Väljaandja: Majandus- ja taristuminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 22.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 19.02.2019, 12

Lokaalse küttelahenduse ehitamise toetamise tingimused

Vastu võetud 02.06.2017 nr 27
RT I, 06.06.2017, 7
jõustumine 09.06.2017

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
05.02.2019 - RT I, 19.02.2019, 1 - 22.02.2019

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) eesmärkide elluviimiseks ning tegevuse „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugkütte lahenduse asemel” tulemuste saavutamiseks.

(2) Toetust antakse kooskõlas Riigikogu 15. juuni 2009. a otsuse „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine” eesmärkidega.

(3) Käesoleva määruse raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on hoone kütmise efektiivsuse suurendamine.

(2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine tänu lokaalse kütte ehitamisele.

(3) Projekt peab panustama vähemalt ühte meetme väljundnäitaja saavutamisse:
1) lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemele;
2) arvestuslik süsihappegaasi vähenemine aastas.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4. Lokaalne küte

() Lokaalne küte käesoleva määruse tähenduses on hoone kütmise lahendus, mis ei ole kaugküte kaugkütteseaduse mõistes.

§ 5. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

(2) Rakendusüksus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi, tulemuse ja väljundnäitaja saavutamisse järgmiste tegevuste kaudu:
1) olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine;
2) kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine;
3) olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine tingimusel, et soojusettevõtja jätkab hoone soojusega varustamist lokaalse kütte läbi.

(2) Kui tegevus toimub olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal väiksem kui 50 000 megavatt-tundi, siis peab tegevus, millele toetust taotletakse, olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. Arengukava peab olema koostatud vastavalt majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” § 10 nõuetele.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulude abikõlblikkuse ja käesoleva määruse tingimustele.

(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel lokaalse kütteseadme ehitamine;
2) vana kaugküttesüsteemi või selle osade lammutamise ja lammutusjäätmete utiliseerimise kulud;
3) uue lokaalse kütteseadme maksumus, paigaldamise ning soojussõlmega ühendamise kulud;
4) ehitusmaterjalide ja üldehitustööde kulud;
5) ehitusseadustikus sätestatud omanikujärelevalve teostamise kulud;
6) hankega valitud projektijuhtimise teenuse kulud;
7) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks vajalik kulud.

(3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse kulud on abikõlblikud, kui kohaliku omavalitsuse üksus on kaugküttepiirkonna määramise kehtetuks tunnistanud.

(4) Abikõlblikud on kulud, mille eest on toetuse saaja tasunud hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(5) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) olemasoleva hoone soojussõlme, kütte- ja sooja tarbeveega varustamise süsteemi renoveerimise kulud, mis ei ole seotud § 6 lõike 1 punktide 1 ja 3 tegevusega;
2) kinnisasja soetamise kulud;
3) kasutatud seadme ostmise kulud;
4) üld- ja personalikulud.

(6) Kulud ei ole abikõlblikud, kui taotleja on alustanud projektiga seotud tegevusi või võtab kohustusi tegevuste elluviimiseks enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul kuni kuue kuu võrra, tingimusel et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril.

§ 9. Toetuse osakaal ja piirmäär

(1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuse toetamisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikes kuludes 50 protsenti.

(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetamisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikes kuludes 30 protsenti.

(3) Toetuse maksimaalne summa 100 000 eurot.

(4) Projektile antava toetuse osakaal ja toetuse maksimaalne summa projekti abikõlblikes kuludes sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(5) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded projektile, taotlejale ja taotlusele

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest, lõpetamisest ja rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

(4) Rakendusüksus peatab või lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui esitatud taotluste rahaline maht saab võrdseks või ületab meetme tegevuse eelarvet.

§ 11. Taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused

(1) Toetust võib taotleda käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele hoone omanikust juriidiline isik.

(2) Toetust võib taotleda käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele juriidiline isik.

(3) Toetust võib taotleda käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele soojusettevõtja.

(4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.

(5) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1.

(6) Kui kohaliku omavalitsuse üksus või selle arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on taotlejal selliste kulude tasumise suutlikkus, kui lisaks taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuetele on täidetud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuded.

(7) Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
1) projekti tegevuste kirjeldus;
2) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid;
3) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
4) eskiisprojekt või tehnilise lahenduse eelprojekt;
5) vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja esitatud hinnapakkumised või kalkulatsioon eelarve kujunemise kohta koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega;
6) viide kehtivale soojusmajanduse arengukavale;
7) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 2 korral kohaliku omavalitsuse üksuse otsus kaugküttepiirkonna määramise kehtetuks tunnistamise kohta;
8) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 2 korral kaugkütte lõpetamise kokkulepe tarbijate, soojusettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel;
9) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punkti 2 korral taotleja kinnitus kõikide kaugkütte tarbijatega lõpetatud soojusmüügi lepingute kohta;
10) taotleja nõusolek teabe ja dokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta taotluses märgitud e-posti aadressile;
11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
12) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Rakendusüksus menetleb taotlusi nende esitamise järjekorras.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest alates.

(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud.

(6) Rakendusüksus annab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuded.

(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõudele ja taotleja ei ole taotluses esinevat puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli taotluses esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks.

(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 15. Projekti valikukriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti puhul hindab rakendusüksus projekti vastavust järgmistele valikukriteeriumitele:
1) projekt panustab hoone kütmise efektiivsuse või taastuvenergia tootmise suurendamisse;
2) projekti planeeritud kulude suurused on põhjendatud;
3) projektis kavandatud tegevused on põhjendatud;
4) taotleja suudab projekti ellu viia.

(2) Rakendusüksus hindab projekti vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitele.

§ 16. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Rahuldatakse ainult need taotlused, milles esitatud projekt vastab kõigile käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitele.

(2) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse, milles täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse toetuse kasutamise tingimused. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule toetuse maksmise tingimused ja maksetaotluse esitamise eeldatav tähtaeg.

(3) Osalise rahuldamise otsuse tegemine ei ole lubatud.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatud juhtudele ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt struktuuritoetuse registri kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste lõpetamiseni.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsuses muudetakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja muude toetuse andmist reguleerivate õigusaktidega.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 15 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(6) Rakendusüksus tunnistab taotluse kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alustel.

§ 18. Projekti hangete kontroll

(1) Toetuse saaja viib hanke läbi riigihangete seaduse § 3 põhimõtteid järgides.

(2) Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele läbivaatamiseks hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti.

(3) Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam, viib toetuse saaja hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

(4) Kui hanget ei viidud läbi riigihangete registris, esitab toetuse saaja rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid maksetaotluse esitamisel, kui tehingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 kuni 10 000 eurot.

(5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hankelepingu kolme tööpäeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.

(6) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hankelepingu muudatuste kavandi enne hankelepingu muutmist.

(7) Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele.

(8) Rakendusüksus kontrollib sõlmitud hankelepingu vastavust hankedokumentidele.

(9) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, ei tohi funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajaliku asja, teenuse või ehitustöö ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi.

(10) Rakendusüksus nõustab toetuse saajat hangete läbiviimisel.

5. peatükk Aruannete esitamise ja toetuse maksmise tingimused

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahearuande 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu lõpuks. Vahearuandes käsitletakse ühe aasta pikkust perioodi. Rakendusüksus võib nõuda või taotluse rahuldamise otsuses sätestada, et toetuse saaja peab vahearuandeid esitama tihedamini kui kord aastas.

(3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul lõpparuande esitamise tähtaega pikendada.

(4) Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus.

(5) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu, või kui register ei tööta, siis elektrooniliselt e-posti aadressile info@kik.ee.

(6) Projekti vahearuandes peavad olema kajastatud andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemusele.

(7) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
2) projekti tegevuste elluviimise tulemused ja väljundnäitajate tase;
3) projekti elluviimisel läbiviidud hangete, teostatud tööde ja tegevuste andmed;
4) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
5) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta;
6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
7) pädeva asutuse antud kasutusloa andmed;
8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

(8) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab need taotlejale täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest arvates.

(9) Rakendusüksusel on õigus toetuse abil soetatud või renoveeritud vara sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 20. Toetuse maksmise tingimused

(1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub lähtudes ühendmääruse §-dest 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ja korrast.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(3) Taotleja, kes ei ole hankekohustuslane, alla 10 000 euro maksumusega projekti puhul makstakse toetust kindlasummaliste maksete alusel vastavalt ühendmääruse §-le 8. Kui projekti suurus on 10 000 eurot või rohkem, makstakse toetust tegelike kulude alusel.

(4) Tegelike kulude alusel toetuse maksmisel esitab toetuse saaja maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu ja lisab sellele järgmised dokumendid:
1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 kuni 10 000 eurot ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
2) hankelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning või kui hankeleping on kättesaadav riigihangete registrist;
3) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;
4) tasumisele kuuluvat summat näitav arve;
5) asja, teenuse või ehitustöö üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
6) kulude tasumist tõendav maksekorraldus;
7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
8) kohalduval juhul garantiidokument.

(5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vähemalt üks kord kvartalis maksetaotluse esindusõigusliku isiku digiallkirjaga struktuuritoetuse registri kaudu, või kui register ei tööta, siis elektrooniliselt e-posti aadressile info@kik.ee.

(6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte rohkem kui määratud toetuse piirsumma.

(7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

(8) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele.

(9) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukoht struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 22. Toetuse saaja kohustused

() Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, tehes järgmist:
1) viib projekti ellu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagab projekteerimise, lammutamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
4) viib hanked eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot käibemaksuta läbi elektrooniliselt riigihangete registris;
5) esitab rakendusüksusele nõutud informatsiooni ja aruanded tähtaegselt;
6) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
7) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise enne lõpparuande esitamist;
8) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele õigus:
1) teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 42 ning vajadusel kaasata vastavate toimingute teostamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019] 
2) osaleda vaatlejana toetuse saaja hankekomisjoni töös ja hankelepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud hanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
3) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
5) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
6) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.

(2) Rakendusüksus on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
1) sisestama taotluse ning projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
2) seirama pidevalt meetme tegevuse eelarve vaba jääki ja vajadusel esitama selle kohta rakendusasutusele ülevaateid;
3) teostama toetuse kasutamise aruandluse kontrolli, läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande ning vajalikud andmed struktuuritoetuse registrisse sisestama;
4) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande ning edastama need rakendusasutusele;
5) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja neid avalikustama;
6) teostama projekti järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
7) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 nimetatud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.

7. peatükk Finantskorrektsioonid

§ 24. Finantskorrektsioonid

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 23 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

(3) Toetuse tagasimaksmisel rakendatakse viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.