Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused 2011. aastal
Vastu võetud 14.01.2011 nr 3
Määrus kehtestatakse „2011. aasta riigieelarve seaduse” § 9 lõike 2 alusel.
§ 1. Üldpõhimõtted
(1) Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping sõlmitakse „2011. aasta riigieelarve seaduses” kulude artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks.
(2) Riigieelarvelise eraldise lepingut ei sõlmita, kui eraldise määramise aluseks olevas õigusaktis on eraldise kasutamise eesmärk ning kasutamise tingimused kindlaks määratud.
(3) Riigieelarvelise eraldise lepingut ei sõlmita, kui sama raha kasutamise tingimused on kokku lepitud eraldise saajaga sõlmitud muus lepingus.
(4) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingut ei sõlmita rahvusvahelistele organisatsioonidele määratud eraldiste kasutamiseks.
(5) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingut ei sõlmita riigiasutuste vahel.
(6) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei ole lubatud katta eraldiste arvel.
§ 2. Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu tingimused
(1) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu väljamakse periood peab olema piiratud 2011. aastaga, ülekantavate kulude puhul 2012. aastaga. Lepingus sätestatakse eraldise saaja kohustus kanda lepingus sätestatud eraldise kasutamise perioodil kasutamata jäänud eraldis riigieelarve tuludesse kümne tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates või taotleda vajaduse korral lepingu pikendamist.
(2) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt järgmised küsimused:
1) lepingu objekt, s.o tegevused või projekt koos eesmärkidega ja lepingupoolte ühised huvid;
2) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;
3) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
4) lepingu jõustumise tähtaeg;
5) lepingu muutmise tingimused ja kord;
6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
7) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
8) eraldise väljamaksete kuupäevaline ajagraafik, välja arvatud juhul, kui väljamakseid teostatakse kuludokumentide alusel;
9) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas teabe mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;
10) tegevuse või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist või hindamist võimaldavad kriteeriumid;
11) muud andmed ja tingimused, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi või eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ning avalike huvide realiseerimiseks;
12) eraldist saava isiku kohustus pidada riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt „Raamatupidamise seadusele” või juhul kui isik ei ole raamatupidamiskohustuslane, kohustus pidada raamatupidamises eraldisena saadud raha kohta eraldi kuluarvestust;
13) lepingu sõlminud riigiasutuse ja Rahandusministeeriumi õigus kontrollida eraldise saanud isiku esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust;
14) lepingu sõlminud riigiasutuse õigus nõuda lepingu rikkumise korral eraldise saanud isikult talle eraldatud vahendite tagastamist;
15) lepingu avalikkus ning riigiasutuse veebilehel avalikustamise lubatavus;
16) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).
(3) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitavas riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus ei pea sätestama lepingu täitmise aruandlusega seonduvat, välja arvatud juhul, kui vastavat teavet ei ole võimalik saada kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvatest aruannetest.
Jürgen Ligi
Minister
Tea Varrak
Kantsler