Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Energiamõjuga toote tähistamise, teabega varustamise ja vastavushindamise üldised nõuded¹

Vastu võetud 26.03.2012 nr 25
RT I, 27.03.2012, 18
jõustumine 30.03.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks” § 1 lõike 1 punkti 2 alusel.

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestab energiamõjuga toote (edaspidi toode) tähistamise ja vastavuse hindamise üldised nõuded.

  (2) Käesolevat määrust kohaldatakse tootele, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10–35), rakendusmeetmega ning millele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/125/EÜ tulenevad üldised nõuded.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) energiamõjuga toode – mis tahes kaup, millel on selle kasutamisajal mõju energiatarbimisele, mis lastakse turule või võetakse kasutusele, sealhulgas osad, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ reguleerimisalasse kuuluvasse tootesse paigaldamiseks, ning mis on lõppkasutaja jaoks turule lastud või kasutusele võetud üksikosadena, mille keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida;
  2) energiakasutus – jäätmete energiakasutus jäätmeseaduse mõistes;
  3) kasutuselevõtt – toote esmakordne eesmärgipärane kasutamine lõppkasutaja poolt Euroopa Liidus;
  4) keskkonnaaspekt – toote osa või funktsioon, mis võib toote olelusringi jooksul avaldada mõju keskkonnale;
  5) keskkonnamõju – keskkonna mis tahes muutus, mis on täielikult või osaliselt põhjustatud toote poolt selle olelusringi jooksul;
  6) keskkonnatoime parandamine – toote keskkonnatoime parandamise protsess, mis hõlmab mitmeid tootepõlvkondi, kuigi mitte kõiki keskkonnaaspekte ühekorraga;
  7) komponendid ja alamkoosted – osad, mis on ette nähtud toodetesse paigaldamiseks, kuid mida lõppkasutaja jaoks ei lasta üksikosana turule ega võeta kasutusele ja mille keskkonnatoimet ei saa eraldi kontrollida;
  8) korduskasutus – korduskasutus jäätmeseaduse mõistes, sealhulgas vastuvõtupunktidesse, turustajatele, ringlussevõtjatele või tootjatele tagastatud toote jätkuv kasutamine, samuti toote korduskasutus pärast ümbertöötamist;
  9) materjalid – kõik materjalid, mida kasutatakse toote olelusringi jooksul;
  10) olelusring – toote eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum alates tooraine töötlemisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni;
  11) spetsiifiline ökodisaini nõue – mis tahes kvantitatiivne ja mõõdetav toote konkreetsele keskkonnaaspektile esitatav ökodisaini nõue, näiteks energiatarve teatud kindlal väljundvõimsusel töötamisel;
  12) rakendusmeede – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud ja jõustunud Euroopa Liidu õigusakt toote ökodisaini nõuete või selle toote teatavate keskkonnaaspektide sätestamiseks;
  13) ringlussevõtt – jäätmematerjali ümbertöötamine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energiakasutuseks jäätmeseaduse mõistes;
  14) toote keskkonnatoime – tootja poolt toote keskkonnaaspektide parandamiseks tehtud jõupingutuste tulemus, mis on kirjas tehnilistes dokumentides;
  15) toote projekteerimine või kavandamine – õiguslike, tehniliste, ohutus-, töö- ja turunõuete ning muude nõuete ülevõtmine toote tehnilistesse spetsifikatsioonidesse;
  16) ökoloogiline profiil – vastavalt toote suhtes kohaldatavatele rakendusmeetmetele kogu olelusringi jooksul kohaldatav sisendite ja väljundite kirjeldus (näiteks materjalid, heitmed ja jäätmed), mis on keskkonnamõju seisukohast olulised ja väljendatavad mõõdetavates füüsikalistes suurustes;
  17) ökodisain – keskkonnanõuete arvestamine toote projekteerimisel või kavandamisel eesmärgiga parandada toote keskkonnatoimet toote kogu olelusringi jooksul;
  18) ökodisaini nõuded – tootele või selle projekteerimisele või kavandamisele esitatav mis tahes nõue, mille eesmärk on keskkonnatoime parandamine, või mis tahes kohustus anda teavet toote keskkonnaaspektide kohta;
  19) üldine ökodisaini nõue – mis tahes ökodisaini nõue, mis käsitleb toote kogu ökoloogilist profiili ja millega ei kehtestata konkreetsele keskkonnaaspektile piirmäära.

§ 3.  Toote ökodisaini nõuded ja vastavushindamine

  (1) Toote ökodisaini nõuded on sätestatud tootele kohalduva rakendusmeetmega.

  (2) Ökodisaini nõuete täitmist tõendatakse läbi asjakohase vastavushindamise. Vastavushindamise nõuded on sätestatud asjakohases rakendusmeetmes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ.

  (3) Pärast vastavushindamist koostab tootja või tema volitatud esindaja EÜ vastavusdeklaratsiooni ning varustab toote vastavusmärgisega. Toote vastavushindamise dokumendid ja EÜ vastavusdeklaratsioon koostatakse ühes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

  (4) EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toode vastab kohaldatava rakendusmeetme kõigile asjakohastele sätetele. Toote EÜ vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma:
  1) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
  2) toote selgeks määratlemiseks piisav kirjeldus;
  3) viited kohaldatud harmoneeritud standarditele;
  4) viited teistele kasutatud tehnilistele standarditele ja spetsifikatsioonidele;
  5) viited tootele kohalduvatele Euroopa Liidu õigusaktidele, millega on ette nähtud tootele vastavusmärgise paigaldamine;
  6) tootja või tema volitatud esindaja nimel allkirjaõigusliku isiku nimi ja allkiri.

  (5) Vastavusmärgise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47), sätestatud üldpõhimõtteid.

  (6) Kui vastavusmärgise kinnitamine või trükkimine tootele ei ole võimalik, tuleb vastavusmärgis kinnitada pakendile ja kaubaveo saatedokumentidele.

§ 4.  Nõuetele vastavaks lugemise üldised tingimused

  (1) Kui toode on varustatud vastavusmärgisega, eeldatakse toote vastavust asjakohasele rakendusmeetme nõuetele.

  (2) Kui toode vastab harmoneeritud standardile, millele viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis vastab toode asjaomaste standarditega seotud kohaldatava rakendusmeetme kõikidele nõuetele.

  (3) Kui tootele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1–19) kohaselt antud ühenduse ökomärgis, siis loetakse toode vastavaks kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele, niivõrd kuivõrd ökomärgis neid nõudeid hõlmab.

  (4) Kui tootele on antud muu ökomärgis, mille puhul on Euroopa Komisjon otsustanud, et selle ökomärgise olemasolul on täidetud tootele kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuded, siis loetakse toode nõuetele vastavaks määral, kuivõrd asjaomane ökomärgis kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõudeid hõlmab.

§ 5.  Nõuded komponentide ja alamkoostete kohta käiva teabe avaldamisele

  Tootja või tema volitatud esindaja, peab rakendusmeetmetes sätestatud nõude olemasolul esitama rakendusmeetmega hõlmatud toote tootjale asjakohaseid andmeid asjaomaste komponentide või alamkoostete materjali koostise ning energia, materjalide ja ressursside kulu kohta.

§ 6.  Tarbija teavitamine

  Kui tootele kohalduvate rakendusmeetmetega on ette nähtud tarbijate teavitamine, peab tootja tagama, et toote tarbijale antakse:
  1) teavet lõppkasutaja rolli kohta toote säästlikul kasutamisel;
  2) teavet toote ökoloogilise profiili ja ökodisaini eeliste kohta, kui rakendusmeetmed seda nõuavad.

§ 7.  Turujärelevalveasutus

  Käesoleva määruse nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamise raamistiku kehtestamise kohta (EÜT L 285, 31.10.2009, lk 10–35).