantselei tagab ametist lahkuva peaministri toetamise kuni kümne tööpäeva jooksul pärast uue valitsuse ametisse astumist.

§ 26.  Vabariigi Valitsuse või ministri ametivande andmine

 (1) Vabariigi Valitsuse või ministri ametivande andmise korraldab riigisekretär.

 (2) Ametivande andmise järel informeerib riigisekretär ametisse astunud Vabariigi Valitsuse liikmeid Vabariigi Valitsuse töökorraldusest.

§ 27.  Ministri ametisse astumine

  Ministeeriumi kantsler annab ametisse astuvale ministrile ülevaate ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ja nende saavutamisest, ministeeriumile antud ülesannetest ja nende täitmisest, ministeeriumi ja tema valitsemisala probleemidest, ministeeriumi eelarvevahendite kasutamisest ja seisust ning ministeeriumi töökorraldusest.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 28.  Juhised reglemendi rakendamiseks

  Riigisekretär võib anda reglemendi rakendamiseks juhiseid.

§ 29.  Kaasamise hea tava ja mõjude hindamise metoodika kinnitamine

  Vabariigi Valitsus kinnitab § 4 lõikes 2 nimetatud kaasamise hea tava ja § 5 lõikes 2 nimetatud mõjude hindamise metoodika hiljemalt 1. jaanuariks 2012. a.

§ 30. - § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 33.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. veebruaril 2011. a.