Struktuuritoetuse andmise tingimused täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks
Vastu võetud 17.02.2016 nr 10
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevuse „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ eesmärkide elluviimist.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) võtmepädevused on õppimisoskus, sotsiaalsed oskused ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, digipädevus, matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest ning kultuuriteadlikkus ja –pädevus;
2) prioriteetsed võtmepädevused on õppimisoskus, sotsiaalsed oskused, digipädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning võõrkeelteoskus, sealhulgas muukeelsete täiskasvanute eesti keele oskus.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on täiskasvanute võtmepädevuste arendamine ja õpihoiakute parandamine.
(1) Käesoleva määrusega kavandatud tegevused panustavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 strateegilise eesmärgi 5 „Võrdsed võimalused elukestvas õppes osalemiseks“ elluviimisesse ja täiskasvanuhariduse programmi (edaspidi täiskasvanuhariduse programm).
(2) Toetust saavad projektid panustavad meetme 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ väljundnäitajasse. Projektid toetavad kaudselt ka tegevuse 1.6.1 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“ väljundnäitaja saavutamist.
§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
(2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
§ 5. Vaide esitamine
Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR
§ 6. Toetatavad tegevused ja sihtgrupp
(1) Toetust antakse projektile, mille iga toetatav tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi saavutamisse ja mille raames tehakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusi ning vajaduse korral punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusi.
(2) Projektide tegevuste sihtgrupp on põhi- või keskhariduseta ja/või erialase ettevalmistuseta täiskasvanud ja teised elukestvas õppes vähem osalevad grupid.
(3) Toetatavad tegevused on:
1) koolituste läbiviimine prioriteetsete võtmepädevuste arendamiseks;
2) tugitegevused sihtgrupi õppimise juurde toomiseks, positiivse õpihoiaku kujundamiseks, koolitustel osalemise ja lõpetamise toetamiseks ning õpitee jätkamise valmisoleku kujundamiseks;
3) koolitajate koolitus ja arendustegevused sihtgrupipõhise lähenemise tagamiseks, õppijate õpioskuste arendamiseks ja positiivse õpihoiaku kujundamiseks.
(4) Võtmepädevuste osas, mis ei ole määratletud käesolevas määruses prioriteetsetena, on koolituste pakkumine lubatud siis, kui koolitus on lõimitud õppimisoskuse arendamisega.
(5) Prioriteetsete võtmepädevuste alaste koolituste läbiviija peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse § 1 lõike 5 mõistes (edaspidi täienduskoolitusasutuse pidaja) või sellega võrdsustatud isik või asutus, kellel on täienduskoolituse läbiviimise kogemus igal aastal viimase kolme kalendriaasta jooksul.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele, sealhulgas:
1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
2) kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
3) projekti abikõlblike kuludega kaasnev erisoodustusena käsitletav kulu ja erisoodustuselt tasutav maks;
4) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel täiskasvanud elanikkonnale suunatud koolituste kulud käesoleva määruse lisas kehtestatud ühikuhindade alusel;
5) teavitamiskulud;
6) infomaterjalide koostamise ja tõlkimise kulud;
7) ürituste ja seminaride kulud;
8) transpordikulu;
9) muud projekti elluviimiseks otseselt vajalikud kulud.
(2) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, kaudse kuluna hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel ja käesoleva määruse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel täiskasvanud elanikkonnale suunatud koolituste puhul ühikuhinnas sisalduvad kulud kuludokumentide alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ga 2, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. oktoober 2015 kuni 31. detsember 2020.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui 36 kuud.
(3) Varaseim projekti abikõlblikkuse alguskuupäev teatatakse taotlusvooru väljakuulutamisel.
§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Taotletava toetuse piirsummad projekti kohta määratakse taotlusvooru väljakuulutamisel.
(2) Toetuse maksimaalne määr on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest.
(3) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.
3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotlejad võivad olla era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, välja arvatud kutseõppeasutused ja üldhariduskoolid.
(2) Taotlejal peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus viimase seitsme aasta jooksul täiskasvanuhariduse valdkonna projektide läbiviimisel.
(3) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partner peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja või sellega võrdsustatud isik või asutus.
(4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas, ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas, vastama järgmistele nõuetele:
1) projekt peab panustama käesoleva määruse ja täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide täitmisesse;
2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel läbiviidava koolituse koolituskulud peavad moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 60%;
3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel läbiviidavat koolitust peab ühe projekti raames läbi viima vähemalt kaheksas maakonnas;
4) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel läbiviidava ühe koolituse maksimaalne pikkus on 80 akadeemilist tundi;
5) taotluses tuleb näidata tegevus ja tegevuse maksumus taotleja ja partneri(te) lõikes.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
2) partneri(te) kaasamise korral partneri(te) kinnituskiri projektis osalemise kohta;
3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 toodud koolituste puhul koolituskava koolituse läbiviijate, sihtrühmade, võtmepädevuste ja maakondade lõikes.
(3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet ja ajakava.
(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 45 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
(3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru, kui meetme eelarve seda võimaldab.
§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.
(2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud viisil ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil struktuuritoetuste registri vahendusel. Kui register ei võimalda taotluste esitamist, esitatakse taotlus digitaalselt allkirjastatuna rakendusüksusele registriväliselt.
5. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.
(2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
(3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
(5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a. juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.
§ 16. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest läbi rakendusüksus, kes:
1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu;
2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
(2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.
(5) Taotlejat või partnerit ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui partner või taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse § 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
(7) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 17. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.
(2) Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lg 4 sätestatud tingimustele.
§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju meetme ja täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide saavutamisele – 20% maksimaalsest koondhindest;
2) koolituste regionaalne ulatus – 5%;
3) koolitatavate sihtgrupi suurus ja vastavus käesoleva määruse § 6 lõikes 2 toodud sihtgrupi kirjeldusele ja valiku põhjendatus – 15%;
4) projekti ja tegevuste põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti kuluefektiivsus – 15% maksimaalsest koondhindest;
6) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia – 15% maksimaalsest koondhindest;
7) jätkusuutlikkus – 5%.
(2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.
(3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(4) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.
(5) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondindeks on vähemalt 55% punktide maksimumsummast. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluses kirjeldatud projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks, nt toetussumma vähendamiseks.
(6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 55% maksimumsummast, siis ei kuulu taotlus rahuldamisele.
(7) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku.
§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 55% maksimumsummast vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning jäänud taotlusvooru eelarve piiresse.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 toodut, täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi.
(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
§ 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 16 lõikes 7 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuste registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.
(4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigustoetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
6. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui projekti eelarve kavandatud tegevuste lõikes muutub üle 15%. Väiksemate muutuste korral tuleb rakendusüksust kirjalikult teavitada ja rakendusüksus kooskõlastab muudatuse kirjalikult taasesitatavas vormis.
(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.
7. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
§ 23. Toetuse maksmine
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 ning § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud kulud vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Ülejäänud § 7 lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saajale teha ettemakseid vastavaltlõikele 5..
(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse kinnitatud vormil. Maksetaotlus esitatakse vähemalt kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Juhul, kui toetuse saaja on riigiasutus ning makstud abikõlblikud kulud on võrdsed või ületavad riigihanke piirmäära, esitatakse maksetaotlus kord kuus.
(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(5) Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
1) toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12;
2) toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13.
(6) Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemakse taotlemisel menetleb rakendusüksus maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest. Maksetaotluses ning ettemakse kasutamise aruandes sisalduvate kulude abikõlblikkust ning kuludega seotud toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist kontrollib rakendusüksus mitte kauem kui 90 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest.
(7) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult.
(8) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
(9) Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksete tegemisel ei või ettemaksena välja maksta viimast 5% määratud toetusest.
(10) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projektile taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast.
8. peatükk ARUANNETE ESITAMINE
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande. Rakendusüksus esitab aruanded rakendusasutusele teadmiseks 10 tööpäeva jooksul peale aruande aktsepteerimist.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra.
(3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.
(4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
9. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning vastavalt käesoleva määruse § 11 lg 1 punktides 1-4 nimetatud tingimustele.
(2) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele koos § 23 lg 4 nimetatud maksete prognoosiga kooskõlastamiseks koolituskava koolituse läbiviijate, sihtrühmade, võtmepädevuste ja maakondade lõikes.
(3) Toetuse saaja kogub vastavalt 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtajaks.
(4) Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014−2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 27. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
3) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuste registri;
4) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
5) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
6) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
7) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
8) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
9) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
11) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
12) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 §-le 42;
13) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.
§ 28. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
Jürgen Ligi
Minister
Janar Holm
Kantsler
Lisa Võtmepädevuste arendamise koolituste standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted
Facebook
Twitter