Teksti suurus:

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.09.2017
Avaldamismärge:RT I, 19.02.2013, 8

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded1

Vastu võetud 26.04.2004 nr 134
RT I 2004, 31, 224
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.08.2005RT I 2005, 44, 37421.08.2005
16.03.2006RT I 2006, 13, 10524.03.2006
23.11.2006RT I 2006, 52, 39203.12.2006
08.07.2009RT I 2009, 39, 26317.07.2009
17.02.2011RT I, 01.03.2011, 104.03.2011
14.02.2013RT I, 19.02.2013, 322.02.2013, osaliselt 01.06.2013

Määrus kehtestatakse alkoholiseaduse § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded käideldavatele alkohoolsetele jookidele, mille kohta ei ole nimetatud nõuded kehtestatud Euroopa Ühenduse asjakohastes määrustes.

§ 2.  Alkoholi etanoolisisaldus

 (1) Alkoholi etanoolisisaldust väljendatakse mahuprotsentides vähemalt täis- või poolprotsendina ning tähistatakse sümboliga „% mahust” või „% vol.”, millele alkoholi märgistusel võib eelneda sõna „alkohol” või lühendid „alk.” või „alc.”

 (2) Tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides on etanoolisisaldus mahuühikutes toote sajas mahuühikus mõõdetuna temperatuuril 20 °C.

 (3) Potentsiaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides on etanoolisisaldus mahuühikutes mõõdetuna temperatuuril 20 °C, mida on võimalik saada toote sajas mahuühikus sisalduvate jääksuhkrute täielikul kääritamisel temperatuuril 20 °C.

 (4) Summaarne etanoolisisaldus mahuprotsentides on tegeliku ja potentsiaalse etanoolisisalduse summa.

 (5) Naturaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides on toote summaarne etanoolisisaldus enne selle võimalikku rikastamist.

§ 3.  Nõuded alkohoolse joogi tarbijapakendile

 (1) Alkohoolse joogi tarbijapakendi valikul ja selle märgistamisel peab käitleja järgima head kaubandustegevustava.

 (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, hästi loetav ja kergesti eristatav muust kirjalikust või pildilisest teabest ning kulumiskindel välismõjutuste suhtes. Samuti peab märgistus olema kooskõlas õigekirjareeglitega ega tohi olla eksitav.

 (3) Alkoholi tootja nimi ja asukohariik, samuti toote päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav, peavad olema alkohoolse joogi tarbijapakendil selgelt väljendatud. Seejuures ei ole lubatud kasutada üksnes numbrikombinatsioone. Asukohariigi ja päritolumaa puhul võib kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud lühendeid.

 (4) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.

 (5) Alkoholi tootja peab kandma alkohoolse joogi tarbijapakendile käesolevas määruses toodud teabe. Tootjapoolse märgistuse parandamine või asendamine ei ole lubatud. Alkoholi käitleja võib tootja esitatud teabele lisada tootja kirjalikul nõusolekul täiendavat teavet tarbijapakendi vabale pinnale.

 (6) Koos alkohoolse joogi liiki tähistava nimetusega ei tohi tarbijapakendil kasutada sõnu „sarnane”, „tüüpi”, „laadi”, „marki”, „maitsega” või muid samalaadseid väljendeid. Kasutada võib sõna „segu” (blend), kui jook on saadud segamisel.

§ 4.  Kesknärvisüsteemi mittespetsiifiliste stimulaatoritena toimivate ainete kasutamise keeld

  Tauriini, guaraana ja teiste sarnaste kesknärvisüsteemi mittespetsiifiliste stimulaatoritena toimivate ainete kasutamine alkohoolsete jookide koostises on keelatud.

2. peatükk PUUVILJA- JA MARJAVEINI, SEALHULGAS SIIDRI JA PERRY MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 

§ 5.  Puuvilja- ja marjavein

 (1) Puuvilja- ja marjavein (edaspidi puuviljavein) on kuni 15-mahuprotsendilise tegeliku etanoolisisaldusega kääritamise teel saadud alkohoolne jook, mis on valmistatud üksnes:
 1) värsketest marjadest või puuviljadest valmistatud pulbist või
 2) värsketest marjadest või puuviljadest valmistatud mahlast või
 3) kontsentreeritud mahlast.

 (2) Puuviljavahuvein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari.

 (3) Vahutav puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1–3 (kaasa arvatud) baari.

 (4) Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari.

 (5) Aromatiseeritud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseainetest.

 (6) Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli ja mille tegelik etanoolisisaldus on 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kangendatud puuviljaveini etanoolisisaldusest vähemalt 4 mahuprotsenti peab olema tekkinud kääritamisel.

 (7) Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Siider võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Siidri tegelik etanoolisisaldus on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.

 (8) Perry on alkohoolne jook, mis on valmistatud pirnimahla või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Perry valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ja värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Perry tegelik etanoolisisaldus on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Perry kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.

§ 6.  Puuviljaveini valmistamine

 (1) Puuviljaveini maitsestamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), nõuetele vastavaid lõhna- ja maitseaineid.
[RT I, 01.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011]

 (2) Puuviljaveini valmistamisel võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nimetatud lisaaineid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

 (3) Puuviljaveini valmistamisel on lubatud kasutada „Veeseaduse” § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

 (4) Puuviljaveini organoleptilised omadused peavad tulenema põhiliselt kasutatud toorainetest või lõhna- ja maitseainetest. Puuviljaveini valmistamisel võib käärimise parandamiseks või joogi magustamiseks lisada suhkrutooteid või mett. Pärast kääritamist võib lisada vastavate marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla.

§ 7.  Puuviljaveinis lubatud ainete sisaldus

 (1) Vääveldioksiidi- ja sorbiinhappesisaldus puuviljaveinis ei tohi ületada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) lubatud koguseid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

 (2) Puuviljaveinis etanoolisisaldusega kuni 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ei tohi bensoehappesisaldus ületada 150 milligrammi liitri kohta. Üle 5-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega puuviljaveinis võib bensoehapet olla koguses, mis tuleneb marja- või puuviljatoorainest.

 (3) Puuviljavein võib sisaldada askorbiinhapet kuni 150 milligrammi liitri kohta.

 (4) Puuviljaveini happesuse reguleerimisel võib kasutada ainult sidrun-, viin-, õun- või piimhapet.

§ 8.  Nõuded puuviljaveini müügiks esitlemisele

  Puuviljavahuveini, vahutavat puuviljaveini ja gaseeritud puuviljaveini tohib müüa ainult sellistes klaaspudelites, mis on suletud seenekujulise korgiga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab korgi täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt, või kuni 20-sentiliitrise nominaalsisaldusega pudelite puhul muu sobiva sulguriga.

§ 9.  Puuviljaveini märgistusele esitatavad nõuded

 (1) Puuviljaveini, sealhulgas siidri ja perry tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
 1) toote nimi;
 2) toote liik;
 3) nominaalne netokogus;
 4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
 5) tootja nimi ja asukohariik või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress;
[RT I 2009, 39, 263 - jõust. 17.07.2009]
 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
 7) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise joogi puhul);
 8) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg – joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti.

 (2) Puuviljaveini kirjeldavas nimetuses peab sõnale „vein” eelnema veini peamiseks tooraineks oleva puuvilja või marja nimetus. Puuvilja või marja nimetuse asemel võib kasutada sõnu „puuvilja-” või „marja-”, kui toorainena on kasutatud mitmeid puuvilju või marju, millest ükski ei ole domineeriv.

 (3) Alkohoolsete jookide, mille EÜ nõukogu määruses 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜTL 256, 7.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri esimesed neli numbrit on 2206, puhul ei ole lubatud kasutada termineid „Hock”, „Claret”, „Liebfrauenmilch” ja „Liebfraumilch” isegi juhul, kui neile on lisatud sõna „liik”, „tüüp”, „meetod”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, välja arvatud juhul, kui puuviljavein tegelikult pärineb sellenimelisest kohast.

 (4) Puuviljaveini, sealhulgas siidri ja perry tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent.

3. peatükk ÕLLE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 

§ 10.  Õlu

 (1) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist ning humalatest ja veest pärmi abil kääritamisel valmistatud jook. Õlu võib olla pastöriseeritud.

 (2) Linnased on eritingimustel idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili.

 (3) Etanoolisisalduse järgi jaotatakse õlu:
 1) lahja õlu – etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti;
 2) kange õlu – etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi.

§ 11.  Õlle valmistamine

 (1) Õlle valmistamisel on lubatud kasutada „Veeseaduse” § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

 (2) Õlle valmistamisel võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nimetatud lisaaineid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

 (3) Õlle valmistamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), nõuetele vastavaid lõhna- ja maitseaineid.
[RT I, 01.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011]

§ 12.  Õlle märgistusele esitatavad nõuded

 (1) Õlle tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
 1) toote nimi;
 2) toote liik;
 3) nominaalne netokogus;
 4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
 5) tootja nimi ja asukohariik või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress;
[RT I 2009, 39, 263 - jõust. 17.07.2009]
 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
 7) kuupäeva sisaldav minimaalne säilimisaeg.

 (2) Õlle tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest:
 1) 0,5 mahuprotsenti – õlle puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 5,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti;
 2) 1 mahuprotsent – õlle puhul, mille etanoolisisaldus on üle 5,5 mahuprotsendi.

 (3) Õlle tarbijapakendi märgistusel võib esitada mõne teise alkohoolse joogi liigi nimetuse, kui selline nimetus iseloomustab õlle teatud valmistamismeetodit ning kui tarbijapakendile on üheselt arusaadavalt märgitud, et toote liik on õlu.
[RT I 2006, 52, 392 - jõust. 03.12.2006]

4. peatükk MUU ALKOHOOLSE JOOGI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 13.  Muu alkohoolne jook

 (1) Muu alkohoolne jook on alkohoolne jook, mis on piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2–15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud.
[RT I 2006, 13, 105 - jõust. 24.03.2006]

 (11) Muu alkohoolse joogina ei käsitata alkohoolset jooki, mis vastab nii muu alkohoolse joogi kui ka mõne teise alkohoolse joogi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele.
[RT I 2006, 13, 105 - jõust. 24.03.2006]

 (2) Muuks alkohoolseks joogiks loetakse ka mõdu, mis on kääritatud meejook ja mille etanoolisisaldus on 1,2–5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 14.  Muu alkohoolse joogi valmistamine

 (1) Muu alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nimetatud lisaaineid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

 (2) Muu alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), nõuetele vastavaid lõhna- ja maitseaineid.
[RT I, 01.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011]

 (3) Muu alkohoolse joogi valmistamisel on lubatud kasutada „Veeseaduse” § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 15.  Muu alkohoolse joogi märgistusele esitatavad nõuded

 (1) Muu alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave:
 1) toote nimi;
 2) nominaalne netokogus;
 3) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
 4) tootja nimi ja asukohariik või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress;
[RT I 2009, 39, 263 - jõust. 17.07.2009]
 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
 6) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg – joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti;
 7) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise joogi puhul).

 (2) Muu alkohoolse joogi (välja arvatud mõdu) tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorse analüüsiga määratud etanoolisisaldusest kuni 0,5 mahuprotsenti. Mõdu tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

5. peatükk SAKE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 16.  Sake

  Sake on riisist valmistatud alkohoolne jook, mida valmistatakse teatud geograafilises piirkonnas traditsioonilisel meetodil kääritamise või sellele järgneva piirituse lisamise teel.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 17.  Sake märgistusele esitatavad nõuded

  Sake tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave:
 1) toote nimi;
 2) toote liik;
 3) nominaalne netokogus;
 4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
 5) tootja nimi ja asukohariik või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress;
[RT I 2009, 39, 263 - jõust. 17.07.2009]
 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
 7) tootjapoolne partii tähistus.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

51. peatükk PIIRITUSJOOKIDE, AROMATISEERITUD VEINI, AROMATISEERITUD VEINIJOOOGI JA AROMATISEERITUD VEINIKOKTEILI ETANOOLISISALDUSE LUBATUD HÄLBED 
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 18.  Piiritusjookide, aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili etanoolisisalduse lubatud hälbed

 (1) Piiritusjoogi, aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili tarbijapakendile märgitud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorse analüüsiga määratud etanoolisisaldusest kuni 0,3 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

 (2) Leotatud puuvilju, marju või taimeosi sisaldava piiritusjoogi tarbijapakendile märgitud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorse analüüsiga määratud etanoolisisaldusest kuni 1,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

 (3) Viinamarjadest valmistatud piiritusjoogi tarbijapakendile märgitud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorse analüüsiga määratud etanoolisisaldusest kuni 0,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.  Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 20.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2004. a.


1 Euroopa Komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ lõpptarbijale müüdavate alkohoolsete jookide mahuprotsendilise alkoholisisalduse märkimise kohta (EÜT L 113, 30.04.1987, lk 57–58).