Teksti suurus:

Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad

Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.02.2019, 23

Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad1

Vastu võetud 01.04.2014 nr 27
RT I, 03.04.2014, 3
jõustumine 06.04.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.08.2015RT I, 07.08.2015, 510.08.2015
05.02.2019RT I, 19.02.2019, 122.02.2019; tekstis asendatud läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes.

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 34 lõike 7 ja § 40 lõike 51 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse ohutusnäitajad, nendest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele (edaspidi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne), aruannete vormid ja esitamise tähtajad.

2. peatükk Ohutusnäitajad ja nendest teavitamine 

§ 2.   Ohutusnäitajad

  (1) Ohutusnäitajad (edaspidi ka näitajad) on andmed, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab igal aastal esitama Euroopa Raudteeagentuurile ja millega peavad ettevõtjad arvestama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatava nõuetele vastavuse kontrollimise aruande koostamisel ning õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite (edaspidi koos õnnetusjuhtumid) majandusliku mõju välja arvutamisel.

  (2) Ohutusnäitajad jagunevad temaatiliselt järgmiselt:
  1) õnnetusjuhtumitega seotud näitajad;
  2) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad;
  3) enesetappudega seotud näitajad;
  4) õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite (edaspidi koos juhtumid) algpõhjustega seotud näitajad;
  5) õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad;
  6) raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad;
  7) [kehtetu – RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 3.   Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

  (1) Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste õnnetusjuhtumi liikide kaupa:
  1) rongi kokkupõrge raudteeveeremiga;
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]
  11) rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega;
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]
  2) rongi rööbastelt mahaminek;
  3) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtadel (edaspidi raudteeületuskohad) toimunud märkimisväärsed õnnetusjuhtumid, sealhulgas jalakäijatega raudteeületuskohal toimunud õnnetused käesoleva määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud viie raudteeületuskoha liigi kaupa;
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]
  4) raudteeveeremi otsasõit inimesele väljaspool raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed;
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]
  5) raudteeveeremi põlengud;
  6) muu märkimisväärne õnnetusjuhtum.

  (2) Iga märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Euroopa Raudteeagentuurile esitatavas aruandes esmase õnnetusjuhtumi liigi alusel, isegi kui teisese õnnetusjuhtumi tagajärjed on raskemad, näiteks kui rööbastelt mahaminekule järgneb ulatuslik põleng.

  (3) Raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet õnnetusjuhtumi liikide kohta ja lisaks järgmiste kategooriate kaupa:
  1) reisijad (ka reisijakilomeetrite ja reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes);
  2) töötajad või töövõtjad;
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]
  3) raudteeületuskoha kasutajad;
  4) raudteel loata viibivad isikud;
  5) muud isikud reisijate ooteplatvormil;
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]
  6) muud isikud väljaspool reisijate ooteplatvormi.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (4) Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteeveerem ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis põhjustab raudteeveeremile, rööbasteele, muule raudteerajatisele või keskkonnale märkimisväärse kahju või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökojas, laos või depoos toimunud õnnetusjuhtumeid.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (5) Märkimisväärne kahju raudteeveeremile, rööbasteele, muule raudteerajatisele või keskkonnale on kahju vähemalt 150 000 euro väärtuses.

  (6) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks.

  (7) Rongi kokkupõrge raudteeveeremiga on rongi laupkokkupõrge teise rongi või raudteeveeremi või manööverdava veeremiga, sissesõit teisele rongile või veeremile või külgkokkupõrge.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (71) Rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega on rongi osa kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, sealhulgas kontaktvõrguga. Siia hulka ei arvata esemeid, mille on kaotanud raudteeületuskohal rööbasteed ületanud sõidukid või muud raudteeületuskoha kasutajad.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (8) Rööbastelt mahaminek on juhtum, kus vähemalt üks rongi rattapaar sõidab rööpalt maha.

  (9) Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum on raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks raudteeveerem ja:
  1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk;
  2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või
  3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk või muu ületuskoha kasutaja.

  (10) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, kus vähemalt üks inimene saab löögi raudteeveeremilt või raudteeveeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt või kukub raudteeveeremis või raudteeveeremilt või saab raudteeveeremis löögi lahtiselt esemelt.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (11) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas põleng raudteeveeremi koormas, lähtejaama ja sihtjaama vahelise sõidu, lähtejaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise või rongide koostamise ajal.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (12) Muu märkimisväärne õnnetusjuhtum on muu tõsine õnnetusjuhtum, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud õnnetusjuhtumi liikide alla.

  (13) Reisija on isik, kes kasutab raudteetransporti (kaasa arvatud rongi personal). Andmete hulka arvatakse ka reisija, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (14) Töötaja või töövõtja on füüsiline isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl, sealhulgas personali hulka kuuluv töövõtja, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal ja isik, kes käitab raudteeveeremit või raudteerajatist.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (15) Raudteeületuskoha kasutaja on füüsiline isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas sõidukiga või jalgsi.

  (16) Raudteel loata viibiv isik on füüsiline isik, kes on raudteemaal, kui seal viibimine on keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat.

  (17) Muu isik reisijate ooteplatvormil on füüsiline isik, kes viibib reisijate ooteplatvormil, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi ega raudteel loata viibiv isik.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (18) Muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi on füüsiline isik, kes viibib väljaspool reisijate ooteplatvormi, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik reisijate ooteplatvormil ega raudteel loata viibiv isik.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (19) Hukkunu on isik, kes on õnnetusjuhtumi (välja arvatud enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (20) Raskelt vigastatud isik on vigastatud isik, kes viibib õnnetusjuhtumi (välja arvatud enesetapukatse) tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 4.   Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad

  (1) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste kategooriate kaupa:
  1) õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt üht ohtlikku kaupa vedavat rongi;
  2) õnnetusjuhtumid, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

  (2) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtum on juhtum, millest tuleb teatada rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID), ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) punkti 1.8.5 või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 alusel.

  (3) Ohtlikud kaubad on ained, mille vedamine on rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID) või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 kohaselt keelatud või lubatud üksnes nendes ette nähtud tingimustel.

§ 5.   Enesetapuga seotud näitajad

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab enesetappude ja enesetapukatsete koguarvu ning suhtarvu rongkilomeetrite suhtes.

  (2) Enesetapp on pädeva riikliku asutuse poolt vastavalt registreeritud ja klassifitseeritud surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine.

  (3) Enesetapukatse on raske vigastusega lõppev enda tahtlik vigastamine.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 6.   Juhtumite algpõhjusega seotud näitajad

  (1) Juhtumite algpõhjuse kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste kategooriate kaupa:
  1) rööpamurd;
  2) rööbastee kõverdumine ja muu deformatsioon;
  3) valemärguandest tingitud tõrked;
  4) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega;
  5) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata;
  6) käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine;
  7) käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab Euroopa Raudteeagentuuri teavitama kõikide juhtumite algpõhjustest (nii õnnetusjuhtumitega lõppevatest kui ka mitte). Kui toimunud õnnetusjuhtum on märkimisväärne, siis sellest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Raudteeagentuuri käesoleva määruse §-s 3 nimetatud õnnetusjuhtumeid käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames.

  (3) Purunenud rööbas (rööpamurd) on juhtumi tõttu kaheks või rohkemaks tükiks jagunenud rööbas või rööbas, millest juhtumi tõttu eraldub metallitükk ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe.

  (4) Rööbastee kõverdumine või muu deformatsioon on juhtumi tõttu tekkinud viga, mis on seotud raudtee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on ohutuse säilitamiseks vaja raudtee sulgeda või koheselt vähendada lubatud kiirust.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (5) Valemärguannetest tingitud tõrge on signaalsüsteemi tehniline viga, mis on seotud kas raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremiga ja mille tõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (6) Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger) ohupunktist möödumisega on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud ja möödub ohupunktist.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (61) Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger) ohupunktist möödumiseta on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, kuid ei möödu ohupunktist.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 61 nimetatud signaalist möödasõit ohuolukorras tähendab möödasõitu:
  1) raudteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui rongi turvangusüsteem (TPS – Train Protection System) ei ole töökorras;
  2) rongiturvangusüsteemiga ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;
  3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud;
  4) peatumismärgist (välja arvatud puhvertõketest) või käsisignaalist.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lubamatu liikumine ei hõlma olukordi, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras või kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

  (9) Käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine on ratta purunemine, millega kaasneb rööbastelt mahasõidu või kokkupõrke oht.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (10) Käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine on telje purunemine, millega kaasneb rööbastelt mahasõidu või kokkupõrke oht.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 7.   Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

  (1) Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvusid eurodes (rongkilomeetrite suhtes):
  1) surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega;
  2) keskkonnakahju maksumus;
  3) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju;
  4) õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Raudteeagentuuri märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majanduslikust mõjust.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (3) Ohvrite ärahoidmise väärtus (VPC – Value of Preventing a Casualty) hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite ärahoidmisele, ja seetõttu ei ole see väärtus õnnetusjuhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja.

  (31) Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi eraldi, kuna ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (4) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus (WTP – Willingness to Pay). Maksmise valmisoleku väärtus on üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada.

  (5) Ohutuse väärtuse puhul tuleb hinnata, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:
  1) hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kavaga ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;
  2) väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama üldkogumit, eelkõige peab valim kajastama vanust, sissetuleku jaotumist ja ka muid üldkogumi asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja demograafilisi näitajaid;
  3) maksmise ja valmisoleku väärtuste arvutamise meetodi uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajale selged ja arusaadavad.

  (6) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad järgmist:
  1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;
  2) õigus- ja kohtukulud, politsei kulud, raudtee-ettevõtja õnnetusjuhtumi uurimise kulud, Häirekeskuse kulud hädaabiteate menetlemisel, päästetööde ja kindlustuse halduskulud;
  3) toodangukadu ehk õnnetuse tagajärjel kannatanu poolt tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (7) Keskkonnakahju maksumus on raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse alusel ja mis tuleb kanda, et taastada õnnetusjuhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (8) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju on kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu renditavate või liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma kogemusele tuginedes.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (9) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus on õnnetusjuhtumi tõttu reisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud hilinemiste rahaline väärtus, mis arvutatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud valemite alusel.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

  (10) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt:
  1) lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus;
  2) tegelikud hilinemised või, kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised teistel asjaomastel raudteeliinidel.
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 8.   Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

  (1) Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TPS-iga varustatud raudteede protsendimäära ja rongis töötavaid turvangusüsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära järgmiste kategooriate kaupa:
  1) hoiatus;
  2) hoiatus ja automaatne peatamine;
  3) hoiatus ja automaatne peatamine ning pisteline kiirusekontroll;
  4) hoiatus ja automaatne peatamine ning pidev kiirusekontroll.

  (2) Raudteeületuskohtade arvu (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viie liigi kaupa: reguleerimata raudteeületuskohad ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud reguleeritud raudteeületuskohtade liigid.

  (3) Reguleeritud raudteeületuskohtade liigid on:
  1) automaatne hoiatus kasutaja poolel, mis on raudteeületuskoht, kus hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong;
  2) automaatne turvang kasutaja poolel, mis on raudteeületuskoht, kus turvangu kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong. Siia alla kuuluvad ka raudteeületuskohad, kus kasutaja poolel on olemas nii turvang kui ka hoiatus;
  3) käsitsi reguleeritav, mis on raudteeületuskoht, kus turvangu või hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib raudteetöötaja käsitsi;
  4) raudteeäärne turvang, mis on raudteeületuskoht, kus signaal või muu rongiturvangu süsteem lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud.

  (4) TPS on süsteem, mis aitab tagada signaalide ja kiiruspiirangute järgimist.

  (5) Rongisisene süsteem on süsteem, mis abistab juhti raudteeäärsete ja kabiinisiseste signaalnäitude jälgimisel ning tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja kiirusepiirangutest kinnipidamise. Rongisisene TPS võib hõlmata järgmist:
  1) hoiatamine, mis tähendab automaatset hoiatust juhile;
  2) hoiatamine ja automaatne peatamine, mis tähendab automaatset hoiatust juhile ja automaatset peatamist signaalist möödasõidul ohuolukorras;
  3) hoiatamine, automaatne peatamine ja pisteline kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse, ning mille puhul tähendab pisteline kiirusekontroll kiiruse kontrollimist teatud kohtades (kiirusepiirangu tähiste) signaalile lähenemisel;
  4) hoiatamine, automaatne peatamine ja pidev kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja liinil kehtestatud kiiruspiirangute pideva järgimise, ning mille puhul tähendab pidev kiirusekontroll lubatud maksimumkiiruse kuvamist ja järgimist liini kõikidel lõikudel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 kirjeldatud süsteem on automaatblokeerimissüsteem (ATP – Automatic Train Protection).

  (7) Raudteeületuskoht on tee või läbipääsu ja raudtee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning mis on avatud avalikele või erakasutajatele. Raudteeületuskoha alla ei kuulu jaamasisesed raudtee ooteplatvormide vahelised läbipääsud ja üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad läbipääsud.

  (8) Tee on käesoleva määruse tähenduses iga avalikus või erakasutuses olev tee, tänav või maantee, sealhulgas nende kõrval kulgev jalgtee ja jalgrattatee.

  (9) Läbipääs on muu inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ettenähtud läbipääs, välja arvatud tee.

  (10) Reguleerimata raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

  (11) Reguleeritud raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid hoiatatakse läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada. Kasutajate kaitsmiseks (turvanguks) ettenähtud füüsilised seadmed on pool- või täistõkkepuud ning raudteeväravad. Kasutajate hoiatamiseks ettenähtud raudteeületuskohta kinnitatud seadmed on nähtava signaali seadmed (tuled) ja kuuldava signaali seadmed (näiteks kellad, sireenid, helisignaalid).
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 9.   Ohutusjuhtimisega seotud ohutusnäitajad
[Kehtetu – RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

§ 10.   Mõõtühikute määratlused

  (1) Rongkilomeeter on mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrilisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.

  (2) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.

  (3) Liinikilomeeter on liikmesriigi raudteevõrgu pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

  (4) Rööbasteekilomeeter on liikmesriigi raudteevõrgu pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse igat rööbasteed.

§ 11.   Andmete esitamine Euroopa Raudteeagentuurile

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Raudteeagentuurile ühiste ohutusnäitajate aruande iga aasta 30. septembriks Euroopa Raudteeagentuuri poolt ettenähtud vormil.

3. peatükk Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastav aruandlus 

§ 12.   Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavate aruannete esitamine ning aruannete esitamise tähtajad

  (1) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavad aruanded esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesolevas määruses kehtestatud vormis. Aruanded esitatakse elektroonilisel kujul viimase kontrolli tulemuste kohta.

  (2) Avaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
  1) teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande ja kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
  2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande A ja B osad, raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi, rööbaste terviklikkuse, kontaktvõrgu seisukorra ja kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanded – iga aasta 1. veebruariks;
  3) avalike raudteeülesõidukohtade (edaspidi ülesõidukohad) ja raudteeülekäigukohtade (edaspidi ülekäigukohad) tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
  4) reisijate ooteplatvormide seisukorra, raudteede tehnoseisundi ja raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ning viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.

  (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
  1) kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
  2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande B osa (välja arvatud B.3) ning raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruande – iga aasta 1. veebruariks;
  3) ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
  4) raudteede tehnoseisundi ning raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.

  (4) Raudteevedu korraldav ettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande, mis koosneb raudtee-ettevõtja tegevusaruande A ja C osast, iga aasta 1. veebruariks.

  (5) Raudteeveeremi valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tegevusaruande C osa iga aasta 1. veebruariks.

§ 13.   Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne

  (1) Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil.

  (2) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande A osas esitatakse:
  1) eelneva aruandeperioodi tegevusnäitajad;
  2) aruandeperioodi tegevusnäitajad;
  3) ettevõtja põhitegevusega (raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi korrashoid, raudteeliikluse korraldamine jms) seonduvate siseauditite arv, näidates ära koguarvu ja neist ohutusalaste arvu;
  4) auditite käigus tuvastatud rikkumiste arv, näidates ära nii esmaste kui ka korduvate rikkumiste arvu;
  5) täiendavalt kehtestatud juhendite või kordade nimetused;
  6) raudteeohutuse ja raudteeliiklusejuhtimise eest vastutava personali liikumised perioodi alguses ja lõpus;
  7) muudatused tehnilise baasi osas;
  8) planeeritavad tegevused ja investeeringud raudteeliikluse ohutuse alase tegevuse parandamiseks.

  (3) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande B.1 osas esitatakse:
  1) tõsiste õnnetusjuhtumite arv;
  2) õnnetusjuhtumite koguarv kvartali lõikes ja kokku;
  3) õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite arvu erinevus (protsentides) võrreldes eelneva aruandlusperioodiga;
  4) õnnetusjuhtumite tõttu toimunud kauba- ja reisirongide hilinemised (minutites) eraldi tõsiste õnnetusjuhtumite ja kõikide õnnetusjuhtumite kohta;
  5) tõsiste õnnetusjuhtumite ja kõikide õnnetusjuhtumite keskkonnakahju maksumus;
  6) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile kõikide õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite tagajärjel põhjustatud materiaalne kahju;
  7) õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus.

  (4) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande B.2 osas esitatakse:
  1) vahejuhtumite põhjused ja koguarv;
  2) vahejuhtumitega kaasnenud inimlike eksimuste arv;
  3) vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 „Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi” (RMJ) nõuete rikkumiste arv;
  4) vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 1 „Raudtee signalisatsioonijuhendi” (SJ) rikkumiste arv;
  5) planeeritavad tegevused sarnaste vahejuhtumite ennetamiseks.

  (5) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande B.3 osas esitatakse:
  1) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite (eraldi kauba- ja reisirongid) ning kaubarong-kilomeetrite kohta;
  2) ATP-ga varustatud avalike raudteede protsendimäär ja töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.

  (6) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande C.1 osas esitatakse:
  1) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite koguarv kvartali lõikes ning kokku;
  2) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite koguarvu erinevus (protsentides) võrreldes eelneva aruandeperioodiga.

  (7) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande C.2 osas esitatakse:
  1) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite põhjuste koguarv;
  2) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumitega kaasnenud rikete arv (jõuseadmete rikked; veermiku rikked, sh teljepukside kuumenemised; elektrisüsteemi rikked; pidurisüsteemi rikked; veeremi turvanguseadmete rikked);
  3) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 „Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi” nõuete rikkumiste koguarv;
  4) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 1 „Raudtee signalisatsioonijuhendi” nõuete rikkumiste koguarv;
  5) planeeritavad tegevused sarnaste õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ennetamiseks.

  (8) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande C.3 osas esitatakse:
  1) andmed aastas läbitud reisijakilomeetrite kohta;
  2) andmed reisijate kohta, kas reisi eesmärk oli töösõit või mitte (protsentides).

§ 14.   Raudteede tehnoseisundi aruanne

  (1) Raudteede tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil ja selles esitatakse viimase kontrolli kohta järgmised andmed:
  1) jaama või jaamavahe nimetus;
  2) raudtee number;
  3) kontrollimise kuupäev;
  4) kehtestatud kiirus või kiiruse piirang (km/h);
  5) kiiruse piirangu põhjus;
  6) raudtee pealisehituse seisukord, sh ballasti seisukord (puhtus, lirtsmete hulk kilomeetril, ballastiprisma geomeetria), kõlbmatute liiprite või prusside arv (tk/km) ja defektsete rööbaste arv;
  7) muud avastatud puudused või muud märkused (näiteks raudtee geomeetria, muldkeha jms osas);
  8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev (eraldi iga puuduse kohta).

  (2) Raudteede tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed kõikide tema valduses olevate raudteede kohta.

  (4) Avalikku raudteed majandav ettevõtja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed raudteede kohta, mida ei kontrollita teemõõduvaguniga. Aruandes tuleb ära näidata ka liikluseks mittekasutatavad raudteed (lisada vastav märge).

§ 15.   Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne

  (1) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne esitatakse teemõõduvaguni poolt väljastatavas formaadis ja selles esitatakse aruandeperioodi kohta järgmised andmed:
  1) liini nimetus või raudtee number, mida on kontrollitud;
  2) peatee kilomeeter, mida on kontrollitud;
  3) rööpmelaiuse vastavus nõuetele (hinne pallides);
  4) loodi vastavus nõuetele (hinne pallides);
  5) risttõugete olemasolu (hinne pallides);
  6) vertikaaltõugete olemasolu (hinne pallides);
  7) rihivigade olemasolu (hinne pallides);
  8) lubamatute kõrvalekallete pallide summa;
  9) kohest sekkumist vajavate puuduste kõrvaldamise meetmed ja kõrvaldamise kuupäevad.

  (2) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande peab esitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tema poolt majandatava avaliku raudtee kohta.

§ 16.   Rööbaste terviklikkuse aruanne

  (1) Rööbaste terviklikkuse aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) jaama või jaamavahe nimetus;
  2) kontrollitud raudtee number;
  3) kontrollimise kuupäev;
  4) rööpa tüüp;
  5) defekti asukoht (km, pikett (edaspidi pk), parem/vasak);
  6) defekti kirjeldus (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud juhendi alusel puudust iseloomustav number, teravdefektse rööpa korral tuleb lisada tähis Td);
  7) muud avastatud puudused või muud märkused;
  8) puuduse kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev (eraldi iga puuduse kohta).

  (2) Rööbaste terviklikkuse aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 17.   Avalike ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne

  (1) Avalike ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 5 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) ülesõidukoha nimetus;
  2) ülesõidukoha asukoht raudteel (km, pk);
  3) ülesõidukoha kategooria;
  4) ülesõidukohta läbivate autode arv ööpäevas;
  5) ülesõidukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
  6) avastatud puudused või muud märkused, mis on seotud ülesõidukoha kattega, liiklusmärkidega, valgustusega, ohutusseadmetega või nähtavusega;
  7) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

  (2) Avalike ülesõidukohtade tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 18.   Avalike ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne

  (1) Avalike ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 6 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) ülekäigukoha nimetus või asukoht (näiteks tänava nimi);
  2) ülekäigukoha asukoht raudteel (tee nr, km, pk);
  3) ülekäigukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
  4) avastatud puudused või muud märkused, mis on seotud ülekäigukoha katte, märgistuse või valgustuse puudustega;
  5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

  (2) Avalike ülekäigukohtade tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 19.   Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne

  (1) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 7 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) silla, truubi või viadukti nimi või järjekorranumber;
  2) raudteelõik, jaam või jaamavahe, millel sild, truup või viadukt asub (km, pk);
  3) viimase ülevaatuse aeg;
  4) avastatud puudused või muud märkused;
  5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

  (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 20.   Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne

  (1) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 8 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) peatuskoha nimetus, kus ooteplatvorm asub;
  2) ooteplatvormi kontrollimise kuupäev;
  3) horisontaalehitusgabariidi hälve nimiväärtusest (mm);
  4) vertikaalehitusgabariidi hälve nimiväärtusest (mm);
  5) kontrolli käigus avastatud märgistusega seotud puudused;
  6) juurdepääsudega seotud puudused;
  7) muud avastatud puudused või märkused;
  8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

  (2) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Lühikese ooteplatvormi (35 m) ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ja keskel.

  (4) Pika ooteplatvormi (100 m või pikem) ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ning nende vahel sammuga mitte üle 50 m.

  (5) Teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes.

§ 21.   Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne

  (1) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 9 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) jaam või jaamavahe, mille turvanguseadmete kohta aruanne esitatakse;
  2) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste kontrollimise akti koostamise kuupäev;
  3) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti kuupäev;
  4) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koostamise kuupäev;
  5) rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli andmed (kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev);
  6) raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi kontrolli andmed (kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev);
  7) tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööbaste vastu raamrööbast ning liikuva riströöpa südamiku tiheda liibumise kontrollimise kohta (kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev).

  (2) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandele tuleb lisada järgmised dokumendid:
  1) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste kontrollimise akti koopia;
  2) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti koopia;
  3) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koopia.

§ 22.   Raudtee kontaktvõrgu seisukorra aruanne

  Raudtee kontaktvõrgu seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 10 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) raudteejaam või jaamavahe, kus kontaktvõrk asub;
  2) kontaktvõrgu pikkus antud jaamas või jaamavahel (meetrites);
  3) paigaldatud elementide arv tükkides või pikkus meetrites;
  4) eluea ületanud elementide arv tükkides või pikkus meetrites;
  5) kulumise normpiiri ületanud elementide arv tükkides või pikkus meetrites;
  6) aruandeperioodi jooksul asendatud elementide arv tükkides või pikkus meetrites.

§ 23.   Raudtee kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanne

  Raudtee kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 11 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) veoalajaama nimi;
  2) veoalajaamas asuvate seadmete arv;
  3) eluea ületanud seadmete arv;
  4) aruandeperioodi jooksul asendatud seadmete arv.

§ 24.   Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest

  (1) Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse käesoleva määruse lisas 12 toodud vormil nende tehniliste juhtumite kohta, millega kaasnes vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
  1) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks;
  2) raudteeveeremiosade teele kukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi;
  3) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
  4) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all tehnilise rikke tõttu;
  5) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu;
  6) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
  7) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
  8) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele (blokkpiirkonda), välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
  9) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
  10) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
  11) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine;
  12) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
  13) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega;
  14) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust;
  15) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
  16) side- ja turvanguseadmete tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi;
  17) veoste lagunemine raudteeveeremi teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
  18) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti;
  19) kontaktvõrgu tehniline rike, mille tõttu katkeb raudteeliiklus kauemaks kui neljaks tunniks;
  20) märkimisväärses koguses ohtliku aine lekkimine või pudenemine veovahendist looduskeskkonda;
  21) raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni rike;
  22) veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis.

  (2) Kokkuvõttes kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse järgmised andmed:
  1) jaama või jaamavahe nimetus, kus juhtum toimus;
  2) juhtumi toimumiskoht (tee nr, km, pk);
  3) pöörangu number;
  4) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg;
  5) rongi number;
  6) juhtumi kirjeldus;
  7) raudteeveeremi nimetus;
  8) raudteeveeremi seeria ja number;
  9) andmed tagajärgede kohta;
  10) rakendatud meetmed;
  11) juhtumi väljaselgitatud põhjused;
  12) kaasatud muud ametkonnad (kiirabi, Politsei-ja Piirivalveamet, Päästeamet jm).

§ 25.   Juhised aruande vormi täitmiseks

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab juhised raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormide täitmiseks ning avaldab need oma kodulehel.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 26.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 27.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2014. aasta 1. aprillil.


1 Komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ seoses ühiste ohutusnäitajate ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega (ELT L 313, 28.11.2009, lk 65–74);
komisjoni direktiiv 2014/88/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ seoses ühiste ohutusnäitajatega ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega (ELT L 201, 10.07.2014, lk 9–17).

Lisa 1 Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid
[RT I, 07.08.2015, 5 - jõust. 10.08.2015]

Lisa 2 Raudtee-ettevõtja tegevuse analüüs

Lisa 3 Raudteede tehnoseisundi aruanne

Lisa 4 Rööbaste terviklikkuse aruanne

Lisa 5 Avalike raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne

Lisa 6 Avalike raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne

Lisa 7 Raudtee sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne

Lisa 8 Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne

Lisa 9 Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne

Lisa 10 Raudtee kontaktvõrgu aruanne

Lisa 11 Raudtee kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanne

Lisa 12 Kokkuvõte tehnilistest juhtumitest

/otsingu_soovitused.json